interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine
interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine
juba 10 aastat. Alguses olin ma neli aastat sotsiaaltoetuste määratlevaks ametnikuks. Siis sain hoolekandeosakonna juhiks. Arvan, et selle kümne aastaga olen omas valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi. Oma ametivalikuga olen väga rahul. Minu arvates mul on pingeline, aga huvitav töö, mille eest ma saan piisavat töötasu. Arvan, et valitud kutse (sotsiaaltöötaja) sobib mulle. Analüüsides iseenda, võin teha kindlaks, et mul on tüüpilised isiksusejooned: inimkeskne ja sõbralik, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, abi- ja koostöövalmis, toetav. Eelistan tegevusi, mis hõlmavad suhtlemist teiste inimestega. Igapäevaselt toetun pigem oma tunnetele kui loogilisele mõtlemisele. Arvan, et mulle sobivad tegevused on abistamine, teenindamine, õpetamine, ravimine, nõustamine, kasvatamine. Võimalikud kutsed on arst, psühholoog, nõustaja, õpetaja. Vaba aega mul eriti üle jäägi, tööd on nii palju.
mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on
saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne. Ma arvan, et minu õpistiilis on ka väike miinus, et ma suudan saada häid hinded ilma arusaamiseta, aga praktikas see mulle kasu ei too. Eneseanalüüsi ajal peab kindlasti endale märkima, missugused on need isiksusejooned , mida ise hindan ja millele peaksin õppimisel eriti tuginema , kui ka seda, millised on mul nõrgad küljed ja kuidas neid parandada . Esiteks tahan rääkida minu isiksusejoonest mida ma hindan. Enne õppimist ma kindlasti koostan endale kindla õppimise päevakava. Päevakava aitab mul koduülesandeid paremini planeerida. Märgin ka sinna aja, mil olen koolis, aga samuti õppimise kodus. Sinna ma märgin need päevad, millal pean tööl olema, et oleks kergem aega planeerida
Kui ekstravertsuse tase on kõrge, siis on see sobib hästi selliste ülesannete lahendamisel, kus obn vaja sotsiaalsust. Kui sul on grupp töötajaid, kellel on kõrge ekstravertsuse tase, siis see mõjutab grupikäitumist selliselt, et need grupid saavad näitseks ajurünnakutega hästi hakkama, sest on vaja oma ideid väljendada. Samas ei saa nad hästi hakkama selliste ülesannetega, mis nõuavad kiiret otsustamisvõimet ja ülesandele keskendumist (Barry & Stewart). Erinevad isiksusejooned, mis grupis kokku saavad, mõjutavad ka teisi grupi liikmeid. Steiner 1972 ütles, et grupi tulemus põhineb kõigi grupiliikmete soorituste summal. Sellest tulenevalt ütlevad Humphrey ja Hollenbeck, võttes aluseks Steineri väidet, et isiksuse erinevad omadused grupis on ka otseselt seotud grupi soorituse edu või ebaeduga- erinevaid isiksuse tasemeid võib seostada ka erinevate oskustega. Kui on grupis erinevad isiksused, tulevad paremini välja ka nende unikaalsed omadused
toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed, motivatsiooni mingis olukorras toime tulla, adekvaatse info ja teadmisteolemasolu, oskused ja vilumused ning võimalused sobivate keskkonna tingimuste näol. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetuleku probleemid.
Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on
5 Sisemised stressorid elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms) negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või- mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, ,,peaksin" mõtlemine jms) isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine
mind vajataks, kui professionaali, et oleksin asendamatu. Sotsiaaltöötaja ameti mulle sobivuse kohapealt, ma väga kindel ei oleks. Seda sellepärast, et kardan, et võin uppuda liialt tegemata jäetud töödesse, kuid kogemused mida olen aastatega saanud, võivad teisiti rääkida. Kui mul on suur surve, siis teen ma kõik tööd kiiresti ja üllatavalt professionaalselt ära. Seega olen isiksus, kes töötab perfektselt suure surve all. Kui iseennast analüüsida, siis mul on tüüpilised isiksusejooned, nagu sõbralik, kannatlik, püsiv, taktitundeline, salliv, mõistev, lahke, toetav , abi- ja koostöövalmis. Sooviksin töötada inimestega, kellega peab suhtlema. Tavaliselt toetun ma igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste
Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena
Neuronaalne alus (no brain, no personality). Interaktsioon. Kirjeldamise ühikud: indiviid, personoloogia, indiviidi ja keskkonna interaktsioon. - toiming – lühike, interaktiivne episood (subj-obj., subj-subj). Internaalne (unistus, planeerimine), eksternaalne (suhe, muutus). - toimingute ahel (serial) – abielu, karjäär. - toimingute plaan (serial programs) – eesmärgid ja struktuur (hierarhia). vajadused – eesmärgid. isiksusejooned – eesmärkide saavutamise viis. - vajadus (need) – internaalne jõud, mis suunab käitumist. - surve (press) – eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist. - teema – vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming. - tervikteema (unity-theme) – seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust, lapsepõlvest kompleks.
Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3
reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel Isiksusjoonte teooriad 1. Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse. 2. 2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides. Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast. Temperatuur Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp < 10 deg C = soorituslangus 14%. Temperatuur -regulatsioon Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine
Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest
On käitumine, mis häirib protsessi, takistab õpilase või klassigrupi normaalset tegevust ja selle tagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. Probleemsel käitumisel on 2 kulgu: 1) varajane algus 2) hiline algus Sots.riskifaktorid Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on: - Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess:
Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises kontekstis ühe isiksushäire diagnostilise tähistamisena. Kaasajal psühhopaatia hindamiseks kasutatav juhtiv hinnanguskaala: Hare's Psychopathy Checklist- Revised PCL-R Robert Hare, 91. Sisaldab 20 tunnust, mida hinnatakse skaalal 0-1-2 selle järgi, kui tugevalt nad on väljendunud Algselt nähti seda hinnanguskaalat kahefaktorilisena: isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga.
- Tugevalt traumaatiline sündmus on vältimatuks kuid harva piisavaks elduseks Riskitegurid - Korduvad varasemad ja eriti lapsepõlve traumaatilised sündmused - Traumakogemusele eelnevad vaimsed häired - Isiksuse aleksitüümsed jooned raskused krijeldada ja sõnadega väljendaa tundeid - Sotsiaalse toetuse vähesus nii enne kui pärast traumat - Negatiivne ühiskondlik hoiak nt vägistamine, lahingustress Soodustavateks teguriteks - Teatud isiksusejooned kompulsiivsus, asteenia - Neurootilisus - Mida enam vastandub sündmus õiglase maailma uskumusele seda suurem tõenäosus PTSDle - Mid aneam sündmus paneb inimest senisest erinevalt käituma, mõtlema ja tundma - Madal intellektuaalne võimekus - Geneetiline faktor - Tugev sotsiaalse toetuse võrgustik Komplekts PTSD diagnoosimine - Ptsd ja kompleks ptsd on nö sibling disorders
Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises kontekstis ühe isiksushäire diagnostilise tähistamisena. Kaasajal psühhopaatia hindamiseks kasutatav juhtiv hinnanguskaala: Hare's Psychopathy Checklist- Revised PCL-R Robert Hare, 91. Sisaldab 20 tunnust, mida hinnatakse skaalal 0-1-2 selle järgi, kui tugevalt nad on väljendunud Algselt nähti seda hinnanguskaalat kahefaktorilisena: isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga.
· Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned) Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mõned valearvamused inimeste ja suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; ``Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!``
vastutust? See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile Küsimused loengute põhjal 1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. 1)isiksusejooned(temperament; avatus kogemusele, meelekindlus e. sihipärasus, ekstravertsus, koostöövalmidus, neurootilisuse mää) 2)kesktase (konkreetsed eesmärgid, hoiakud, väärtused) 3)üldtase (üld eesmärk, elumõte, enesekohane narratiiv) ultimate concern- ülim see . Võivad muutuda/muutuvad teine ja kolmas tase, esimene ei muutu. Muutuvad väärtused ja ülim see. FIT hüpotees- inimene liitub nende usuliste organisatsioonidega, mis kõige paremini sobib tema isiksusjoonte v
bioloogiliselt neist, kellest ei saa sõltlasi. Teatud bioloogilised faktorid muudavad mõned inimesed rohkem haavatavaks. Tõendusmaterjal pärilikkusuuringutest. Viiakse läbi ühemunarakukaksikute peal ning lapsendatud lapsega peredes (kui kasupere isa on alkohoolik, siis on suur tõenäosus, et alkohoolikuks saab ka kasupoeg) Psühholoogiline mudel eeldatakse, et teatud isiksusejooned või patoloogilised seisundid (emotsionaalsed häired) on eeltingimuseks sõltuvuse tekkel. Kuna paljud uimastid on loomult antidepressandid, vaadeldakse uimastikasutust kui eneseravi võtet. Sotsiaalne mudel uimastite kasutamine on õpitud käitumine (nagu õpitakse keeli või sotsiaalseid norme), mis tuleneb keskkonnamõjutustest ning omandatud kogemustest.
viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb. Samamoodi ei peegeldu nendes teooriates inimese areng eluea jooksul. Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon. 1. avatus 2. kohusetunne/meelekindlus 3. ekstravertsus 4. lähedus/seltsivus 5. neurootilisus 33. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. Kliiniline psühholoogia (ka meditsiinipsühholoogia) käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme.
- Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega
hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust. Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale. Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega
Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20
4 minutiga (selle kohta on erinevaid andmeid/arvamusi- kindlasti ei ole kumbki vale). Tajuga seonduvad mehhanismid on seotud esmamuljega! Kuidas esmamulje kujuneb? 1. Inimese füüsiline välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkonna kontrast Järjestuse efekt on püsiv efekt. 2) Oreooli efekt- teiste tajumine põhineb võtmeomadustel. Mida arvame teistel olevat. (D. Archer, 1983) Eksperiment (isiksusejooned- anda kirjeldus selle inimese kohta- PILT). I- tundub, et päris normaalne; II- ei ole tore eriti. Tegelikult oli nimekirjas vaid üks omadus muudetud- soojus vahetatud külmuse vastu. Soojus/külmus on see võtmeomadus, tänu millele riputatakse inimesele külge ka muud omadused. Juba 1946- kindlaks tehtud. Kui soe- lisatakse positiivsed omadused ja kui külm siis negatiivsed omadused. Oreooliefekti seletus: 1. Liitmis mudel: Juku: +3+4+5= 12 Manni: +2+3+4+5+6= 20
Psühhoteraapia erinevad vormid. Sotsiaalsete oskuste sihipärane õpetamine. Grupi kaasamine ja gruppi kaasamine. Probleemist jagusaamine võtab sama kaua aega, kui sellel on areneda lastud. Põhjused Ühte kindlat põhjust teada ei ole, väga oluline on erinevate riskitegurite kombineerumine. Anatoomia/füsioloogia tasandil - Häirete puhul on leitud erisusi aju ehituses ja funktsioneerimises Geenid/keskkond tasandil - Geneetiline eelsoodumus o Isiksusejooned (temperament, tundlikkus keskkonna suhtes) - Keskkondlikud tegurid o Suhe lapsevanematega (autoritaarsus, külmus) o Hooletusse jätmine, ahistamine o Rahuldamata erivajadused o Õppimise kogemus Käitumisprobleemid ja -häired on seotud eesmärkidega ja laps käitub vastavalt sellele, mida ta saavutada tahab. Laps käitub ebakohaselt, et seda saavutada. Oluline on õppimine, kuidas käitumisviisid saavutatakse, et eesmärke täita.
ennustada*20 , eelistatakse praegusel ajal just statistilist riski hindamist. Statistiliste riskifaktorite hulka kuuluvad muuhulgas varasem vägivald, isiku haavatavus (nt on ta lapsepõlves olnud kuritarvitamise ohver), sotsiaalsed ja interpersonaalsed faktorid (nt vähene sotsiaalne seotus), vaimutegevuse häire sümptomid, sõltuvused (eriti koos vaimsete häiretega), domineeriv meeleolu (nt viha- ja hirmuseisund), isiksuslik eripära (nt psühhopaatilised isiksusejooned).*21 Niisuguse hindamise puhul ei võeta aga üldse arvesse kaitsvaid faktoreid (protective factors, nt stabiilne töökoht), mis on võimelised riskifaktoreid olulisel määral neutraliseerima. Statistilise hindamise kõige suuremaks puuduseks aga on see, et statistiline hindamine baseerub eeldusel, et iga kurjategija puhul on olulised samad omadused ja ühesugused riskifaktorid. Riski
eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Isiksuse tasandil võib see olla ka enesehinnangu kaitse mittekonstruktiivne strateegia: venitamine ülesannete täitmisega, sihiteadlik pingutusest loobumine, mulje jätmine õppimisse ükskõiksest suhtumisest, provokatiivne käitumine jne. Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete- lu andekate alasooritajate sagedamini esinevatest karakteristikutest. Sagedamini esinevad isiksusejooned: • madal enesekindlus, madal enesehinnang, madal enesetõhususe tunne; • võõrandumine või eraldumine, usaldamatus, pessimism; • ärevus, impulsiivsus, tähelepanematus, organiseerimatus; • agressiivsus, vaenulikkus, haavumine, kerge solvumine; • depressiivsus; • passiivsus-agressiivsushäire; • võib olla rohkem orienteeritud sotsiaalsetele kui akadeemilistele ees-
Arengu kindlustamiseks tuleb õppeülesanded valida ja õppetöö korraldada nii, et need kutsuksid õpilastes esile mõtlemisprotsessid, mis ületavad nende iseseisva arutlusastme. 6. Õpilaste sotsiaalne, isiksuslik ja füüsiline areng Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut 3 mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on: sünnipärased isiksusejooned; vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühs või mitmes kultuurikontekstis ja konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Definatsioon - Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sots. Arengut mõjutavad kasvukeskkond, ümbritsevad inimesed, geenid. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded.
Põhiliseks eesmärgiks hüsteroidsete noorukitega töötamisel on välistele tingimustele vastavate reaktsioonide omandamise soodustamine näiteks vajaliku ja meeldiva eristamise kaudu. Sel eesmärgil tuleks nooruki iga võitu enda üle rõhutada ja esile tõsta. Soovitatavad on sellised tegevused ja mängud, kus esikoha võitmine on suhteliselt vähetähtis. Samas ei tohi unustada hüsteroidide tundlikkust üksinduse ja tähelepanematuse suhtes. Hüpertüümne tüüp Hüpertüümsed isiksusejooned avalduvad sageli juba koolieas. Sellised lapsed on lärmakad, ettevõtlikud, iseseisvad ja aktiivsed. Nad ei oska säilitada täiskasvanutega vajalikku distantsi ja armastavad kamandada teisi lapsi. Vaatamata võimekusele õpivad koolis ebaühtlaselt, sest on püsimatud ja distsiplineerimatud.Peamine joon noorukieas on pidevalt hea või kõrgenenud meeleolu, millega kaasneb kõrge aktiivsuse ja energilisuse tase. Nad on leidlikud ega kaota ootamatutes
. üliaktiivse lapse sündroom . hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega ( attention deficit .hyperactivity disorder ADHD) Kellel häire esineb? .Erinevatel andmetel on esinemissagedus 57% kuni 1015% algkooli lastest. .Poistel esineb häire 4 korda sagedamini kui tütarlastel. .Häire väljendub vanuses 1,515 eluaastat, eriti 510aastastel. .Teatud isiksusejooned säiluvad erineval määral ka täiskasvanueas. . Millised on hüperkineetilise häire iseloomulikud tunnused? .1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus .s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja .ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. .2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime .3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitavus, hajutatavus . s.t
annaabi.ee 
