Talle on vajalik inimene kes kõikvõimalike teravuste puhul samuti ei lasku skandaalitsemisse, vaid lahkub lüües uksega. Näeb inimeste vajadusi, nende motivatsiooni süsteemi ning meeleldi agiteerib ja kõiki nõusse meelitab. Ei meeldi endast meelde tuletada kuni ta pole vajalik. Püüab mitte välja paista nii eesrindlasena kui ka autsaiderina. Ei meeldi konkureerida. Algatusvõimeline vaid omaenda territooriumil. Kokkuvõte Isiklikult arvan, et loodud isiksuse tüpoloogiad ei ole midagi ainuõiget ja paikapanevat. Inimest ei saa nende abil täpselt lahti võtta ja öelda, et inimene ongi täpselt selline millisele tüübile ta vastab. Nii palju kui tüpoloogiad ka ei varieeru, on inimene ikkagi kompleksem. Jung on ise oma loodud tüpoloogia kohta öelnud järgmist ,,[e]smalt ja ennekõike .. oluline vahend uurija jaoks, kes vajab kindlaid seisukohti ja juhtnööre selleks, et luua induviduaalsete kogemuste kaosesse teatav kord
religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest
· alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik
· alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik
psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused
laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia usuti, et meedia suudab muuta harjumusi, käitumist, võib mõjutada arvamusi. Aga see mõte ei lähtunud teaduslikest uuringutest. 2. kõikvõimsa
Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt. kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi mõjutamine võib olla seotud erinevate taotlustega. Nt. rahunemine koos süvenemisega või aktiivsus koos ekstaatilise kogemusega. 5) Usulise kogemuse tüpoloogiad. Usulise kogemuse tüpoloogiad on koostatud kahest põhimõttest lähtudes: ● Metaanalüütiline (meetod, mis tähendab järelduste tegemist mitmete erinevate uuringute põhjal)- mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Metaanalüütiline tüpoloogia nt. Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi (s.o teadvuse teisenenud seisund, mida
Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine. vb: Palve, ekstaas, (patu)kahetsus(mis on hea ja õige), lunastus 5. Usulise kogemuse tüpoloogiad. Esimene nendest on metaanalüütiline(eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi ja ilmutuslikke usulisi kogemusi)kinnitavad kogemused viivad jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. , mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Teine on uurimuspõhine, mille puhul konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse erinevad tüübid. Metaanalüütilise tüpoloogia näiteks
mõjutatav auditoorium. > Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt? Erinevad inimesed pöörduvad sama meediumi või sisu poole väga erinevatel põhjustel ning vajadused, millele rahuldus saadakse, võivad olla inimeste puhul erinevad (Burkart 2002). > Mitte meedia ei vali auditooriumi, vaid auditoorium valib endale meediakanalid ja sisu (Katz 1959). >> aktiivse auditooriumi kontseptsioon Tarbed ja tasud klassikalise ajajärgu uuringud: auditooriumi motiivide tüpoloogiad. Nt Herzogi küsitlus (1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale kompensatsioonivõimaluse. Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks; seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste elust informeeritud olemiseks. Meediakasutuse ajendid (Klapper 1960): lõõgastus ja meelelahutus; kujutluste
Sinnamaani oli tegemist puhtalt empiirilise uurimistööga. Ta väitis, et mingisugused esemerühmad, mida kasutatakse mingis piirkonnas, mingisuguste kalmetüüpidega et seda nimetatakse rahvuslikuks kultuuriks. Teda huvitas germaanlaste päritolu ning seetõttu tõstis ta germaanlased postamendile, mis tõttu sai halva maine (natsid). Tegelikkuses oli see sellele ajastule lihtsalt omane, iga riigi arheoloogid ülistasid ikkagi enda rahvust. Ta sidus kokku esemete tüpoloogiad, kalmetüübid ja piirkonnad, mis läbi sai areaalid, kus levisid teatud arheoloogilised kultuurid. Kossina seadus: Täpselt piiritletud arheoloogiline kultuuripiirkond kattub alati kindlate rahvastega või hõimudega levikualaga. Arheoloogiline kultuur Selle mõiste võttis kasutusele marksistist arheoloog Vere Gordon Childe 1920. aastate lõpul, tema arvates erinevad materiaalse kultuuri kompleksid vastasid üldjoontes rahvastele tänapäevases tähenduses. Ta sõnastas ka arheoloogilise
sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o
5. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. 1) Iga religioon pakub välja teatud elutunnetuse viisid kui inimese subjektiivsed elamused vastavad traditsioonikohasele seletusele, toimivad need kui usu kinnitajad. 2) Teatud elukogemused (eluraskused) võivad suunata inimesi usulistele otsingutele. 3) Usulised kogemused on seotud sellega, kuidas neid kogemusi selgitatakse. 4) Usulised kogemused võivad olla seotud mingitest välistest teguritest. 6. Usulise kogemuse tüpoloogiad. 1) Metaanalüütiline selle abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Metaanalüüs on meetod, mis tähendab järelduste tegemist mitme erinate uuringute põhjal. Näiteks võrreldakse erinevaid uurimusi eestlaste religioossuse kohta ja tehakse nende põhjal üldistusi. Üldistused võivad erineda üksikute lähteuurimuste kajastuvast.
.......................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, sealjuures eristades kõikidel juhtudel nii radikaalset kui inkrementaalset (järk- järgulist) lähenemist. Lisaks selgitage igat juhtumit illustreeriva näitega Eesti ettevõtlusest lähtuvalt (kokku 8). On olemas erinevad innovatsioonide tüpoloogiad. Eristatakse toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsiooni. Kui ettevõte tuleb välja enda jaoks olulise uue toote või teenusega ja see erineb oluliselt seni pakutavast, siis on tegemist tooteinnovatsiooniga. Toode või teenus peaks hõlmama endas muudatusi tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras või muudes funktsionaalsetes omadustes. Tooteinnovatsioone müüakse otse tarbijale,
2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused: a. James: usuline kogemus hõlmab üksikinimese tundeid, tegusid ja elamusi seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga. b. Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted, motiivid ja tahe, mida tuntakse seoses jumala või kõiksusega. Komponendid: kognitsioon, emotsioon, kehaasend, füsioloogiline seisund. Tüpoloogiad: metaanalüütiline (järeldav), erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu, ja uurimuspõhine, konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab
vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. – Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks, mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist. Liikuvus (mobiilsus) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport). Tüpoloogia: • Sund- vs vabatahtlik • Liiklusevälised: • Sõidu või käigu eesmärgi järgi – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes
(Piiririik) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem samaaegne jutustamine: põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (meta)hüpodiegeetiline --II-- - "vanamees", kes röögib uuest, sügavamast tasandist. jutustajate tüpoloogiad: heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) jutustaja nähtavuse aste jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) jutustaja usaldusväärsus publik tekstis jäljendamise (mimesise) & jutustamise vahekord Barack ütles midagi Armastan Michelle'i lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine
Peamised etapid: TABEL LOENG 12 lk 2 *Probleemi sõnastamine- Peamine küsimus on, mis probleemiga on tegu- defineeri? Kuidas mõjutab ja mis on peamised põhjused- diagnoos? Nt: Kuidas on seotud telefoni kasutamine ja autoõnnetused? Millised poliitilised võimalused on õnnetuste vältimiseks? Jne. *Poliitika alternatiivide konstrueerimine ( üks tähtsamaid etappe)- Peamine küsimus on, millised pol.võimalused on selle probleemiga tegelemiseks? ( tuleta meelde poliitika tüpoloogiad ja instrumendid)? Nt: Trahvid roolis rääkimise eest? Autojuhtide harimine. Tehnilised võimalused telefoni kasutamise blokeerimiseks sõitvas autos. *Hindamiskriteeriumite väljaarendamine Peaminsed küsimused on, sobivad hindamiskriteeriumid ? Kulu,- tõhusus,- ja õiglusküsimused? Nt: Millised meetmed võiks olla kõige jne TABEL LOENGUS NR 12 lk.2 Hindamiskriteeriumid: LOENG12 lk 3
Narratiiv loob tähendust, kordus kinnistab, loob turvatunnet Rütmilisest struktuurist saadav nauding > vrdl. korduse funktsioon luules Lugude `samasus' > ühe loo erinevad variatsioonid, nt. muinasjutu elas kord samasus muinasjutu staatuse tasandil, teatud ootused vormile ja sisule Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles.
Rütmilisest struktuurist saadav nauding > vrdl. korduse funktsioon luules Lugude ‘samasus’ > ühe loo erinevad variatsioonid, nt. muinasjutu elas kord samasus muinasjutu staatuse tasandil, teatud ootused vormile ja sisule Millest tuleneb vajadus lugude järele, milline loo osa on keskne (nt. tegelased, kontekst, teema)? > lugu, loolisus (plot, sündmuste korrapärane järgnevus) Lugude süvastruktuur, lugude tüpoloogiad (Propp, Muinasjuttude morfoloogia) Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku
*vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus. Anakrooniad - prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade). Anakroonia võib loo sisse tuua kõiketeadev jutustaja või mõni tegelane, siis on see looga seotud. Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires. Tüpoloogiaid: Vladimir Propp - lugude süvastruktuur, funktsionaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud. Algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. C.G.Jung - erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid - tekivad kollektiivsesse alateadvusesse talletunud arhetüübid, kirjandus väljendab neid. Müüt. Müüdi määratlus. Müüdi tüüpe
3.Elustrateegia olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide järgi taime elutsükli erinevate faaside ajal. 4.Funktsionaalne rühm mingi tunnuse või tunnuste komplekti poolest sarnased liigid. Miks sellised funktsionaalsed tüpoloogiad? Kui on vaja kirjeldada taime elukäiku, ennustada liigi hakkama saamist mingites uutes tingimustes vmt, siis on üksikute tunnuste kaudu liigi kirjeldamine oluliselt töömahukam kui üldise tüpoloogia abil. Funktsionaalne tüpoloogia võimaldab üldistada ning asetada konkreetsed tunnused ka konteksti. Lisaks võimaldab välja selgitada olulised funktsionaalsed tunnused. Klassifitseerimise 3 põhisuunda: 1.Evolutsiooniline, eluvormide tekke uurimine (Goethe, Serebrjakov); 2
Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents
Põhitunnuste rikkumist tajutakse normist kõrvalekaldena. Tegu võib olla kas kehva või uuendusliku autoriga. Dramaturgiline tekst tugineb teistele tekstidele, mõeldud teatris draamateosena esitamiseks. Kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend. Võib olla fikseeritud, ent tihti sünnib proovide käigus. Dramatiseering eepilise teksti töötlemine näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. Tüpoloogiad ehk kuidas on loodud? · Alusteksti hõlmatus: osa , 1 või mitu alusteksti · Dominant ehk lähtepunkt: - Lugu saab täielikult ümber jutustada - Tegelane romaani sündmustik ühe tegelase vaatepunktist - Tekstimaailm püütakse teksti poeetikat, keskkonda jne edasi anda - Idee ehk kontseptsioon · Metatekstuaalne suhe alustekstiga: - Soostuv ütleb sama mis alustekst - Poleemiline vaidleb alustekstiga, lükkab ümber
heaolu loomisel ja eeldused süsteemseks võrdluseks senise kulutustekeskse lähenemise kõrvale. Heaoluriikide kvaliteet pigem sõltumatu, mitte sõltuv muutuja. Segadus tüpoloogiate ja ideaaltüüpide vahel Francis Castles (1993): Welfare families. Muutujad: Geograafiline asukoht, keel, kultuur, traditsioonid, ajalugu. Neli perekonda: Anglo-Saksi (UK, Iirimaa + USA, Uus-Meremaa, Austraalia), Nordic, Mandri-Euroopa, Lõuna-Euroopa (Kreeka, Portugal, Hispaania). Uued tüpoloogiad: Fookus: ümberjaotamiselt investeeringutele. A.Giddens- lääneriikide ümber vaatamine. Ian Gough (2004)- tüpoloogia laiendamine arengumaailmale: Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel)
aitas teha formaalse fotograafia esteetiliseks. Ekponeeritud tööd hõlmasid abstraktsust ja funktsionaalsust. Fotoajaloo allikad/probleemid: kirjutati kultuuri vaakumissemetropoliitkeskusedtehnikakeskused kronoloogiliselt piiratud sovinism: sooline, geograafiline. ajalugu on minevik, uuem ots ,,segane". Ajalugu kui diakroonne maailmapilt: Ajalugu- ühte vaatamise viis tsükliline. Dirakroonia(eelnevus-järgnevus). Sellele vastavad kronoloogiad. Sünkroonia, akroonia jne- sellele vastavad tüpoloogiad. 2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis Eelmodernism-esmae periood avaldas teadmisi autoriteetsetest allikatest. Sellel ajal usuti, et ülimtõde on olemas ja selleni võib jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing.
ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad, Rabastuvad metsad, Samblasoometsad, kõdusoometsad. 57. Mis on metsatüüp? Tooge näiteid. Metsatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsade tüpidiseerumisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Et metsatüüpide liigitamisel on üldjuhul määrava tähtsusega kasvukohatingimused, siis tavaliselt räägitakse vastavatest (metsa)[kasvukohatüüp]]idest (näiteks pohlakasvukohatüüp), mille raames eristatakse kitsamaid metsatüüpe (näiteks pohlamännik). 58. Arumetsade klassi üldiseloomustus. Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm)
võistlemisega haakuvad küsimused. Kuigi siinkirjutaja suhtub kriitiliselt igasugustesse “tüpologiseerimis- tesse”, olles kaugel arvamusest, et niisugust keerulist olevust nagu inimene saab mingitesse raamidesse paigutada, on raamatus sellele siiski pisut lõivu makstud. Maailma andekusuurijate ja praktikute konverentsidel kuuldud ettekannetest on kujunenud arusaam, et praktilises nõustamistegevuses on sellised “tüpoloogiad” kaunis tõhusaks abiks. Selle raamatu kontekstis võiks neist kasu olla eeskätt äratundmisel, et selliseid lapsi on teisigi, samu- ti aitavad need lapsevanemal või õpetajal paremini mõista lapse käitumist. Sama eesmärki kannavad ka raamatu lisas toodud hindamisskaalad – need peaksid aitama vaid teravdada täiskasvanute pilku lapse omaduste ja isiku- pära suhtes, mitte mingil juhul ei tohi neid kasutada “sildistamiseks”.
annaabi.ee 
