ühisidentiteeti ohustava tasemeni Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 5 · Miski muu (mis nimelt?) 3. Ülemaailmsete probleemide Kyoto protokoll, piiratakse riikide heitegaaside teadvustamine ja vastavad lepingud õhkupaiskamist 4. Riigiüleste ühenduste areng Schengeni viisaruum 10. Kas kaasaegne maailmasüsteem on pigem uni-, bi- või multipolaarne? Põhjenda. Minu arvates on kaasaegne maailmasüsteem pigem multipolaarne. Mitte ükski riik ei domineeri oma sõjalise, majandusliku või kultuurilise mõjuga. Kõik riigid mõjutavad üksteist, igal eluvaldkonnal on erinevad eeskujud. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 6
kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikeriik- väike roll maailma majanduses ja ns väike. 4.Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem? Mida see mõiste tähendab? Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. 5.Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6
gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. ...
Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete saavutamine on diplomaatia riikidevahelise suhtlemise põhiline eesmärk. Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita... Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem suurvõimude paljusus, riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20. saj peeti sõda normatiivseks tegevuseks riikide eesmärkide saavutamisel Carl von Clausewitz: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Sõjad muutusid regionaalsetest globaalseteks. Maailmasõda globaalne relvastatud konflikt. 1919 Rahvaste Liit 1928 Briand-Kelloggi pakt: sõda pole poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend. Pärast II MS tekkis
5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond
..) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht Kuidas ollakse seotud teiste riikidega? Millised on suhted naaberriikidega? Nt. Belgia vs. Prantsusmaa ; Eesti vs. Venemaa ; Suurbritannia vs. Iirimaa ... Maailmasüsteem tervikune Kas maailm on uni- või multipolaarne? KOOLIASJAD onenote Page 1 Kas maailm on uni- või multipolaarne? Rahvusvaheliste suhete tõlgendamise meetodid: Hüpoteesi püstitamine - Uuritakse põhjuslikku seost. Miski põhjustab midagi ... 1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
Diplomaatia o Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas o Diplomaatia läbirääkimised rahulikul teel o Kahuripaadi diplomaatia üks osapool ähvardab teist (ultimaatum) 3.2. Tegijad rahvusvahelisel areenil Unipolaarne maailm o Üks tegija valitseb maailma Bipolaarne maailm o Kaks konkurenti domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad o Külm sõda globaalsete mõõtmetega bipolaarsus Multipolaarne maailm o Palju võrdseid suhtlejaid Jõudude tasakaal
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1.Monarh, valitsejad korra lõpp, liberalism. polariseerumine. 2.Vaimulikkond, sõdurid Eemaldumine kirikust. Multipolaarne süsteem: uued 3.Kaupmehed Rahvusriik iseseisvad „jõukeskused“ – 4.Talupojad Euroopa Liit, Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid jne. Majandus Agraarmajandus, Industriaalühiskond Postindustrialism,
langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku membraani pinda kulgev elektriline signaal.
- Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka - Kinesiinid - motoorsed valgud
organite tööd), sensoorne (juhib tahtele allumatude organite tööd) ja interneuron (loob ühendusi teiste neuronite vahel). Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune
aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53
Balti liidu loomine toetus Esimese maailmasõja ajal ja järel pakutud ideele Balti ja Skandinaavia regionaalsest koostööst, mis plaanitud kujul siiski ei realiseerunud. Skandinaavia riigid vältisid enese seostamist Baltikumiga, alates 1935. aastast valis sama tee ka Soome. Balti riikide valisministrid 1922.a Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. aastatel 19. sajandi rahvusvaheliste suhete süsteemi nimetatakse Euroopa kontserdiks, see oli jõudude tasakaalule toetuvalt multipolaarne. Mõrad multipolaarsesse maailma tekkisid koos kahe vaenuleeri kujunemisega alates 19. sajandi viimasest veerandist ning Esimene maailmasõda oli rahvusvaheliste suhete kriisi tõestus. Järgnesid uue süsteemi otsingud, mis viisid bipolaarsuseni Teise maailmasõja järel. Eesti Vabariik sündis ajal, kui eelmine süsteem oli kadumas ja asemele püüti luua midagi muud. Paraku ei kujunenud 1920.1930. aastatel püsivat rahvusvaheliste suhete süsteemi. Eesti kuulus
138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks.
5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid? 1. Unipolaarne 2. Bipolaarne 3. Pseudounipolaarne 4. Multipolaarne https://www.youtube.com/watch?v=X4u uCgElLK8 NS slaid 14, Anat-NS lk 183, füsiol lk 7. kus asuvad gliiarakud
Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine - üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel). bipolaarne - suurriik -> enne I MS, kui oligi u 8 enam-vähem võrdset suurjõudu, kui keegi ei olnud otseselt ülijõud. multipolaarne - keskmine -> middle power. 60ndatel tuli kasutusele, et tähistada nt Hispaaniat ja Kanadat kui ka Prantsusmaa või Srb, kes nii suured ei olnud. - väikeriik -> kõik muu, mis ei ole suur, keskmine - pisiriik -> micro state??? Küpros - kääbusriik -> Lichtenstein Ordinaarne skaala - alati ei tea vahet Kriteeriumid ● sõjaline võimekus -> Viini kongressiga loeti võimukateks riigid, kus oli vähemalt 60
(Need kaks jumalat said käsu, mille järgi lõid ja korraldasid maailma ning paigaldasid taeva tungisamba, mis kujutab endast maad ja taevast ühendavat maailmatelge.) Pilet 15 1. Multipolaarse maailma kujunemine Polaarsus rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul. Multipolaarne maailm tekib 20. saj viimastel aastatel, peamiselt sellepärast, et eiratakse vanu rahvusvahelisi traditsioone. Multipolaarne maailm- s.t, et ei ole enam ühte “säravat” riiki. Maailm on jaotatud rohkem kui kahe jõukeskuse vahel. Maailm on muutunud- ei saa enam rääkida unipolaarsest, bipolaarsest maailmast. (Unipolaarne- võim koondunud ühe riigi kätte, bipolaarne- võim koondunud kahe riigi kätte.) 2. Maksud ja Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele
nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on suurem osa närvirakkudest) Eristatakse gogli esimest(pikaaksonilised neurionid, motoorsed närvirakud) ja teist tüüpi: lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud) Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal perikaarüoniss. Piki dendriite käib intensiivne kahesuunaline ainete transport. Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle
Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni Jõudude tasakaal Realismi kriitika: Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
USA võitis Külma Sõja. Uus rahvusvaheline kord (new political order). Bill Clinton 1993-2001: Toetus NATO laienemisele; suhtumine ida-bloki riikidesse (kõikidesse riikidesse tuleb suhtuda võrdselt); osalus sõjaliste jõududega; desarmeerimine (pooldas jätkamist); Venemaa reageeringud (häiritud NATOst- USA sümbol, Washington otsustab kõik). Bush juunior: sisseminek Afganistaani ja terrorirünnakud NY, samuti Iraak ja Saddam Husseini. Polaarsus maailmas: Unipolaarne, multipolaarne ja regionaalsus kestab tänapäevani. Puudub suur valitsev üksainus jõud. JAAPAN: 1904-1905 aasta sõda Venemaaga ja selle tähtsus: Jaapan arvas, et vallutab Euroopa. USA läbirääkimiste vahendamine võttis selle idee. Jaapan oli ainus, kes peale I MS tahtis panna sisse klausli, et kõiki koheldakse võrdsetena. Prantsusmaa keeldus. Konstitutsiooniline monarhia. Esimeses maailmasõjas ja sellega seonduv Versailles rahuleping. 1931 Mandžuura. 1933 lahkumine Rahvaste Liidust
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
Tema ettevõtmised oli kõige jõulisem katse muuta Westfaali süsteemi põhimõtteid. Esimese hooga kõige tähtsamat neist: tõmmata kriips peale Paavstile ja teistele. Asemele tuleb Napoleon. Prantsusmaal muutus domineerivaks jõuks (kõik kojad, vasallriigid allusid) napoleoniidid. Napoleonil ühelt poolt soov saada domineerivaks jõuks Euroopas, teiselt poolt soov jagada kogu maailma ümber (eriti Indiat puudutas). 2) Struktuur – multipolaarne maailm, 8 suuremat riiki, kes omavahel konkureerisid. Tekitas võimalusi arvukateks liitudeks, need ka realiseerusid täiesti. Aga hävitati üks suur riik, üks suur Euroopa hõimkond. Varasematel aegadel oli igasuguse monarhia hävitamine erakordselt keeruline, kuna sai võimu Jumalalt, Paavstilt ja vastu tema tahtmist tegutseda ei tahetud. Poola hävitati esimese jagamise tulemusena ja pärast Napoleonit. Poola riigi ametlik nimetus: Varssavi suurhertsogkond
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 140) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 akson 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 akson 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks akson TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled 2) MOTOORSED – liigutamine, lihased 3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist 141) Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
struktuurid. 68 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on
struktuurid. 67 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Tüüpnäiteks Külma sõja järgne maailm, ehkki sellele on ka vastu vaieldud. Tegemist on hegemoniaalse süsteemiga, kus hegemoon sekkub teiste riikide poliitikasse (lähtudes esmajärjekorras mõistagi oma huvidest), kuid samas hoolitseb korra ja stabiilsuse eest süsteemis (maailmapolitsei): Pax Romana & Pax Americana. Tavaliselt muutub järk-järgult universaalseks impeeriumiks (Rooma) või tekib hegemooni vastane koalitsioon ning kujuneb taas välja multipolaarne süsteem. Esitada võib ka keerulisemaid rahvusvaheliste suhete süsteemide mudeleid. Nt Morton Kaplan eristab kuus mudelit: 1. Jõudude tasakaalu süsteem. 5 - 6 tugevat riiki. Vastab üldjoontes eelmise jaotuse multipolaarsele süsteemile. 2. Lõtv bipolaarne süsteem. Külma sõja aegne. On küll kaks üliriiki, kuid siiski ka arvestatav hulk nö kolmandaid riike (Hiina, India, mõneti ka Euroopa riigid). See muudab süsteemi talitlemise 'pehmemaks.' 3. Jäik bipolaarne süsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
