· idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab
· idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab
normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste
emotsioonides. Seetõttu on sellist tüüpi teadmist raske edastada. Ilmutamata teadmuse omandamine toimub läbi kogemuste jagamise, vaatluste, imiteerimise. Ilmutatud ja ilmutamata teadmus on teineteist täiendavad. Uus teadmus luuakse läbi olemasoleva ilmutamata ehk vaikiva ning ilmutatud teadmise kooskasutamise. Samuti võib üks teadmuse vorm muutuda teiseks ilmutatud teadmus ilmutamata ehk vaikivaks (internaliseerimine) ning vaikiv teadmus ilmutatud teadmuseks (eksternaliseerimine). 14. Selgitage lühidalt innovaatilise loovuse kolme komponenti (Amabile mudel), millede koostoimes see loovus kujuneb? Mis on T-kujuline mõtlemine? Kuidas seda arvesse võtta innovatsiooni meeskondade loomisel? Eksperiment-teadmised, motivatsioon ja loova mõtlemise oskused. Selle kolme ühisosa on innovaatiline loovus. Ekspertteadmised kui kogu tehniline, protseduuriline ja intellektuaalne arusaam innovaatilise ning loova pingutuse olemusest.
hoiaku objekti suhtes. Uskumused on olulisel määral võrdlemisi neutraalsed: nad on lihtsalt väited, mida peetakse tõeseiks. Aga meie hoiakud on hinnengulised: nad näitavad, millised tunded meil käsiteldava asja suhtes on (Fishbeini, Ajzen). - Väärtused - kooskõlalised isiklikud oletused, mida me teeme, teostamaks oma hoiakuid. Hoiakutel on 3 selgelt eristuvat funktsiooni (Smith, Bruner, White): 1) Objekti väärtustamine. 2) Sotsiaalne kohanemine. 3) Eksternaliseerimine. - Objekti väärtustemine - viis, mille kaudu hoiakud võivad juhtida meie reaktsioone ümbritseva keskkonna objektide ja tunnuste suhtes, nii ei pea me nendega uuesti kokku puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite sobitamist inimese vahetus ümbruses toimuvaga. 13 Nii on hoiaku muutmine kergem, kui:
c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid a) kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired
Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad) Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule Sümbolismi mõjud Sotsiaalse konstruktsiooni teooria – inimesed loovad reaalsust, sotsiaalseid konstruktsioone ja vahetavad neid omavahel (suhtlemine) Põhimõisted: eksisteerimine, objektiveerimine, internaliseerimine Eksternaliseerimine – oma sotsiaale reaalsuse jagamine, edasiandmine Objektiveerimine – tajumine, esemlikustamine, töötajatele selgitaine ja sotsialiseerumine Internaliseerimine – sisemisteks mõisteteks muutmise protsess Sotsiaalne strukturalism Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus
„Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Raev - keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi. Raevu eksternaliseerimine: - Ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab.
neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks võimatu rakendada, ilma, et varustaksime seda mitmete lisaklauslitega. 1)Unitaarmentalismid 2)Traditsiooniline dualism 1) Unitaar-mentalismid: a)Kunstiteos on kunstniku vaimus eksisteeriv konstruktsioon (eksternaliseerimine pole tarvilik). (Croce; Collingwood). Järeldus: VKT rakendamine mitte- kunstnikule võimatu. b)Kunstiteos tekib või taastekib alles "kunstiobjekti" vahetus kogemises (nt kui loeme raamatut, kuulame muusikat, jne) (Bradley jt). Järeldus: VKT on üleliigne! 2) Traditsiooniline dualism: Kunstiliike on jaotatud kaheks (Wollheim, Wolterstorff, jt): 1)Teos ja teose esitus (muusika, kirjandus ja tants). 2)Teos (nt maal). Järeldus: VKT rakendub ainult (2) kuuluvate teoste hindamisel
Tema suhted vanematega on halvad, tema keldrikorrusel asuv tuba on niiske ja elamiskõlbmatu, tal on vähe raha, tema hinded halvenevad ja ta poiss- sõber on ta maha jätnud. Klient näeb kaugemal päikesepaistet, kuid ei tea, kuidas selleni jõuda. Pilt on selge märk raskustest ja soovist olla kuskil mujal. Kliendil tekkisid mõned mõtted, kuidas pääseda vihmapilve alt välja või vähemalt hankida vihmavari. Metafoor on hea võimalus tõsta probleem inimesest väljapoole (eksternaliseerimine) ja viia see uuele tasandile. Seejärel on võimalik kaaluda erinevaid viise metafoori muutmiseks. Seni kirjeldatud näited aitavad mõista, kuidas võiks metafoore muuta, et suurendada optimismi, tegutsemistahet ja otsustusvõimet. Sageli on lahendusi lihtsam kaaluda, kui probleem on tõstetud inimesest väljapoole. Joonis 6. Juhtumi pilt
annaabi.ee 
