Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused
Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused
Eestis elavad luikedest: laululuik, väikeluik ja kühmnokkluik. Luik oli 2007.a. Eestis Aastalind. Luikedel on väga lihaseline kael, mistõttu nad suudavad nokalöögiga purustada ka inimese luid Kühmnokk-luik: On Eesti suurim lind. Ta on rändlind, ning pehmetel talvedel pesitseb Eestis. Kühmnokkluik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Pesitsemist alustab aprilli teisel poolel ja mai algul. Kurnas on 4...8 suurt rohekashalli muna. Koorunud pojad näevad väga rääbakad välja ega meenuta sugugi seda lindu, keda ilu pärast tiikidel peetakse. Pojad lennuvõimestuvad septembri algul. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokkluik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikaspunane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga
eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu. Kui ühega sai lahing peetud, algas kohe teise vaenlasega uus lahing. Nii kurnas see eestlased majanduslikult välja. Vastased, aga said taastuda oma sõjakahjudest ja siis alusatada suurema hooga uut pealetungi. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Neil oli palju kogemusi ja neil oli hea väljaõppe, mida eestlastel ei olnud. Eestlased aga võitlesid enda maa eest ja sellepärast oli neil rohkem sõjavaimu. See aga ei aita vaenlast võita, sest eestlastel tuli puudust relvakäsitsusoskusest ja sõjataktikast
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.
Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga seljataga seisis Rooma ning kogu kristlik lääs. Veel aitasid neid ka varemvallutatud rahvad. Seega poleks eestlased nii väikse rahva ning ebatõhusa koostööga saanud vastu pidevat abi saavatele vastastele. Algul aitas eestlasi tõhusalt kaasa vaenlaste sõjatehnika ja relvastuse matkimine ning nende kasutamine sõjatöös, mis tõi neile üsna palju kasu. Nad suutsid pikka aega vastastele vastu panna. Rootslased suudeti koguni tagasi lüüa. Kuid lõpuks kurnas pikaajaline sõda väljapandud rahvaid ka majanduslikult. Kaasa oleks aidanud ka suurem elavjõud. Elavjõu puudust põhjustas see, et maakonnad ei teinud koostööd, liitlasi polnud kusagilt näha ja keegi ei teadnud täpselt mis neid ees ootab. Paljudel lõi hõlmade vahele hirm ning mõndadel tekkis ka umbusk. Polnud just palju inimesi kes oleksid püüdnud rohkem ühtsust luua ja eestlastesse positiivsust süstida. Arvan, et kui eestlased oleksid rohkem uskunud ning üritanud rohkem
Ka Madagaskaril on see liik levinud. Ladinas on ta väheneva arvukusega ent siiski veel üldlevinud haudelind. Elab suuremates metsades, eelistades kuuse-segametsi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända ning see on veel üheks tõendiks selle kohta, et kana on tema menüüs vaid harvaesinev hõrgutis - talvel ju kanu õues ei kohta. Nagu eelnevalt sai juba mainitud, on kanakull looduskaitse all. Kanakull Liiginimi eesti Kanakull keeles Liiginimi Accipiter gentilis (L.) ladina keeles
Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Toitumine: Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad hele...
Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Ta pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel tavaliselt rannaroostikus Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima. Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Kurnas on 38 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel. Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha. Kaitse: Hahk ei kuulu looduskaitse alla. Ränne: Rändlind. Saabub märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini
kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib talvituda. Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna. 4Tikutaja Gallinago gallinago Umbes rästasuurune. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu ongi lind saanud endale rahvasuus nimeks taevasokk. Elupaik ja -viis Elupaigaks on sood,
Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. ● Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks. Toitumine, elupaik ja liikumine ● Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. ● Teder elutseb metsades ja soodes
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised.
Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist – vähilistest.
Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja elupaigad Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind. Kõige tihedam asurkond on Leedus ja Poolas. Toitumine Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest. Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola ja Leedu rahvuslind Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata
EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult. nõrgad sidemed maakondade vahel. Venelased ei pidanud kinni kokkulepetest.
maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur.
selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj.Maj eeldused*tööstuse areng *talude päriseksostmine oli muutnud talupijad oma maa peremeheks. *laienes tööstus ja põllumajandustoodete saatmine vene siseturule. Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal kaldal ja petserimaa idaosas eesti-vene sega asustusega setumaa ühendati eestiga.Eesti ja venemaa tunnustasid üksteist.Eesti vabanes kõikidest kohustustest venemaa ees ja sai 15milj.kuldrubla.sellega maksti sõjavõlgu ja ehitati maj.üles.Venemaa ei täitnud lepingu küiki
Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 3234 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 5157 päeva vanuselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lumekakk) Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel
Kuna ma kuulsin eelnevalt, et teater No lavastus Kajakad ei meeldinud kellelegi, siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning etendus kestis mõistliku ajaga. See rääkis meestest, kes põgenesid oma probleemide eest nende eni tehtud varjupaika, kus nad nautisid õlut, pizzat ja jalkat. Usun, et kõik mehed mõistsid nende kurnatud meeste muresid. Selle kurikuulsa etenduse, millest kõik
toidu järele. Lennates on osav ja püüab putukaid ka õhust. Pereelu. Tavaliselt jõuavad isalinnud kohale enne emalinde. Kuna peoleodel on isaslinde reeglina arvuliselt rohkem, siis emalindude saabudes hakatakse neid kuni paaride lõpliku moodustumiseni kiivalt jälitatama. Isalinnud peavad emaslindude poolehoiu saavutamiseks kohati ka väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va
4-aastaselt isa abiga esimesed teosed. 6-aastaselt alustas konsertreise Euroopa linnades, esines Austria keisrinnale. Oli imelaps Wunderkind. Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni.
et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Pingviinide toit Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised
kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult. Vahepeal tekkis selline tunne, et ma olen sattunud erootilisele kanalile, sest tõlkija puhus ja hingeldas mikrofoni, kutsudes esile palju ohkeid. Teisel vaatusel hakkas mind kohutavalt häirima see, et tõlkijal mobiiltelefon helises ning see tekitas raadiolainete võnkeid. Istmed oleksid võinud hulga pehmemad ja mugavamad olla, sest pikaldane istumine kurnas nii tagumikku kui ka selga. Etendus algas sellega, et ülikonnas mees ilmus lavale, istus toolile, süütas sigari ning palus kõigil mobiiltelefonid kurjal toonil välja lülitada. Seda saatis EMT tunnusmeloodia. Minu jaoks oli see ainuke hea humor õhtu jooksul. Etenduse tegevusajaks oli 19. sajand. Klassikalised ja kaunid rõivad iseloomustasid seda perioodi väga hästi. Näitlejate ilmekus ja profesionaalsus olid kõrgel tasemel. Teemaks oli ahnus ja petmine
hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa. Pikaajaline sõda kurnas aga majanduslikult kõiki väljapandud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu elavjõust. Kui nii suurt rõhku ei oleks väiksematele sõjaretkedele pandud siis oleks suudetud võita suuremaid ja võimsamaid vaenlasi ning nende käigus arenedes võibolla hiljem ka väiksemaid ja nõrgemaid vaenlasi. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eestlased seni vähe mõelnud
Eluolu suure sõja ajal Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Sõda kurnas sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. Pingutustele vaatamata langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid mitmed epideemiad. Sõja algust tervitati enamikus Euroopas maades lausa ülevoolava rõõmuga, peagi olukord aga muutus. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Kerge ei olnud ka neil kes jäid koju. Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja
Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni. Afganistaani sõda-~1979-88 NSVL tahtis 100%iliselt oma kontrolli alla saada, muu maailm, sh USA ei kavatsenud pealt vaadata, biokoteeriti Mosva olümpiamänge. Sõda kurnas NSVL-i poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt.Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel
Muskuspart: Mehed kuni 5 kg, naised kuni 3 kg. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Muskuspardid ei prääksu. Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega. Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna. Munade hautamiskestus 34 päeva. ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Hani Hallhani: Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhani: kurnas 5…8 muna keskmise massiga 145 g. * suhteliselt väike munatoodang, * madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, * tugevasti säilinud haudeinstinkt. *Tapavalmis 6-7 kuuselt.
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning
Suureks erinevuseks eestlaste ja orduväe vahel oli ka see, et orduvennad olid elukutselised ja oskasid paremini relva käsitleda ning nad kasutasid süstemaatilist vallutamismeetodit, mis andis neile suure eelise, sest eestlased polnud selleks valmis. Tulemusena õppisid küll eestlased uusi sõjapidamise meetodeid, kuid sõjaliselt jäid nad ikkagi alla. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest end kaitsta ning paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult ära. Eestlaste valdusi tahtsid veel peale sakslaste ka taanlased ja rootslased. Vastupanu suutsid eestlased osutada ainult rootslastele, kes said saarlaste käest lüüa, kuid lõpptulemusena jagati Eesti ikkagi mitme riigi vahel ära. Eestlaste maakondade omavaheline koostöö ja ühistegevus oli nõrk riikluse puudumise tõttu, mis andis vastastele võimaluse alistada eestlasi maakondade kaupa. Polnud ka ühtset
heal juhul vaid viigi, kuid mitte kunagi võitu. On see siis viimane püüe traagikat eitada või hoopis lohutust leida, kuid esimest korda elus teeb Andres tühja tööd vanaduspõlves kuuski tulevasele põllumaale istutades. Traagilisi hetki on iga inimese elus. Mõni neist on oma traagikas ise süüdi, teine lihtsalt püüab parimat ja ikkagi tõmbab probleeme ligi. Vargamäe Andres oli natukene mõlemat. Ta küll soovis ainult head, kuid kurnas nii ennast kui ka kõiki ümbritsevaid oma nõudmistega ära. Õigel ajal jaole saamisega oleks võinud probleemi leevendada, kuid tema kasvatas seda kui lumepalli. Ohu märgid olid alati olemas, kuid tal oli vaid subjektiivne lähenemisviis ja seeläbi ei leidnud ta ei oma tõde ja õigust ega pääsenud ka traagikast.
kutsusid NSV Liitu endale appi · Tekkis mõte korraldada Afganistanis riigipööre ja asendada võimulolev Hafizullah Amin otse Moskvale alluva valitsejaga · 27.dets. 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, eriüksus Alfa ründas presidendi paleed Kabulis ning tappis Amini koos perekonnaga · Kokku saatis Nõukogude liit Afganistani üle 50 000 mehe, millest avantüüri algatajate arvates pidanuks piisama · Kokku kaotas NSVL üle 15 000 mehe · Sõda kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt
- Enamik liike seotud puistute või põõsastikega Porr (Certhia familiaris) Hänilane (Motacilla flava) - Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade munemist - Haudevältus enamikel 11-14 päeva - Ronk haub 19-20 - Lüürasaba ~45 päeva - Suluspesitsejatel lendavad pojad 26. elupäeval - Maapinnal pesitsejatel 10-11. elupäeval - Suguküpsus saabub tavaliselt 1 aasta vanuselt rongal 2 a - Sulgivad 1 kord aastas - Paljude liikide ere kevadsulestik ei teki sulgimise tulemusel vaid tuhmide suleservade kulumise tõttu- need variavad sule eredamat osa
· Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana. Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt saaklinde välja peletada. Kodukakk sigib vara, alustades sellega juba veebruari lõpul ja märtsi algul, muneb peamiselt aprilli algul. Kurnas on 24 valget muna, mida emalind haub 2830 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 78: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30 35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus. Kodukakku ohustavad suuremad röövloomad ja küttimine. Kodukaku tähtsus loodusele on
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses
alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 2
· Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, pargid ja aiad. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. Sinitihane on päevase eluviisiga. On putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on väikesed putukad. Talvel kasutab toiduks ka puuseemneid ja marju. Pesa ehitatakse peamiselt lehtpuude õõnsustesse ja pesapaikadesse. Pesamaterjali toob kohale ja pesa ehitab valmis emaslind. Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 9....13 muna, mis on valged, punapruunide täppidega. Haudevältus 12...15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1.2...1,6 aastat. Maksimaalne eluiga 8 aastat ja 6 kuud. Keha pikkus on 10...17 cm, tiiva pikkus 6,2..6,8 cm Sinitihane piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab mitmete puude seemneid.
Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis. Eestisse toimub ka kevadine juurderänne põhjast ja idast. Toitumine = Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine =Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. Areng = Haudevältus 2 nädalat. Haub ainult emaslind. Pojad pesahoidjad, lahkuvad pesast 16...20 elupäeval. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Keskmine eluiga 1,2...1,5 aastat. Koht ökosüsteemis = Piirab kahjurputukate arvu. Suurim pesakonkurent on metstikk. Ohustatus ja kaitse = Ei ole looduskaitse all.
äratas rahva justkui unest. Hakati tõsiselt tegelema poliitikaga ning looma erakondi. Pead tõstsid sellised poliitikud nagu Jaan Tõnisson (Eesti Demokraatlik Erakond), Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) ja Jüri Vilms (Eesti Tööerakond). Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid ja eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes tõusis. Veel eriti oluliseks võib meie seisukohalt pidada veel Esimest maailmasõda, sest selle venimene kurnas Venemaad ja Saksamaad. Oli aeg oma kõige võimatumaid unistusi realiseerida. Märtsis korraldati Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsioon, mis omakorda viis meid 30. märtsil 1917 allkirjastatatud autonoomsuseni. Eesti alad liideti üheks kubermanguks (va Narva ja Setumaa) ja selle ette asus Ajutise Valitsuse kuberner, keda pidi aitama valitav Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Valimised olid mais ning juba juulis tuldi esmakordselt kokku.
puudus ning riik pidi taluma mitme riigi vallutusretki üheaegselt. Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik ning vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates sealjuures ära kasutada nende omavahelisi tülisid. Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see
televisioonirühma, Eestis oli tegev erinevates spordiliitudes. Osales juba 1967. Aastast Eesti-Soome mälumängus "Naapurivisa". Eesti koondises astusid üles ka Valdo Pant, Hardi Tiidus, Voldemar Panso ja Tõnis Laisaar. Ubast sai kauaks edukas kilbar ning arvukate tele- ja raadioviktoriinide saatejuht. "Mnemoturniiril" kuulus "Tarkade klubisse". Toomas Uba suri 31.detsembril 2000 Tallinnas. Võitlus Hodgkini lümfoomi ehk lümfisüsteemi kasvajaga kurnas põhjalikult organismi, surm saabus infarkti tagajärjel. Toomas Uba puhkab Rahumäe kalmistul.
Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi...
aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lippu sini- must-valget.i. Eestlased võtsid riski, sest nad ei teadnud kuidas Venemaa sellele reageerib, kuid nad ei lasknud ennast sellest häirida. Venemaa pidi kinnitama eesti autonoomsust
üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970 .aastad olid suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Väiksemate majandite liitmine tõi kohati kaasa mõningase majandusnäitajate paranemise korralike majanduskeskuste väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See
- Sõjaline ülekaal vastase poolel. Ordurüütlid - elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.Kasutasid selle ajajärgu kõike täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. - Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. - Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli osutunud piisavaks, aga plaanipärase vallutuse korral enam mitte. - Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust. - Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad.
Kühmnokk-luik Cygnus olor Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. ...
Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga.Ta ehitab oma pesa kuuse või männi otsa.Hiireviu kasutab oma pesa mitmel aastal järjest. SIGINEMINE Munade arv sõltub sellest, kui palju on hiireviude põhitoitu, hiirelaadseid närilisi.Hiireviu muneb oma munad aprillis, Ida- Siberis mai algul. Kurnas on 2-4 muna, mõnikord ka viis.Munad on valkjarohelised ja pruunidetähnidegaNeid hauvad mõlemad vanemad, peamiselt siiski emalind. Haudeaja pikkus ulatub 35 päevani. Pojad lahkuvad pesast 6 kuni 7 nädalastena. PESAD Metsas pesitsedes ehitab hiireviu pesa kas metsaserva või sihi äärde. Pesa tehakse kõrgetele puudele üsna jämedatest okstest ja raagudest ning ääristatakse roheliste okste ja rohukuluga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
