Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut
22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, 2. nov täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.10. 1799 Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri riigipööre) nov
Petrogradis 26. märts, 30. märts kinnitas ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse mai - Maapäeva valimised, poliitiliste erakondade välja kujunemine juuli enamlaste esimene riigipööre katse 1. juuli tuleb kokku Maapäev, Petrogradis, see ebaõnnestus, maavalitsus, kohalike omavalitsuste valimised, võimule said enamasti Eesti ametnikud, september Riia operatsioon 1.-8 .september, Riia - langeb sakslaste kätte, kuu lõpul on sakslased juba Eesti piiride lähedal oktoober 25. oktoober enamlaste riigipööre 12
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01
See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid.
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis
1934. aasta pööre Eestis - kelle huvides? Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi
b. Juht Pol Poth b.i. Täiskasvanud hävitada, kõik inimesed elagu maal jne b.ii. 1979 aeti minema, läks dzunglisse ja jätkas võitlust, aeti minema Vietnami poolt NSVL toetusel · Ladina-Ameerika 1. Tsiili a. S.Allende oli sotsialist, kes hakkas eraettevõtteid riigistama (NSVL toetas) b. 1973 sõjaveline riigipööre, Allende tapeti, A.Pinochet tuli võimule (USA toetas) c. Ladina-Ameerika kõige kiiremini arenenud maa 2. Nikaraagua a. Valitses diktaator Somoza a.i. Tema vastu oli partisanivõitlus (partisane nim. Sandinistideks, toetas NSVL) a.ii. Diktaatorit toetas USA a.iii
Jätkuvad NSV Liidu 16. juuni NSV Liit esitab 16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumid. ultimaatumi Eestile. ultimaatumi Lätile. Jätkub NSV Liidu 17. juuni Laidoner kirjutab 17. juuni Punaarmee okupatsioon. Narvas alla "Narva okupeerib Läti. diktaadile". Algab 17. juuni enamlaste okupatsioon. Punaarmee riigipööre Leedus. valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000 punaväelast.19. juuni Eestisse saabub A. Zdanov NSV Liit korraldab 21. juuni enamlaste 20. juuni enamlaste riigipöörded Lätis ja riigipööre Eestis. Johannes riigipööre Lätis. Eestis. Eestisse saadetakse Vares-Barbarus pannakse Zdanov riigipööret peaministriks. lavastama 22
Sotsiaalne mobiilsus- inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist). Avatud ühiskonad on selline, kus toimub eliitide mobiilsus(vahetus). Vilfredo Pareto ning eliidi ringlusekäsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused Revolutsioon ja riigipööre Revolutsioon- põhimõtteline, muutus kuni selle alustaladeni välja. Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4
Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990. Aastate algul mandri idaosas asuv Somaalia. Seal toimus riigipööre ning algas hõimudevaheline sõda. Riik lagunes ja puhkes näljahäda. Somaalia riigipööre. 5. Suuremat edu saavutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal, siis Lähis-Idas oli mõningal määral edukas rahuprotsess. 6. 20. Sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Loodi Euroopa Liit. Tähtis oli euroopa Liidu ühisrahale ehk eurole üleminek
27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti
13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ? 10 oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2 november- loodi direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus 1796 2 märts- algas napoleoni sissetung itaaliasse 1797 4 september- toimus 18 fruktidoori riigipööre 1798 1 juuli- prantsuse väed tungisid egiptusesse 1799 9-10 november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai napoleon Bonaparte ja kehtestud konsulaat. Seda loetakse ka rev lõpuks.
POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased.
tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng.
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934
Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne. Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre
* Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist? * Kuna rahvas oli rahulolematu tööpuuduse ja muude majanduskriisi tagajärgedega , soovis rahvas kindlat korda ja põhiseaduse muutmist . Kelle põhiseaduse muutmise projekti kiideti heaks ? *Vabadussõjalaste projekt kiideti heaks. 3. Sõjaväeline riigipööre 1934 a. Miks riigipööre teostati ? * Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koodnumaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner 12.märtsil 1934 aastal sõjaväelise riigipöörde. Mis muutused seoses sellega toimusid ? * Kuulutati väljakaitseolukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse. Pärast Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Vabariik püsis vaid mõned aastat, kuni Cromwell tuli ja lõi saadikud laiali ning võttis võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti. Pärast tema surma juubeldati tänavatel. Cromwell ja tema korraldatud riigipööre mõjutasid väga Inglismaa igapäeva elu ning isegi pärast tema surma oli tema diktatuurist veel jäljed maha jäänud. Võimu haaramisega kaasnesid nii mõningad muutused. Esiteks saadeti kõik saadikud koos parlamendiga laiali. Nüüd oli täidesaatev võim tema Cromwelli käes. Muidugi puritaanina tahtis ta Inglismaal usu kõige tähtsamale kohale tõsta. Ta kehtestas samuti palju rangemad reeglid ja levitas enda diktatuuri üle terve Britannia. Sellega halvenes ka elu riigis ning moraal
a. ähvardasid mõned EVL liikmed, et kui valimised ei too vapsidele võitu, võetakse see võimuga. Valitsus keelas vastuseks sõjaväelastel liikmeksoleku poliitilistes organisatsioonides. 1934. a. algus · Vapsid hakkasid alates veebruarist 1934. a. saama hoiatusi kavandatavast endavastastest repressioonidest. · Midagi aga ette ei võetud, sest arvati, et asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti stiilis sammuga ja see elatakse üle. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 12. märts K. Päts, J- Laidoner teostavad Sõjakooli ja Kaitseliidu abil riigipöörde - Vahistatakse 500 vabadussõjalast. · Kehtestatakse 6. kuuks üleriigiline kaitseseisukord. · Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks. K. Pätsi riigipööre 1934. a. Laidoner: keelustas sundmäärusega poliitilised koosolekud ja rongkäigud; sulges kõik EVL osakonnad ja ajalehed. Vapside arreteerimist ja nende osakondade
monarhia(1791PS.) rojalistid ja enamus 3.seisusest toetasid. 1791 konst.monarhia->1792 vabariik, monarhia langes (zirondiinid-parempoolsed-3.seisuse jõukam osa) II etapp: vabariik(zirondiinid)->1793 vabriik(jakobiinid-3s.vaesem osa, vasakp.) III etapp: 1793(j)vabariik ->vabariik(radik.jakobiinid e. tebetistid-3s vaesem osa-varajased sotsialistid) 1793 vabariik(j)->1794 vabariik(mõõdukad jakobiinid-on rikastunud revolutsiooni käigus) IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit) 1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad. Napoleoni ajastu- 1799-1815 I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid) II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik(rojalistid) bourbonide I restauratsioon-kuningavõimu taastamine
...................................................................................................................5 3.Kriisi haripunkt...............................................................................................................6 3.1Põhiseaduse muutmine................................................................................................6 3.2Uue valitsuse moodustamine.......................................................................................6 4.Riigipööre.........................................................................................................................8 5.Kokkuvõte........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 1.Suur Kriis......................................................................................................
* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4
langes ostujõud *Tekkis küsimusi krooni hoidmisel, sest see oli kulukas-tuli krooni devalveerimise mõte 6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner.
poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis kukutas jakobiinid Direktooriumi valitsusaeg 18. Brümäär riigipööre. Võim läheb kolmele konsulile. Mida siis saavutati? Absolutism Demokraatia Piiramatu võimuga Valitsus täidab rahva monarh. tahet. Valitseja on haaranud võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine.
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4
Tartu Kunstigümnaasium REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt
Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks laiali. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi, süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi
Rahvaerakond - Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935
jõuvõtteid; kehtestati kontroll kirjandisele, kunstile, teatrile jm. Välisriikide, sh ka Rootsi ja Soome mõistes oli Eesti autoriaarne riik ning diplomaatilised suhted vähenesid, mis vähendas ka igasuguse koostöö, ka sõjalise koostöö, toimumise võimalust. Tõsi, Rootsi poleks neutraalse riigina sõjaliselt Eestile appi tulnud, kuid liiva jooksid kolme Balti riigi ühiste kaitseplaanide loomise katsed. Seega muutis parempoolne riigipööre Eesti ajaloo kulgu - vähendas võimalusi saabuvast II maailmasõjast iseseisva riigina välja tulla. Pärast riigipööret vangistati Vabadussõdalaste liitu kuulunud endisi Vabadussõjas osalenud mehi, mis viis alla moraali ja tekitas rahva seas segadust. Fašistliku režiimi ohu tajumine on mõistetav, suurenev surve nii idast kui läänest, sisepinged riigis nõudsid drastilisi meetmeid, kuid ma pole
Tsitaatide tähendused: heureka – Avastus, leidmise rõõm sic transit gloria mundi – Nii kaob selle maailma kuulsus noblesse oblige – Kohustus olla väärikas omas päritolu tõttu non plus ultra - Ületamatu par excellence – Sõna otseses mõttes primus inter pares – Esimene võrdsete seas o sancta simplicitas – Oh püha lihtsameelsus know-how – Oskus asja valmistada argumentum ad hominem – Ei põhine objektiivsetel andmetel coup d' état - Riigipööre
majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kiirelt tõusis töötute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku
*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult *6. aug 1940 Eesti astus NSV Liitu *21. juuni 1940 juunipööre, Andrei Zdanovi riigipööre *9. märts 1944 märtsipommitamine Tallinnas*22. sept 1944 Punaarmee vallutas Tallinna*23. aug 1939 sõlmiti MRP pakt*24. nov 1944 Saksa väed taandusid Sõrve poolsaarel ja Eesti langes Nõukogude mõju alla*21. juuli 1940 Toompeal Riigivolikogu teise koosseisu esimene istungjärk*28. sept 1939 sõlmiti Baasideleping NSV Liidu ja Eesti vahel*17. juuni 1940 NSVL okupeeris Eesti*14
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati
kirjalikult noomida ja kuningas pidi kuulama ära manitsused. Sõda Venemaaga 1741.aastal alustas Rootsi Venemaa vastu sõda, kus nad said lüüa Lappeenranta lahingus ning venelased vallutasid Helsingi. 1743.aastal puhkes Rootsis suur talupoegade ülestõus, seoses paljude inimelude kaotusega. 1743.aastal sõlmiti Turu rahu, kus Rootsi loovutas osa Soomest Kymi jõeni Venemaale. Katse taastada suurriiki oli lõppenud uue lüüasaamisega. Riigipööre 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III. 1772.aasta augustis viis ta läbi koos ohvitseridega riigipöörde. Riigikogu ja Riigipäeva juhtivad poliitikud arreteeriti. Riigis taastati kuningavõimu täius. Gustav III tutvus Prantsusmaal viibides valgustajate õpetusega ning nii pidi ka Rootsis saama uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism. Riigipööre tegi lõpus välisriikide sekkumisele Rootsi siseasjadesse.
Sakala ilmumine, I Eesti erakond 1905, Eesti Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Järgnes vabadussõda NSVL'ga 1918-1920 iseseisvumine, Landeswheri sõda Eestimaa kubermanguks lõppes Tartu rahulepinguga baltisakslastega Eesti 11 maakonda jagunesid valdadeks, Tartu 1934 riigipööre autoritaarse reziimi kehtestamine Asutav kogu maa seadus ja I põhiseadus, Vabariik rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu, 1920-1940 Balti liidu loomise katsed, krooni
järgi); c) 1797-1917 taas kubermangud, Paldiski maakond kaotati, taastati endised maakonnanimed d) 1917. a autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond (11) - vald, 1934. aasta riigipööre - vaikiva ajastu 1920-1940 Tartu rahuga lisandusid Petseri algus maakond ja Narva-tagune ala Teine Maakond - vald 28. sept 1939 baaside leping Nõukogude maailmasõda Liiduga; 1939-1945 17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude okupatsioon, 21. juunil
L(USA, liitlased) 7 milj. Tonni, napolmi, keemiarelva Kuuba ehk Kariibi NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA kriis USA revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe 1962 kolmanda maailmasõja äärel; 1959 riigipööre- F. Vastro sai allkirjastati ja sõda jäi tulemata. NSVL viib ära oma võimule, kehtestati kommunitstlik diktaktuur. NSVL-iga raketid K-lt kui USA viib ära oma raketid T-lt kokkulpee- nad paigaldasid kuubale oma tuuma.raketid suunaga USA poole. Use avastas need ja kuulutas K-le sõjalise blokaadi.
läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934. aprillis pidid toimuma valmised, kus valitakse riigipead ja uut Riigikogu. 1934. märtsil toimus sõjaväeline riigipööre, selleks et võim ei läheks vabadussõjalaste kätte suleti kõik nende organisatsioonid, vangistati nende juhte ja valimisi lükati edasi, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevust lõpetati ja loodi ainuparteid (Isamaliit). 6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid? Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis
valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne 1937 uus põhiseadus, presidendi koht, Konstantin Päts- esimene president
täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks ) iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik, vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon, ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni väljakuulutamine. *Eestlaste sõjaline ebaedu kuni aastavahetuseni( puudus korralik armee ja ülemjuhataja, madal motivatsioon, mobilisatsioonide läbikukkumine, nigel väljaõpe ja varustus) Alates 23.12 Laidoner ülemjuhataja. Pealetung jaanuaris.
.................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 2013. aasta sõjaväeline riigipööre.......................................................................9 Statistika........................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid............................................................................................ 13 2 Sissejuhatus
sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925
Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus Korruptsioon – Võimu kuritarvitamine enda kasuks Konveier – Tööliin Revolutsioon – Riigipööre Reform – Mingis ühiskonnavaldkonnas tehtud muutus Kapitalism – Eraomanduses olev majandussüsteem Erakond – Vabatahtlik poliitiline ühendus, eesmärk võimule saada Pluralism – Mitmekesisus, paljusus. Võim on jagatud huvigruppide vahel Assamblee – Üldkogu Delegeerima – Õigust siirdama, volitama Formaalne – Ametlik Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad
okt.19 NL lõpetab Kuuba abist. 1949 62 märts Trumani dokriin 1959 - Kuuba kriis 1947 1962 märts Brüsseli pakt e. Lääneliit 1961 - Angoola partisani-ja 1948 1975 kodusõda veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda - aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine
vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8
¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii parlamendi kui riigivanema usalduse - põhiseaduse tegelik rakendumine pidi toimuma pärast parlamendi- ja riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid
endistes piirides Landeswehri soda- Läti aladel peetud sõda saksalstega Tartu rahu- venemaaga tehtud vaherahu. Tartu rahuga tunnustas Venemaa Eesti riikliku iseseisvust ja lubas seda austada. Riigikogu- iga kolme aasta tagant üldrahvuslikult valitav ühekojaline 100- liikmeline parlament Riigivanem- presidendi esindusülesandeid täitev valitsusjuht Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad
annaabi.ee 
