Koik on ara tehtud.
x 278 458 334 461 0 16 clr A - B I 312 328 336 328 0 0.5 I 328 360 352 360 0 0.5 I 312 392 336 392 0 0.5 I 328 424 352 424 0 0.5 w 176 280 176 504 0 w 144 296 144 568 0 w 336 328 416 328 0 w 368 344 416 344 0 w 352 360 416 360 0 w 376 376 416 376 0 w 336 392 416 392 0 w 384 408 416 408 0 w 352 424 416 424 0 w 392 440 416 440 0 w 440 432 440 576 0 w 440 400 448 400 0 w 448 400 448 568 0 w 440 368 456 368 0 w 456 368 456 560 0 w 440 336 464 336 0 w 464 336 464 552 0 w 440 576 1200 576 0 w 448 568 1192 568 0 w 456 560 1184 560 0 w 464 552 1176 552 0 w 1200 576 1200 128 0 w 1200 128 1344 128 0 w 1192 568 1192 248 0 w 1192 248 1344 248 0 w 1184 560 1184 368 0 w 1184 368 1344 368 0 w 1176 552 1176 488 0 w 1176 488 1344 488 0 x 278 569 331 572 0 16 A nor B w 368 304 480 304 0 w 376 296 488 296 0 w 384 288 496 288 0 w 392 280 504 280 0 w 480 304 480 536 0 w 488 296 488 528 0 w 496 288 496 520 0 w 504 280 504 512 0 w 480 536 1160 536 0 w 488 528 1152 528 0 w 496 520 1144 520 0
Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool
w 944 648 936 664 0 w 912 648 920 664 0 w 880 648 912 664 0 150 976 600 976 648 1 2 0.0 150 944 600 944 648 1 2 0.0 150 912 600 912 648 1 2 0.0 150 880 600 880 648 1 2 0.0 152 928 664 928 728 1 4 0.0 w 728 600 728 584 0 w 728 584 872 584 0 w 872 600 872 584 0 w 872 584 1016 584 0 w 1016 600 1016 584 0 w 1016 584 1160 584 0 w 1160 600 1160 584 0 w 760 600 760 576 0 w 760 576 904 576 0 w 904 600 904 576 0 w 904 576 1048 576 0 w 1048 600 1048 576 0 w 1048 576 1192 576 0 w 1192 600 1192 576 0 w 792 600 792 568 0 w 792 568 936 568 0 w 936 600 936 568 0 w 936 568 1080 568 0 w 1080 600 1080 568 0 w 1080 568 1224 568 0 w 1224 600 1224 568 0 w 824 600 824 560 0 w 824 560 968 560 0 w 968 600 968 560 0 w 968 560 1112 560 0 w 1112 600 1112 560 0 w 1112 560 1256 560 0 w 1256 600 1256 560 0 w 1200 128 1216 128 0 w 1200 72 1232 72 0 w 1256 560 1256 16 0 w 1200 16 1256 16 0 w 1160 584 1160 256 0 w 1160 256 1200 256 0
Jaapani kunst Volodymyr Kostiak 11. klass Järva Jaani Gümnaasium Ajaperioodid Jamoni periood 13000 eKr - 300 eKr Yoyoi periood 300 eKr 300 Konfuni periood 300 710 Nara Periood 710 784 Heiani periood 784 1192 Kamakura periood 1192 1333 Muromachi periood 1333 1573 Azuchi-Momoyama periood 1573 1603 Edo periood 1603 1867 Ennesõjaaegne periood Pealesõjaaegne periood Usundid Shintoism: rajaneb ürgsel loodusnähtuste, hõimujumalate ja esivanemate austamisel, kangelaste ja keisrite kummardamisel. Konfutsianism: Hiinast jõudunud 7.saj. Enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi,kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks
Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204 korraldas paavst Innocentius III
Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi äraolekuaja.
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
· rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab III ristisõja III ristisõda (1189- 1192) · juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima
x 176 45 190 48 0 12 b2 x 49 43 63 46 0 12 a2 x 192 45 206 48 0 12 b3 x 65 43 79 46 0 12 a3 x 160 45 174 48 0 12 b1 x 144 45 158 48 0 12 b0 150 752 584 752 624 1 2 0.0 150 784 584 784 624 1 2 0.0 150 816 584 816 624 1 2 0.0 150 848 584 848 624 1 2 5.0 150 896 584 896 624 1 2 0.0 150 928 584 928 624 1 2 0.0 150 960 584 960 624 1 2 0.0 150 992 584 992 624 1 2 5.0 150 1048 584 1048 624 1 2 0.0 150 1080 584 1080 624 1 2 0.0 150 1112 584 1112 624 1 2 0.0 150 1144 584 1144 624 1 2 5.0 150 1192 584 1192 624 1 2 0.0 150 1224 584 1224 624 1 2 0.0 150 1256 584 1256 624 1 2 0.0 150 1288 584 1288 624 1 2 5.0 154 800 656 800 696 1 4 5.0 154 944 656 944 696 1 4 5.0 154 1096 656 1096 696 1 4 5.0 154 1240 656 1240 696 1 4 5.0 w 752 624 752 656 0 w 784 656 752 656 0 w 816 656 848 656 0 w 848 624 848 656 0 w 816 624 816 640 0 w 816 640 808 640 0 w 808 640 808 656 0 w 784 624 784 640 0 w 784 640 792 640 0 w 792 640 792 656 0 w 928 624 928 640 0 w 928 640 936 640 0 w 936 640 936 656 0 w 952 656 952 640 0
Oli kõrgesti haritud ja tegi kiiret vaimuliku karjääri.Friedrich I Barbarossa-saksa-rooma keiser kolmanda ristisõja ajal.Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal.Philippe II Auguste-prantsuse kuninga kolmanda ristisõja ajal.I ristisõda-1096-1099.Prantsuse ja saksa talupojad,feodaalid,moslemid.Jeruusalemm.Jeruusalemm vallutati.II ristisõda- 1147-1149.Bernard Clairvaux.Orantsuse ja saksa väed.Edessa riik.Edessa riik langes.III ristisõda-1189-1192.Eestvedajad islamiusulised.osalisid süüria,saksa- rooma,inglismaa,prantsusmaa.Jeruusalemm.Kristlaste moraalne kaotus ja sõlmiti valeusulistega kokkulepe.IV ristisõda-1202-1204.algataja Innocetius III.konstantinoopoli vastu.Vallutati konstantinoopol.
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas
moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda.
kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud
Nizami ,,Leili ja Medznun'' / ida ,,Romeo ja Julia'' Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medznunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine, Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad. Poeem põhineb kuulsal Araabia legendil kahest armastajast, mille Nizami 1192. aastal ümber kirjutas. Sellel 16. sajandi lõpu illustratsioonil võib näha Leili ja Medznuni viimset kohtumist enne nende surma. Need kaks kurva saatusega armastajat olid sunnitud olema lahus teiste vaenulikkuse tõttu, Leilit sunniti abielluma, Medznun pidi aga elama aastaid eksiilis metsikus looduses hetkeni, mil Medznuni eakas käskjalg neid taas kokku viis. Kohtumisel võtab ülim kirg ja valu neist aga võimust mõlemad minestavad
_ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL haldavad ausalt, ustavus _ Puhtus keisrile ühendab rahva. _ Nt Jichinsai – maa puhastamine ehituse _ Meiji restauratsioon eelselt _ Shogunaadi (1192–1867) likvideerimine ja keisrivõimu _Maneki Neko taastamine Amuletid – omamori, _ 1868 – 2. maailmasõda fuda, hamaya _ Jaapani rahvuslik identiteet – SHINTO shinto _Kamidana – kami riiul/altar _ Keisrivõim ja riigishinto _Butsudana – Buddha altar SHINTO – JAAPANI MUINASUSUND? LOODUSUSUNDID/
kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 . Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel
tuntud dominiooni staatuse nime all. Vaatamisväärsus Dublin Selleks, et kõik Dublinis pakutav rahulikult läbi käia, tuleks varuda terve päev. Siinsetest vaatamisväärsustest tasub välja tuua järgmised. 1592. aastal Elizabeth I poolt asutatud Trinity College on Iirimaa vanim ja suurim ülikool, mille tohutusuure pindalaga territooriumil õpib 8000 üliõpilast. Seal asub ka väga suur raamatukogu, kus paljud raamatud pärinevad 16. sajandist. 1192. aastal ehitatud St. Patrick`s katedraal on ajalooliselt tuntud kui lihtrahva kooskäimise koht, kus eksponeeritakse erinevate rüütlisuguvõsade vappe, odasid ja kiivreid. Guinnessi tehas on suurim õlletehas Euroopas, mis on asutatud 1759 Arthur Guinnessi poolt. Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu. Kasutatud allikad koduleht1.weebly.com wikipedia.org europa.eu/about-eu wiki.gomaailm.ee fas.ie
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 L 160 48 128 48 0 0 false 5 0 L 160 72 128 72 0 0 false 5 0 L 160 96 128 96 0 0 false 5 0 L 160 120 128 120 0 0 false 5 0 L 160 168 128 168 0 0 false 5 0 L 160 192 128 192 0 0 false 5 0 L 160 216 128 216 0 0 false 5 0 L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 1376 8 1424 8 1 2 0 150 1376 40 1424 40 1 2 0 150 1376 72 1424 72 1 2 0 150 1376 104 1424 104 1 2 0 150 1376 240 1424 240 1 2 0 150 1376 208 1424 208 1 2 0
Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta hingega, kuid vastased tapsid 50 000 last külmalt. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis suurepärase kajastuse ülimalt armastatud rüütlikirjanduses. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
1 Crusade st 2 Crusade nd (1096-1099) (1145-1149) Urban II called a Launched in 1147. council Was a complete Thousands of warriors failure. attacked Muslims and Christians took no Jews to gain the land new territory. for Christians. 3rd Crusade (1189-1192) o Richard I, Philip II, Frederick Barbarossa set out. o Along the way Frederick drowned. o Phillip went back home. o Richard won several victories but couldn't retake Jerusalem. o The English had to give up and head home. o Richard was taken prisoner . Richard Lionheart (1157-1199) Richard was a king of England son of Henry II 4 Crusade th Other Crusades Decided to take over Five other crusades
1558 - 1583- Liivi sõda, kus osalesid järgmised riigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola. Peale selle sõja lõppu jäid Liivimaa valitsejateks Rootsi, Poola. 1054- lõhenes ristiusk Lääne- ja Idakirikuks 1492- Columbus avastas Ameerika 1337 - 1453- Saja-aastane sõda 1525- Esimene teadaolev mittesäilinud eesti keelne trükitud raamat 1535- Esimene teadaolev säilinud eesti keelne trükitud raamat 1096 - 1099- I ristisõda 1147 - 1149- II ristisõda 1189 - 1192- III ristisõda 1202 - 1204- IV ristisõda 4.Seleta mõisted. patt - Jumalale meelevastane tegu Jumal - maailma looja paradiis - koht, kuhu lähevad õiged peale surma deemonid - kuradi käsilased põrgu - koht, kuhu lähevad patused peale surma saatan - Jumala vastane ketser - katoliku kiriku ja paavsti vastane, Jumala poolt indulgents - patulunastuskiri renessanss - taassünd. Hakati uurima Vana-Rooma ja Vana-Kreeka teoseid, kunsti ja arhdektuuri.
Otepää linnusest kujunes järkjärgult üks Ugandi maakonna tähtsamaid keskusi. 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja kohalikele see retk mingeid püsivamaid alluvussuhteid kaasa ei toonud. Otepää linnuse taastamisel kindlustati ka asula madalamal platool ja sellest sai eeslinnus. 1192. aastal vallutasid vene väed taas Otepää linnuse, aga seegi kord ilma püsivamate tagajärgedeta. 1208.-1224. a eestlaste muistses vabadusvõitluses tuli otepäälastel võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägede, aastatel 1210 ning 1216 ka vene vürstide sõdalaste vastu. 1217. aasta veebruaris piiras linnuses asunud ristisõdijaid 20 000 eestlast ja venelast.
w 1184 616 1224 616 0 w 1024 112 1224 112 0 w 1024 248 1224 248 0 w 1024 256 1024 304 0 w 1024 304 1184 304 0 w 1184 304 1184 384 0 w 1184 384 1224 384 0 w 832 248 1024 248 0 w 824 256 1024 256 0 x 557 366 627 370 0 15 F0 = A + B x 764 427 830 431 0 15 F2 = inv B x 406 537 488 541 0 15 F3 = A nor B w 848 448 848 176 0 w 848 176 1224 176 0 w 856 456 856 312 0 w 856 312 1224 312 0 w 1224 448 864 448 0 w 864 448 864 464 0 w 872 472 872 456 0 w 872 456 1192 456 0 w 1192 456 1192 584 0 w 1192 584 1224 584 0 x 1277 415 1289 418 0 10 F2 x 1278 275 1290 278 0 10 F1 x 1276 143 1288 146 0 10 F0 x 1278 549 1290 552 0 10 F3 152 1264 560 1272 560 1 4 0.0 w 672 584 880 584 0 w 672 592 888 592 0 w 672 600 896 600 0 w 672 608 904 608 0 w 880 584 888 584 0 w 888 592 896 592 0 w 896 600 904 600 0 w 904 608 912 608 0 153 384 424 400 424 1 2 5.0 153 384 456 400 456 1 2 0.0 153 384 488 400 488 1 2 5.0 153 384 520 400 520 1 2 0.0 x 807 575 875 579 0 15 F1 = shr A
Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants, 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi.
Saksa ja Prantsusmaa väed ühinesid ja nad läksid piirama Damaskust(Süüria pealinn), kuis see ebaõnnestus täielikult. Tervikuna võib Teist ristisõda pidada kristlaste suureks nurjumiseks,nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses. Järgnevatel aastatel jätkus islami konsolideerumine e nad hakkasid tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk. *Neljas ristisõda algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III
osa Väike-Aasiast, Balkani ps. 1453. vallutas sultan Mehmed Konstantinoopoli=Bütsantsi lõpp;K-st sai Istanbul=Türgi imp pealinn.Türklased vallutasid Musta mere põhjaranniku,Ungari ja piirasid Viini + Süüria,Iraak,P-Aaf. Sultanile alluva hiigelväe tuumiku moodustas eliitjalavägi janitsarid. Riik jagati provintsideksnende asevalitsejad=pasad allusid otse sultanile.Väike- Aasias ja osalt ka Balkanil võeti omaks islam.Sultan võttis endale kaliifi tiitli. Moslemite võim Indias: 1192. vallutati Põhja-Indiapealinn Delhi,valitsejad sultanid. India esimene moslemite riik=Delhi sultanaat.Moslemid suhtusid sallivalt,kuid nõudsid makse.Moslemid olid maksudest vabastatud ning seetõttu võtsid paljud hindud omaks islami. 1526. purustas Babur Delhi sultanaadisai alguse mongoli dünastia Suurmogulite riik,mille võimule allus suur osa Indiast. VARAKESKAEG. Keskaja termin võeti kasutusele XV saj Itaalias.Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel
rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima. Ristivägi, mis ükskord Väike-Aasiasse välja jõudis, kaotas aga muhameedlastele. Kolmas ristisõda 1189-1192 Muhameedlased vallutasid selleks ajaks uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijaid juhatasid lääne poolt Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi, kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks
1.PÄEV Väljalend Tallinna Lennujaamast kell 18:15 õhtul ja saabumine Frankfurdi lennujaama kell 19:50 õhtul. Ümberistumise aeg on 1h 55min. Lennuk Frankfurdis väljub kell 21:45 õhtul ja jõuab Dublini lennujaama kell 22:50 õhtul.Majutus Dublini kesklinna *** hotellis 2.PÄEV Hommikusöök hotellis.Linnaekskursioon Dublini linnas. Keskaegne Dublini kindlusloss,mis on üle tuhande aasta vana. Trinity College,mis on Iirimaa vainim ja suurim ülikool. Patricku katedraali mis on ehitatud 1192 aastal ja ajalooliselt tuntud kui lihtrahva kooskäimise koht. Guinnessi õlletehase külastuskeskus,mis on suurim õlletehas.Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu.Õhtul väike jalutuskäik ja vaba aeg Dublini ööelu südames.Õhtusöök linnas või hotellis.Ööbimine samas hotellis *** hotellis. 3.PÄEV Hommikusöök hotellis.Suundume Põhja Iirimaale.Võimalusel väike linnaekskursioon Belfastis
w 944 368 944 352 0 w 944 352 760 352 0 w 760 352 760 320 0 w 752 368 744 368 0 w 744 368 744 320 0 w 752 280 752 272 0 w 752 272 744 272 0 w 744 272 744 240 0 w 944 272 944 256 0 w 944 256 760 256 0 w 760 256 760 240 0 w 752 200 752 176 0 w 944 176 944 160 0 w 944 160 760 160 0 w 760 160 760 136 0 w 752 176 744 176 0 w 744 176 744 136 0 x 984 463 1008 466 0 24 x0 x 982 366 1006 369 0 24 x1 x 980 273 1004 276 0 24 x2 x 979 171 1003 174 0 24 x3 150 1200 176 1200 48 1 3 0 w 944 176 1192 176 0 w 944 256 1200 256 0 w 1200 256 1200 176 0 w 1208 176 1208 352 0 w 1208 352 944 352 0 w 1200 48 552 48 0 w 552 48 552 184 0 152 768 176 808 176 1 2 5 w 808 176 872 176 0 w 768 184 768 176 0 w 768 176 752 176 0 w 768 168 568 168 0 w 568 168 568 184 0 w 568 184 552 184 0 152 768 272 800 272 1 2 5 w 800 272 872 272 0 w 768 280 768 272 0 w 768 272 752 272 0 w 768 264 552 264 0 w 552 264 552 184 0 152 768 368 792 368 1 2 5 w 792 368 872 368 0 w 768 376 768 368 0 w 768 368 752 368 0
On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat : kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili , kõik need on välja kujunenud erinevatel ajaperioodidel. Jaapani muusika ajaloos mängib vokaalmuusika olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika . (1) 4 Gagaku Esimene märkimisväärne areng jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 ). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. (1) Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. (1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast
Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda. Neljas ristisõda (1202-1204) Algselt oli see mõeldud Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid
Tulemused 1. Ristisõda 1096-1099. a Vabastada Püha Püha Maa vallutai. Maa türklaste käest Rajatakse vaimulikud rüütliordud. 2. Ristisõda 1147-1149 Vabastada Edessa Kaotai sõjas. riik moslemite Hakati vende käest ristima. 3. Ristisõda 1189-1192 Vabastada Kaotai sõjas. Jeruusalemm Kokkulepe, et muhameedlaste palverändurid käest võivad linna külastada. 4. Ristisüda 1204 Vallutada Egiptus Vallutati hoopis Konstantinoopol. RÜÜTLIORDUD MIKS TEKKISID RÜÜTLIORDUD
mbruskonna rstamisega.Ei halastatud isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega videldes hvitava kaotuse osaliseks. Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha Bernardi kui Teise ristisja eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku Saladini juhatusel.1187.aastal lages ks ristisdijate tugipunkt teise jrel islamiusuliste ktte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm.Kirikutelt vesti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTISDADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega
800 krooniti Carolus Magnus paavsti poolt Püha Rooma keisriks 960 ristiti Taani kuningas Harald Gormsson, hüüdnimega Sinihammas 966 ristiti Poola valitseja Mieszko 988 ristiti Kiievi suurvürst, kes kohe sundis kogu Kiievi elanikkonna kristlust omaks võtma 995 sai Norra kuningaks kristlane Olaf Tryggvason 1008 ristiti Rootsi kuningas Olaf Skötkonung 1054 läksid lõplikult lahku roomakatoliku ja kreekakatoliku (õigeusu) kirikud 1096-1099 esimene ristisõda 1145-1149 teine ristisõda 1189-1192 kolmas ristisõda 1198-1227 Balti ristisõda 1202-1204 neljas ristisõda 1209-1229 ristisõda katarite (ketserlik liikumine Lõuna-Prantsusmaal) vastu 1213-1221 viies ristisõda 1215 kuulutati Peter Waldo ideede järgijad ketseriteks 1228-1229 kuues ristisõda 1248-1250 Soome ristisõda 1248-1254 seitsmes ristisõda 1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus 1270 kaheksas ristisõda 1271-1272 üheksas ristisõda
Süüriasse laevadel. 1148. Kevadel jõudis Louis Antiookiasse, kuhu varsti jõudis Konstantinoopolist ka Konrad. Koos otsustai minna vallutama Jeruusalemma. Järel oli vaid 50 000 sõdalast. Mitmes lahingus löödi musulmane. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks kohe alatud tormijooksuga, aga hoopis rüüstati ümberkaudseid alu. Vahepeal kogusid türklased aga sõjaväge ja 28. juulil 1148 otsustasid sõdijad Euroopasse naasta - tulemusteta. III Ristisõda 1189-1192 1187. aasta oktoobrikuu keskpaigas sai paavst Urbanus III kurva sõnumi - Jeruusalemm oli langenud. See teade oli raske löök ning kahe päeva pärast paavst suri. Uus paavst Gregorius VIII otsustab päästa Jeruusalemma. Ta saadab kristliku Euroopa juhtidele sõnumeid, milles palub abi Püha Maa vabastamisel. Peagi suri ka Gregorius ja paavstiks sai Clemens III. Ka tema oli sama agar õhutaja kui ta eelkäijad ja nii asusidki igast Euroopa nurgast teele sõjamehed
Ivanhoe Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa
Tolliliidulepingud (vastastikused) Partnerlus- ja koostöölepingud Üldine soodustuste süsteem (GSP) (ühepoolsed) Teised ühepoolsed soodused III Ühine tolliseadustik EÜ tolliseadustik (konsolideeritud) Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik), jõustus 24.06.2008; kõiki sätteid veel ei kohaldata. 4 EÜ tolliseadustiku rakendussätted (konsolideeritud määrustega 1875/2006, 1192/2008, 312/2009, 414/2009) IV Ühine tollitariifistik *Kaupade ekspordil ja impordil rakendatakse ELi integreeritud tollitariifistikku TARIC/ETT * Tollitariifistik on kaupade kombineeritud nomenklatuuri ja tollimaksumäärade kogum * TARICus on ühendatud kaubakoodid, tollimaksumäärad ja kaupadele rakendatavad meetmed. V Ühised turukaitsemeetmed *Tariifsed meetmed *Mittetariifsed meetmed * Rahvuslikud meetmed *Kaubandustõkked EL Väliskaubanduspoliitika
tõusmist ja omavahelisi konflikte, toimus 1152. kaotusest algab Taira klanni allakäik aastal Eleanori ja Louis’i ametlik lahutus. 1188 - kirja pandi Glanvill, mida Eleanorist sai seejärel taaskord Akvitaania ametlik peetakse üheks esimeseks ja valitsejanna. autoriteetseimaks uurimuseks inglise Inglismaa seaduste kohta Kaks kuud pärast oma lahutust abiellus Eleanor 1189-1192 Kolmas ristisõda, kus Inglismaa kuningas Henri I poja, Anjou krahvi prooviti Jeruusalemma valitseja Henryga. Pärast isa surma sai pojast kuningas Saladini käest vabastada Henry II. Paaril sündis kaheksa last (kolm tütart ja viis poega), kellest tuntuim on Richard III, teisiti Richard Lõvisüda. Henry alade valitsemises oli Eleanor võimukas ning mängis pikka aega väga suurt rolli, tegeledes aktiivselt majanduse ja poliitikaga, aga ka toetades kunste, kirjandust ja
kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil 5 Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene säilinud ungarikeelne luuletus Ómagyar Mária Siralom (Vanaungari Maarja-itk) on kirjutatud 14. sajandi alguses. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Árpádite dünastia valitsemise ajal tugevnes kirikliku ladina keele mõju, mitmed laensõnad jõudsid rahvakeelde. Keskajal võime arvestada juba ka saksa mõjuga.
Vaenlaste eest otsiti varju linnustes, pelgupaikades metsades ja soosaartel. Nende harvadel puhkudel, kui vastased mõnd linnust piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Vene kroonikais nimetatakse sääraseid väljapressimisi maksukogumiseks. 12.sajandil püüdsid venelased rohkete sõjaretkedega Eestit tagajärjetult alistada ning mõnikord neil õnnestus vallutada mõni tähtsaim linnus(näiteks 1191-1192 Tartu ja Otepää), kuid garnisone neisse ei jäetud, vaenuvägi lahkus ja eestlased ehitasid põletatud linnused taas üles. Eestlaste relvastus ja sõdimisviisid olid kohandatud kiireteks sõjakäikudeks. Liiguti ratsa, võideldi peamiselt jala. Retki tehti tavaliselt talvel, mil sügisesed põllutööd läbi. Muinasaeg tõi endaga kaasa inimeste paikseteks jäämise ja kindlustatud asulate rajamise. Arenesid põlispõllundus ja käsitöö, mis panid aluse paremale elukorraldusele.
Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. 1.1. TEOSE LÜHIANDMED Romaani ,,Talisman" taustaks on Kolmas ristisõda (1189-1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi, millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust
(1096-1099) · 1096 sügis asub ristisõdijate vägi Euroopast teele- umbes 40000 AINUKE meest EDUKAS · 1099 vallutatakse Jeruusalemm RISTISÕDA!!!! · Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik) Teine ristisõda · Louis VII ja Konrad III (1147-1149) · 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma Kolmas ristisõda · Friedrich I Barbarossa, Philippe II Auguste, Richard I Lõvisüda (1189-1192) Neljas ristisõda · Bütsantsi vallutamine (1202-1204) KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!! Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne). Kaks peamist kekspunkti: · Katedraal · Turuplats · (Raekoda) Linnakodanike õigused: 1)Kohut võis mõista vaid linnakohtutes 2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega 3)Vabastatud tollimaksust
YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse – kaugemale asustatud kohtadest ´´Yamabushi´´-dest tulid NINJAD – filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee. NINJAKS SAAMINE Erinevatel andmetel loetakse ninjade KULDAJASTUKS aastaid 1100-1600 m.a.j täpsemalt 1192- 1333 aastani seda nimetati ka veel KAMAKURA – ajastuks, kuna siis said alguse paarkümmend erinevat ninjakooli. Pilt nr.1“ NINJA „ Tippajal ulatus koolide arv seitsmekümneni. Jaapanis saavautasid ninjad suure kuulsuse ja võimu Muromachi-ajastul, aastate 1300-1500 vahemikus mil kuulus sõdur TAKEDA SHINGEN käis
Paavst soovis laiendada ristiusu mõju piirkonda. Euroopa riikide kuningad (Suurbritannia,Prantsusmaa,Saksamaa)soovi sid oma rikkusi suurendada. Itaalia kaubalinnad soovisid hakata kontrollima Vahemere kaubandust. Ristisõdade võrdlus Ristisõjad I Ristisõda II Ristisõda III Ristisõda IV Ristisõda V Ristisõda VI Ristisõda VII Ristisõda VIII Ristisõda Millal? 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 1248-1254 1270 Inglise kuningas Richard Lõvisüda, Saksa-Rooma keiser Friedrich I
20-köiteline luuleantoloogia Manyoshu ilmus umbes aastal 770 p. Kr. Selles sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt mees- ja naisautoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetega ja lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Palju on ka anonüümseid autoreid. Enamikku Manyoshu's sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded. Esmane märkimisväärne areng jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe
ristisõjaga (1147 1149) osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din 1187. suvel purustas kristlaste väe ja hõivas Jeruusalemma · Jeruusalemma langemine sai 3. ristisõja ajendiks (1189 1192) · kristlaste eesotsas - Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia
Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast. 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult. II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192. ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta. Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada. IV Ristisõda 1202-1204a. Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a.
eest;linna õhk teeb vabaks-talupoeg kes elas linnas vähemalt aasta+1päev sai vabaks(mõisahärra ei nsaanud tagasi nõuda);probbleemid-tuleoht haiguste levik vargad/kerjused. Ristisõjad-põhjused rüütlitel oli vaja tegevust, kristusega seotud pühapaikade vabastamine,talupoegadel oli vaja maad,katoliku kiriku võimu laiendamine; I 1096,Amiensi,UrbanusII,vallutati Jeruusalemm;II 1189-1192,Friedrich Barbarossa,Richard Lõvisüda,Philippe Auguste,saavutati kokkulepe;III 1202-1204,Innocentius,vallutati Konstatinoopol ja rüüstati seda;kokku peeti 9. Romaani stiil(10.-13.saj)-kujunes Prantsusmaal,paksud müürid,massiivsed tornid,kitsad aknad ja uksed,ümarkaared,tugevad sambad või piilarid,võlvitud lagi,põhiliselt kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16
annaabi.ee 
