1140. a. leppimine ning Cidi ja tema perekonna au taastamine. Beowulf germaani Anglosaksi munk, 8. saj. Hrothgal, Grendel, Beowulf Räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Mahabharata vanaindia Vjsat, 4. sajand eKr 4. Krishna, Arjuna, Damayanti, Kurukshetra sõda, kauravite ja sajand pKr Nala, Ramayana, Rishyasringa, pandavite saatus. Ganesha, Vyasa, Rolandi Laul prantsuse 12. saj. keskpaik Karl Suur, baskid, frangid, Roland Frankide kuninga Karl Suure
protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid.
õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu
Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia kandis usulisi eesmärke Paleed, lossid, kust radzad riike valitsesid Shiva
Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja.Indias.
E .eriline hin- *700 a e.Kr. numbriteks *telliskivist *kehakeel gerahu hakati veedasid *malemäng majad tantsudes *uuestisünd on kirja panema *käsitööliste *sitar kannatus *kangelaseepos toodang *tablad erineva- "Mahabharata" *pronkskujud tes kehades jumalatest Hiina *Taevas *hieroglüüf *koolid *müüridega *vilepillid *esivanemate *100ap.Kr. *hea haridus piiratud linnad *rütmipillid hinged paber *õpiti palju *Hiina müür *pentatoonika
Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14. Bhagavadgita (isanda laul) - osa Inida suureeposest Mahabharata (Suur India) 15. Uusaja India filosoofe - Ramakrisna, Vivekananda, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore 16. Sufismi olemus ja selle esindajad - tekkis 7.saj. Mesopotaamias. Kujutab ekstaatilist ja praktikalist praktikat ja vabamõtlejalikku filosoofiat. Junus Emre "Lõpp ja algus"; Ibn Tufail Elav ärganu poeg"; Abu Ali Ibn (Ibn Tufaili õpetaja).
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale,
- inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj
sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist, mis jagunevad 18 osaks. Värsivormi, milles eepos on kirja pandud, nimetatakse šlokaks. Tänapäeaval tuntakse eepose teksti XV/XVI sajandi käsikirjade põhjal, tema tegelikku tekkeaega täpselt ei teata. Arvatakse, et "Mahabharata" kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikus IV sajandist eKr IV pKr. Vanemates osades sisaldub ainest, mis esineb juba veedades, kuid põhiliselt on eepose ainestik täiesti uudne. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter.
täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana. Seal on jumalate mütoloogia, kastisüsteem, filosoofia. Pühapaigaks on templid. Tabeleid tehakse, sest arvandmeid on lihtne süstamiseerida ja esitada tabelites. Suurim pindala: venemaa, kanada, usa, hiina, brasiilia, austraalia. Rahvastik: hiina, india, usa, indoneesia, brasiilia, venemaa, pakistan. Rahvastikupüramiid-diagramm, mille järgi iseloomustatakse rahvastikku vanuse ja soo järgi. Sealt saab erinevaid andmeid rahvaste ja inimeste vanuste, soode suhtest
Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne
Seega ei kaasne ka polügaamiaga mingit usulist karistust. Kuni 1935 aastani oli polügüünia seaduslikult tunnustatud ka Tais. Burmas esines samuti polügüüniat. See on tänaseni seadusega tunnustatud, kuid ei esine enam kuigi tihti, kuna pole enam ühiskonnas nii vastuvõetav. Polügaamiat praktiseeriti ka paljused antiiksetes Hindu ühiskondades. Üks näide polügaamiast vanas Hindus esines polüandria näol. Eepiline Mahabharata, Draupadi abiellus viie Pandava vennaga, et saata sõnumit ühiskonnale. Post-Vedic perioodidel polügaamia langes hinduismis ja nüüd peetakse seda ebamoraalseks. Kuigi arvatakse, et teatud Hindu ühiskondades seda siiski praktiseeritakse ( Tiibet, Nepaal ja Hiina). Abielu seadused Indias sõltuvad kõnealuse isiku usust. Kuigi Vedas'e ja Hindu usk ei välista polügaamiat, loetakse Hindu Abielu seaduses polügaamiat ebaseaduslikuks Hindudel, Jainidel, Budistidel, Kristlasel ja Sikhs'el
kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad. Lahing toimub 18 päeva ja Pandavad võidavad oma vastased ja seejärel saavad maailma vaitsejateks.
Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr. ,,Mahabharatasse" kuulub iseseisva osana India usulise kirjanduse kuulsaim teos ,,Bhagavadgita" (jumalate laul). Hinduismi kultus Hinduistide jumalateenistus on väga individuaalne see toimub kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Hinduistlik kunst Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis usu põhimõtteid. India kunsti
väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed,
Kirjamärgid ehk hieroglüüfid tähistavad igaüks ühte sõna. Hieroglüüfe oli tuhandeid ja nende õppimiseks läks kaua aega. Algul kirjutasid hiinlased luukildudele ja bambusplaatidele. Siis hakati neid maalima siideriidele. Umbes sadakond aastat pKr õppisid hiinlased valmistama paberit. India kirjandus Nagu ennem öeldud, siis aarjalastel oli kombeks laulda lugulaule. Aja jooksul liideti need pikemateks lugulauludeks ehk eeposteks. Kõige kuulsam India eepos on "Mahabharata", mis pandi kirja ~350 aastat eKr. Eepose sisu on kahe kuulsa suguvõsa verine võitlus ülemvõimu pärast. Hindudele on "Mahabharata" siiani püha raamat. 6 India teadus Tänapäevase arvusüsteemi mõtlesid välja hindud. Nemad leiutasid ka arvu 0. Hiljem võtsid selle susteemi üle araablased. Neilt õppisid Euroopa rahvad seda tundma. Seepärast nimtatakse neid arve araabia numbriteks.
Veedad koosnevad neljast tekstikogumikust, mis sisaldavad igavesi tõdesid ehk seda, mida on peetud juba vanemate usuliste poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini
Ta sai selle kätte ja ise läks ujuma, siis tuli mingi madu mis sõi ära ja nüüd maod ongi igavesed, et sünnib uuesti kui naha maha ajab. Indja Kirjandus pärimuslikus kirjandi tehtud vahet ilukirjandusest ja tarbekirjandusest. autoritest ei tehtud ka tähelepanu, kuna jumalad annavad sulle nigunii mõtted,võimed, sina oled aind vahendaja ehk trükimasin. Vanim teos, usuliste hümnide(veedade) kogu: "Rigveda"-sanskriti keeles. Eepostest mahukaim "mahabharata"-106 tuhat paarisvärssi. eeposte ajal tekib ka hinduism. puraanad-kokkuvõte hin puraanad-kokkuvõte hindu usindist tantrad-lühemad ja konkreetsemad kui puraanad. Hiina kirjandus 3.5 tuhat aastat tagasi, sama keel mida kasutatakse ka praegu. Vanemad tekstid pärinevad huang- he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi
valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". · "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus
Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1. Preestrid (vaimulikud) 2. Sõdurid, ametnikud 3. Kaupmehed, omanikud 4. Põllumehed, töölised 5. Puutumatud : orjad Ametlikult ligvideeriti kastisüsteem 1950, kuid tana paeval kehtib see siiani. Kasti
1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul. Veeda usund oli algselt keskendunud aarialaste ohvrite abil saavutatavale maapealsele õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline
preestrikeskne ohverdamisusund, jumalate roll oli usundis oli väike, kõige tähtsamad olid preestrid ja ohverdamised · Hinduism Hinduismi pühad tekstid · Vedad Kõige vanem on Rigveda. Kirja on panema hakatud alates 1200 a. eKr, kirjas on 1028 hümni e. suktat. Hümnid pühendati jumalatele, nt. jumal Agni (tuli). Kõige pikem hümn on pühendatud Somale. · Upanisadid e. istungid · Eeposed India kaks eepost - ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana" · Brahma raamatud Vedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud Teoloogia · Brahman kõige kõrgem ja absoluutsem jumal; kirjeldamatu, kõike teadev, kõikjal viibiv, kõige põhjustaja · Atman "hing", annab elu kõikidele olenditele, inimesed olev surematu osa hing e. Atman · Isvara jumala personaalne aspekt (mis teeb temast jumala); nt. ema, isa, sugu jne · Deevad jumalad või jumalannad · Indra, Agni, Visnu jne
täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui
džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma Brahmal peaaegu puudub selgelt eristatav jälgijaskond, talle on pühendatud vaid 1 tempel. Teda kujutatakse istumas lootos-
· DVAITA: acintya bheda abheda tattva (same and different Within Vedanta there are 3 primary sources of authority: SHRUTI ie Isopanishad it is heard from the direct source, the Lord - Vedas SMRITI ie Bhagavad Gita it elaborates and comments on SHRUTI. NYAYA ie Bhagavatam Vedanta Sutra Bhagavad Gita is actually Sruti and Smriti, because these are the words of God and at the same time it is the part of historical narration, Mahabharata. Vedas give universal and axiomatic wisdom, other 5 systems of philosophy interpret Vedas in the way that support their philosophy. Progression in SP-s books: BG is Vedic, SB Vaishnava, CC & NoD Gaudiya Vaishnava literature. *** SADHYA (Krishna) goal SADHANA (bhakti) means 1) established through Isho (establishes the Absolute Truth as a person) & BG (establishes the person's identity it is Krishna)
kastidesse.Kastikuuluvus omandatakse sündides ning seda vahetada ei saa. Hinduismi tekkimine-Aarjalaste vanajane usk on tuntud brahmanismi nime all.Hinduism on brahmanismi edasiarendus.Hinduism kujunes välja hiljemalt 6 saj eKr.Sisu:inimene on sunnitud sündima üha uues ja uues kehas,mida määrab karma. Põhiseisukohad-taassündimine,vägivallatus(pole vägivalda),karma,lõppeb taevase õnnistusega. Pühad tekstid-Rigveda,pühad raamatud ehk veedad,kangelaseepika''Mahabharata'' ja ''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4
Jumalik hävitaja,kel oli võim ka surma ja Neljas tase hinge vabastamise üle. Viies tase Oli loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas ühteaegu nii seksuaalsust kui ka sellest hoidumist. Tantsu isand ( kujutati tihti neljakäelise tantsijana,vilepillipuhujana) Kangelaseepos `'Mahabharata'' § on vanaindia eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase § Kirjeldab kahe suguvõsa verist Kolmas tase võimuvõitlust, kuid lisaks Neljas tase lahingukirjeldustele sisaldab eepos
Hinduism tsükliline maailmatunnetus on kordused. 2. Indra äikese ja sõjajumal. 3. Varuna ja Mitra kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine. 4. Agni tulejumal. 5. Jama surmajumal. 6. Ganga jõujumalanna 7. Trimurti: a. Brahma looja b. Visnu kaitsja, hoidja. c. Siva hävitaja. 8. Kaali surma ja hävingu jumal 9. Veedad jumalatele pühendatud hümnid. 10. Upanisadid filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel. 11. Mahabharata ja Ramajaana india eepos. 12. Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud. 13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19
Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad
zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus). Islam: „Keegi pole õige usklik, kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk: „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism: „Mis sulle on põlastusväärne, seda ära teistele tee“ (rabi Hillel). Hinduism: „See on ülim kohus: ära tee teistele midagi seesugust, mis sulle osaks langenuna haiget teeks“ (eepos Mahabharata). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast haavaks“ (Gautama Buddha). Kasutatud kirjandus: 1. Au, I.; Ringo, R. 2000. Kirikud ja kogudused Eestis. Ilo 2. Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak 3. Gordon, Matthew S. 2001. Islam. Tallinn: Valgus 4. Jürgenstein, T. 2002. Ajalik ja ajatu. Metoodikajuhend. Eesti Kirikute Nõukogu. 5. Lowenstein, T. 2001. Buddha tee. Ilo. 6. Messori, V. 2001. Üle lootuste läve. Intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga.
6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule õpetusele. 4. – 2.saj eKr Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) pani aluse Maurja dünastia ajastule Indias. u 4.saj eKr Pandi kirja kangelaseeepos „Mahabharata”. 3.saj eKr Ašoka Suure valitsemisajal (273 – 232 eKr) ühendati esmakordselt kogu India. u 185 eKr Maurja dünastia lõpp, algas poliitilise killustatuse ajajärk. 4. – 6.saj Gupta dünastia ajajärk; nn India kuldajastu. u 6.saj Indias leiutati strateegiline lauamäng male. 12
refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle
(looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee
* Veedausunditest ja braahmanidest kujunes välja tänapäeva hinduism. Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva
refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle
Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
braahmanite osa riitustel.Aja jooksul on lisandunud suur hulk teisi usualaseid kirjutisi,mis on veedade õpetust edasi arendanud.Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi,mis kujunes aastatel 500eKr- 500pKr.Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Põhiseisukohad:Taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod.Usuga kaasneb vägivallatuse põhimõte:vägivald tähendab halba karmat. Pühad tekstid:"Mahabharata"keskendub kahe suguvõsa verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja-Indias."Ramajama" on lugu Krisna inimliku kehastuse,kangelase Rama seiklustest ja katsumutest. Jumalad:Indra-tormi-,äikese-ja sõjajumal.Visnu-Indra abiline,maailma looja,hoiab maailma käigus.Krisna-Visnu tähtsaim kehastus,kehastab jumalikku armastust.Siva-jumalik hävitaja,meditatsiooni ja jooga isand. Budismi tekkimine:Sellele pani VI ja V saj vahetusel eKr aluse
Põhjus, miks inimesed ja maailm vaevade tsüklis edasi rabelevad on karman tegu, toiming, tegevus). Moraalne aura peab olema nullis.Brahmanism muutub keskajal hinduismiks. Sva oma karma. Moksani jõudmiseks on kolm teed: tegude tee, teadmiste tee ja kõige olulisem bhakti pühendumine. 5-6saj. koonduvad kõik jumalad visnu ja siva gruppi. Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Siva on hävitaja. Dharma seadmus. Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus. Esimene on naisjumal Magna Mater
omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust · Surmajumal Siva Sünni ja surma ühendaja, tantsivana sümboliseerib sündi, kujutati neljakäelisena ja madudest kraega Budism 500 eKr · Järgitakse Buddha õpetusi · Uskumine taassündi sõltuvalt karma seisundist
aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi alusepanija Laozi. Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe raamat. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks
või 7. saj. ,,Kamasutra" tegeleb põhiliselt naiste ,,ärarääkimisega". See on selgelt linnakeskne raamat, ei pööra agraarnaistele mingit tähelepanu. Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15. saj) Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa. Tegelikult on tegemist hulga folklooriga. Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest
Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena
kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra armastuseõpetus Pühakiri veedad(koosneb hümnidest/suktadest), eeposed(,,Ramajana", ,,Mahabharata"), Brahma raamatud(veedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud). Rajaja pole teada Pühad paigad Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms. Sümbolid - OM Budism Lunastusõpetus inimene põhjustab oma kannatusi ise ja lunastab ka end ise. 4 üllast tõde. Elu on
ja Goas. Idarannikul proovige Kolkatast lõuna poole jäävat Purit või Pondicherryt. Pealinn Delhi Suure Gangese oru lääneserval Yamuna jõe ääres asuv pealinn on pidevalt olnud loodest tulevate vallutajate sihtmärgiks. Sageli on need oma eelkäijate töö hävitanud, kuid sellegipoolest jääb Delhi India suurriikliku ajaloo põnevaks tunnusmärgiks. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et Yamuna-äärne paik võis olla ,,Mahabharata" kangelase Yudhishthira koduks juba aastal 1000 eKr. Keiser Asoka raidkiri tõendab, et Delhi oli oluliseks punktiks kaubateel loodepiiri ja Bengali vahel juba 3. sajandit eKr. Tomara radzad tegid sellest 736. aastal oma pealinna nimega Dhillika ning linnast sai klannisõdade tulipunkt kuni moslemite vallutuseni, mil Qutb-ud-din 1206. aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur Timuri sõjakäik 1393. aastal.
Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid shahada shingon shinto Shoah sikh panth
Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel Teine eepos on "Mahabharata", selle üks osa on "Bhagavadgita", ilmselt kõige kuulsam hinduistlik kirjutis üldse Hinduistid palvetavad hinduistlikes templites; seal lauldakse, palvetatakse, tehakse annetusi ja kuulatakse õpetusi Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli,
Mida enam karma mõiste juurdus, seda enam kujunes välja kujutlus kõikide olendite taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? Veedad on hinduismi pühad tekstid, mis sisaldavad igavesi tõdesid ja neid anti algul edasi suusõnal kuni nende kirja panemiseni. Vanimad pühad tekstid sh Veedad, on saadud Jumalalt otsese ilmutuse kaudu. 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Kõige looja on Brahma. Tema abikaasaks on õpetatuse ja tõe jumalanna Sarasvati. 18
annaabi.ee 
