seda, kas inimene suitsetab või ei suitseta. Logistilise regressiooni mudel oli statistiliselt oluline, χ2 (37) = 21.257, p < .001, R2 = 4.9-9.1% (Cox & Snelli ja Nagelkerke), sensitivity = 99.5%, specificity = 0%. Mitte-suitsetamist ennustas kaalu suurenemine (Exp(B) = 1.038, p < .05). Samuti ennustas suitsetamist tervisele antud hinnang (Exp(B) = 1.440, p < .05) – kui tervisele antud hinnang suurenes, siis vastaja suurema tõenäosusega ei suitsetanud. Faktoranalüüs Analüüsimeetod tunnuste omavaheliste seoste uurimiseks Faktor ehk mingi latentne konstrukt, mida ei saa otseselt mõõta (nt intelligentsus, motivatsioon) Faktorite arvutamine kaudsete mõõtmiste kaudu (nt küsimustikud) – põhineb korrelatsioonimaatriksil ehk tugineb muutujate omavahelistele seostele. Tüübid: o Uuriv faktoranalüüs (exploratory FA) – eesmärk otsida andmetest ühiseid
väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamine ning nende testide tulemuste analüüs ja tõlgendamine. Psühhomeetriline arusaam intelligentsusest on katse mõista intelligentsuse olemust, uurides intelligentsustestide tulemuste seaduspärasusi (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.2. FAKTORANALÜÜS Faktoranalüüs on statistiline meetod, mille abil uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad. Faktoranalüüsi abil otsitakse testide tulemuste ühiseid faktoreid. Teste tehes, on faktoranalüüs kinnitanud, et kõikidel intelligentsustestide komponentidel on olemas ühine tegur (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.3. ÜLDINE INTELLIGENTSUS
Faktoranalüüsi ülesanne Andmefailis smartphone_addiction.sav on inimeste vastused 18-le nutitelefonide kasutamist puudutavale küsimusele. 1) Uurige kõigepealt, milliseid väiteid on inimestele esitatud. 2) Tehke faktoranalüüs 18 kõigi muutujatega. (Määrake maksimaalseks faktorite arvuks kõigepealt 6). 3) Millist faktorite eraldamise meetodit kasutasite? Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1%
Faktoranalüüsi ülesanne Andmefailis smartphone_addiction.sav on inimeste vastused 18-le nutitelefonide kasutamist puudutavale küsimusele. 1) Uurige kõigepealt, milliseid väiteid on inimestele esitatud. 2) Tehke faktoranalüüs 18 kõigi muutujatega. (Määrake maksimaalseks faktorite arvuks kõigepealt 6). 3) Millist faktorite eraldamise meetodit kasutasite? Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1%
sobivuse kohta lineaarsesse mudelisse. Otsustus ühe sõltumatu tunnuse põhjal. H0: Antud sõltumatu tunnus ei aita oluliselt kirjeldada sõltuva tunnuse varieeruvust. => (Pr > |t|) < 0.05 5 / 10 6.5 Kui kõik tunnused sobivad mudelisse, kuid tahame ühe neist välja visata - kumma karakteristiku (parameter estimate "B", standardized estimate "beta") järgi me otsustuse teeme (näite põhjal). 7 Faktoranalüüs 7.1 Mis eesmärk on faktoranalüüsi kasutamisel? Faktoranalüüsi eesmärgiks on tunnusruumi kokkusurumine, mille käigus asendatakse etteantud tunnused väiksema arvu faktortunnustega. 7.2 Mis on (tunnuse) kommunaliteet? Mis on (R väljundis) tunnuse unikaalsus (uniqueness)? Tunnuse kommunaliteet näitab, kui suures osa sellest tunnusest kirjeldavad ära kõik allesjäetud olulised faktorid. Kommunaliteet on iga tunnuse rea väärtuste ruutude summa. 7
protsesse lisati vastandid – antonüümid) Kategooriate arv (4,500 sõna 160 kategooriaks, hiljem 181-‐182 kategooriat, korduvad eemaldades 171 kategooriat) Klasteriseerimine (100 inimese hinnagud, jõudis 67 rühmani -‐> 25 bipolaarset rühma igaühes 12 elementi) Faktoranalüüs (aluseks 13 gruppi, treeniti, hinnangud kollereeritud vähemalt r=0.60; andis interpretsatsiooni 12 kalodeeritud fakorile, mis moodustavad esimesed faktorid tema 16 faktori küsimustikust. • Leksikaalne lähenemine ja suur viisik
/ Näitab, et korrektselt saab järeldada nii suure protsendi osalejate kohta kui vaadata tabeli Classification Table(a) alumist protsenti. Tabel Variables of the equation: Esimese tulba põhjal saab välja kirjutada regressioonivalemi ja viimase tulba põhjal saab otsustada sõltumatu muutuja mõju üle (mida lähemal 1-le, seda väiksem mõjujõud sellel teguril on). + saab vaadata sig'i. Faktoranalüüs Faktoranalüüs: Analyze - Dimension Reduction - Factor (muutujateks valida need, mille faktorstruktuuri uurida tahetakse, näiteks kõik alatestid) Kui soovitakse teha peakomponentide analüüs, siis ei ole rohkem midagi muuta vaja, lihtsalt OK. Aga meie kursuse raames tuleb kasutada teistsugust analüüsi - samas aknas vajutada paremalt Extraction - sealt üleval valida rippmenüüst Principal Axis Factoring - OK Communalities tabel (output aknas):
mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne
101.036) 18 *Sulgudes on ära toodud standardhälve. Skaala: 1-5, kus 1= väga oluline ja 5 väga mitte-oluline Et näha, kas leitud kriteeriumid on võimalik jagada kategooriatesse, viidi kogutud andmetega läbi uurimuslik faktoranalüüs (exploratory factor analysis). Sellele eelnes Bartletti test, mis näitas, et mitmed teenuse tegurid olid omavahel tugevas korrelatsioonis. Lisaks viidi läbi mitmeid teisi analüüse. Analüüside tulemused andsid viis ühist komponenti: teenuse
Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid (Trait)
Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid (Trait)
Analüüs ja interpretatsioon on erinevad tegevused, mis on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku mõjutatavad. Turundusuuringute tulemuste analüüsimeetodid jagatakse kahte laia kategooriasse: - madala taseme meetodid ( rist- ja maatrikstabelite koostamine, statistiliste näitarvude kasutamine…), - kõrgema taseme meetodid (korrelatsioon/regressioonanalüüs, diskriminantanalüüs, klasteranalüüs, faktoranalüüs …). Risttabelite koostamine Lähtepunktiks risttabelite koostamisel on lihtsa ühedimensionaalse andmekogumi moodustamine. Sellele järgneb nende andmete grupperimine kahte või enamasse kategooriasse, vastavalt uurimisülesande vajadusele. Näide Liiklusõnnetuse andmete analüüs: Tabel 1 Autojuhtide liiklusõnnetuse määr Arv % Ei ole olnud liiklusõnnetuses 8699 62
Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient probleem: erineva vanusega laste võrdlemine Psühhomeetrilised intelligentsuse mudelid Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72,
Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient probleem: erineva vanusega laste võrdlemine Psühhomeetrilised intelligentsuse mudelid Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72,
tekst ,328 Extraction Method: Maximum Likelihood. Rotation Method: Oblimin with Kaiser Normalization. a. Rotation converged in 4 iterations. Peakomponentide analüüs Peakomponentide analüüsi eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. Peakomponentide analüüsi käigus tekitatakse uued muutujad lihtsalt kui lineaarkombinatsioonid mõõdetud muutujatest (vaadake loengu konspektist jooniseid). Faktoranalüüsi on mõistlik kasutada, kui uurija on huvitatud faktoritest, mis
väärtuse): kui on teada, et omaduste (testide) X ja Y vahel on kõrge korrelatsioon, siis saame X-I tulemuste abil ennustada tulemusi testis Y. Näiteks enamik sisseastumiseksami või töölevõtmise teste/katseid baseerub sellistel ennustustel. Regressioonanalüüs - muutujatevaheliste seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Lineaarne regressioon - võimaldab väljendade ennustatavaid suurusi; Faktoranalüüs - korrelatsioonimaatriksi töötlus eesmärgiga saada suurest andmehulgast teatud põhidimensioonidel rajanev struktuur. 5. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused. Norm tähendab standardit, millega testis saadud skoore võrreldakse. Saame öelda, kas ühe indiviidi tulemus on kõrge, keskm., madal... Seda saab öelda ainult millegi suhtes! Norm (konkreetses mõttes) on populatsiooni keskmine tulemus (teat. piirides). Normgrupi omadused:
Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt.
– Non-response bias – Early/late respondent bias (kas hilisemad vastajad, mitme meeldetuletuse peale vastajad on n. optimistlikumad/pessimistlikumad kui varajasemad vastajad) – Missing value analysis. Kas puuduvates andmete esineb mingeid mustreid Bias: Konstantselt üle/alapakkujad vastajad. N. vastajad kes enamus/paljudes vastustest valivad ‘ei tea’, ‘arvamus puudub’ Structural Equation Modeling (SEM) - Mitmete statistiliste analüüside (n. regressioon ja faktoranalüüs) üheaegne kontroll ja teostamine. • SEM on pigem kinnitav kui avastav. • Sisemise valiidsuse ohud.– Mõõteriista muutmine uuringu ajal. – Vastajad saavad uuringu käigus targemaks ja muudavad oma arvamusi • Välise valiidsuse ohud.: – Uurija üldistab tulemused alusetult väljapoole sihtrühma. Kvalitatiivne uuring: – Kuidas sotsiaalset maailma tõlgendada, mõista, tajuda ja moodustada. – Baseerub paindlikele ja tundlikele meetoditele.
Uurimuses kasutatavad metoodikad: J. Sõerdi ja L. Tamme adapteeritud Tasola testi 7-11 aastaste laste vaimsete võimete diagnoosimiseks. J. Sõerdi (1994) testi 6.-9. klassi õpilaste intelligentsi mõõtmiseks. Ankeedid andekate laste koolimeeldivuse, isiksuseomaduste ja hobide uurimiseks. Ankeedid andekate õpilaste isiksuseomaduste kaardistamiseks. Uurimustulemused Erinevate tunnuste põhjal tehtud faktoranalüüs tõi välja 5 olulist faktorit, millest esimest võib nimetada koolimeeldivuseks osatähtsus 27,6 %. Selles faktoris domineerivad nimelt positiivsed tunnused, nagu rahulolu, õnnestumine, vaimustuse tunne. Andekatele üldiselt meeldib koolis käia, kuid tulemused ei olnud ühesed, sest pooled õpilastest märkisid, et tunnevad vaid mõnikord rahulolu ja pole koolist eriti vaimustatud. Pea neljandik väitis, et nad ei ole õppimises püüdlikud ja see on nende jaoks vahel rutiinne tegevus
sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega.
· Eeldused (normaaljaotus) · Andmeanalüüsid o Parameetrilised testid (peavad vastama eeldustele) o Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva atribuudi keskväärtuste võrdlemine) Korrelatsioon - seose tugevus kahe pideva atribuudi vahel Regressioon - millisel määral sõltumatud atribuudid mõjutavad sõltuvat atribuuti, mängitakse läbi erinevad kombinatsioonid Faktoranalüüs - lubab vähendada atribuutide arvu vähemaks hulgaks faktoriteks o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus o Mitteparameetrilised testid Chi-ruut - atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava väärtusega (usaldusväärsus) KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused:
Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“ kursusi (Alfred Binet). Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab). Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004). WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed.
Dc q ehk valemid (2) + (5) = (8) b) töökulude üldise mõju osatähtsus El q ehk valemid (3) + (6) = (9) x Isokvandid - sama toodangu koguse jooned x Isokliinid näitavad ressursside asendatavust x Isokost - sama maksumuse joon 3.4. Faktoranalüüs Sotsiaalteadustes on uuritav näitaja sageli sõltuv paljudest argumentidest, mille omavahelise sõltuvuse kohta on raske teha järeldusi. Faktoranalüüsi abil asendatakse mõõdetud argumendid tunnused) vähema arvu üksteisest sõltumatute üldistatud tunnustega (faktoritega), mille puhul multikollineaarsus on välistatud. Faktorid on tavaliselt kvalitatiivsed suurused. Kuna tunnuste arv väheneb ja seos esialgsete muutujatega on ligikaudne, siis osa infot läheb paratamatult kaduma.
Loovus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W
(meestel). KLASSIFITSEERIV PARADIGMA FAKTOR-ANALÜÜTILINE LÄHENEMINE. RAYMOND B. CATTELL (1905-1998) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. METODOLOOGIA: Andmed. L -andmed (l-data, life) – igapäevaelu sõndmused, toimingud, päevikud. Q- andmed (questionnaire) – arvamused, hinnangud hoiakud. T- andmed (T-data, test) – näit. Projektiivtestid. Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs. - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi. - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra. Faktor=isiksusejoon. Eesmärk: faktorite arvu leidmine. Nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine. R-tehnika (R-technique) – nomoteetiline lähenemine. P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel. ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID: Isiksus – isiksusejoonte struktuur.
mitmemõõtmeline analüüs Regressioonanalüüs võimaldab kirjeldada uuritava muutuja ja seda tõenäoliselt mõjutavate muutujate (predictors) vahelisi seoseid Mis mõjutab noorte kodanikukompetentsust? Y = b0 + b1x1 + b2x2 + ... + b6x6 Y - sõltuv tunnus X - sõltumatu tunnus b regressioonimudeli kordaja Klasteranalüüs kasutatakse objektide kui ka tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel Faktoranalüüs eesmärk leida ühisosa omavad tunnused ja moodustada nende põhjal uued kirjeldavad muutujad e faktorid 7. LOENG KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvalitatiivi märksõnad Väike valim Sügavuti minek Varjatud mehhanismid, põhjused Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine Erinevad muutujad üksteisega põimunud ja mõjutavad protsesse/tulemeid
aspekt). Enamik isiksuse uurijaid seab esikohale teatavate isiksusjoonte kindlakstegemise ja selle, kuidas indiviidid erinevad üksteisest nende joonte poolest. Kuna isiksusjooni on väga suur hulk, on püütud nende hulka vähendada, koondada paljude erijoonte kirjeldused väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus analüüsitakse suurt hulka andmeid, otsides väiksemat arvu neid ühendavaid faktoreid. Raymond Cattell oli esimesi, kasutas faktoranalüüsi sadade isiksusejoonete koondamiseks 16 faktori ehk dimensiooni alla. Nende dimensioonide mõõtmiseks kostas ta spetsiaalse isiksuse küsimustiku, mille eri versioone on psühholoogid kasutanud aastakümneid. Tavaliselt on dimensioonid bipolaarsed ja iga indiviid kogub igas dimensioonis kas kõrgeid või madalaid väärtusi
· 18 000 terminit on efektiivseks kommunikatsiooniks selgelt liiga palju · Samuti on selge, et sõnad nagu Pickwickian ja quixotic ei väljenda universaalseid inimlikke kvaliteete, st iga inimese kohta ei saa öelda, et teda iseloomustaks mingi kindel pikviklikkuse või donkihhotluse määr. · Allport eristab idiograafilisi ja nomoteetilisi omadusi (traits). Korrelatsioon · Üks võimalus selle mitmekesisuse vähendamiseks on vaadata, millised omadused empiiriliselt sageli koos esinevad. Faktoranalüüs · Mitmemõõtmelise statistika meetod andmehulga vähendamiseks ning tunnustevahelise struktuuri kirjeldamiseks · Vaadeldud tunnuseid kirjeldatakse oletatavate tunnuste (faktorite) ja juhusliku "vea" (unikaalsuse) kombinatsioonina Üldfaktor · Kõigis isiksuseomadustes on hinnanguline komponent. · See on osaliselt seletatav vastamisstiilide ja motiividega (ilustatud kirjeldused), kuid osaliselt ka positiivsete omaduste tegeliku kovariatsiooniga.
• Kretshmer ja Sheldon kehatüüp Endomorfne- Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne. Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik. – pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • G. Allport – Kesksed ja teisesed tunnusjooned Uuris, millised on üldse sõnad, mis on inimese iseloomustamiseks välja mõeldud. Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • R. Cattell – faktoranalüüs • 1946 • 16PF - 16 Personality Factor Scale • 185 väidet 56 57 Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • H.J. Eysenck 1916 – 1997 • Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire • Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16 isiksusefaktorit. Ekstravertsus ja introvertsus Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria järgi esimene põhimõõde. Neurootilisus emotsionaalne stabiilsus, teine põhimõõde Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R
ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16 isiksusefaktorit. Ekstravertsus ja introvertsus Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria järgi esimene põhimõõde. Neurootilisus emotsionaalne stabiilsus, teine põhimõõde Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R
sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega.
kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell faktoranalüüs EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Eysenck'i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus
Näitab seose olemasolu, selle tugevust ja olulisust 2 muutuja vahle ◦Positiivne seos ◦Negatiivne seos ◦Puuduv või väga nõrk Seose tugevus ja stat.olulisus on eri asjad Ei näita mis mida mõjutab Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs Regressioonanalüüs – võimaldab kirjeldada uuritava muutuja ja seda tõenäoliselt mõjutavate muutujate (predictors) vahelisi seoseid ◦Mis mõjutab noorte kodanikukompetentsust? Faktoranalüüs - eesmärk leida ühisosa omavad tunnused ja moodustada nende põhjal uued kirjeldavad muutujad e. faktorid Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs Klasteranalüüs – kasutatakse objektide kui ka tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel Kvantitatiivne kontentanalüüs I • Tekstide (enamasti meediatekstide kui ka dokumentide) analüüs kvantitatiivsete meetoditega • Tulemuseks arvud ja sagedustabelid: Näiteks: – mitu korda mõnda poliitikut mainiti,
kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats – 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell – faktoranalüüs EPQ – Eysenck’s Personality Questionnaire Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus
· Hippokrates 4 temperamenditüüpi · Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · G. Allport 1930ndad Kesksed ja teisesed tunnusjooned · R. Cattell faktoranalüüs 1940ndad · 1946 · 16PF - 16 Personality Factor Scale · 185 väidet Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · H.J. Eysenck 1916-1997 · Bioloogiline tunnusjoonte teooria Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus · EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996 · Seadumused: Pole vahetult jälgitavad
ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid. ja need omakorda taanduvad harjumuspräastele reageeringutele. Hierarhiline süsteem kolme põhidimensioonina.
Sisemine valiidsus: - Põhjus eelneb ajateljel tagajärjele. Põhjusel ja tagajärjel on seos. Puuduvad alternatiivsed seletused tagajärjele Välimine valiidsus - Kuivõrd me saame üldistada tulemusi laiemale populatsioonile ja neid valiidsuseid on veel – nt. Ökoloogiline v Faktorite teooriad... Üks psühhomeetrilise lähenemise põhiprobleeme – kas vaimset võimekust üks või mitu? Faktoranalüüs – statistiline meetod hulga omavahel korreleeruvate andmete koondamiseks väiksemale hulgale Charles Edward Spearman - Faktoranalüüsi väljatöötaja... Intelligentsuse kahefaktoriline teooria g faktor, üksikküsimuste spetsiifika, mõõtmisviga Kriitika: grupifaktorite olemasolu (Sir Cyril Burt) L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺ On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.)
enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused. Kevade: · Melanhoolik Arno · Flegmaatik Tõnisson · Koleerik Toots · Sangviinik Imelik Omaduste aluseks on kaasasündinud reageerimistüüp välistele ja sisemistele ärritajatele; oluline on aktivatsioonimehhanismi mõju, millest sõltud ekstra- või intravertsuse väljakujunemine (+ psühhopaatilisus). Isiksuse omaduste mõõtmine · Vaatlus · Biograafiline meetod · CV
mõõdavad. Sellel kõige moodsamal ja uuemal teoorial on ka mõned küsimärgid. Kõik vead ja probleemid ei ole veel välja tulnud. Üks suur küsimärk, mis selle teooria kohta on õhus, on see, et vahel tundub, et see on statistiline teooria. Need kõik faktorid joonistuvad välja suure andmetekogu puhul, aga üksiku katseisiku puhul ei pruugi alati need faktorid välja joonistuda. Teine probleem, mis selle puhul on, on see, et see faktoranalüüs, mille põhjal see teooria loodi, arvestab erinevate isiksuseomaduste lineaarseid mõjusid ehk üks üheseid mõjusid. Päris kindlasti ei ole isiksuses asjad ainult üks üheselt seotud. Tihtipeale teised omadused mõjutavad ka üksteist. See teooria ei arvesta kaudsemaid seoseid isiksuseomaduste vahel. Seetõttu ei pruugi see teooria olla väga täpne. Kolmas probleem on üks printsiip, mille vastu on rikutud, kuid psühholoogias on proovitud selle printsiibi vastu mitte eksida
omaduse ilmutamiseks sobivate ülesannete valimist testi koosseisu. Idee poolest sellele sarnane, kuid protseduuriliselt erinev on konstruktiivvaliidsus ehk faktorvaliidsus. Siin ei lähtuta loogilisest © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 92 analüüsist, vaid tehakse faktoranalüüs ja leitakse kogu testi (või tema ülesannete gruppide) seosed ilmnevate faktoritega, mis vajavad seejärel sõnastamist (defineerimist). Võrdleva ehk konkureeriva valiidsuse näiteks on antud testi seos (korrelatsioon) mingi kriteeriumiga. Kriteeriumina kasutatakse sageli ekstreemgruppide tulemusi. Vaimse arengu testi konkureeriva valiidsuse määramiseks võrdleme selle testi tulemusi agengupeetusega ja üliandekate laste gruppide vahel
annaabi.ee 
