Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine (0)

Kognitiiv-käitumuslik paradigma
Fenomenoloogiline lähenemine
George Alexander Kelly (1905-1967)
The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York : Norton (1955)
A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963)

• teadlase metafoor - määramatuse vähendamine
  

teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend

• kontroll sündmuste üle
  

• skeemid , kategooriad
  

konstrueerimise paljususe printsiip
(constructive alternativism)
personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria

• konstruktid (constructs)
  

sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid
konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule.
tähendus ja ennustused
näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu
unikaalsus , verbaalsete markerite erinev tähendus
konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis
konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency)
kriteerium
Konstruktide omadused

• rakendusulatus (range of convenience)
  

konstrukti rakendamise ulatus
usklik vs mitteusklik, halb vs hea

• rakendusfookus (focus of convenience)
  

rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge

• avatus (permeability)
  

rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus
Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid.
Fundamentaalne Postulaat ( Fundamental Postulate)
ja 11 järeldust
“A person ’s processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events ”
kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi
inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon
1. Sündmuse Konstrueerimine ( Construction Corollary)
“A person anticipates events by construing their replications”
ülesituatsioonilised omadused (püsivus)
toimunud sündmused
sarnasused ja erinevused
konstrukti kommunikatsioon:
verbaalsed ja mitteverbaalsed märgendid
2. Konstrukti Valik (Choice Corollary)
“A person chooses that alternative in a dichotomized construct through which he or she anticipates the greater possibility for extension and definition of his or her system”
konstrukt ja konstrukti poolus

• täpsustamine (definition) - valitakse see, mis ennustas minevikus sündmusi paremini.
  

vähem sündmusi, rohkem detaile
konservatiivne strateegia

• laiendamine (extension) valitakse see, mis ennustab uusi sündmusi või tuttavaid sündmusi uudsel viisil
  

rohkem sündmusi, vähem detaile
riskistrateegia
täpsustamine vs laiendamine on ise konstrukt, personaalne tähendus
Strateegia valiku neli tegurit

• konstrukti muutmise vajadus
  
• sündmuste kontekst
  

kui ennustus ebarahuldav - täpsustamine
kui ennustus rahuldav - laiendamine

• emotsionaalne seisund
  

kui näit. ärevus - täpsustamine
kui näit. väsimus - laiendamine

• personaalne stiil
  

alalhoidlik - täpsustamine
riskeeriv - laiendamine
Konstruktide olemus
3. Konstrukti Poolused (Dichotomy Corollary)
“A person’s construct system is composed of a finite number of dichotomous constructs”
konstrukt näitab, mille poolest on sündmus sarnane ja mille poolest erinev teistest sündmustest
Sündmuse konstrueerimiseks on vaja tajuda:

• praegust situatsiooni
  
• sündmust, mis on temaga sarnane (minevikus)
  
• sündmust, mis on temast ja praegusest erinev
  

vastandlikud ja diskreetsed poolused

• eksplitsiitne (emergent pole) - sündmuse sarnasus, mille alusel kontrueeritakse sündmus, primaarne
  
• implitsiitne (implicit pole) - erinevuse poolus, kasutakse vaid võrdluseks, sekundaarne
  

konstrukti poolused on relatiivsed - nende kasutus sõltub situatsioonist
4. Konstrukti Ulatus (Range Corollary)
“A construct is convenient for the anticipation of a finite range of events only”
Konstrukti rakendusulatus  situatsioonid, mille kohta ei õnnestu sündmuse konstrueerimine
Põhjus: konstrukti puudumine, konstruktide madal avatus
Tulemus: ärvus ( anxiety ), suutmatus interpreteerida kogemust
5. Konstruktide Hierarhia (Organization Corollary)
“Each person characteristically evolves, for convenience in anticipating events, a construct system embracing ordinal relationships between constructs”
hierarhiline struktuur, hierarhia tasemed

• superordineeriv konstrukt (superordinate construct)
  
• subordineeriv konstrukt (subordinate construct)
  

Individuaalsed erinevused: erinevad konstruktid, erinevad konstruktide hierarhiad.
Hierarhia: dünaamiline, muutus vastavalt konstruktide ennustavale jõule
6. Kogemus ( Experience Corollary)
“A person’s construct system varies as the person successively construes the replications of events’
Kogemus - sündmuste konstrueerimine
Kogemuse omandamine -uudne interpretatsioon sündmusele.
Inimesed muudavad iseendid rekonstrueerides sündmusi, s.t. läbi kogemuse
Õppimine on aktiivne protsess.
7. Konstruktide Muutumine ( Modulation Corollary )
“The variation in a person’s construction system is limited by the permeability of the constructs within whose range of convenience the variants lie”.
Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus; võime konstrueerida muutust.
emotsioonid : muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine
muutuste 3 dimensiooni : suur muutus -väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta); tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt
näit.
fear - “awareness of imminent incidental change in one’s core role structure”
guilt - “awareness of deviating from one’s core role structure”
8. Konstruktide Fragmenteeritus (Fragmentation Corollary)
“ A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other ”
Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees.
Konstruktide süsteem on fragmenteeritud.
Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel.
9. Konstruktide Individuaalsus (Individuality Corollary)
“Persons differ from each other in their construction of events”
Sama situatsiooni vaadeldakse läbi erinevate konstruktide.
10. Konstruktide Sarnasus (Commonality Corollary)
“To the extent that one person employs a construction of experience which is similar to that employed by another , his of her processes are psychologically similar to those of the other person”
sarnased konstrueeritud sündmused  sarnane käitumine
kultuur - sarnane viis sündmuste konstrueerimiseks
11. Sotsiaalsus (Sociality Corollary)
“To the extent that one person construes the construction processes of another, he or she may play a role in a social process involving the other person”
suhted, rollid, interaktioon, mina- kontseptsioon
rollimäng, retsiprookne rollimäng
roll (role) - “an ongoing pattern of behavior that follows from a person’s understanding of how the others who are associated with him in the task think”
käitumine vastavuses ootustele
CPC tsükkel (CPC cycle )
uudne situatsioon

• Ettevaatlikkuse faas (Circumspection phase)
  

rakendatakse hulgaliselt konstrukte, mis sobiksid situatsiooni interpreteerimiseks

• Ennetamise faas (Preemtion phase)
  

valitakse üks konstrukt; situatsiooni hindamine

• Kontrolli faas ( Control phase)
  

otsustus , kas valitud konstrukt oli adekvaatne
otsustus, kas valitud konstrukti poolus oli adekvaatne
Konstruktide kirjeldamine ja psühhoteraapia
eesmärk: tunnetada ja muuta oma konstruktide süsteemi
neurootik - halb “ teadlane ”, mittevaliidsed ennustused

• Role Construct Repertory (Rep) Test
  

rollide konstruktid
Sex-Rep - soorollide repertuaari test
Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt

• Fikseeritud rollide teraapia ( Fixed Role therapy )
  

• Enesekirjeldus kolmandas isikus
  

Fenomenoloogiline lähenemine.
Eelised

• Optimistlik vaade isiksuse olemusele
  

• Unikaalsus ja individuaalsus
  

• Kogemuse struktuur
  

• Subjektiivsus ja käitumine
  

Probleemid

• Alateadvuse osa ignoreerimine
  

• Minevikusündmuste osa ignoreerimine
  

• Lihtsustatud vaade isiksusele
  

• Idiograafiline lähenemine
  

• Tautoloogilised seletused
  

• Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus
  

• Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus
  

Kognitiiv-käitumuslik paradigma
Biheivioristlik lähenemine.
Burrhus Frederic Skinner ( 1904 -1990)
John B. Watson (1878-1958)
Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan.
I Biheiviorism (behaviorism)
õppimine ( learning )
S  R
II Klassikaline tingimine ( classical conditioning)
Radikaalne biheivioristlik lähenemine
J. Watson, I. Pavlov

• Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS)
  

stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile
prognoositavat reaktsiooni

• Tingimatu ärritaja - Unconditional stimulus (UCS)
  

stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava
reaktsiooni

• Tingimatu reaktsioon - Unconditional response (UCR)
  

automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale

• Tingitud reaktsioon - Conditioned response (CR)
  

type S conditioning (Skinner)
CS  UCS  UCR
CS  CR
assotsiatsioonid S ja R vahel
esilekutsutud reaktsioonid
III Operantne käitumine ( operant behavior)
näiliselt iseeneesest tekkiv reaktsioon ( stiimul pole teada)

• operantne käitumine sõltub käitumisele järgnevast;
  
• reaktsiooni kordamise tõenäosus sõltub “tulemusest” (“Law of Effect ”)
  

eesmärk: muuta keskkonda

• operantne tingimine (operant conditioning)
  

type R conditioning (Skinner)
IV Operantne tingimine
“If the occurence of an operant is followed by presentation of a reinforcing stimulus the strenght is increased”

• kinnitaja (reinforcer)
  

operantne tingimine: käitumine ja kinnitaja
isiksus - operantselt tingitud püsiv käitumiste muster
a) positiivne kinnitamine ( positive reinforcement) -
rahuldus , nauding

• kinnitaja olemas (positiivne kinnitus) - reward
  
• kinnitaja puudub (tasumatus)- non-reward
  

b) negatiivne kinnitamine (negative reinforcement)- ebameeldivus, valu

• kinnitaja olemas (karistus) - punishment
  
• kinnitaja puudub (negatiivne kinnitamine) -
  

non-reward
näit. toit - tasu
Skinner box

• acquisition (omandamine)
  

sagedus
õppimine
V Vormimine ( Shaping )

• valiv kinnitamine ( differential reinforcement)
  

kinnitamise skeem

• astmeline lähenemine (successive approximation)
  

reaktsioon
VI Extinction (kustutamine)

• käitumise modifikatsioon
  

positiivne ja negatiivne kinnitamine
omandamine ja kustutamine
VII Primaarne ja sekundaarne kinnitamine
primary and secondary reinforcement

• primaarne kinnitaja - toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus
  

bioloogiliselt neutraalne / mitteneutraalne

• sekundaarne kinnitaja - omandatud
  

Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks
Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega
Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu,
kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid,
võit, tunnustus, meelitused, .....

• Generaliseeritud kinnitaja (generalized reinforcer)
  

näiteks.
ema - assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga
raha
indiviidid uurimine , funktsionaalne autonoomia

• Sekundaarne kinnitaja: üheaegselt kinnitaja ja stiimul
  

VIII Kinnitamise skeemid (Schedules of reinforcement )
continuous/ partial reinforcement schedule

• fixed interval reinforcement schedule (FI)
  

teatud kindla ajaintervalli järel
õpitud reaktsioon tugev vahetult enne kinnitajat, seejärel nõrk; piisab ühest reaktsioonist

• fixed ratio reinforcement schedule (FR)
  

teatud reaktsioonide arvu järel kujundab intensiivse reaktsiooni

• variable interval reinforcement schedule (VI)
  

keskmise ajaintervalli järel
mida sagedasemad reaktsioonid, seda rohkem kinnitamisi
sagedus - kinnitamine

• variable ratio reinforcement schedule (VR)
  

keskmise reaktsioonide arvu järel
Osalise kinnitamise efekt (partial reinforcement effect)

• mõjutab reaktsioonide sagedust:
  

VR > FR > VI > FI

• vähendab kustutamise tõenäosust
  

IX Kinnitamise seos reaktsiooniga
juhuslikkus
contingent/noncontingent reinforcement

uskumused, stereotüübid
X Käitumisteraapia
zetoonimajandus ( token economies)
areng ja kasvatus

• vanemad määratlevad eesmärgid
  
• vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid
  
• vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele
  

XI Walden Two
utoopia
operantne tingimine ja kultuur
kommuunid ja ideaalne ühiskond
Kognitiiv-käitumuslik paradigma
Biheivioristlik lähenemine
Neal Elgar Miller (1909 -2002 ), John Dollard ( 1900-1980)
Dollard, John, Doob, Leonard .W., Miller, Neal E., Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression.
Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation
Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy
I Õppimise 4 elementi
ajejõud ( drive )
tunnus (cue)
vastus (response)
sarrustus (reinforcement)
II Hirm (fear)
oluline ajejõud - kohanemine /mittekohanemine

hirm - sekundaarne ajejõud (drive)

hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction)
valu / hirm
M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine
hirmutavad mõtted - karistus
III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization)

stiimulite sarnasuse määr
generaliseerimine: S(1) või S(2)  R(1)
õpitud reaktsioon generaliseerub
vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination)
S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine
selektiivsus

primaarne generaliseerimine
füüsiline sarnasus
kaasasündinud

sekundaarne generaliseerimine
verbaalne ( semantiline)
kultuur
IV Konflikt
1. Lähenemine- lähenemine ( approach -approach)
võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid ..
Lahendus: järjestus
2. Vältimine-vältimine (avoidance-avoidance)
võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid ..
Lahendus: otsustamisest loobumine;
põgenemine: reaalne, näit. unistused
3. Lähenemine-vältimine (aproach-avoidance)
üheaegselt meeldiv ja ebameeldiv eesmärk,
objekt, ...
Olulised konflikti omadused:

lähenemise ja eemaldumise tendents suureneb eesmärgi läheduse suurenedes;

vältimise intensiivsus suureneb eesmärgi lähenedes kiiremini kui lähenemise tendents

lähenemise ja vältimise tendentside intensiivsus sõltub ajejõust

konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam
4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach-avoidance)
kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks
neuroos - alateadvuslik konflikt
V Ülekanne (displacement)
agressiivsuse ülekanne

reaktsioon sarnasele stiimulile

vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile
VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees
kolm tegurit:

ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud

eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud

frustratsiooni kumulatsioon
VII Neuroos
neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt
neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine
ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid
ärevus - ajejõud
neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks
käitumuslik psühhoteraapia
VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni.
Isiksuse omadused

neurootilisus omandatakse lapsepõlves
1. Toitmine (feeding situation)
aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus
2. Puhtus (cleanliness training)
optimism , kontroll, alaväärsus

Seks ( early sex training)
masturbeerimine
süü, häbi

Viha-ärevuse konflikt ( anger -anxiety conflict)
vanemate karistused, hirm, viha
Sotsiaal- kognitiivne lähenemine
I Julian B. Rotter ( 1916 - )

Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon

Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele

Isiksus ja eesmärgid ( goal -directed behavior)

Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest

Isiksuse stabiilsus on suhteline
1. Käitumise ennustamine :
Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP
Ootused ( Expectancy)-E
Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV
BP = f(E & RV)

2. Social learning theory

sotsiaalne õppimine
Tunnetatud kontrollkese (locus of control)
a) internaalne ( pingutus , võimed)
b) eksternaalne ( juhus , ülesande
raskusaste )
Näit. Püsiv atributsioonistiil
Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus,
asukoht.
Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism
II Walter Mischel ( 1930 - )
isiksus ja keskkond

kompetentsus (competency) – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule

situatsiooni kategoriseerimine , kodeerimise strateegiad (characterizing event) – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv

ootused (expectancies) – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele

subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus ( values of outcomes) – sarrustuse ‘kaal’

enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans ) – olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused
rahulduse edasilükkamine - delay of gratification
Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne
käitumine
III Albert Bandura ( 1925 - )
retsiprookne determinism
(behavior, person, external environment)
imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV

mudel (model)
mudeli omadused ( vanus, sugu jne.)
vaatleja omadused ( enesehinnang jne)
tagajärgede ootus
sümbol

imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid:

tähelepanu (attentional processes)-salientsus
vaatleja: võimed, taju

mälu (retention process)-sümbol
vaatleja: kognitiivsed võimed

teostus ( production processes)- tagasiside, representatsioonid
vaatleja: füüsilised võimed

motivatsioon (motivational
processes) – kontroll, hinnang
vaatleja: sisemised standardid
3. sarrustamine

väline (extrinsic reinforcement)

sisemine (intrinsic reinforcement)

tajutav sarrustus ( vicarious reinforcement)

enese-sarrustus (self-reinforcement)
tajutav sarrustus (vicarious reinforcement)
tajutav karistus (vicarious punishment)

4. Eneseregulatsioon

Mina (self-system)
taustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga
eesmärgid ( goals ), plaanid (plans)
Ootused (stiimul – reaktsioon)
if … then
efektiivsuse standard ( performance standard)
mina-efektiivsus (self-efficacy)

5. Enesekaristamise vältimine

käitumise ja sisemiste standardite vastavus
moraalsed standardid (moral conduct)

moraalne õigustus

situatsiooni ‘pehmendamine’

võrdlus

vastutuse ülekanne

vastutuse hajutamine

dehumaniseerimine

süü atributsioon

tagajärgede ignoreerimine
Näit. Agressiivsuse areng

• TV sensitiivne period 8-12 aastastel
  
• Sooroll feminiinsus, maskuliinsus
  
• Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil