I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid (0)

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Pärilikkus ja intelligentsus
Henry Herbert Goddard (1866-1957)
1899 Ph.D Clark ’i Ülikoolis
1906-1918
New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School)
vajadus testida arenguhäireid
Binet-Simon’i skaala (1908, 1911) tõlge
testis 400 last Vineland’i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides
A. Nõrgamõistuslikud
Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York : Macmillan.
1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i.
1911 B-S test, MA= 9 a ( moron )
Kallikak’i perekond.
(6 põlvkonda)
Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480
46 normaalset 8 vaimuhaiget
143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna
33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut
36 vallaslast 24 alkohoolikut
4 kurjategijat
vargad , prostituudid jne.
Martin Kallikak, Se - 7 last, 495
3 vaimselt alaarenenud
2 alkohoolikut
1 seksuaalselt lodev
arstid, juristid , õpetajad, ärimehed jne.
Steriliseerimine
Eugenics Section of the American Breeders’ Association soovitab (1914 ) defektsed klassid steriliseerida.
Puuetega, nõrgamõistuslikud, kurjategijad, epileptikud.
Esimene Indiana osariigis steriliseerimise seadus aastal 1907, näit. 1924-1972 Virginia ’ s 8300 steriliseerimist.
Saksamaal 1933
B. Immigrandid
Immigrandid (1905-1914) 10 miljonit inimest. Kvoodid
1914 aastal: 83 % juutidest, 80% ungarlastest, 79 % itaallastest, 87% venelastest on nõrgamõistuslikud.
Keskmine vaimne vanus USA-s
MA MA
England 14.87 Belgium 12.79
Scotland 14.34 Ireland 12.32
Holland 14.32 Austria 12.27
Germany 13.88 Turkey 12.02
U.S. (White) 13.77 Greece 11.90
Denmark 13.69 Russia 11.34
Canada 13.66 Italy 11.01
Sweden 13.30 Poland 10.74
Norway 12.98
Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923)
C. Üliandekad lapsed
Eksperthinnang IQ-le
IQ
Francis Galton 200
John Stuart Mill 190
Johann W. von Goethe 185
Voltaire 170
Walter Scott 150
Mozart 150
Victor Hugo 150
Lord Byron 150
Francis Bacon 145
James Watt 140
Alexander Dumas 140
Napoleon Bonaparte 135
Charles Darwin 135

D. Pärilikkuse hindamine

46 kromosoomi, á 20 000 geeni
käitumisgeneetika ( behavior genetics)

1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship )

Pärilikkuse indeks (Heritability)
h2 = Vg / Vt (0 -1)
Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus

Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve)

Kaksikud

ühemunakaksikud (identical twins)
kahemunakaksikud (fraternal twins)
Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes
Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes
pikkus: h2 = .90
Koosesinemise sagedus (Concordance rate )
koosesinemise sagedus ü.k k.k
skisofreenia 30.9% 6.5%
sügav depressioon 69.2% 13.3%
asotsiaalsus 87.0% 72.0%

2) Geneetilised kahjustused

3) Adopteerimine

Marie Skodak, Harold Skeels (1949). 100 last; adopteeriti enne 6 kuud: korrelatsioon bioloogilise ema IQ-ga; keskmine IQ kõrgem
Sandra Scarr, Richard Weinberg (1983). 100 last; valgete perekonnad; laste IQ=106;

Probleemid pärilikkuse hindamisel

• spetsiifiline grupp spetsiifilises
  

keskkonnas

• grupi, mitte indiviidi tasemel
  
• sõltuvus vanusest
  
• sõltuvus keskkonnast
  
• geenid , mitte geen
  
• mitte kõik kaasasündinud pole pärilik
  

Downi sündroom (Down’s syndrome)

IQ = 20 - 50

Pärilikkus ja vanus

vanus korrelatsioon IQ-ga
ü.k k.k
3 kuud .70 .70
15 aastat .87 .52

E. IQ, pärilikkus ja keskkond

korrelatsioon
ühemunakaksikud koos .86
ühemunakaksikud lahus .72
kahemunakaksikud koos .60
bioloogilised õed-vennad koos .47
bioloogilised õed-vennad lahus .24
vanemad ja nende lapsed koos .42
vanemad ja nende lapsed lahus .22
adopt. ja bioloogilised lapsed koos .29
adopt. ja adopt. lapsed koos .34
vanemad ja adopteeritud lapsed .19
F. Rassilised erinevused.
Caucasoids (USA, GB, EU, NZ, AU, SA, India)
IQ = 94-107, m = 100
Mongoloids (USA, Asia , EU)
IQ = 97-110, m = 106
V M
SB: balanseeritud ülesanded WAIS : M>F - Information, Comprehension, Arithmetic, Picture Completion, Block Design
F>M - Similarities, Vocabulary ,
Digit Symbol
M=F - Digit Span , Picture Arrangement, Object Assembly
* Verbaalsed võimed F > M
alates 12 a.
Aritmeetilised võimed M > F
alates 12 a
* Ruumilised võimed M > F
Psühhomotoorsed võimed M = F
Võimete variatiivsus - M > F
H. Intelligentsuse evolutsioon
Richard Lynn ( University of Ulster)
Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused
Aju suurus:
6 325 : U.S. Army personal
mongoliidid 1416 cm2
europiidid 1380 cm2
negriidid 1359 cm2
(Rushton, 1992)
Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35
David M. Buss (University of Michigan)
Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid
1. Vanus ja vaimsed võimed

Verbaalsed ja ruumilised võimed:
tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81)

Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(74)
Sooline erinevus
F : gf halveneb varasemas eas
M: gc halveneb varasemas eas
Võimekuse tipp
WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a
Mitteverbaalsete tipp - 16-18a
Terminal drop
kognitiivne keerukus
10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll , S. Freud , G. Flaubert etc.)
pikaajaline haigus (5 aastat enne surma)
äkksurm (1 aasta enne surma)
Vanus ja loovus
Konvergentne & divergentne mõtlemine:
Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte
Expressional Fluency: tähenduslik
lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega
Alternate Uses: etteantud objektile
erinevate tähenduste genereerimine
Ideational Fluency: etteantud kategooria
hulka kuuluvate mõistete genereerimine
Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja
genereerimine
Consequences: etteantud olukorra kohta järelduste genereerimine
Making Objects: etteantud
geomeetrilistest kujunditest objektide
genereerimine
Match Problem: nuputamisülesanded
Loovus ja vaimsed tegevused
matemaatika , teoreetiline füüsika, poeesia
loovuse maksimum: 26-30
ajalugu, filosoofia, romaan
loovuse maksimum: 45-55
Elutarkus ja vanus
Elutarkus (Wisdom) ja intelligentsus
Omadused: intelligentne , empaatiline, taiplik, intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav.
Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid:

• Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused
  
• SES (madal haridus , madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond
  
• Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine , kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu)
  
• Paindlikkus isiksuses.
  
• Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed.
  
• Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust.
  
• Enesega rahuolu .
  

2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed
Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut:

sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused)

tegevuse keerukuse aste: (näit. amet)

haridus: õpetamise viis

toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project

kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon
Ootused arengule
anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused ( motivatsioon , sotsiaalsed oskused)
põlvkondade erinevused
6 kuud:
1.inimeste ja objektide äratundmine
2. motoorne koordinatsioon
3. virgus
4. keskkonna teadvustamine
5. verbaliseerimine
2 aastat:
1. verbaalsed võimed
2. õppimisvõime
3. keskkonna ja inimeste teadvustamine
4. motoorne koordinatsioon
5. uudishimu
10 aastat:
1. verbaalsed võimed
2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus
5. loovus
täiskasvanud:
1. taiplikkus
2. verbaalsed võimed
3. probleemi lahendamise oskus
4. õppimisvõime
5. loovus
Keelelised tavad
küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus
Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest.
Kultuuriline kompetentsus

teadmised väärtustest ja hoiakutes

tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes

keeleline kommunikatsioon

sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine

aktiivne sotsiaalne roll

suhted institutsionaliseeritud struktuuridega
Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus
sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud
personaalse keskkonna loomise kolm teed
( aktiivsuse astmed )

pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine

keskkonna reaktsioonide esilekutsumine

keskkonna selekteerimine ja vahetamine
Sandra Scarr

III Vaimsed võimed ja mõõtmine

1. Testide tüübid

• Individuaaltestid

• Grupitestid
  
• Võimete testid ( Ability tests )
  
• Taseme testid ( Achievement tests)
  
• Intelligentsustestid (Aptitude tests)
  
• Projektiivtestid
  

Rorschach’ test
Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT)

• Psühhomeetrilised testid
  

MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory )
CPI ( California Psychological Inventory)
TAT (Thematic Apperception Test)
I-E scale ( Internal -External Control Scale)
ASQ (Attributional Style Questionnaire)
NEO-PI
16PF
2. Vaimsete võimete testid
Stanford -Binet ja Wechsler ’i testid
A. Lewis M. Terman ( 1877 -1956)
1905 Clark’i Ülikoolis Ph.D
1910 Stanford’i Ülikoolis
Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston : Houghton Mifflin
2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut
Ülesannete valik:
Keskmine IQ=100
Iga vanuse jaoks 6 ülesannet:
Kokku: 90 testi;
3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet.
1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani
1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani
1972. restandardiseerimine
1985. neljas versioon
1. Suur standardiseerimise grupp
2. IQ kasutamine
3. Hoolikalt koostatud skoorimisjuhend.
Alates 1921 aastast nn. geeniuste uuring - 5 köidet “Genetic Studies of Genius ”
B. Robert M. Yerkes (1876-1956)
6. aprillil 1917 Woodrow Wilson kuulutas USA astunuks I Maailmasõtta.
Yerkes, R.M. (1917) The Binet versus the point scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122.
Army Testing Project
1. Test peab olema grupitest.
2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest.
3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele.
4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund.
Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded)
Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded)
1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest.
M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud
C. David Wechsler (1896-1981)
1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic
1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins
1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test.
1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC).
1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence ( WPPSI ).
hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga
D. The Stanford-Binet Intelligence Scale.
Fourth Edition 1986
Stanford-Binet Intelligentsuse Test
Neljas versioon
4 alaskaalat (M=50, SD=8) ja
üldskoor (M=100, SD=16), üldintelligentsus
hälbiv IQ ( deviation IQ)
vanuses: 2-23
normgrupp: 5000 inimest.
Alaskaalad:
I. Verbal Reasoning (Verbaalsed võimed)
Vocabulary (Sõnavara test) - mõistete defineerimine
Comprehension (Arusaamise test) - küsimustele vastamine
Absurdities (Absurdsete elementide test) - absurdsete detailide näitamine pildil
Verbal Relations (Sõnaliste seoste test) - sõnade sarnasus-erinevus (4 sõna)
II. Abstract /Visual Reasoning (Ruumilised võimed)
Pattern Analysis ( Kujundi analüüsi test) - tükkidest kujundi tegemine
Copying ( Kopeerimise test ) - etteantud kujundi kordamine
Matrices ( Täiendamise test ) - kujundis puuduva osa leidmine
Paper Folding & Cutting ( Voltimise test ) - ruumilised teisendused
III. Quantitative Reasoning (Numbrilised võimed)
Quantitative (Aritmeetiline test) - sõnalised ülesanded
Number Series (Arvuridade test) - arvuridade jätkamine
Equation Building (Võrrandite test) - etteantud sümbolitest võrrandi koostamine
IV. Short- Term Memory (Lühimälu)
Bead Memory ( Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil
Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine
Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine
Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine
E. WAIS, WISC, WPPSI
The Wechsler Adult Intelligence Scale
(WAIS-R)
1981
Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele
vanuses: 16-74 aastat
normgrupp: 1880 inimest
hälbiv IQ (deviation IQ)
IQ muutub vanusega:
(normid vanusegruppide kaupa)
16-17; 18-19; 20-24;
25-34; 35-44; 45-54;
55-64; 65-69;70-74.
11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset)
alltest: M=10, SD=3
Verbal IQ - verbaalne intelligentsus
(M=100, SD=15)
Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
The Wechsler Intelligence Scale for Children
1989 WISC-III Third Edition
Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele
vanuses: 6 kuni 16 aastat
normgrupp: igas vanuses 200 last
6 verbaalse skaala alltesti
6 mitteverbaalse skaala alltesti
The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised
1989- WPPSI-R
Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele
vanuses: 3 kuni 8 aastat
6 verbaalse skaala alltesti
6 mitteverbaalse skaala alltesti
alltest: M=10, SD=3
Verbal IQ - verbaalne intelligentsus
(M=100, SD=15)
Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15)
Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
Wechsleri testi alaskaalad
Verbal Scale (Verbaalne skaala)
Comprehension (Üldise taiplikkuse test) - 16
vanasõnad, sotsiaalsest keskkonnast arusaamine
Vocabulary (Sõnavara test) - 35
mõistete defineerimine
Information (Üldise informeerituse test) - 29
kultuur, ühiskond
Digit Span (Arvuridade test) - 3-9;2-8
etteloetud arvuridade reprodutseerimine
Arithmetic (Aritmeetika test) -14
suuliselt esitatud ülesannete lahendamine (2 min)
Similarities (Sarnasuse test) -14
suuliselt esitatud mõistete sarnasuse leidmine
Performance Scale (Mitterverbaalne skaala)
Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20
puuduvate detailide näitamine (20 sek)
Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) - 10 pildiseeriat järjestada loogilisse ritta ja teha jutt (1-2 min)
Block Design (Kuubikute test) - 9
kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek
(1-2 min)
Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4
osadest kujundi kokkupanek (2-3 min)
Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu
numbrite rea kodeerimine (90 sek)
F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid
kuni 70 - vaimne alaareng (retarded)
70-80 - piiripealne IQ (bordeline)
80-90 - madal IQ (dull)
90-110 - keskmine IQ (average)
110-120 - kõrge IQ ( bright )
120-130 - andekus ( superior )
üle 130 - üliandekus (very superior)
G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid
2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste
Kerge alaareng ( Mild )
IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist;
 85% arenguhäiretega grupist)
Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse.
Keskmine alaareng ( Moderate)
IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist;
 10% arenguhäiretega grupist)
Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme. Omandab stereotüüpsed töövõtted ja võib järelvalve all ka tööd teha.
Raske alaareng (Severe)
IQ = 20-25 kuni 35-40 (0.003% üldpopulatsioonist;
 4 % arenguhäiretega grupist
Võib omandada kõne, kergemad enesehooldamise võtted ( tualett ).
Sügav alaareng (Profound)
IQ