kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud. Seda tänu teaduse arengule, ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end taaskehtestada ning Rooma tagasi kolida. Alles 1378. aastal valitud paavst Urbanus otsustas VI jääda Roomasse, kuna tol ajal oli Prantsusmaal Saja-aastane sõda. Urbanus VI läbiviidud uuendused, mis muutsid kuuria elu vähemluksuslikuks, muutsid paavsti siseringi vaenulikuks. Tekkinud tüli tõttu valis kuuria Urbanus VI kõrvale teise paavsti, kellega koos koliti Avignoni tagasi. Läänekatoliku kirikus tekkinud lõhe vähendas vaimulikku mõju veelgi. Tüli lahendamiseks tuli kokku kirikukogu, mille abiga valiti lõpuks võimule üks paavst
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000
) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks, aga Gregorius VII eluaegne tüli Heinrich IV-ga ei andnud talle mahti sellega tegeleda. XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees
ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V, Itaalias toimusid rahutused. Kuna paavstil ei olnud võimalik Rooma minna, jäi ta Avignoni. Järgmisedki paavstid jäid Avignoni. Kuid see tekitas itaallastele pahameelt, sest enam ei käidud Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks.
Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad
· Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev
Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal Luna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus II kne,mille mju hiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased!Lpetage omavahelised tlid.Paljastage mgad ja prake need Jumala vastaste vastu.Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas.Jumal soovib seda"
Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI (1378-1389), kelle ametissevalimine toimus Roomas, otsuse jääda sinna ja mitte asuda sõdivale Prantsusmaale. Urbanus VI ranged nõudmised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias talle tugeva vastuseisu. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avigoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nim paavstide ajaloos suureks skismaks (kr.k. schisma-lõhe). Roomas ja Avigonis resideeris kummaski eri paavst koos oma kuuriaga
"Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks
V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V: ?Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk. Ehk said ka abi ja olid siiski ka usu tegevusega seotud? Nim. kolm 12 saj. Pühal Maal rajatud rüütliordut.
Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku õpetuse levimisele. Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele.
7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14
) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja
Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1198.-1216. a valitses paavst Innocentius III, see oli paavsti autoriteedi kõrgaeg Lääne- Euroopas. 1201. a ristisõdijad asutasid Daugava jõe suudmesse Riia linna; algas liivlaste, lätlaste ja peagi ka eestlaste alistamine. 1240. a Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid Kiievi, Vene vürstiriigid langesid mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291
Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks.
Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad.
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka
ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet. Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni. Esimene paavst, kes jäi Rooma oli Urbanus VI. Suur kisma- Urbanus I nõudis kommete rangust. Tema vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid tagasi Avignoni. Katoliku kirik lõhenes. Roomas ja Avignonis eksisteeris kaks eri paavsti Vaimulikud ordud Munklus tekkis Egiptuses ja levis 4. saj Euroopasse. Lääne munklusele alusepanijaks Püha Benedictus(5-6 saj) .Rajas Monte Cassiino kloostri ja kirjutas kloostri elu reeglid. Mungad ja nunnad elasid reeglite järgi toimivates oludes. Kloostri elukorraldus:
abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuks loopimisega; pärimisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara; tütarde pärandiosa on üldjuhul poole väiksem, kui poegadel, sest neil ei tule perekonda ülal pidada; piiratud on suhtlemine perekonda mitte kuuluvate meestega; naiste jaoks eraldi ruumid, kus võivad käia ainult naiskülalised 17. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat. (ptk 18) Toimusid 1095-1291; oli 8 tk; tekkisid, sest kristlased hakkasid vallutama Iisraeli; peeti moslemiusu kaotamiseks; olid eurooplaste jaoks täielikud läbikukkumised ning tulutud. Aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed
vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes
rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul. Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta
Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi
tuntud töödest Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks Aastal 1613 andis akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus 1618 nähti kolme komeeti Galilei vaidlused jesuiitidest astronoomidega 1623 avaldas poleemilise kirjanduse meistriteose "Il Saggiatore", mis oli pühendatud paavst Urbanus VIII'le Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks Aastal 1619, Galilei järgmise Roomakülastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne Esialgu sai Galieo paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Cla...
sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama.Samas soosis kirik ka ristisõdu,tuues põhjuseks selle,et kristluse levitamine,kasvõi vägivalla teel,pole halb. 14.sajandiks olid sõjapidamise reeglid -- mis puudutasid vangide tapmist ja ellujätmist, naiste ja vaimulike puutumatust jne. -- välja arenenud ja kogu Lääne-Euroopas levinud.Tasu,
· Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik. Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas tulud, mis varem olid tulnud palveränduritelt, kes Rooma saabusid. Suur skisma 1378-1409 Urbanus VI valiti ametisse Roomas ja sinna ta ka jäi. Ta hakkas nõudma oma kuurialt kommete rangust ja puhtust ja seetõttu tekkis kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid uue paavsti Clemens VII. Katoliku kiriku jagunemine kaheks: Prantsusmaa liitlased tunnistasid Avignoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased Rooma paavsti. 1409 Pisas kutsuti kokku üldine kirikukogu, et valida ühine paavst. See aga ei läinud läbi.
Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertslaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. Alles pärast tema surma,1323. aastal, kuulutas katoliku kirik ta pühakuks.
Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muhamedlaste valdusesse ning ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Paavsti võim nõrgenes ning läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaade vahel hakkas kasvama vaen. Ristisõde tagajärjed olid kindlasti hea õppetund paavstivõimule, et ei ole hea muutuda liigselt ahneks. Hiliskeskaja üheks kõige tähtsamaks sündmuseks kirikuelus võib pidada suurt skismat ehk kirikulõhet ( 1378-1409). Paavst Urbanus VI hakkas oma kuurialt nõudma kommete rangust, tekkis aga luksusliku eluga harjunud kuurias talle vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ning naasid temaga koos Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetataksegi suureks skismaks. Suure skisma mõju kirikule oli kindlasti laastav ning sellised vastuseisud viisid vaimuliku võimu alla ja paavstide tähtsus vähenes. Kõrg- ja hiliskeskajal probleemideks võib pidada vaimuliku- ja ilmaliku võimu
Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla. Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda bernini kuulsa baldahhiini jaoks Peetri kirikus, andes põhjust ütlusele: "Mida barbarid teha ei suutnud, tegi Barberini. " Keiserlik pärand Hadrianuse tempel on inspireerinud paljusid hilisemaid arhitekte. nende hulka kuuluvad nii itaallased Brunelleschi, Bramante, Palladio ja Bernini, kui ka inglane John Vanburgh, USA arhitektsit president Thomas Jefferson ja paljud teised. Panteon kujunes aegade
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste
vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama. Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid, mis olid omavahel vastuolus. Seepeale kirjutas Galilei raamatu ,,Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo" (,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta"). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda, soosis viimane oma raamatus Koperniku ideid
3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III u. 35000 ristisõdijat Prantsusmaalt, Osalesid peamiselt Prantsusmaa Itaaliast, Skandinaavia maadest. rüütlid. Veneetsia kaupmeeste 50 laeva Eesmärk Kristuse haua vabastamine Paavstide soov nõrgestada oma
Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229)
Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse,
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik
Kirik proovis neid maha suruda. Inkvisitsioon ketserite ümberveenmine ja karistamine. Tegevust kontrollis paavst. Kohtunikud saatsid teate oma tulekust, pidasid jutluse, kutsusid ketsreleid patte tunnistama, kui keeldusid võisid saada surmanuhtluse. (hiliskeskajal) Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö
Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata
XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse., Innocentius III ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg. Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks. 5.Ristisõdade ajend, eesmärgid,osavõtjad (Urbanus II, Richard Lõvisüda, Friedrich Barbarossa, SalahalDin) PÕHJENDUS JA VÕIMALUSED Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Paavts püüdis suurendada enda autoriteeti ja valdusi. Oli vaja Euroopa kõige agressiivsemad rigid suunata sõtta LähisIdaga. Genova ja Veneetsia soovisd saavutada kontrolli Vahemere kaubanduse üle. RISTISÕDIJATE RIIGID Jeruusalemma kuningriik, selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad)
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; h...
° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad Kõik detailid allutatud tervikule konstruktiivsus puudub üldiselt Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid
Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja osapooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Galilei vangistus ja surm Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei oma Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm: ta tohtis kohtuda üksnes teatud inimestega ega võinud midagi kirjutada
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- kaebus 2. actor, oris m.- kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelval...
Roomas. Sel ajal töötas ta oma kahe kõige kuulsama teose kallal. Üks neist oli ``Summa paganate vastu(1261- 1273) ja teine teos ``Teoloogia summa``(1266-1273). Mõlemad teosed olid mõeldud õpikuteks tema üliõpilastele. Ta kutsuti tagasi Itaaliasse, et ta rajaks Napolis uue kooli ning õpetaks seal. 7. Märtsil 1274 Aquino Thomas suri olles vaid 49 aastane. Tema surnukeha maeti kloostri peaaltari ette. Sada aastat hiljem(1369) viidi see paavst Urbanus V korraldusel üle Touluse`i Püha Jakobuse kirikusse Veidi vähem kui 50 aastat pärast tema surma, pisut enne tema kanoniseerimist 1323. aastal, valmis Aquino Thomase esimene biograafia.(Edmund Jacob`` 50 klassikut: filosoofid``93). Skolistika Skolastika on teoloogiline filosoofiline meetod ning keskaegse(12. ja 14. Sajandi) Euroopa süsteem, mille eesmärk oli sobitada kristlust Aristotelese filosoofiaga. 13. sajandi kõrgskolastika tipneb Aquino Thomase filosoofiaga
SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi. Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
