Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32
loojast. Pole kindel, et suurim objekt on looja, sest looming võib vahel loojast suurem olla. · Platonistlik jumalatõestus: ei ole võimalik kujutleda seda, mida olemas pole. Jumalat saab kujutleda, järelikult ta eksisteerib. Vastuväide: on võimalik kujutleda selliseidki asju, mille olemasolu on võimatu (igiliikur, absoluutselt must keha). · Aristoteles pidas olemisõpetuses Jumalaks puhast vormi. · Kosmoloogiline jumalatõestus: kõigel on algpõhjus, universumi algpõhjus on Jumal. Vastuväide: on olemas ka nähtusi, mis toimuvad teadaoleva põhjuseta (elektroni- positronipaari teke vaakumis, radioaktiivne lagunemine). · Teleoloogiline jumalatõestus: universumi suur korrapära näitab, et universumil pidi olema intelligentne kavandaja, kes on Jumal. Vastuväide: on modelleeritud varase Maa tingimusi, pannes katseklaasi lihtsaid orgaanilisi ühendeid, kuumutades seda ja
seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama. Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis, kus kõik on omavahel võrdsed, kus põhjus on alati seotud tagajärjega ja kus igas hinges leidub nii headust kui voorust. 3.Autor püüab tõestada, et kõige oleva põhjuseks on algpõhjus ehk Jumal, kel on ülim võim luua ja kontrollida. Aga kust on Jumal alguse saanud? Kes tema on loonud?? 4.
tsivilisatsiooni ajaloo vältel. Hariduse ja teadmiste tähtust on rõhutanud juba antiikfilosoofidki, kes otsisid ülimat tarkust, teadmist algainest. Tänapäevalgi on oluline olla haritud, sest vastasel juhul pole erilist võimalust elus läbi lüüa. Kõikjal nõutakse kõrgharidust ning konkurents on suur. Kuid millised on selle soovi algsed põhjused? Läbilöömise vajadus? Eneseteostuse vajadus? Kahtlemata on antud vastused olulised, kuid neile eelneb kõige üldisem algpõhjus: soovitakse olla respekteeritud, vajatud, armastatud. Korraliku hariduse tulemusel saavutatud kõrge ning hästimakstud töökoht tagab kaaskodanike austuse, eneseteostamine suurendab eneseusku, selle läbi ka enda armastamist, endast lugupidamist. Huvitav on ka see, et intelligentsed inimesed on seltskonnas populaarsemad ning vastassoo seas suuremas soosingus. Tõepoolest, inimene, kellega on huvitav rääkida ning kellel on lai silmaring ja põnevad vaatenurgad,
Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument • Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. • Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
kuid erineva intensiivsuse ja kestusega. Märgati ka, et need toimusid mõnede isikute mõjutusel jõudsamalt. Neid inimesi hakati nimetama meediumideks. Oli ilmne, et tegemist ei ole üksnes füüsilise mõjutusega ja sellest järeldati, kui igal efektil on põhjus, siis intelligentsel efektil on intelligentne põhjus. Seega sellise nähtuse põhjuseks peaks olema mingi ,,intelligentsus". Spiritismi põhiõpetused: Jumal on kõrgeim intellekt, kõige oleva algpõhjus. Jumal on igavene, muutumatu, mittemateriaalne, unikaalne, kõikvõimas, ülimalt õiglane ja hea. Jumal on armastuse allikas. Universum on Jumala looming. Jumala hallata on kõik, mis on, nii ratsionaalne kui mitteratsionaalne, nii hingestatu kui mittehingestatu, nii materiaalne kui mittemateriaalne. Peale kehalise maailma, kus elavad kehastunud vaimud, s.t. inimesed, eksisteerib ka vaimuilm, kehast lahkunud vaimude elukoht. Kõik loodusseadused on jumalikud, sest Jumal on nende autor
Religiooni osa kultuuris Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides
loodusseadus annab sellele õigustuse?" 1753 Rousseau väidab, et kõik inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid kõige tähtsam ebavõrdsus nende vahel põhineb omandil, mille järgi ühiskond jaguneb rikasteks ja vaesteks, ja see omand on kõike muud kui loomuõigus. See on loomuliku õiguse vastane, et käputäis inimesi elab külluslikult, sellal kui nälginud inimhulkadel on puudus hädavajalikumast. Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei tooda mitte mõistust väljastpoolt sisse, vaid see areneb välja tema loomusest. Pedagoogika ei tohi olla vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine.
: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10
materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Arustotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Elusolendid
tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes. Arhusi konventsiooni , mis loodi aastal 1998, eesmärgiks on keskkonnainfo jagamine kodanikele
juhuslike asjade rida ja asetsema substantsis, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust, vastasel juhul ei oleks ju küllaldast põhjust, s.o põhjust, millel võiks lõpuks peatuda. Seda asjade viimast põhjust nimetatakse Jumalaks 3)Argumendid A1: Eeldus 1:Igal sündmusel on talle eelnev põhjus. Lihtpõhjuseid analüüsides ei saa kunagi vastuseni (sellega minnakse ajast tagasi) Järeldus- Peab olema algpõhjus, millele ei eelne ühtegi põhjust. A2- Eeldus 1Algpõhjus mõjutab kõiki järgnevaid tagajärgi Eeldus2 – Selleks peab omama täiuslikku võimsust Jumal- e. Täiuslikkus, kõikvõimsus, tahe, ülim headus-õiglus, kõiketeadmine 1) On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks.
isikliku heaolu tagamiseks. Teadusliku maailmapildi alla kuulub füüsikaline maailmapilt- ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjus pole teada. Minu isiklik maailmapilt Iga inimene näeb maailma erimoodi ning seetõttu kujuneb igal inimesel ka oma isiklik maailmapilt. Mõni inimene arvab, et maailm sai alguse Suurest Paugust, teine jällegi usub, et Jumal lõi meid siia omal eesmärgil ning , et igal inimesel on siin maailams mingi roll täita, samas mõni inimene arvab hoopiski midagi muud. Maailmapilt kujuneb inimeste väärtushinnangute ja tavade kaudu. Mina pole suutnud veel aru saada, kuidas maailm on
Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär.
Teiseks Asusid Põhja Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod. Hoopis enam kui loogika ja olemise algpõhjus, jumal ja igavene elu- teemad, millega tegelevad keskaja õpetlased- huvitas humaniste grammatika, ajalugu, eetika. Humanistlike kirjameeste tegevus ei piirdunud ainult keeleteaduse ja kirjasõnaga. Otse vastupidi, nad kutsusid üles oma kirjanduse ja kõnekunstialaseid võimeid rakendama ühiskonna ja kogu maailma teenustesse. Piibli antiikkantorite õpetust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati
meid sellest, et me saaksime vea parandada. Kõikvõimalike ebamugavustunnetega on ta meid ammu informeerinud, aga kuna me ei ole tähele pannud ega reageerinud, siis keha jääb haigeks. Hingevaev, millest järeldust ei tehta, kasvab füüsiliseks valuks. Sellega juhib keha tähelepanu olukorrale, mis vajab parandamist. Häiresignaali allasurumine valuvaigistiga tähendab patoloogia süvendamist. Haigus peab nüüd suurenema, et inimene teadvustaks uue häiresignaali. Iga haiguse algpõhjus on stress, mille kuhjumise suurus tingib haiguse iseloomu. Näiteks: kui inimene on väsinud, siis ta peab magama. Une ajal omandatakse kõige rohkem energiat. Kui magamine on ebanormaalselt pikk, siis järelikult on mingi suur energia leke. Kui ei ole füüsiliselt üle pingutatud, siis on stresside kuhjumine. Stresside ülemäärane kogunemine tekitab uneluse, järelikult ei ole meil enam füüsilist väsimust siin magamine ei aita, pole mold süüa uinuteid. Päästke stressid lahti ja
Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15
Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15
Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär.
Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3 Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Vastus: Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. Vastus: Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis, et ideaalõpetus topeldab reaalsust asjatult. Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis "Platon on armas, aga tõde armsam" Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust?
millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikuma panija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud
Inimene saab valida, milliseid tegusi teeb ning seega saab oma teovilja määrata Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Kõik on omavahel seotud Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Põhjusliku jada alguses on teadmatus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast Tühjus ja Isetus Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm Nähtusel puudub püsiv omaolek Nähtused alluvad muutusele ja on võimelised toimima, tänu sellele on võimalik ka virgumine Tühjus ei viita mitte millegi olemas olule
millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Et iga tagajärg nõuab põhjust, mis on temast numeeriliselt erinev ning antud tagajärje põhjuste lõputu regress seda tagajärge esile ei kutsuks, siis peab olema põhjuseta algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Elusolendid paljunevad, et nende
Valisin oma referaadi teemaks Sigmund Freudi, kuulsa XX sajandi psühhiaatri ja tema isiksusteooriad, kuna teadsin Freud´ist väga vähe, ning tema loodud isiksusteooriate teema jäi mulle selle aasta psühholoogiakursuselt kõige paremini meelde. Referaat räägibki peamiselt Freud´i isiksusteooriatest, mis küll tema ajal just eriti populaarseteks ei osutunud, kuid mis on vägagi palju mõjutanud ning muutnud XX sajandi inimeste arusaamu inimpsühholoogiasse. Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja ta...
Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust: algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit potentsiaalsust, mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat. 5 Tunnetus- Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
mõistmine. Vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud. Vooruslik elu tagab heaolu ehk hüve. Kritiseeris Ateena riigiametnike (ebavooruslikud võhikud). Platon Elas 4. sajandi ja 3. sajandi vahetusel. Sokratese õpilane, rajas filosoofia kooli Akademia. Hakkas kirja panema mõtteid dialoogidena, peategelaseks Sokrates, kes vaidles sofistidega. Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused. Rajas ideeõpetuse, mis tähendas, et kõikidel asjadel maailmas on oma algpõhjus ehk idee. Platoni ideaalse riigi ettekujutus. Riigi ametnikud pidid olema vooruslikud ja filosoofid. Aristoteles Platoni õpilane, rajas Lykeioni gümnaasium. Sellest on tulnud sõna lütseum. Koostas õige mõtlemise, ehk loogika reeglid. Püüdis eeldustest korrektselt jõuda järeldusteni. Oli esimene kes leidis, et Maa on kerakujuline ja tiirleb ümber päikese. 11. Hellenism 338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A
mitte jälgegi. Maavärinad ei ole kõiges mehaaniline fenomen, nende eesmärk on ka äratad inimeste intellekt ja süda, et nad ennast oma vigadest ja rumalustest vabastaks ning et nad mõistaksid, et nad ei ole ainsad Universumis. Meie Päikesesüsteem läbib nüüd ala Kosmoses, kus jättis oma märgi konstellatsioon mis oli hävitatud, jättes oma tolmu. Selle saastatud ruumi ületamine on algpõhjus mürgitusele, mitte ainult maa asukatele, vaid kõikidele teiste meie galaktika planeetide asukatele. Selle vaenuliku keskkonna mõjutustest puutumata ainult päikesesed. See regiooni kutsutakse ''kolmeteistkümnendaks tsooniks''; mõni kutsub seda ka kui ''vastuolude tsoon''. Meie planeet oli sellesse piirkonda tuhandeid aastaid suletud, kuid lõpuks oleme selle pimeduse ruumi väljapääsule lähenemas ning oleme punktis kus jõuame veel spirituaalsemasse
elu tagab hüve; kritiseeris Ateena riigiametnike (nad olid ebavooruslikud võhikud). · Platon 4. saj 3. saj vahetusel; Sokratese õpilane ja rajas oma filosoofiaakadeemia Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel asjadel maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest riigist, vooruslikud riigiametnikud. · Aristoteles Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, siledusest ja liikuvusest. 7. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) TABEL MILLE ÕPS ANDIS“maailma kliimavöötmed“ suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. 1) gradientjõud gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda.
tuhande kilovatttunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest 3×10-14 s ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab õhku tema kanali kogupikkuses ja piksevardasse püütud välgu energiast pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed
laisad, vaid ka lobisejad, kes õõnestavad väärtusi oma kahtlustega, röövivad inimestelt, mis on püha. Luksus tegelikult hukutab nt rikub maitse: kunstnikud teevad töid, mis tooks neile rohkem sisse, mitte, mida tahaks. Kui kirjutatakse raamatuid, ei küsita, kas eetiliselt head, vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud. Inimest vääristab tegelikult loodus e ,,tagasi loodusesse". Tsivilisatsioon on kõikide pahede algpõhjus. Ebavõrdus sai alguse, kui keegi pani maa ümber aia ja lollid uskusidki, et see on tema oma. Sellele ülbus vs lollus tsivilisatsioon toetubki. Palju sõdu oleks olemata, kui maa poleks kellelegi kuulunud. Loodusinimene rändas vabalt, polnud kindlat kodu. Inimene on loomupäraselt hea. Omandi tulemisega hea korraldus rikutakse vajadus kaitsta, luua seadusi. Tugevamad võtavad nõrgematelt. Vajaduse kasvamine viis sõjani omandi/piiride pärast. Inimest eristab loomast, et on vaba
Nõukogude võimu all hakati muutma kõiki raudteid laiarööpmelisteks. Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja kestis kaks aastat. Uued laiarööpmelised raudteed ehitati 1960. Aastatel, mis asendasid mõningad vanad kitsarööpmelised liinid.Osad kitserööpmelised raudteed suleti ja viimane kitsarööpmeline raudtee suleti Eestis 1973. aastal. Muuga sadama ehitus 1986. aastal tõi endaga kaasa ka raudtee liini ehitamise. Sadama rajamise algpõhjus oli vajadus teravilja sisseveoks Nõukogude Liitu. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele. Eesti Raudtee praeguse transiidipotentsiaali üheks põhialuseks on Muuga sadam. 5. Teise Eesti Vabariigi aegsed liinid Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks
Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks. Kui ta teatud toiminguid ei tee, siis ei saa teda selle järgijaks pidada. Tegemist ei ole misjoneeriva religiooniga. Nad ei taha oma usku välja kuulutada. Kui võõra rahva esindaja tahab saada traditsiooni liikmeks, tekitab skeptilisust. Õpetus traditsiooni õpetlas oli Maimonides. Koostas 13 usuartiklit. Tegu esimese juudi usutunnistusega. Usutakse: 1. Loojasse, kes on täiuslik. Kõige oleva algpõhjus. 2. Usk jumalasse, jumal on üks. Võib ilmuda eriviisidel, aga osadeks ei saa jagada 3. on kehatu 4. Igavene 5. tuleb ainult Jumalat teenida 6. Jumal suhtleb inimestega läbi prohvetitega. Prohvet on see, kes annab teada inimestele jumala tahtest. Kui nad ei tee seda, järgneb tagajärg. Prohvet on hoiataja. 7. Mooses on suurim prohvet. Tõi rahva välja Egiptuses vangistusest. Peetakse rabidest kõige suuremaks. 8. pühakiri on Jumalikku päritolu (Toora) 9. Toora on muutumatu
Mitte miski ei saa sinu elukogemusse tulla, kui sa ei kutsu seda esile kestvate mõetete teel. Keegi ei tõmbaks endale vabatahtlikult ligi midagi soovimatut. Lihtne on märgata, kuidas ilma Saladuse tarkuseta meie või teiste ellu ilmuvad nii mõnedki soovimatud asjad. See tuleb sellest, et me lihtsalt ei tea, kui võimas on meie mõtete loomisjõud. Tunnete tähtsust ei saa alahinnata. Oma elu loomisel on tunded inimese parim tööriist. Inimese mõtted on kõige toimuva algpõhjus. Kõik muu, mida elus näed ja koged, on tagajärg, kaasa arvatud tunded. Põhjuseks on alati sinu mõtted. Et saada teada, millest mõtled, küsi endalt, kuidas end tunned. Emotsioonid on väärt tööriist, mis ütleb meile kohe, mida mõtleme. Tähtis on teada, et võimatu on end halvasti tunda ja samal ajal häid mõtteid mõelda. See oleks väljakutse seadusele, kuna sinu mõtted põhjustavad sinu tundeid. Kui sa ei tunne end hästi, siis
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a
,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikusses. Aristotelese filosoofia tuum igal asjal on eesmärk, tuleb keskenduda eesmärgile Igasugusel liikumisel on algpõhjus. Esimene on liikumatu liigutaja. ( kes paneb asjad liikuma) Aine ja vorm on läbi põiminud. Aristotelese lemmikteadus bioloogia Platoni lemmikteadus matemaatika ( matemaatika puhastab hinge) Aristoteelese arusaam maailmast - geomeetriline, st maa on kõige keskel. Tänapäeval Heliosentrne- Päike on keskel. 4 põhjuste liiki 1. Materiaalne põhjus ( nt klaasist vaas läheb katki, kui maha kukub)sest on õrn. Plastikust vaas ei lähe katki 2
kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu enegiaallikas on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri rehaterasid ja tilku kannavad negatiivset nig
oleva kui sellise põhjused- 1)mat põhjus-millest olev on; 2)formaalne põhjus- mis olev on; 3)liikumispõhjus- põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht; 4) eesmärkpõhjus- millepärast olev on. Aristotele arvates toim maalimas põhjuslikult, nim teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg: esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 9. kesaja filosoofia tunnused- roll kultuuris oli sekundaarne. Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär
Kunstiteos on staatiline objekt. Mida autor tahab selle teosega öelda? Autor kannab teose sõnumit. Mitte autor ei loo teksti, vaid tekst(lugemine) loob autori ja tema kuju. Teksti tähendus on kollektiivne protsess. ,,Kirjutamine on ruum kus kogu identiteet läheb kaduma, alustades kirjutava keha enese identiteedist." Intertekstuaalsus kõik tekstid on teiste tekstidega seotud ja kuuluvad kokku. Iga teks on paratamatult teadvustatud või mata tsitaatide kogum. Mõjutamine kusagil on algpõhjus mis suunab kogu asja kulgu. Tuleb mõelda mis on mõjutuse taga ja taotlus. Pole võimalik leida tekstivaba puhast algset teksti, mis on kõige reaalsem. Kunst on reaalse maailma edasiandja. Reaalsus vajab keelelist vahendust mitte pole otsene. Iga tekst koosneb tegelikult teistest tekstidest. Kui sa käsitled maailma tekstidena siis on sellega võimalik manipuleerida ja mängida. Sinu sooline identiteet on sinu kultuuriline identiteet. Kuid see on konstrueeritud juba ühiskonna poolt.
teisi olendeid aidates (1). 5 4. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses. Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse- tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele (1). 5. Tühjus
vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses (skr prattyasamutpda). Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus (skr avidy), mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt
Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. 8. Keskajal oli filosoofia roll kultuuris sekundaarne. Valitses ilmutususk (vahetu maailmamõistmine, algkristluses) või siis juba teoloogia.Jumal oli iseoleva alus ja algpõhjus, kes loob maailma eimiskist. Ka eetika küsimus oli kindla suunaga. Pääsemine seisneb Jumalas. Inimene ise ei suuda ennast päästa, lunastada. Usk langeb inimestele osaks vahetult, ilmutusena. Anselm: Jumalast suuremat pole võimalik mõelda. Jumal on suurim. Idee suurimast on jumalikku päritolu, olematu poleks mõeldav. Thomas: mõeldavusest ei järeldu olemasolu.. Jumal on liikumatu liigutaja. Vahetud ja lõplikud põhjused. Miski pole olemas juhuslikult
levinud. Lasnamäe kooli direktor leiab, et see on tingitud sellest, et kiusamist ei panda üldjuhul toime õpetajate silme all. Kiusamist varjatakse õpetajate eest. Koolikiusamiseks ja koolivägivallaks peab direktor just neid juhtumeid, mis on toimunud kooliseinte vahel, ükskõik missugused need pooled ka ei ole. Olgu see siis õpilane-õpilane, õpetaja-õpilane või õpilane-õpetaja. Samuti leiab ta, et kiusamise ja vägivalla algpõhjus peitub tihti just kodustes suhetes, mis kandub lapse kaudu edasi. Lasnamäe koolis esineb direktori arvates kõige rohkem koolikiusamise juhtumeid põhikooli klassides, alates kuuendast-seitsmendast. Seega on vägivaldsed ja kiuslikud eelkõige murdeealised, kes on tihti väga tundlikud ja reageerivad üle. Direktor räägib, et oma koolis on nad püüdnud õpilastele sisendada, et iga vägivallajuhtum on erakordne ja äärmiselt taunitav. Lisaks sellele oli nende kool üks esimesi, kus võeti
valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste juhtumiseeriate analüüsimisega püütakse kindlaks teha moraalselt olulised erinevused ja sarnasused olukordade vahel. Kategooriline imperatiiv käsk sooritada teatud tegusid sellepärast, et nad on vajalikud iseenesest, sõltumatult muudest eesmärkidest. Kausaalsusprintsiip teadusliku meetodina kasutatav eeldus, mille kohaselt kõikidel sündmustel on tuvastatav algpõhjus ja et loodusseadused kehtivad universaalselt ning ilma eranditeta. Kehtivus (loogiline) loogilise vormi argumentide kvaliteet, mille puhul argumendi muudab kehtivaks mitte selle tõene eeldus, vaid õige struktuur. Kohustused see, mida inimene peab kindlasti tegema, et täita oma lepingulisi kohustusi kliendi või tööandja ees, või mida inimene peab tegema tulenevalt oma funktsioonist, näiteks lapsevanemana, juhina vms. Kohustused korreleeruvad
kogemuslikku – nii ei saa. Deislik Kant – pole midagi muud kui puhastest arumõistetest loodud objekt. Olemusest toome esma-olemuse mõiste. Teislik on deisliku mõiste konkretiseerimine – mis alust on kanda jumalale üle arusaamist mõistuest ja tahest? Arumõisted on abstracto, neid tuleb konkretiseerida (in concreto). Lk 134. Asi iseenda kui kõrgem olend – põhjuslikkuse mõiste; kui algpõhjus-esmapõhjus. Kuidas on Jumal aga maailma algpõhjus? Hume – iseenda kogemuse alusel kujutleda seda, aga seda ei saa, sest muudame jumala inimese sarnaseks. religioon ja eetika Jumala baasil. Jumal käsib ehk tegemist on „isikuga“. Kui Jumal on pelgalt põhjust, siis ei saa tuletada sellest moraali. Lk 135. Asjadest iseendas ei saa rääkida, vaid saab rääkida piirist – tekib küsimus, et kuidas temast rääkida? Lk 135. see piir on suhe, me ei ütle, mis on jumal; paneme asjad iseendas suhtesse maailmaga, et rääkida piirist
Kui inimene hirmud vastu võtab, saab küpsemaks. Globaalsed hirmud on teatud vanuses, need kõigil olnud. Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
