Vene rikaste pidu lõppes $230 mld kahjuga Referaat majandusõpetusest Suur osa Vene oligarhidest teenisid oma varanduse tänu vastuolulistele erastamistele 1990-ndatel. Jõukate arv sai lisa, kui kallinenud nafta ja maagaas majanduse võimsalt õitsema panid. Täna aga maadeldakse parematel aegadel kuhjunud võlgade tasumisega, mistõttu tuleb harjutud sampuse ja kalamarja asemel leppida pelmeenide ja viinaga. Ehkki naftabarrel on roninud veebruari 36 dollarilt tagasi 50 dollarile ja Vene börsiindeks MICEX kauplemas 72% kõrgemal oktoobri põhjast, leidub riigipeal Dmitri Medvedevil oma sagedastes teleesinemistes vähe põhjust rahva tuju tõstmiseks. 1999. aastast alates ligikaudu 7% aastas suurenenud riiklik kogutoodang väheneb valitsuse prognooside järgi tänavu -2.2%, kuid pessimistlikumad analüütikud soovitavad juba valmistuda 5- 6%-liseks kukkumiseks. 11%-line hinnatõus ja 8.5%-line töötuse määr on eelmise aastaga võrreldes kahekor...
William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
7. juuli 1793 - Tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur. Hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased 9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp. Kaasnes vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. Valitsejaks lihtrahva rõivamood. Uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. Loodi uus kalender. Ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad. Revolutsiooni tagajärjed: Positiivsed: monarhia kaotamine feodaalkorra hävitamine vabariigi loomine inimesed võrdsed seaduse ees eraomandi puutumatus rahvustunde tõus Negatiivsed: liigne terror uus ajaarvamine
Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater (1861 - 1875). (8) · Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neovene stiil · 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili · 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili (7)
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Parlamendihoone Londonis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neobarokk Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Pariisi ooperiteater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
• Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu
Autori hoiak on kriitiline: vägivald ei too ühiskonnaprobleemidele lahendust. Indreku ema Mari on haige ja vaevleb suurtes valudes. Ta palub, et Indrek aitaks tal surra. Indrek ei suuda ema palvet täitmata jätta, sest emal valutab ju sama külg, mida Indrek poisipõlves kiviga tabas. 4. Osa Elu Vabadussõjajärgses Eestis Kirjanik maailb kireva ja mitmekülgse pildi: tegutsevad hangeldajad ja kultuuriinimesed, tõusiklikud uusrikkad ja märrajad. Tammsaare on kriitiline ühiskonna suhtes, kus moraal ja tõekspidamised on jäänud tagaplaanile Vastuolud Indreku abielus. 5. Osa Tagasipöördumine oma juurte juurde. Indrek püüab oma süüd füüsilise tööga lunastada. Siiski ei ole see temale enam õige koht. Kirjeldatakse kolmandat põlvkonda- 20ndates aastates maanoori. Plussid: Pikad monoloogid, milles arutletakse elu ja väärtuse üle
valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu. · Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9
Revolutsiooniaastatetel tõusid esiplaanile sankülotid lihtrahvas, keda väliselt võis ära tunda sellest, et nad ei kandnud põlvpükse ja siidsukki, vaid pikki pükse (lihtsalt polnud mingid pedekad). Juhtivat osa revolutsiooniaegsete poliitikute hulgas etendasid siiski kodanlased ja eriti haritlaskond, kes oli kujunenud juba vana korra päevil, kuid olnud aadliga võrreldes tõrjutud. Ühiskonnas tekkis aga uus hulk inimesi uusrikkad. Nemad olid saanud rikkaks toiduainete äritsemise, sõjaväe varustamise, maadega hangeldamise või mõnel muul viisil. Kui jakobiinide ajal pidi oma jõukust varjama, siis pärast seda tuli seda kõigile näidata. RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL KONSULAADI JA ESIMESE KEISRIRIIGI AJAL Briti laevastiku korraldatud blokaad halvas kaubanduse suurtes Prantsuse sadamates nii, et tööstusettevõtted jäid tooraine ja müügiturgude puudumisel seisma. Kujunes arvamus, et
ühiskonnas, millega kaasneb poliitiliste vastaste hävimine. TERROR vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani. Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne. ROJALISTID kuningavõimu pooldajad. Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor. Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine. 1797 muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM. 1799 korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL Uuendused 1.uus aja arvamine revulatsiooni kalender. 2.võeti kasutusele meetermõõdustik. 3.kõnetlusvormiks sai kodanik ja sina. 4.kirikumõju vähenes. 5.uuendused moes. Revulatsiooni positiivsed tagajärjed : 1.monarhia kukutamine. 2.rahvustunde tõus. 3.valgustusideede leving teistesse maadesse.
kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3
· Kolm seisust- sinna kuulusid 1) vaimulikud 2) aadlikud ja 3) talupojad, käsitöölised, kaupmehed jne. Makse pidi maksma algul ainult 3 seisus, aga kui riigil tekkisid rahalised probleemid pidid seda tegema ka ülejäänud 2 seisust. · Revulutsioonisõjad- sõjad mille eesmärk oli revulutsiooni lämmatada ja monarhia taastada. · Direktoorium täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, kuhu kuulusid enamasti uusrikkad · ´´marseljees```- laul, mis edutas rahvast võitlema isamaa eest revolutsioonisõjade ajal, täna prantsuse hümn. Isikud: · Louid XVI- prantsusmaa valitseja. 18 sajandi lõpul valitsenud absolutsilik prantsuse valitseja, kes lähtus põhimõttest: peale mind tulgu või veeuputus · Marie Antoniette Louisi abikaasa, tänu tema rikkalikule elustiilile tekkisid riigis rahalised raskused, põgenes koos abikaasaga,kuid saadi kätte. Hukati aastaaega hiljem,
abielu, suleti enamik kloostreid, leib läks hästi kalliks, inimesed olid revolutsiooni ajal kannatamatud, mures, närvilised jne, ei räägitud nii viisakalt, sinatati ,,härra, proua" ja ,,preili" asemel. Rõhutati vooruslikkust, vähendati kiriku mõju ja prooviti välja juurida usku. Kuid siiski rahulolematus ühiskonnas polnud vaibunud ja järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Uusrikkad aga, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud, ei pooldanud kuningavõimu tagasitulekut. 1799 aastal hõivati Seadusandliku Korpuse hoone ja sõjaväe survel otsustasid saadikud saata direktooriumi laiali ning sellega lõppes Prantsuse revolutsioon. Kokkuvõttes toimus Suure Prantsuse revolutsiooni ajal palju sündmusi ja ei saa päris täpselt öelda millised neist olid halvad, millised head, oli neid vaja või oleks parem olnud olemata olla
Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk Napoleon III ajal määrasid Prantsusmaal maitset eelkõige uusrikkad. Saksamaal aga Preisi-Prantsuse sõja järgselt. Nemad olidki neobaroki peamised tellijad. 1861.-1875. Aastatel valmis Charles Garnier'i projekteeritud Pariisi ooperiteater, mis on neobaroki luksuslikuimaks ja ka kuulsaimaks näiteks. Pariisi ooperimaja. Charles Garnier Oma paarissammastega meenutab see 17. sajandil ehitatatud Louvre'i idafassaadi. Hiiglaslik Vittorio Emanuele II monument Roomas ja Brüsseli Justiitpalee on
levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil.
paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga. Valgustusajastu - autoriteet inimesele, mõistusele aadliseisust võis endale osta. Staatusetõusu sooviga inimestele pakuti võimalust jäljendavaks tarbimiseks (emulative consupmtion) Seepärast siis jäljendab tarbimine hakkas toetama uudseid müügitehnikaid ja vastupidi. Wedgewoodi keraamika - anti kuninglikele peredele, et tekiks soov ka teistel; antiigihuvi
· Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele · Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine, rõivastus lihtsamaks, vooruse põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas:
rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur historitism: minevikustiil neogootika arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum, Sangaste loss, neobarokk baroki jäljendamine, tellijad olid uusrikkad, Pariisi ooperiteater, Brüsseli Justiitspalee, Vittorio Emanuele II monument, eklektika erinevate stiilide segunemine, võeti kasutusele raudkonstruktsioonid, Kristallpalee, Kings Cross, Pariisi raamatukogu; maalikunst kindel süzee, maal nagu jutustus, taaselustati maastikumaal, teoste ainestik romantilistest teostest, õitsele puhkes ajaloomaal, Inglismaa William Blake ,,Looja jumal", William Turner
8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17
itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse. Direktooriumi esimene president oli Palu de Barras, kes enne revolutsiooni oli aristrokraat ja jakobiinide ajal terrorist. Riigi juhtimiseks määrati ametisse 7 ministrit. Direktooriumi toetasid uusrikkad, kes olid revolutsiooni ajal kokku ajanud suure varanduse, rahva seas direktoorium toetust ei leidnud. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. Aasat riigipöördeni. 12. Sotsiaalsed probleemid rüüstamine, tapmine, hävitamine, lõhkumine, mõtlemattu barbaarne käitumine, vaesus. 13. Religiooniprobleemid Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu
Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määral põnevamaks, huvitavamaks. Tammsaare loodab ka, et uusrikkad huvituksid haridusest ja kunstist ning asuks seda eesti pinnal edasi arendama uute põlvede tarbeks. Ta loodab, et nende lastes ,,tärkab see idu, millest kasvab vaimuaristokraatia." Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. ,,Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle." Ta toob välja ka selle, kui vaimuvaene maa tema meelest Ameerika on, seda nimelt kultuurilises mõttes
diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Venemaa ja saksamaa hakkasid lähenema, kuna tundsid, et Antant neid ahistab. Rap. Tähendas mõlemale läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Hakati tunnustama Nõuk. Valitsust ja sõlmiti kaubanduslikke sidemeid. Kuid Venmaa soovis siiski kapitalismi hävingut. 1922-1924-rahareform taastas raharingluse. Enamik olid vaesed, aga tõusid esile ka jõukamaid linnatöölisi, tekkisid uusrikkad e. Nepmanid. Kujunes kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Põhiseadsulik vorm määrati kindlaks liidulepinguga, mille sõlmisid neli nõukogude vabariiki. Venemaa, Taga-Kaukaasia, Ukraina ja Valgevene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik vabariik, luues nõnda Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu(NSVL). Oli üheparteilise diktatuuri riik. Arenes kultuur. Pärast Lenini surma võimuvõitlus. Võitis Stalin. Majandus arenes aeglaselt.
neorenessanss ja neobarokk. Inglismaal Londoni parlamendihoone (Barry)- erikõrgustega tornid ja teravkaar. Saksamaal Kölni toomkirik Prantsusmaal restaureeriti gootihooneid, s.h. Pariisi Jumalaema kirik. Eestis: J.W Krause ehitas Tartu toomkiriku varemetesse raamatukogu hoone (praegu TÜ muuseum). Neogootika näidetakse on veel mitmed mõisahooned, nt Alatskivi ja Sangaste. Tallinnas Toompeal Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk Peamised tellijad oli eelkõige uusrikkad. Kuulsaim näide Charles Garnier' projekteeritud Pariisi ooperiteater. Nt veel Brüsseli Justiitspalee. 19.saj II poolel hakkas ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ka võeti kasutusele raudkonstruktsioonid (esialgu küll ainuilt tööstusarhitektuuris või sildade ehitamisel). 1781. a Inglismaal üleni malmist Coalbrookdale'i sild. 19 saj keskel metallsõrestikust ja klaasist Kristellpalee
10 Mineviku eitamise väliseks vormiks oli kultuuriväärtuste hävitamine, lõhuti kirikute sisustust: kujusid, maale, sarkofaage, samuti raamatukogusid ja arhiive, hävitamaks dokumente, kus olid kirjas maksud ja kohustused. Revolutsiooni käigus muutusid oluliselt inimeste väärtushinnangud. Revolutsiooni algul püüdsid rikkad oma jõukust varjata, revolutsiooni käigus rikastunud uusrikkad vastupidi üritasid omandatud jõukust igati demonstreerida. Tõusikud ei teadnud, kuidas peaks rikas inimene elama. Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik".
Kerti Pool Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Francis Scott Key Fitzgerlad(1896-1940) Teose nimi: ,,Suur Gatsby" (1925) ,,Suur Gatsby" on Fitzgeraldi kuulsaim romaan, mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid Jay Gatsbyga materialismi ja moraalituse poolest tuntud dzässiajastu aegses New Yorgis. Tegevustikuaeg on 1920nendad (1922. aasta suvi täpsemalt), kohaks New York, kus tegelased on uusrikkad ja uueaja aristokraadid. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Fitzgerald on kadunud põlvkonna kirjanik. Selle aja kirjanikud kirjutasid palju sõja teemasid, aga ,,Suures Gatsbys" ei räägita sõjast. Seal räägitakse armastuse keerdkäikudest ja selle olemusest.
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
rahva seas väga populaarne.9. november 1799 ,,Napoleoni riigipööre", suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium, sunniti ütlema ,et Napoleon on edaspidi Prantsusmaa juht.Seda kuupäeva loetakse Suure Revolutsiooni lõpuks. Tulemused: Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused, pärisorjus, maksustati kõik. Tekkis uus mõiste uusrikkad,kes suutsid endale haarata aadlikelt äravõetud maa, peamiselt endised kolmanda seisuse isikud. Muutus ajaarvamine, jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud. Tekkisid prantsuse lipp ja hümn.Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke abielusid,matuseid,ristimisi. Ei tohtinud kasuatad sõnu nagu ,,tere,proua,härra,preili", pöörduti ,,kodanik". Mõjutas kogu Euroopat, inimvõrduse põhimõtted.
kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd. Esialgu oli esiplaanil kindral Pichegru, kes oli vaadetelt
· 1922-24 teostati rahareform, arenesid kooperatiivid põllumajanduses, tööstuses, teenindussfääris · 1924-25 viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5,5 miljonilt umbes 0,6 miljoni meheni. · Aastad 1924-1928 olid Nõukogude ajaloos ainus periood, kus ei olnud järjekordi · Elanikkonna enamik elas väga vaeselt, ometi kerkis esile üsna suur kiht korralikult teenivaid linnatöölisi ja riigiteenistujaid ning jõukaid talupoegi; tekkisid ka uusrikkad ehk nepmanid · NSV Liidu põhiseadus ei näinud ette poliitilisi õigusi, vabadusi või isikutagatisi ega ka otseseid ja võrdseid valimisi salajase hääletamisega. NSV Liit oli üheparteiline diktatuuririik. Seaduste täitmine sõltus ülemuste suvast, kuid pärast viit kodusõja- ja terroriaastat tundus selline suhteliselt seaduslik kord paljudele kergendusena · Pärast Lenini surma 1924, puhkes võimuvõitlus
Kolmandaks pidev (ja igati loomulik) vajadus sugulise rahulduse järgi, mis vaata et ei lasknud isegi lahinguid korralikult juhtida, arukaid poliitilisi otsuseid langetada ega koguni mitte Püha Helena saarel rahulikult hääbuda. Keisririigi ajal jätkusid arengutendentsid, mis olid alanud pärast 9.termidoori riigipööret. Kõrgseltskonnas muutusid mõjukaks salongid, mida pidasid aristokraatlikud daamid. (lõpuks ometi)Need olid kohad, mida külastasid uusrikkad, poliitikud ja ohvitserid, samuti haritlased. Lihtrahva asemel said moe loojateks kõrgseltskonna daamid. Kanti valgeid rõivaid, mis üllatasid Antiik- Kreeka lühidusega ja kõrgele ulatuva küljelõhikuga. Moes oli väga sügav dekoltee. Jalas kanti sandaale, mis jätsid nähtavale sõrmused suure varba umber. Sukki ei kantud, sest hinnatud olid peened katmata sääred. See oli vastand revolutsiooniaja lihtrahvalikkusele, mis hindas töötava ümarust ja jõulisust.
päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast Robespierre'i ja tema poolehoidjate hukkamist algas revolutsiooni taandumine. Konvendis pääsesid võimule jakobiinidevastased rühmitused. Ellujäänud zirondiinidest saadikud kutsuti tagasi, Jakobiinide Klubi saadeti laiali. Rahvuskonvendi otsusega tühistati 1793. aasta põhiseadus. Samaaegselt tegutses Konvent ka rojalistide vastu. Olid ju suurem osa Konvendi liikmetest nn. uusrikkad. Rahva majanduslik olukord aga ei paranenud ja seepärast algasid Pariisis 1795. aasta kevadel uued rahutused. 1795. aasta 22. augustil võttis Konvent vastu uue põhiseaduse. Konstitutsioon kinnitas riigis vabariikliku korra, kuid valimisõiguse said ainult maksumaksjad. Seadusi pidi välja töötama Seadusandlik Korpus, kes valis viieliikmelikse Direktooriumi ehk valitsuse. Alanud oli Direktooriumi aeg. Direktooriumi valitsemine tugineski eelkõige uusrikastele. Rahva hulgas
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest;
(ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast
Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti). Alatskivi loss, Sangaste mõis(Windsori loss). 19sai teine pool soositi vene kunsti. 1900 valmis aleksander nevski kirik tallinnas. Tekkis vastuolu sise ja välisilme vahel. Raske oli vanu asju elumajadele eeskujuks võtta. Oli vaja palju inimese mahutada. Välikarp tehti enne ja siis tehti sisse korrused ning korterid. 19saj hoonetel on sees hämarad ja uberikud toad ning hoovid. Neobarokki tellisid eelkõige uusrikkad, kes määrasid Napoleon III ajal maitset. Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater. Paaris sambad, mis meenutasid 17sajandit. Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neuschwansteini loss Saksamaal, neoromaani. Kunstistiile hakkas välja tõrjuma eklektika, mis tähendas, et stiile hakati segama ja pandi juurde originaalsemaid detaile. Sacre Coeuri kirik Pariisis Montmartre mäel. Neoromaani stiilis Kaarli kirik Tallinnas. 19saj
Rahvapäästekomi kogukonna ühismaade jagamine, pandi tee müüki põgenenud inimeste maad, 1793 uus põhiseadus, üldise valimisõiguse kehtestamine 1794-1799 Seadusandlik Vabariik uusrikkad Uus põhiseadus (1795) Korpus Direktoorium Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri? 1) Religioon positiivsed: ristiusu pealesundimise kaotamine, usuvabadus, kirikult võeti ära ühiskondlikud funktsioonid, uued austamine objektid, kontroll hariduse üle läks kirikult riigile negatiivsed: kloostreid suleti (olid olnud kultuurikeskused), dekristianiseeriminekultuste loomine (Mõistuse/Kõrgema Olevuse)
Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd.
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Ehituskunst, uuendused ruumi kujundamisel Vararenessansi keskuseks sai Firenze, kuna just seal hakkasid uusrikkad arhitektidelt uhkeid eramuid tellima. Suurimaks tellijaks oli Medici'te perekond. Tellitavate hoonete juures välditi eriti gootika logo - murtud vibu. Taas tuli moodi ümarkaar hiljem ka nelinurksed aknad ja uksed, kasutati lõvipäid, putosid (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikuid, akantuselehti ja palju muid roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasju. Kirikud ja kabelid muutusid taas madalateks, meenutades pigem romaani kirikuid
paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku Æ uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga. Valgustusajastu - autoriteet inimesele, mõistusele Æaadliseisust võis endale osta. Staatusetõusu sooviga inimestele pakuti võimalust jäljendavaks tarbimiseks (emulative consupmtion) Seepärast siis jäljendab tarbimine hakkas toetama uudseid müügitehnikaid ja vastupidi. Wedgewoodi keraamika - anti kuninglikele peredele, et tekiks soov ka teistel; antiigihuvi
talupoja eraomandiks), maksimumhinnad. 1793 uus põhiseadus üldine valimisõigus alates 21. eluaastast (ainult mehed). 179499 Seadusandlik Korpus uusrikkad (kodanlus, vabariik Kohtupidamine seaduste alusel, 1795 uus kes oli tänu Direktoorium põhiseadus. revolutsioonile rikastunud) Revolutsiooni ajal oli 3 põhiseadust 1971, 1973 ja 1975. 1. Missuguseid samme astuti Suure Prantsuse revolutsiooni käigus? Too igast valdkonnast kolm näidet:
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
Robespierre · kahtlaste dekreet ohjendamatu terrori algus = hukati üle 50 000 · oktoober 1793 hukati kuninganna · Aprill 1794 hukati Danton · Juuli 1794 Robespierre hukkamine, jakobiinide diktatuuri lõpp · Tühistati 1793 aasta PS ja kuulutati välja pol amnestia · Uus PS 1795 · Parlamendi nimetus seadusandlik korpus · Parlamendil 2 koda 1. 500 nõukogu 2. Vanemate nõukogu Sk valis direktooriumi uusrikkad · Kujunes direktooriumi vastasseis · okt 1795 = Napoleon Boneparte talle annetati kindrali auaste · 1799 sai temast Pariisi garnissoni ülem · 9. nov 1799 hõivasid Napoleoni ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Pilet 19 Feodaal kord ja rüütliseisus · Feood sõjateenistuse eest antud maatükk- klassid: Feodaalid, feodaalidest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad · Orjanduslik kord- antiik Kr, Rooma imp- orjapidajad ja orjad
Fassaadi paarisambad meenutavad Louvre´i 17 sajandil ehitatud idafassaadi. Lisatud on palju toretsevaid detaile Prantsumaa: - Õhtuas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnade restaureerimist - Neobaroki stiili tellijad olid enamasti uusrikkad, kes määrasid maitset Napoleon III ajal Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid.
Ta oli alistanud või oma liitlasteks teinud praktiliselt kogu mandri-Euroopa ning ainsa riigina osutas talle vastuseisu veel vaid Inglismaa. Napoleoni sõjaline edu tõi kaasa Euroopa poliitilise kaardi põhjapaneva ümberkorraldamise, samuti vajaduse allutatud territooriume valitseda – viimane osutus pikemas perspektiivis keerulisemaks kui alade vallutamine. Napoleoni impeerium toetus eelkõige sõjaväele, põhimõtteliselt toetas teda ka kodanlus, eriti uusrikkad Prantsusmaal ja vähemal määral ka mujal, sest Napoleon tagas stabiilsuse ja lõi eeldused majanduse arenguks (protektsionism). Ehkki Napoleon lasi senatil end 1804 aastal keisriks kuulutada ei tähendanud see traditsioonilise monarhia taastamist. Suur osa revolutsiooni aegsetest ümberkorraldustest jäi jõusse. Napoleoni koodeksid: tsiviilkoodeks 1802, kommertskoodeks 1807 ja kriminaalkoodeks 1811. Oma võimu legitimeerimiseks abiellus Napoleon 1810 Marie-Louise’ga Habsburgide dünastiast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
