samas faasis. Kehasüsteemide liikumine. Molekulid on aine väikseimad osakesed, mis säilitavad selle aine keemilised omadused. Ainete difusioon kujutab kokkupuutesse viidud erinevate ainete tungimist teineteisesse. Staatiliseks mehaanikaks nimetatakse suure arvu kehade liikumist uurivat teadusharu. Isuprotsessideks nimetatakse ühest olekust teise ülemineku protsesse, mille korral üks parameetritest on jääv. Soojus ja kaootilise liikumise energia Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides.
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm,
midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Tuntuim dadaist • Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Dada • Mõned Tristan Trazara tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma.Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida
Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Erisoojus aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1K võrra. Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise
1. Gaasi siseenergia. Millest on tingitud gaasi siseenergia? Millest sõltub lihtsamal juhul siseenergia? - 1. molekulide kaootilise liikumise kineetiline energia. 2. molekulide vastasmõju energia. 3. molekulisisene energia. 4. temperatuurist 2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks
saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15 Bolzmani konstandi füüsikaline mõte. Boltzmanni konstant k= 1,38 10 . Näitab , kui palju suureneb molekuli kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1K võrra. Absoluutse temperatuuri skaala kui molekuli keskmine kineetilise kiiruse mõõt Gaasi molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri lehenedes absoluutse nullile läheneb molekulide soojusliikumise energia samuti nullile. Gaasi rõhu sõltuvus molekulise kontsentratsiooni ja temperatuurist. Lähtudes valemitest N/V=n, saame avaldise, mis väljendab gaasi rõhu sõltuvust molekulide kont. Ja temp p=nkT
käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus? Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus? Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus? Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Mida kujutab endast näiv põhjuslikkus?
Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades. Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku. Sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. · MESOPOTAAMIA JUMALAD Anu-taevajumal, jumalate isa, Enlil-tuule, tormi, vihma ja pikse jumal-jumalate kuningas, Ea-maa-aluste vete ja sügavuste isand, Sin-kuujumal, Samas-päikesejumal, jumalate kohtumõistja , kaitses inimlikke seadusi, Tammuz-viljakuse jumal, Marduk-
Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist.
Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist Kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvkondadele. Dadaiste õhendas viha sõja vastu. Dadaisma suubus sürrealismi. Tunnused 1. mängulisus, mõnitamine, pilkamine. 2. Provokatsioonid 3. Luule visuaalse külje tähtsustamine 4. Loogilise mõtlemise eitamine Dadaistid 1. Hans Arp, 2. Tristan Tzara (arendas välja kaootilise, segase, metsiku keele, mille eesmärgiks oli lhkuda kunsti pühadust.) Futurism 20.s Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. On omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast. Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele kasutamine.
Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel.
suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi
Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja 6 mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Tuntuim dadaistlik luuletaja on Tristan Tzara, kes arendas välja väga kaootilise, segase, metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Tema tekstid on kaootilised ja segased. Dadaism hääbus 1920. aastate alguses. Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli esile tuua modernismi olemus ning täpsemalt kirjeldada kolme modernismi voolu. Tõin esile kolm erinevat kirjanduslikku- ja kunstilist voolu ning kirjutasin modernismi üldmõistest, kasutades internetist abimaterjale. Modernism tekkis 19. sajandi lõpul ning 20
galaktikaid , peame vaatama teleskoobiga Linnutee tasandist eemale . Linnutee galaktikal on kaks kaaslast - Suur- ja Väike Magelhaesi Pilv, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Linnutee 5. Galaktikate liikumine Galaktikate suurus laseb uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka galaktika sees toimuvaid liikumisi. Üksikute tähtede kiirust saab määrata lauhtusvõime korral . Tähtede kaootilise liikumise puhul galaktikas tekib laienenud joon . Süstemaatilise liikumise korral nihkuvad spektrijooned kindlas suunas . Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning
Läbivaks kujundivõtteks on hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendatakse: kogu maailm läheb hukka, kõikjal voolab veri ja valitseb surm. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressionistliku luule jõulist, ohjeldamatut väljenduslaadi sobib iseloomustama ka Johannes Barbaruse luuletuse pealkiri ,,Anarhiline poees". Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. Ometi ei saa ajalaulude kunstitaset pidada eritikõrgeks. Need on üsna ühetoonilised ja meenutavad saksa eeskujusid. Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada
,,Nadat" peetakse 20. saj hispaania kirjanduse klassikuks. Paljuski on see Hispaania vaste Jerome David Salingeri romaanile ,,Kuristik rukkis", puudutades selliseid universaalseid teemasid nagu eksitentsialism ja nooruki eneseotsing. Laforeti esimene ja edukaim romaan on spontaanne ja kirglik. Seda iseloomustab kalduvus rõhutada vägivalda ja groteskset kujundilisust. ,,Nada" esindab noore tüdruku vaateid, kes naaseb pärast sõda Barcelonasse ja avastab viletsa kaootilise õhkkonna ja vaimse tühjuse. Jutustav, poliitiliste ja eksistentsiaalsete elementidega teos. ,,Eimiskit" on nähtud autobiograafilisena, mille näitena võib tuua välja järgmise: peategelane Andrea, nagu Laforet isegi, läheb pärast sõda Barcelonasse õppima. Andrea asub elama sugulaste majja Aribau tänaval, millel näib lasuvat seletamatu needus ning ainus heli, mis seda läbib, on närviline vaen. See kulmineerub onu Ramóni enesetapus, misjärel Andrea
millele mõjuvad ainult konservatiivsed välisjõud. Süsteemi suletus ei ole nõutav. Peale konservatiivsete jõudude on olemas mittekonservatiivsed jõud, mille olulisemaid esindajaid on hõõrdejõud. Hõõrdejõud takistavad alati liikumist, mõjudes liikuvale kehale selle kiirusega vastassuunas; nende jõudude töö muundab mehhaanilist energiat kehade siseenergiaks (soojusenergiaks), st. molekulide kaootilise liikumise energiaks. Hõõrdejõud mõjuvad üksteise suhtes liikuvate tahkete kehade kokkupuutuvatele pindadele (kuiv hõõre), üksteise suhtes liikuvate vedeliku või gaasi kihtidele (sisehõõre e. viskoosne hõõre), samuti ka vedelikus või gaasis liikuvate tahkete kehade pindadele (see on ka sisehõõre pinnale kleepunud vedelikukihi ja ülejäänud vedeliku vahel). Molekulidest oluliselt suuremate
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes
>0 selgu, et nüüd hõbeda molekulid sadestuvad punkti B ümbruses See tõestab, et kõik hõbeda molekulid ei liigu ühe ja sama kiirusega http://www.abiks.pri.ee AC=r; AB=l; AO=R molekul kiirusega v läbib kauguse t=r/v, selle ajaga on punkt A liikunud joonkiirusega R ja läbinud kaare pikkuse l >> t=l/R >> r/v= l/R >> v=Rr/l ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: lõhnaõli lõhn levib ühest toanurgast teise Soojusjuhtivuseks nim soojusülekannet makroskoopiliselt paigalseisvas kohas ///soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temp piirkonda (gaasides, vedelikes, tahkistes) N: defektse termospudelisse sooja vett valades tunneme mõne aja pärast termose väliskesta soojenemist.
skemaatilise, formalistliku teooria ohver. Kujutades liikumist, muutusid kunstnikud otsekui värvikireva karusselli liikumatuks, ükskõikseks teljeks, mille ümber kõik keerleb, kihutab, virvendab. Nad justkui asusid selle pildi keskmes, millel on eriti rõhutatud üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon
Ideaalse gaasi rõhk 1 2 m0 molekuli mass, n molekulide kontsentratsioon, v2 - molekulide kiiruse ruudu p m0 nv 2 n E nkT keskväärtus 3 3 III. Aine ehituse alused Difusioon on molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. Pindpinevus on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv jõud, mille mõjul vedeliku pind väheneb. Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna puutuja sihiga. F l F pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l pinna piirjoone pikkus IV
Kõige sagedasem maaniatüüp on lõbus maania, mille puhul lisandub põhisümptomitele mõttekäigu elavnemine ja tahteaktiivsuse tõus. Haige jutt on elav ning võrdlused ja seosed värvikad. Ta räägib spontaanselt, juttu on raske katkestada ning teemad on laialivalguvad. Lobisedes seguneb oluline ebaolulisega, kõik kõrvaline tekitab uusi ideid, loogiline seos kaob. Kõrgenenud maania süvenemisel on haige lakkamatus liikumises. See võib viia pideva kaootilise rabelemiseni, mille puhul ei viida alustatud tegevusi lõpuni ja alustatakse pidevalt uusi tegevusi. Harvemini esineb loid maania, mille puhul ilmneb ainult kõrgenenud meeleolu. Ettevõtlikkus pole kõrgenenud ega mõttekäik kiirenenud. Välimuselt on haige reibas, ülielavate zestidega, säravate silmade ja õhetava jumega, unevajadus on vähenenud. Bipolaarse häire põhjused Nagu paljude teiste haiguste puhul ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle
· KUI TAGAJÄRGEDE ARV ON TEADA JA NENDE ESINEMISE TÕENÄOSUST SAAB HINNATA, ON TEGEMIST JUHUSLIKU PÕHJUSLIKKUSEGA. NT. Näiteks ei saa me täringuviske tulemust ette ennustada, kuid teame, et tagajärjeks on kuus erinevat võimalust ja nende esinemise tõenäosused on võrdsed (1/6 ehk 16,7 %). · KUI AGA VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE ARV POLE MÄÄRATAB JA ÜKSKI REALISEERUNUD TAGAJÄRG POLE TÄPSELT KORRATAV, ON TEGEMIST KAOOTILISE PÕHJUSLIKKUSEGA. NT. Kaootilise põhjuslikkuse näiteks võib tuua õnnevalamise tulemuse või mullide tekkimise vee väljavoolamisel pudelist. NT. Kui kummuli pudelist vesi välja voolab, siseneb õhk sellesse kaootiliselt. NÄIV PÕHJUSLIKKUS · Näiv põhjuslikkus on selline, kus tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. NT
Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise
2. numbrilisteks mõõteriistadeks ehk digitaalmõõteriist. Elektrivoolu iseloomustavaks suuruseks on voolutugevus, mis näitab kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus. Voolutugevuse SI ühik on 1 amper (1 A). Juhi ristlõiget läbib sel juhul 1 sekundi jooksul laeng 1 kulon. Voolu suunaks on kokku lepitud positiivsete laengute suunatud liikumise suund. Vabade elektronide puhul tuleb eristada kahte arvväärtuse poolest oluliselt erinevat kiirust, kaootilise soojusliikumise kiirus ja elektrivälja poolt tekitatud triivikiirus. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivikiirus. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel. Pooljuhtide, elektrolüütide ja gaaside takistus temperatuuri kasvuga väheneb. Juhi takistus oleneb temperatuurist kujul Takistus on võrdeline juhi eritakistuse ja pikkusega ning pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päik...
b B= c2 b MAGNETVÄLJA JA AINE VASTASTIKMÕJU Keha asetamisel magnetvälja mõjutab väli ainet, mille tulemusena toimuvad aines muutused, mis muudavad ka magnetvälja aine sees. Aine molekulide koostises olevad elektronid kujutavad ringvoolusid (mikroskoopilisi vooluga kontuure), mis omavad magnetmomente ja tekitavad mikroskoopilisi magnetvälju. Molekulide kaootilise soojusliikumise tõttu on need väljad suunatud korrapäratult ja kõikide molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju. Sellisele välise välja mõjule alluvuse (magneetumise) seisukohalt on kõik ained liigitatavad kolme rühma: Heiti Aarna 2008
Seejuures läbitakse vaheolekuid vaid üks kord. Tsüklit kirjeldab nii pV-,pT-,kui ka TV- teljestikus kinnine joon. · Väljumistöö--töö, mis tuleb teha ühe osakese lahkumiseks vedeliku või tahkise pinnalt. · Vedelkristallid--vedelikud, milles molekulide paiknemisel korrapära. · Ülekandenähtused--difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga.
1) aatomi (molekuli) mass 2) aatommass 3) molekulmass 4)ainehulk mol 5) Avogadro arv 6)Molaarmass 7) konsentratsioon n Ideaalgaas gaas, mille molekulide vahel vastastikmõju puudub. Ideaalse gaaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga. Gaaside kineetilise teooria põhivõrrand: Temperatuur molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia näitaja. Absoluutne temperatuur T- väljendab otseselt molekulide kaootilise liikumise ehk soojusliikumise intensiivsust. Seos Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade vahel T(K) =T (°C)+273 Gaasi olekuparameetrid : 1)Rõhk 2)Ruumala 3)Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi-Clapeyroni võrrand)- võrrand, mis seob kõik kolm parameetrit. Isoprotsessid: · p= const isobaariline protsess · V= const isokooriline protsess · T= const - isotermiline protsess Boile'i-Mariotte'i protsess (isotermiline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval
13.Voolu tihedus. Voolu tekkimise kiirus ja elektronide triivkiirus. Elektrivoolu iseloomustava suurusena on kasutusel voolutihedus. Voolutihedus on oluline juhtme soojustingimuste määramisel. Triivikiirus. Kui juhis puudub elektrivool, liiguvad juhtivuselektronid kaootiliselt ja üheski suunas puudub koguvool. Kui juhis tekitada elektriväli, jätkavad elektronid kaootilist liikumist kuid hakkavad ka kindlas suunas triivima. Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega. Koduse majapidamise juhtmetes on elektronide triivkiirus m/s, kaootilise liikumise kiirus on umbes . Elektrivoolu püsimiseks on vaja, et juhis säiliks elektriväli, selleks peab vooluallika klemmidel säilima potentsiaalide vahe ehk pinge. Potentsiaalige vahe säilimiseks peab vooluallika sees pidevalt laengukandjaid ringi tõstma see tähendab, tegema tööd. Tööd teevad mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia
põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks. Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega. Selle puhul me saame ennustada mingisuguse tagajärje tõenäosust. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, siis on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Kuid kaootilise põhjuslikkuse korral pole võimalike tagajärgede arv määratav. Füüsika printsiibid on looduse vaatlemisel avastatud kõige üldisemad teooriat aluseks võetud tõdemused. Printsiip on teooria aluseks võetud tõde. Printsiip on kooskõlas looduse vaatlemise tulemusega ja seda kasutatakse füüsikas. Füüsika printsiip vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.
Seda nim gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. (Seob makroskoopilise suuruse rõhu mikroskoopiliste suurustega- molekuli iseloomustavate suurustega). Valem on nagu sillaks makro ja mikromaailma vahel. Kasutades molekuli keskmise kineetilise energia E valemit, saame kirj põhivõrrandi järgmisel kujul: Ideaalse gaasi rõhk võrdub 2/3'ga ühes ruumalaühikus sisalduvate gaasi molekulide keskmiseks kineetilisest energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad molekulid seda kõrgem on temps. Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C. s Temperatuurivahemik üks Kelvini kraad võrdub ühe Celsiuse kraadiga. Tempsi mõõdetakse termomeetriga. Kelvini ja Celsiuse seos: T=t+273. s Vaata neid teisi tähiseid ka!. Temperatuuri absoluutne null. See on piirtemperatuur, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile. Selle tempsi
Negatiivne energiamuut näitab, et süsteemi energia on vähenenud. Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, U = wLisaks tööle võib süsteemi energia muutuda ka soojuse ülekandumise tulemusena. Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuriga ruumiosast madalama temperatuuriga ossa. See on energia ülekanne, mis on seotud ümbruse aatomite kaootilise soojusliikumise muutusega. Soojuse ühikuks on dzaul (J). Iga keha saab iseloomustada soojusmahtuvuse C abil, mis näitab, kui kiiresti kasvab soojushulk temperatuuri kasvamisel. Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist).Definitsiooni järgi on soojusmahtuvus:Ilmselt sõltub soojusmahtuvus sellest, millistel tingimustel soojuse ülekanne toimub, kas konstantsel ruumalal või
Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.
..5) A/mm², kestvalt töötavates elektrimasinates, trafodes ja mähistes (1,5...3) A/mm² , mõõtetehnikas < 1 A/mm², küttekehades (8...20) A/mm² Triivikiirus. Kui juhis puudub elektrivool, liiguvad juhtivuselektronid kaootiliselt ja üheski suunas puudub koguvool. Kui juhis tekitada elektriväli, jätkavad elektronid kaootilist liikumist kuid hakkavad ka kindlas suunas triivima. Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega. Koduse majapidamise juhtmetes on elektronide triivkiirus m/s, kaootilise liikumise kiirus on umbes . Elektrivoolu püsimiseks on vaja, et juhis säiliks elektriväli, selleks peab vooluallika klemmidel säilima potentsiaalide vahe ehk pinge. Potentsiaalige vahe säilimiseks peab vooluallika sees pidevalt laengukandjaid ringi tõstma see tähendab, tegema tööd. Tööd teevad mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia
põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Millest koosneb Veenuse pind? Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival
Ajaloolistest tähtsatest majadest on tahetud välja pigistada maksimaalne kasum. Sellega on aga kergelt öeldes endale vesi peale tõmmatud. Sarnaselt nendele näidetele kirjeldavad Rowe ja Koetter kahte arhitektuurset suurobjekti välismaalt. Kõrvutades kuulsat Versaille' parki kui aristrokraatlikku Disney maailmana, kritiseerivad nad jõuliselt selle autokraatset plaanilahendust ja kogu kompleksi olemust. Teisalt toovad nad võrdlusesse silmnähtavalt kaootilise ülesehitusega Villa Adriana Tivolis, mis oli põhinenud Iidse Rooma linna eeskujul. Selle mitmepalgelist ruumi tunnetamist ja oskust jätta võimalusi ajas ise arenemisele kiidavad Rowe ja Koetter erinevate kujundite abil. Nad lõid huvitava võrdluse Le Notre, kui Versaille' pargi maastikuarhitetkti ja peale 2. Maailmasõda olnud arhitekti vahel, öeldes et neil oli olnud ainult üks suur eesmärk või printsiip: päästa inimkond sõjahävingust
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaaz
oli isiklik suhe selle raamatuga või orienteerus ta selles lihtsalt väga hästi. Usun, et tihtipeale ei ole kirjatükk iseenesest hea, vaid heaks teeb selle võimalikkus tõlgendada mitmeti või õiguse puhul vastupidi- mida konkreetsem seda parem. Arvan, et kes ka polnud kommentaator van Eck`i teosele, tahtis luua endale ühtset pilti teosest just sellepärast, et tahtis leida mitmetähenduslikkust ja tõlgendusvõimalusi. Korduvalt oli mainitud, et ,,Digesta" on kaootilise struktuuriga.Näiteks kui Jean Domat tahtis sätestada prantsuse õigust, võttes aluseks roomaõiguse, nimetas ta selle lihtsalt, Les Lois civiles dans les ordre naturel. Robert Pothier andis välja teose Digest`a baasil, kus jättis raamatute ja pealkirjade järjestuse samaks, kuid tõstis mõningaid paragrahve ümber. Asjaolu, et selline kaootiline struktuur pandi teemade kaupa kataloogi, on suurem tunnistus retseptsiooni mõjudest ja võimsusest kujutletavast.
prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes. Sellisteks osakesteks footonid ja neutriinod. Üldjuhul on mateeria Universumis kõikvõimalike elementaarosakeste ja nende süsteemide segu. Selle koostis sõltub eelkõige temperatuurist, kuid ka mateeria tihedusest. Temperatuuriga möödub oskaeste kaootilise ehks soojusliikumise määr. Temperatuuris sõltub aga, millised osakesed on valdavad ning millised nendevahelised muundumisprotsessid kokkupõrgetel ning lagunemisel toimuvad. Kõikide protsesside toimumissagedusi saab vaid leida füüsikaseaduste alusel. Rakendades endi piiratuid, inimkogemusele tuginevaid seadusi Universumis valitsevatele äärmuslikele olukordadele, pole kaugeltki välistatud võimalus eksida. Kuid muud teed pildi loomiseks arenevast Universumist meil pole.
(kristallvaasi kukkumine) Põhjuseid saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: * Kui sündmus saab põhjustada vaid 1 kindla tagajärje on tegemist- ettemääratud põhjuslikkusega. N: rong liigub 5m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja jõuab 10 s. pärast 50m. kaugusele. * Mitme võimaliku tagajärje korral on tegu juhuslikkusega. * Kui võimaliku tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerinud tagajärg pole täpselt korratav on tegu – kaootilise põhjuslikkusega- õnne valamine. Füüsikaline oht- on seotud eelkõige füüsika arenguga kõige tuntum – tuumasõja oht, osooniaukude tekkimine freoonide kasutamisest. 28.Selgita milles seisneb väljade puhul kehtiv superpositsiooni printsiip Füüsikaline printsiip- üldine tõdemus, mis vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Seda printsiipi , mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad nim. superpositsioono printsiibiks
Mehaaniline energia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia. Siit tuleneb termodünaamika teise seaduse formuleering 3: Kui W on suurim, siis S on maksimaalne. Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. Ludwig Boltzmann (1844-1906) - tegi kindlaks, et soe ja külm on mõisted, mille taga on osakeste kiirem või aeglasem liikumine. Pole vaja mingit fluidumit, lihtsalt makroskoopiline kineetiline energia kandub osakeste kaootilise liikumise keskmiseks kineetiliseks energiaks. Makroolekud on need, mida inimene saab mõõta: gaasi makroolek on määratud temperatuuri, rõhu ja ruumalaga. Kui üks neist muutub, muutub ka makroolek. Norbert Wiener (1894-1964) - Informatsioon on see, mille me saame välismaailmast ja mis aitab meil välismaailmaga kohaneda. Väide on subjektiivne – mis ühele väärtuslik teave, võib teisele olla müra. Informatsiooni saab mõõta kui määramatuse vähenemist.
muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõne kilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat km ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 km, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Millest koosneb Veenuse pind Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandurid laskusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival
muutu, muutub suund o Molekulide vastastikmõju ei arvestata Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega Ideaalse gaasi olekuvõrrand: PV/T = konstantne Kirjeldab gaasi rõhu sõltuvust temperatuurist ja ruumalast PV = nR(8,31)T Difusioon: Molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt Aeglane Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus Osmoos: Lahuses olevate erinevate molekulide erinev imbumine läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon Toimub täna soojusliikumisele Tekib lisarõhk Termodünaamika
lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. 6 Geoloogia Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast
juhul, kui tema ruumala muutub. PARAMEETRID Termodünaamilise süsteemi olek on iseloomustatud kolme parameetriga. Nendeks parameetriteks on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T). Kui need parameetrid omavad välismõjude puudumisel konstantseid väärtusi, on süsteem tasakaaluolekus. Tasakaalulise protsessi puhul tuleb rääkida tasakaaluolekute pidevast jadast. Gaasi siseenergia koosneb molekulide kaootilise liikumise kineetilisest energiast. Molekulisisene energia ei tule antud juhul arvesse võtta. TERMODÜNAAMILISE SÜSTEEMI OLEKUFUNKTSIOON Termodünaamilise süsteemi olekufunktsiooniks nimetatakse süsteemi olekut iseloomustavat funktsiooni, mille muudu väärtus sõltub ainult süsteemi alg-ja lõppolekust, mille viisist, kuidas süsteem ühest olekust teise viidi. Termodünaamilise süsteemi olekufunktsiooni näiteks on siseenergia ja entroopia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
