ühisidentiteeti ohustava tasemeni Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 5 · Miski muu (mis nimelt?) 3. Ülemaailmsete probleemide Kyoto protokoll, piiratakse riikide heitegaaside teadvustamine ja vastavad lepingud õhkupaiskamist 4. Riigiüleste ühenduste areng Schengeni viisaruum 10. Kas kaasaegne maailmasüsteem on pigem uni-, bi- või multipolaarne? Põhjenda. Minu arvates on kaasaegne maailmasüsteem pigem multipolaarne. Mitte ükski riik ei domineeri oma sõjalise, majandusliku või kultuurilise mõjuga. Kõik riigid mõjutavad üksteist, igal eluvaldkonnal on erinevad eeskujud. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 6
kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikeriik- väike roll maailma majanduses ja ns väike. 4.Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem? Mida see mõiste tähendab? Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. 5.Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6
gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista
vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. Rahvusvaheline leping on rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. Rahvusvahelise lepingu sõlmimisele eelneb läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, allkirjastamine,
Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete saavutamine on diplomaatia riikidevahelise suhtlemise põhiline eesmärk. Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita... Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem suurvõimude paljusus, riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20. saj peeti sõda normatiivseks tegevuseks riikide eesmärkide saavutamisel Carl von Clausewitz: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Sõjad muutusid regionaalsetest globaalseteks. Maailmasõda globaalne relvastatud konflikt. 1919 Rahvaste Liit 1928 Briand-Kelloggi pakt: sõda pole poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend. Pärast II MS tekkis
5. Närvikoe mõiste Närvikude kude, mis koosneb neuronitest ja neurogliiaraakkudest ning annab erutust impulssidena edasi 6. Närviraku mõiste Närvirakk närvisüsteemi funktsionaalne üksus, mis koosneb kehast ja jätketest 7. Närviraku ehitus Närvirakk koosneb kehast, mille keskel on tuum ja jätketest. 8. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond
..) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht Kuidas ollakse seotud teiste riikidega? Millised on suhted naaberriikidega? Nt. Belgia vs. Prantsusmaa ; Eesti vs. Venemaa ; Suurbritannia vs. Iirimaa ... Maailmasüsteem tervikune Kas maailm on uni- või multipolaarne? KOOLIASJAD onenote Page 1 Kas maailm on uni- või multipolaarne? Rahvusvaheliste suhete tõlgendamise meetodid: Hüpoteesi püstitamine - Uuritakse põhjuslikku seost. Miski põhjustab midagi ... 1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne
Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fakto – Aksepteeritake uut valitust või režiimi, mis kontrollib teatavat maa-ala ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. See tunnustus on kergelt tagasivõetav.
Diplomaatia o Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas o Diplomaatia läbirääkimised rahulikul teel o Kahuripaadi diplomaatia üks osapool ähvardab teist (ultimaatum) 3.2. Tegijad rahvusvahelisel areenil Unipolaarne maailm o Üks tegija valitseb maailma Bipolaarne maailm o Kaks konkurenti domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad o Külm sõda globaalsete mõõtmetega bipolaarsus Multipolaarne maailm o Palju võrdseid suhtlejaid Jõudude tasakaal
Maailmasüsteemid: Üldiselt eristatakse süsteeme võimukeskuste hulga alusel.. Unipolaarne e hegemooniline-Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju Bipolaarne-võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalsel Multipolaarne-võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt-enesekohaselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. Suveräänsus-sõltumatus/iseseisev. Maailmasüsteemi mudelid: Varased(tsivilisatsiooniline, kristliku maailmariigi mudel), Westfaali, Üro maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID
Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1.Monarh, valitsejad korra lõpp, liberalism. polariseerumine. 2.Vaimulikkond, sõdurid Eemaldumine kirikust. Multipolaarne süsteem: uued 3.Kaupmehed Rahvusriik iseseisvad „jõukeskused“ – 4.Talupojad Euroopa Liit, Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid jne. Majandus Agraarmajandus, Industriaalühiskond Postindustrialism,
langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku membraani pinda kulgev elektriline signaal.
- Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka - Kinesiinid - motoorsed valgud
organite tööd), sensoorne (juhib tahtele allumatude organite tööd) ja interneuron (loob ühendusi teiste neuronite vahel). Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune
aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53
Balti liidu loomine toetus Esimese maailmasõja ajal ja järel pakutud ideele Balti ja Skandinaavia regionaalsest koostööst, mis plaanitud kujul siiski ei realiseerunud. Skandinaavia riigid vältisid enese seostamist Baltikumiga, alates 1935. aastast valis sama tee ka Soome. Balti riikide valisministrid 1922.a Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. aastatel 19. sajandi rahvusvaheliste suhete süsteemi nimetatakse Euroopa kontserdiks, see oli jõudude tasakaalule toetuvalt multipolaarne. Mõrad multipolaarsesse maailma tekkisid koos kahe vaenuleeri kujunemisega alates 19. sajandi viimasest veerandist ning Esimene maailmasõda oli rahvusvaheliste suhete kriisi tõestus. Järgnesid uue süsteemi otsingud, mis viisid bipolaarsuseni Teise maailmasõja järel. Eesti Vabariik sündis ajal, kui eelmine süsteem oli kadumas ja asemele püüti luua midagi muud. Paraku ei kujunenud 1920.1930. aastatel püsivat rahvusvaheliste suhete süsteemi. Eesti kuulus
138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded.
Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi-
Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks.
5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid? 1. Unipolaarne 2. Bipolaarne 3. Pseudounipolaarne 4. Multipolaarne https://www.youtube.com/watch?v=X4u uCgElLK8 NS slaid 14, Anat-NS lk 183, füsiol lk 7. kus asuvad gliiarakud
Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine - üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel). bipolaarne - suurriik -> enne I MS, kui oligi u 8 enam-vähem võrdset suurjõudu, kui keegi ei olnud otseselt ülijõud. multipolaarne - keskmine -> middle power. 60ndatel tuli kasutusele, et tähistada nt Hispaaniat ja Kanadat kui ka Prantsusmaa või Srb, kes nii suured ei olnud. - väikeriik -> kõik muu, mis ei ole suur, keskmine - pisiriik -> micro state??? Küpros - kääbusriik -> Lichtenstein Ordinaarne skaala - alati ei tea vahet Kriteeriumid ● sõjaline võimekus -> Viini kongressiga loeti võimukateks riigid, kus oli vähemalt 60
(Kui aga on tempel, siis on seal kindlasti peegel.) Nad uskusid, et maa tekkis kahe jumala Izanami ja Iznagi abielusuhete tulemusel. (Need kaks jumalat said käsu, mille järgi lõid ja korraldasid maailma ning paigaldasid taeva tungisamba, mis kujutab endast maad ja taevast ühendavat maailmatelge.) Pilet 15 1. Multipolaarse maailma kujunemine Polaarsus rahvusvahelistes suhetes on üleilmse võimujaotuse viis, mis kirjeldab rahvusvahelise struktuuri olemust antud ajajärgul. Multipolaarne maailm tekib 20. saj viimastel aastatel, peamiselt sellepärast, et eiratakse vanu rahvusvahelisi traditsioone. Multipolaarne maailm- s.t, et ei ole enam ühte “säravat” riiki. Maailm on jaotatud rohkem kui kahe jõukeskuse vahel. Maailm on muutunud- ei saa enam rääkida unipolaarsest, bipolaarsest maailmast. (Unipolaarne- võim koondunud ühe riigi kätte, bipolaarne- võim koondunud kahe riigi kätte.) 2. Maksud ja Eesti maksusüsteem
nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on suurem osa närvirakkudest) Eristatakse gogli esimest(pikaaksonilised neurionid, motoorsed närvirakud) ja teist tüüpi: lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud) Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal perikaarüoniss. Piki dendriite käib intensiivne kahesuunaline ainete transport. Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta. Selle
Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni Jõudude tasakaal Realismi kriitika: Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus
tohi kuukuda ühelegi riigile ning seal ei lubata käeoleval ajal teostada kasevandatavaid tõid ning kontinenti militariseerda. Rahvusvahelist staatust omab osaliselt ka Artika. USA riigisekretär 1997—2001Madeleine Albright on väitnud, et Siber oma tohutute loodusvaradega tuleb anda rahvusvahelise kontrolli alla. Geopoliitilised ruumimudelid Erinevad ruumimudelid on toodud Geoffrey Parker ruumikonstruktsioonide kohaselt. -Multipolaarne-, ehk pluralistlik mudel eksisteerib palju õimukeskusi ning toimub võimu dekonsentratsioon, võimu suhtes lepitakse kokku. Iga riik loobutab osa oma suveräänsusest. Võimu kese liikumine tagab võimude paljususe ja tasakaaluseisundi. Näited – Supprt ÜRO, G-8 ja G-20; -Trinaarne ehk tripolaarsuse mudel. Kas maailm või regioon on jagatud kolmels sõjalis-üoliitilöiseks või majanduslikuks blokiks vüi kolmeks jõukeskuseks
USA võitis Külma Sõja. Uus rahvusvaheline kord (new political order). Bill Clinton 1993-2001: Toetus NATO laienemisele; suhtumine ida-bloki riikidesse (kõikidesse riikidesse tuleb suhtuda võrdselt); osalus sõjaliste jõududega; desarmeerimine (pooldas jätkamist); Venemaa reageeringud (häiritud NATOst- USA sümbol, Washington otsustab kõik). Bush juunior: sisseminek Afganistaani ja terrorirünnakud NY, samuti Iraak ja Saddam Husseini. Polaarsus maailmas: Unipolaarne, multipolaarne ja regionaalsus kestab tänapäevani. Puudub suur valitsev üksainus jõud. JAAPAN: 1904-1905 aasta sõda Venemaaga ja selle tähtsus: Jaapan arvas, et vallutab Euroopa. USA läbirääkimiste vahendamine võttis selle idee. Jaapan oli ainus, kes peale I MS tahtis panna sisse klausli, et kõiki koheldakse võrdsetena. Prantsusmaa keeldus. Konstitutsiooniline monarhia. Esimeses maailmasõjas ja sellega seonduv Versailles rahuleping. 1931 Mandžuura. 1933 lahkumine Rahvaste Liidust
Kolmekorde liitlus USA ja SBga. Keskmise võimuga riigid: “Riigid, mis pole ei väiksed ega suured tingimustel nagu seda on rahvusvaheline võim, mõju, mahutuvus, ja mis demostreerivad stabiilsuse edendamist maailma süsteemis” Jordaan. “Riik, kelle juhid arvestavad asjaoluga, et nad ei saa üksinda tõhusalt tegutseda, kuid suudavad mõjutada süsteemi väikeste gruppidena läbi rahvusvaheliste institutsioonide” Keohane. Keskmise võimu küsimused: kas unipolaarne/multipolaarne maailm, kumb annab rohkem paindlikust keskmistele võimudele. Sõltuvus suurvõimudest. Austraalia kui keskmine võim: Liberaalne maailma kord (Austraalia mõju reformidele on olnud limiteeritud). Olukorra muutumine: Võimu ideid? Julgeoleku mure Austraaliale, sisepiirangud limiteerivad tegusid (Abot seadustab süsihappegaasi legaalseks. USA-Hiina teatavad et vähendavad süsihappegaasi tootmist, peale seda, kui Austraali tegi just vastupidist.)
Tema ettevõtmised oli kõige jõulisem katse muuta Westfaali süsteemi põhimõtteid. Esimese hooga kõige tähtsamat neist: tõmmata kriips peale Paavstile ja teistele. Asemele tuleb Napoleon. Prantsusmaal muutus domineerivaks jõuks (kõik kojad, vasallriigid allusid) napoleoniidid. Napoleonil ühelt poolt soov saada domineerivaks jõuks Euroopas, teiselt poolt soov jagada kogu maailma ümber (eriti Indiat puudutas). 2) Struktuur – multipolaarne maailm, 8 suuremat riiki, kes omavahel konkureerisid. Tekitas võimalusi arvukateks liitudeks, need ka realiseerusid täiesti. Aga hävitati üks suur riik, üks suur Euroopa hõimkond. Varasematel aegadel oli igasuguse monarhia hävitamine erakordselt keeruline, kuna sai võimu Jumalalt, Paavstilt ja vastu tema tahtmist tegutseda ei tahetud. Poola hävitati esimese jagamise tulemusena ja pärast Napoleonit. Poola riigi ametlik nimetus: Varssavi suurhertsogkond
välisesindused. Välissuhtluse kõrgeim esindaja on riigipea. Rahvusvahelises poliitikas osalevad: Sõltumatud riigid Rahvusvahelised organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid Tasakaal rahvusvahelises poliitikas: Ühepooluseline (unipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib üks osapool Kahepooluseline (bipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib kaks osapoolt Mitmepooluseline (multipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib mitu osapoolt Jõudude tasakaal – rahvusvahelises poliitikas on võrdse võimuga osapooled Rahvusvaheline leping: läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine Rahvusvaheline õiguse peatuum on riikidevahelised lepingud, mille peaprintsiip on pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita Rahvusvaheline tunnustamine
Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud:
Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud:
nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 140) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 akson 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 akson 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks akson TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled 2) MOTOORSED – liigutamine, lihased 3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist 141) Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
struktuurid. 68 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu
Lühikesed ja harulised, algavad laia tüvena rakukehast ja põõsakujuliselt hargnevad. Dendriidide tsütoloogiline struktuur on sarnane akukeha omaga. Ülesandeks on võtta info vastu teistelt neuronitelt ja see rakukehale edastada. Neuroneid jagatakse jätkete arvu alusel – bipolaarsed – 1 akson, 1 dendriit. Unipolaarne – 1 akson. Pseudounipolaarne – akson ja dendriit algavad ühise tüvena, hargnevad erinevateks harudeks. Multipolaarne – 1 akson, mitu dendriiti. 26. Neurogliia Väiksemad kui närvirakud. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad
Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel
struktuurid. 67 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu
Sellest tekib julgeoleku dilemma – riik relvastub oma julgeoleku tagamiseks, kuid seda tõlgendatakse kui ohtu teiste riikide julgeolekule. Seda on võimalik leevendada võimude tasakaalu abil, kuid ei ole võimalik lämmatada. Võimude tasakaalust saab rääkida, kui maailm on bipolaarne (nt USA ja Venemaa vaheline Külm sõda, kuna eksisteeris tasakaal, eksisteeris ka stabiilsus). Räägitakse ka tri- või multipolaarsest maailmast. Kõige stabiilsem unipolaarne, kõige ebastabiilsem aga multipolaarne maailm. Kriitika – realistid arvestavad ainult riikidega. Lisaks on võimude tasakaalu idee tõlgendamine erinev. Realistid ei näe ette muutusi. Pilet 12. Autoritaarne režiim Autoritaarsed režiimid on tekkinud riikides, kus on kõrge ühiskonna ja riigi vaheline ebakõla. Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud
Tüüpnäiteks Külma sõja järgne maailm, ehkki sellele on ka vastu vaieldud. Tegemist on hegemoniaalse süsteemiga, kus hegemoon sekkub teiste riikide poliitikasse (lähtudes esmajärjekorras mõistagi oma huvidest), kuid samas hoolitseb korra ja stabiilsuse eest süsteemis (maailmapolitsei): Pax Romana & Pax Americana. Tavaliselt muutub järk-järgult universaalseks impeeriumiks (Rooma) või tekib hegemooni vastane koalitsioon ning kujuneb taas välja multipolaarne süsteem. Esitada võib ka keerulisemaid rahvusvaheliste suhete süsteemide mudeleid. Nt Morton Kaplan eristab kuus mudelit: 1. Jõudude tasakaalu süsteem. 5 - 6 tugevat riiki. Vastab üldjoontes eelmise jaotuse multipolaarsele süsteemile. 2. Lõtv bipolaarne süsteem. Külma sõja aegne. On küll kaks üliriiki, kuid siiski ka arvestatav hulk nö kolmandaid riike (Hiina, India, mõneti ka Euroopa riigid). See muudab süsteemi talitlemise 'pehmemaks.' 3. Jäik bipolaarne süsteem
annaabi.ee 
