interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine
interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine
juba 10 aastat. Alguses olin ma neli aastat sotsiaaltoetuste määratlevaks ametnikuks. Siis sain hoolekandeosakonna juhiks. Arvan, et selle kümne aastaga olen omas valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi. Oma ametivalikuga olen väga rahul. Minu arvates mul on pingeline, aga huvitav töö, mille eest ma saan piisavat töötasu. Arvan, et valitud kutse (sotsiaaltöötaja) sobib mulle. Analüüsides iseenda, võin teha kindlaks, et mul on tüüpilised isiksusejooned: inimkeskne ja sõbralik, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, abi- ja koostöövalmis, toetav. Eelistan tegevusi, mis hõlmavad suhtlemist teiste inimestega. Igapäevaselt toetun pigem oma tunnetele kui loogilisele mõtlemisele. Arvan, et mulle sobivad tegevused on abistamine, teenindamine, õpetamine, ravimine, nõustamine, kasvatamine. Võimalikud kutsed on arst, psühholoog, nõustaja, õpetaja. Vaba aega mul eriti üle jäägi, tööd on nii palju.
mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on
saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne. Ma arvan, et minu õpistiilis on ka väike miinus, et ma suudan saada häid hinded ilma arusaamiseta, aga praktikas see mulle kasu ei too. Eneseanalüüsi ajal peab kindlasti endale märkima, missugused on need isiksusejooned , mida ise hindan ja millele peaksin õppimisel eriti tuginema , kui ka seda, millised on mul nõrgad küljed ja kuidas neid parandada . Esiteks tahan rääkida minu isiksusejoonest mida ma hindan. Enne õppimist ma kindlasti koostan endale kindla õppimise päevakava. Päevakava aitab mul koduülesandeid paremini planeerida. Märgin ka sinna aja, mil olen koolis, aga samuti õppimise kodus. Sinna ma märgin need päevad, millal pean tööl olema, et oleks kergem aega planeerida
Kui ekstravertsuse tase on kõrge, siis on see sobib hästi selliste ülesannete lahendamisel, kus obn vaja sotsiaalsust. Kui sul on grupp töötajaid, kellel on kõrge ekstravertsuse tase, siis see mõjutab grupikäitumist selliselt, et need grupid saavad näitseks ajurünnakutega hästi hakkama, sest on vaja oma ideid väljendada. Samas ei saa nad hästi hakkama selliste ülesannetega, mis nõuavad kiiret otsustamisvõimet ja ülesandele keskendumist (Barry & Stewart). Erinevad isiksusejooned, mis grupis kokku saavad, mõjutavad ka teisi grupi liikmeid. Steiner 1972 ütles, et grupi tulemus põhineb kõigi grupiliikmete soorituste summal. Sellest tulenevalt ütlevad Humphrey ja Hollenbeck, võttes aluseks Steineri väidet, et isiksuse erinevad omadused grupis on ka otseselt seotud grupi soorituse edu või ebaeduga- erinevaid isiksuse tasemeid võib seostada ka erinevate oskustega. Kui on grupis erinevad isiksused, tulevad paremini välja ka nende unikaalsed omadused
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud ...
Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on
5 Sisemised stressorid elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms) negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või- mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, ,,peaksin" mõtlemine jms) isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine
mind vajataks, kui professionaali, et oleksin asendamatu. Sotsiaaltöötaja ameti mulle sobivuse kohapealt, ma väga kindel ei oleks. Seda sellepärast, et kardan, et võin uppuda liialt tegemata jäetud töödesse, kuid kogemused mida olen aastatega saanud, võivad teisiti rääkida. Kui mul on suur surve, siis teen ma kõik tööd kiiresti ja üllatavalt professionaalselt ära. Seega olen isiksus, kes töötab perfektselt suure surve all. Kui iseennast analüüsida, siis mul on tüüpilised isiksusejooned, nagu sõbralik, kannatlik, püsiv, taktitundeline, salliv, mõistev, lahke, toetav , abi- ja koostöövalmis. Sooviksin töötada inimestega, kellega peab suhtlema. Tavaliselt toetun ma igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste
Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena
Neuronaalne alus (no brain, no personality). Interaktsioon. Kirjeldamise ühikud: indiviid, personoloogia, indiviidi ja keskkonna interaktsioon. - toiming – lühike, interaktiivne episood (subj-obj., subj-subj). Internaalne (unistus, planeerimine), eksternaalne (suhe, muutus). - toimingute ahel (serial) – abielu, karjäär. - toimingute plaan (serial programs) – eesmärgid ja struktuur (hierarhia). vajadused – eesmärgid. isiksusejooned – eesmärkide saavutamise viis. - vajadus (need) – internaalne jõud, mis suunab käitumist. - surve (press) – eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist. - teema – vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming. - tervikteema (unity-theme) – seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust, lapsepõlvest kompleks.
Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3
reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna reegleid, hakkab Egot kontrollima, tekitades süütunnet normide rikkumisel Isiksusjoonte teooriad 1. Isiksuse jooned on omadused, mis määratlevad erinevusi inimeste soovides ja tunnetes ning viisid, kuidas oma soove ja tundeid väljendatakse. 2. 2 Isiksusejooned on püsivad ajas ja erinevas situatsioonides. Käitumine sõltub isiksusest ja keskkonnast. Temperatuur Temperatuuri puhul alati arvestada kuidas, kus ja kellel mõõdetud 36.0-36.9 –normaalne aksillaar e. kaenlaalune temperatuur (täiskasvanud inimestel). Temp > 32.2 deg C = soorituslangus 15%. Temp < 10 deg C = soorituslangus 14%. Temperatuur -regulatsioon Hüpotalamus –(peaaegu) kontaktis verega, eesmine osa –jahutamine, tagumine osa –kehatemp. tõstmine
Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest
On käitumine, mis häirib protsessi, takistab õpilase või klassigrupi normaalset tegevust ja selle tagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. Probleemsel käitumisel on 2 kulgu: 1) varajane algus 2) hiline algus Sots.riskifaktorid Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on: - Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess:
Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises kontekstis ühe isiksushäire diagnostilise tähistamisena. Kaasajal psühhopaatia hindamiseks kasutatav juhtiv hinnanguskaala: Hare's Psychopathy Checklist- Revised PCL-R Robert Hare, 91. Sisaldab 20 tunnust, mida hinnatakse skaalal 0-1-2 selle järgi, kui tugevalt nad on väljendunud Algselt nähti seda hinnanguskaalat kahefaktorilisena: isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga.
- Tugevalt traumaatiline sündmus on vältimatuks kuid harva piisavaks elduseks Riskitegurid - Korduvad varasemad ja eriti lapsepõlve traumaatilised sündmused - Traumakogemusele eelnevad vaimsed häired - Isiksuse aleksitüümsed jooned raskused krijeldada ja sõnadega väljendaa tundeid - Sotsiaalse toetuse vähesus nii enne kui pärast traumat - Negatiivne ühiskondlik hoiak nt vägistamine, lahingustress Soodustavateks teguriteks - Teatud isiksusejooned kompulsiivsus, asteenia - Neurootilisus - Mida enam vastandub sündmus õiglase maailma uskumusele seda suurem tõenäosus PTSDle - Mid aneam sündmus paneb inimest senisest erinevalt käituma, mõtlema ja tundma - Madal intellektuaalne võimekus - Geneetiline faktor - Tugev sotsiaalse toetuse võrgustik Komplekts PTSD diagnoosimine - Ptsd ja kompleks ptsd on nö sibling disorders
Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises kontekstis ühe isiksushäire diagnostilise tähistamisena. Kaasajal psühhopaatia hindamiseks kasutatav juhtiv hinnanguskaala: Hare's Psychopathy Checklist- Revised PCL-R Robert Hare, 91. Sisaldab 20 tunnust, mida hinnatakse skaalal 0-1-2 selle järgi, kui tugevalt nad on väljendunud Algselt nähti seda hinnanguskaalat kahefaktorilisena: isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga.
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
bioloogiliselt neist, kellest ei saa sõltlasi. Teatud bioloogilised faktorid muudavad mõned inimesed rohkem haavatavaks. Tõendusmaterjal pärilikkusuuringutest. Viiakse läbi ühemunarakukaksikute peal ning lapsendatud lapsega peredes (kui kasupere isa on alkohoolik, siis on suur tõenäosus, et alkohoolikuks saab ka kasupoeg) Psühholoogiline mudel eeldatakse, et teatud isiksusejooned või patoloogilised seisundid (emotsionaalsed häired) on eeltingimuseks sõltuvuse tekkel. Kuna paljud uimastid on loomult antidepressandid, vaadeldakse uimastikasutust kui eneseravi võtet. Sotsiaalne mudel uimastite kasutamine on õpitud käitumine (nagu õpitakse keeli või sotsiaalseid norme), mis tuleneb keskkonnamõjutustest ning omandatud kogemustest.
viiele põhifaktorile, mis kujundavadki endast isiksuse baas-seadmusi. Ehk inimese isiksus koosneb kõigi viie kombinatsioonist. Kuigi isiksusejoonte teooriad kirjeldavad inimese käitumist päris hästi ja võimaldavad ka selle prognoosimist, ei seleta need käitumist ehk miks millalgi inimene midagi teeb. Samamoodi ei peegeldu nendes teooriates inimese areng eluea jooksul. Lisaks ei võimalda teooriad praegu veel selgitada seda, miks ja kuidas isiksusejooned tekivad ning milline on nende omavaheline interaktsioon. 1. avatus 2. kohusetunne/meelekindlus 3. ekstravertsus 4. lähedus/seltsivus 5. neurootilisus 33. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire. Kliiniline psühholoogia (ka meditsiinipsühholoogia) käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme.
- Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega
hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust. Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale. Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega
Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
Psühhoteraapia erinevad vormid. Sotsiaalsete oskuste sihipärane õpetamine. Grupi kaasamine ja gruppi kaasamine. Probleemist jagusaamine võtab sama kaua aega, kui sellel on areneda lastud. Põhjused Ühte kindlat põhjust teada ei ole, väga oluline on erinevate riskitegurite kombineerumine. Anatoomia/füsioloogia tasandil - Häirete puhul on leitud erisusi aju ehituses ja funktsioneerimises Geenid/keskkond tasandil - Geneetiline eelsoodumus o Isiksusejooned (temperament, tundlikkus keskkonna suhtes) - Keskkondlikud tegurid o Suhe lapsevanematega (autoritaarsus, külmus) o Hooletusse jätmine, ahistamine o Rahuldamata erivajadused o Õppimise kogemus Käitumisprobleemid ja -häired on seotud eesmärkidega ja laps käitub vastavalt sellele, mida ta saavutada tahab. Laps käitub ebakohaselt, et seda saavutada. Oluline on õppimine, kuidas käitumisviisid saavutatakse, et eesmärke täita.
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Isiksuse tasandil võib see olla ka enesehinnangu kaitse mittekonstruktiivne strateegia: venitamine ülesannete täitmisega, sihiteadlik pingutusest loobumine, mulje jätmine õppimisse ükskõiksest suhtumisest, provokatiivne käitumine jne. Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete- lu andekate alasooritajate sagedamini esinevatest karakteristikutest. Sagedamini esinevad isiksusejooned: • madal enesekindlus, madal enesehinnang, madal enesetõhususe tunne; • võõrandumine või eraldumine, usaldamatus, pessimism; • ärevus, impulsiivsus, tähelepanematus, organiseerimatus; • agressiivsus, vaenulikkus, haavumine, kerge solvumine; • depressiivsus; • passiivsus-agressiivsushäire; • võib olla rohkem orienteeritud sotsiaalsetele kui akadeemilistele ees-
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Põhiliseks eesmärgiks hüsteroidsete noorukitega töötamisel on välistele tingimustele vastavate reaktsioonide omandamise soodustamine näiteks vajaliku ja meeldiva eristamise kaudu. Sel eesmärgil tuleks nooruki iga võitu enda üle rõhutada ja esile tõsta. Soovitatavad on sellised tegevused ja mängud, kus esikoha võitmine on suhteliselt vähetähtis. Samas ei tohi unustada hüsteroidide tundlikkust üksinduse ja tähelepanematuse suhtes. Hüpertüümne tüüp Hüpertüümsed isiksusejooned avalduvad sageli juba koolieas. Sellised lapsed on lärmakad, ettevõtlikud, iseseisvad ja aktiivsed. Nad ei oska säilitada täiskasvanutega vajalikku distantsi ja armastavad kamandada teisi lapsi. Vaatamata võimekusele õpivad koolis ebaühtlaselt, sest on püsimatud ja distsiplineerimatud.Peamine joon noorukieas on pidevalt hea või kõrgenenud meeleolu, millega kaasneb kõrge aktiivsuse ja energilisuse tase. Nad on leidlikud ega kaota ootamatutes olukordades pead, oskavad kavaldada ja petta
. üliaktiivse lapse sündroom . hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega ( attention deficit .hyperactivity disorder ADHD) Kellel häire esineb? .Erinevatel andmetel on esinemissagedus 57% kuni 1015% algkooli lastest. .Poistel esineb häire 4 korda sagedamini kui tütarlastel. .Häire väljendub vanuses 1,515 eluaastat, eriti 510aastastel. .Teatud isiksusejooned säiluvad erineval määral ka täiskasvanueas. . Millised on hüperkineetilise häire iseloomulikud tunnused? .1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus .s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja .ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. .2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime .3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitavus, hajutatavus . s.t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
