Vaimse võimekuse kontseptsioonid (1)

Q: Kuidas mõõta vaimset pingutust?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Q: Mida rakendab lahendamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Q: Millise infoga on tegemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Q: Milleni viib operatsiooni rakendamine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Psühholoogia - Isiksusepsühholoogia

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas mõõta vaimset pingutust?
Mida rakendab lahendamiseks?
Millise infoga on tegemist?
Milleni viib operatsiooni rakendamine ?

Vaimse võimekuse kontseptsioonid
I Ülevaade probleemidest
1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem.

Psühhomeetria
intelligentsustestid & IQ
valiidsus
1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid
moodulid
praktiline intelligentsus
haridus ja vaimsed võimed

Vaimsed võimed ja kultuur
sotsialiseerumine
naiivne kontsepsioon võimetest

Areng ja vaimsed võimed
Piaget, Võgotski
staadiumid, “dünaamiline” testimine

Bioloogiline lähenemine
aju anatoomia ja füsioloogia
2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem

Testide reliaablus
IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti)
madal korrelatsioon (keskmine r =.36)
2.2. Testide ennustav valiidsus
IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 )
IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55)
IQ ja vanemate SES
IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50)
IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 )

IQ ja infotöötlus
IQ ja kognitiivsed protsessid
IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30)
IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 )
IQ ja VEP
3. Pärilikkus ja intelligentsus
3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon
pärilikkuse indeks kuni h2 =.80
3.2. Rassilised erinevused
3.3. Soolised erinevused
4. Keskkond ja intelligentsus

Sotsiaalsed faktorid
maa ja linn
kool ja intelligentsus
vanemate IQ ja laste IQ
vaimsete võimed ja arenguprogrammid
perekond

Bioloogilised faktorid
alatoitumus
alkohol
enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed
keskkonna saastatus
4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine
Flynn’i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga)

Individuaalne variatiivsus
isiksus ja vaimsed võimed
II Vaimsete võimete Mudelid
a) Psühhomeetrilised mudelid
Mõõtmine
Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid
Probleem: mentaalsed protsessid
b) Komputatsioonilised mudelid
Algoritm
Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus
Probleem: intelligentsuse struktuur
c) Bioloogilised mudelid
Füsioloogiline protsess
Eelis: efektiivne diagnostika
Probleem: aju ja käitumine
d) Antropoloogilised mudelid
Kultuur
Eelis: kultuurilised erinevused
Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid
e) Süsteemsed mudelid
Süsteem
Eelis: universaalsus
Probleem: mõõtmine, abstraktsed konstruktid
III Psühhofüüsikaline lähenemine vaimsetele võimetele
Charles Robert Darwin (1809-1882)
“On the origin of species by means of natural selection , or the preservation of favoured races in the struggle for life”. London: Murray , 1859.
pt. VII. “Instinct”
a) struktuuride ja protsesside variatiivsus
b) struktuuride pidevus
c) struktuuride ja protsesside funktsionaalsus
käitumine ja omadused
Francis Galton (1822-1911)
“Whenever you can, count ”
1. “Hereditary genius : An inquiry into its laws and consequences ”. London: Macmillan, 1869.
looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus
1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest)
a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge ’i Ülikoolis
b) võimete jaotuvus
c) võimete pärilikkus
d) omaduste määratlemise suhtelisus
2. “ English men of science : Their nature and nuture.” London, Macmillan, 1875.
keskkond ja pärilikkus ; eugeenika
“The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment” Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665.
rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu:
a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel
b) soodustada varajast abielu
c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused
3. “Inquiries into human faculty and its development ”. London: Dent , 1883.
Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat.
kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne.
võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus
andekus : suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus.
ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine
James McKeen Cattell (1860-1944)
psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888),
Columbia Ülikoolis (1891)
Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380.
esmakordselt termin “ mental test”
a) mentaalsed testid paljude inimestega
b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne.
10 testi (algselt 50 )
1. Dünamomeeter
2. Käe liikumise kiirus.
3. Taktiilne eristuslävi käel.
4. Valulävi ( laubal )
5. Raskuste eristuslävi
6. Reaktsiooniaeg helisignaalile
7. Värvi nimetamise kiirus
8. Joone poolitamise täpsus
9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus
10. Konsonantide hulga meeldejätmine.
Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity )
IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele
Hermann Ebbinghaus (1850-1909)
1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus
Kas hommikused või õhtused tunnid ?
Kas muuta koolitundide sisu või mitte?
Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897 , 13, S. 401-459.
Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust?
väsimus ja taktiilne tundlikkus
psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid

Vaimse võimekuse määratlus
taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine
II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks
Tekst, milles puudusid tähed
Lünktest completion test
õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed.
Alfred Binet (1857-1911)
Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L’Année psychologique, 1895, 2, 411-465.
Victor Henri (1872-1940)
individuaalspsühholoogia:
kaks olulist probleemi:
a) psüühiliste protsesside varieeruvus indiviididel
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil
individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.);
praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine.
test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri.
Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) :
mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele , muusikaline mälu, värvidele, numbritele)
eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte,
mis paigutatud kolme ritta )
kujutlusvõime ( “tindiplekk”, abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine)
tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine , korrektuurtest, metronoom )
arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine)
sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
esteetilised tunded ( assotsiatsioonid värvilistele ruutudele)
moraalsed tunded (reaktsioonid piltidele)
lihastugevus ja tahe (dünamomeeter)
motoorsed võimed (nõela paneme läbi peene augu , koputamine)
tajuvõimed (hindamine, kui mitu korda üks joon mahub pikema joone sisse)
Intelligentsus - mõistmine, arusaamine, taipamine , kohanemine , hea maitse
Test mõõdab kõikide komponentide keskmist, mitte ühte üldist võimekust.
Binet, A. L’Étude expérimentale de l’intélligence. Paris: Schleicher Frères & Cie, 1903. (30 testi)
“ mentaalne ortopeedia”
1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks.
Binet, A. et Simon ,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L’Année Psyhologique, 11,191-244.
Théophile Simon (1873-1961)
1905 Binet-Simon’i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega
meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks
klassifitseerimine (järjestusskaala)
idioot , imbetsill, moron (kr. moros - juhm)
idee: võrdlus keskmise intelligentsusega
empiiriline kriteerium :
3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière’i kliiniku lapsed.
Näit.
Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon : Puukuubik käeseljal.
Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo.
Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud.
1908. Binet-Simon’i skaala: teine versioon
(normaalpopulatsioonile) - 59 testi; standardiseeritud 203 lapsel
3-13 aastastele
idioot: M.A.= 0-2 ; imbetsill: M.A. = 3-7 ;
moron: M.A. = 8-12
vaimne vanus
mental age - niveau intelléctuel - Intelligenzalter
vaimse vanuse leidmine
testid grupeeritakse vanuse järgi
testide valik: 75% vastava vanusega grupist (50+25)
1911. Binet-Simon’ skaala: kolmas versioon - 54 testi;
3,4,5,6,7,8,9,10,12,15,täiskasvanud
testid grupeeritud 5 kaupa
Näit.
M.A. 7. Näita paremat kätt ja vasakut kõrva.
M.A. 15 Leia 1 min. jooksul etteantud sõnale 3 riimuvat sõna
M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast
iga test annab 2/10 vaimsest vanusest
William Louis Stern (1871-1938)
Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig : Barth , 1900.
diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid.
eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride, sugude vahel
probleemid: a) erinevuste olemus; b) erinevusi determineerivad faktorid; c) erinevuste väljendus
meetodid: introspektsioon , kultuuri uurimine, testimine, eksperiment .
Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109.
Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele.
Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA
Intelligenzquotient = intelligence quotient
probleem: erineva vanusega laste võrdlemine
Psühhomeetrilised intelligentsuse mudelid
Charles Edward Spearman (1863-1945)
korrelatsioon, faktoranalüüs
Spearman, C. (1904 ) “General intelligence” objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293.
Universal Unity of Intellective Function
“Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions )”
Korrelatsioonid g - ga
classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72,
weight discrimination: 0.44
g - common (general) factor - general intelligence
s - specific factors
üldine intelligentsus, spetsiifiline intelligentsus
Spearman, C. 1923. The nature of ‘Intelligence’ and the principles of cognition. New York : The Macmillan Company.
Spearman, C. 1927. The abilities of man. Their nature and measurement. New York: The Macmillan Company.
g - vaimne energia (mental energy), füsioloogiline alus, (erinevad neuronite grupid); sünnipärane andekuse üldmäär, konstantne suurus.
s - vaimse energia avaldumisvormid , sõltuvad miljööst.
“g is essentially characterized by the combination
of noegenesis with abstractness”
noegenesis - seoste taipamine, tuletamine (vs. reproduktsioon )
abstractness - mõisted, kategooriad (vs. taju)
kõrge g (0.7-0.8): arvurea ülesanded, verbaalsed seosed, arusaamine, kujundite klassifitseerimine
keskmine g (0.4-0.6) : lausete lõpetamine, loendamise kiirus, kujundite äratundmine, kirjutamise kiirus
madal g (alla 0.3): liitmise kiirus, numbrite äratundmine
g laadungid suurenevad ülesande keerukuse ja teadvustatud kognitiivse aktiivsuse kasvuga.
Louis Leon Thurstone (1887-1955)
Esmased vaimsed võimed ( Primary mental abilities)
grupifaktorid (6-7)
sõltumatud
pärilikud
võimete profiil
Thurstone, L.L. 1938. Primary mental abilities. Psychometric Monograph, No.1, Chicago, University of Chicago Press
PMA omavahelised korrelatsioonid
N W V M R S
W .46
V .38 .51
M .18 .39 .39
R .54 .48 .54 .38
S .25 .17 .16 .14 .38
g .60 .68 .67 .47 .84 .33
Esmased vaimsed võimed (Primary mental abilities)
P - taju faktor ( Perceptual speed)
S - ruumiline faktor ( Spatial relations)
N - numbriline faktor ( Numerical ability )
V - verbaalne faktor (Verbal Comprehension)
W - sõnade voolavuse faktor (Word Fluency)
M - mälu faktor ( Memory )
R - mõtlemise faktor (Reasoning)
Ülesanded
P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas.
võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust
S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine
võime visualiseerida ruumilisi suhteid
N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus)
võime teostada arvutusi
V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad
võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest
W- sõnavara ; riimuvad sõnad
võime manipuleerida sõnadega
M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine
võime meelde jätta infot
R - arvuread; analoogiad
võime leida seaduspärasusi ja seoseid
Differential Aptitude Tests (DAT)
General Aptitude Test Battery (GATB)
Joy Paul Guilford (1897 -1988)
Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill , 1954.
Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY: McGraw Hill, 1967
Võimete testide vahel on madalad korrelatsioonid
(7000 korrelatsiooni, ca 20% r = 0.0).
Faktoranalüütiline lähenemine.
I Võimete jagunemine: 3 faktorit

perceptual dimension ( taju)

Tajuvõimed: näit. tundlikkus, tähelepanu

psychomotor dimension (psühhomotoorne)

Psühhomotoorsed: näit. jõud, kiirus, koordinatsioon, paindlikkus

intellectual dimension (vaimne)

Intellekti kirjeldamise 3 faktorit:
120 - 150 elementaarvõimet
II Structure of Intellect (SOI) - Intelligentsuse Struktuur
1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5)
protsess, mida rakendab lahendamiseks?
Intellect: Memory and Thinking
a. Memory (mälu) : info salvestamine
Numbrite meeldejätmine
b. Thinking (mõtlemine): cognition, production , evaluation
b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine
Sõnade tähendus
b2. Production (genereerimine):
olemasoleva info kasutamine
b21. Divergent Thinking ( divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine
Sõnade voolavus
b22. Convergent Thinking ( konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine
Piltide järjestus
b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja kasutatud info vastavuse, õigsuse jne. hindamine
Etteantud sümboli leidmine teiste seas
2) Contents ( sisu): (5)
millise infoga on tegemist?
Symbolic (sümbolid), arvud
Semantic (semantika), sõnad
Behavioral (käitumine), teiste käitumine
Auditory (audio), helid
Visual (visuaalne), pildid
3) Products (resultaat): (6)
milleni viib operatsiooni rakendamine ?

Units (ühikud), info ühikud

sõnade genereerimine

Classes ( klassid ), ühisosa erinevatel elementidel

sõnade klassifitseerimine

Relations (suhted), elementide vahelised seosed

suurem, pildimaatriks

Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik

mentaalne roteerimine

Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures
Implications (implikatsioonid= ennustused ), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid

sotsiaalne intelligentsus, empaatia
loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus )
III Joy Guilfordi panus
a) SOI - teoreetiline konstrukt.
Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena.
Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne.
b) Võimed isiksuse omadustena.
c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga.
d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika .
e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega.

omandamise kiirus
taseme saavutamise kiirus

f) Pärilikkuse osa.
Hierarhilised vaimsete võimete mudelid
Philip Ewart Vernon
(1905-1987)
Vernon, Philip E. (1950) The structure of human abilities. New York: Wiley.
hierarhiline struktuur
g - grupifaktor - spetsiifiline faktor
verbal-numerical-educational - v:ed
practical -mechanical-spatial- physical - k:m
v:ed - verbaalne, numbriline, tähelepanu, loogiline mõtlemine, arusaamine
mälu (visuaalne, assotsiatsioonid, sümbolid)
W, F
k:m - mehaaniline, ruumiline, manuaalne
mehhaaniline, psühhomotoorne, füüsiline
Raymond B. Cattell (1905-1998)
Cattell, R.B. (1963) Theory of fluid and crystalized intelligence: A critical experiment. Journal of Educational Psychology, 54, 1-22.
g kaks komponenti
gf – Fluid Intelligence (liikuv intelligentsus)

Teadmistest sõltumatu

Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel.
Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded.
gc – Crystallized Intelligence ( kristalliseerunud intelligentsus)
Sõltuv omandatud teadmistest.
Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega.
Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid.
Eristavad tunnused:
gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni.
Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc
gc ennustab paremini sooritusedukust.
gf - integreeriv võime, gc – abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused
III Süsteemsed mudelid
Robert J. Sternberg
(1949 - )
Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic theory of human intelligence. New York: Cambridge University Press.
Triarchic Theory of Intelligence
(Kolmekomponendiline intelligentsuse teooria)
kontekst, mentaalsed operatsioonid , kogemus
Kolm alateooriat:
1. contextual intelligence ( kontekstuaalne intelligentsus)
kultuuriline spetsiifilisus, kultuuriline relativism
“... purposive adaptation to, shaping of, and selection of real-world environments relevant to one’s life”
reaalsuse tajumine , tegevuste eesmärgipärasus, keskkonna valik, kohanemisedukus jne.
praktiline intelligentsus
Kriteerium:
edukas tegevus: arusaamine ja hinnang
(enda, teiste, karjäär)
ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus
enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega:
intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus
IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52
2. componential intelligence (osisintelligentsus)
Infotöötlus, kodeerimine , dekodeerimine, planeerimine , tähelepanu jaotamine jne.
Komponentide liigid:

Metakomponendid (metacomponents) - “ higher - order processes used in planning , monitoring, and decision making in task performance ”
intelligentsus: kiirus vs strateegia
insight’i probleemid - IQ ja kulutatud aeg (+.75)

Teostus (Performance components ) - (teostus, lahendus) “..are used in the execution of various strategies for task performance”.
variantide hindamine, seoste tuletamine, rakenduse hindamine jne.
mida aeglasem kodeerimine, seda paremad tulemused.

Omandamine ( knowledge -acquisition components) “...are processes used in gaining new knowledge”

Vajaliku info leidmine, info integreerimine tervikuks, võrdlused uue ja vana teadmise vahel
uued sõnad tuttavas kontekstis: kuidas saavad tähendusest aru.
verbaalne IQ ja arusaamine (+.60)
3. kogemuslik intelligentsus (experiential intelligence)
“ .. ability to learn from experience”
uudne situatsioon, tuttav situatsioon

tegutsemine uudse ülesandega ja uudses olukorras
uudne ülesanne: arusaamise mõttes, lahendamise mõttes

tegutsemine tuttava ülesandega ja tuttavas olukorras
automatiseeritud operatsioonid: lokaalne , paralleelne, teadvustamata ülesanne, situatsioon, resurss, tähelepanu, struktuur, oskus automatiseerida infotöötlust
insight’i ülesanded ja IQ +.60
“..that behavior is intelligent when it involves either or both of two sets of skills: adaptation to novelty and automatization of performance”.
Howard Gardner
(1943- )
Gardner, H. (1983). Frames of mind: The theory of multiple intelligences. New York: Basic Books .
Lingvistiline intelligentsus (Linguistic)
Operatsioonid: tundlikkus helidele, rütmile, sõnade tähendusele, keele funktsioonidele.
Väljendus: lugemine, kirjutamine, sõnadest arusaamine. (kirjanik, ajakirjanik)
Loogilis-matemaatiline intelligentsus (Logico-mathematical)
Operatsioonid: tundlikkus ja võime avastada loogilisi ning numbrilisi seoseid; loogilised tõestusahelad.
Väljendus: matemaatilised ja loogilised probleemid
(teadlane, matemaatik )
Muusikaline intelligentsus (Musical)
Operatsioonid: võime tajuda ja reprodutseerida helisid , rütmi, meloodiat, arusaamine muusikalisest väljendusest
Väljendus: helilooming, muusikalise struktuuri taju
(helilooja, muusik )
Ruumiline intelligentsus (Spatial)
Operatsioonid: ruumiliste suhete tajumine, ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine
Väljendus: kaardi lugemine. ( skulptor )
Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic)
Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon.
Väljendus: tants, pikamaajooks ( tantsija , sportlane)
Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal)
Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive , meeleolu ja adekvaatselt neile vastata.
Väljendus: suhted, arusaamine ( terapeut )
Intrapersonaalne intelligentsus (Intrapersonal)
Operatsioonid: võime eristada enda siseseisundeid, enda käitumise juhtimine, eneseteadvus .
Väljendus: enesest teadlik olemine (adekvaatne eneseteadvus)

.DOC Laadi alla originaalfail 33 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ksbajeva Õppematerjali autor

intell intelligent intelligence testid väljendus mental protsesside Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vaimse võimekuse kontseptsioonid

Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust? väsimus ja taktiilne tundlikkus psühhofüüsika ja kognitiivsed protsessid I. Vaimse võimekuse määratlus taiplikkus, mõistmine, elementidest terviku loomine II. Meetod vaimse väsimuse mõõtmiseks Tekst, milles puudusid tähed Lünktest completion test õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed. Alfred Binet (1857-1911) Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L'Année psychologique, 1895, 2, 411- 465. Victor Henri (1872-1940) individuaalspsühholoogia: kaks olulist probleemi:

Isiksusepsühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia

doc

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte

Isiksusepsühholoogia

doc

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Isiksusepsühholoogia

pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

Intelligentsuse uurimise peamised eesmärgid (1) inimeste võimete erinevuste täpne ja süstemaatiline kirjeldamine · mida täpsemat pilti on vaja, seda spetsiifilisemaid võimeid tuleb vaadata (2) välja selgitada, millised on inimeste võimete erinevuste tagajärjed mida teistest paremad võimed inimesele annavad ehk miks ja kuidas on intelligentsus üldse oluline · elukäigu mõttes oluliseim g ehk üldvõimekus (3) mõista, millest inimeste võimete erinevused tulenevad Vaimse võimekuse testide rakendamise valdkonnad · kooliküpsuse hindamine · karjäärinõustamine · sisseastumiskatsed · personalivalik · kliiniline psühholoogia, vaimse alaarengu diagnostika ... Rohkelt segadust määratlemisel Inimesed erinevad oma võime poolest: · mõista keerulisi ideid · kohaneda kiirelt keskkondlike muutustega · õppida kogemusest · mõtelda üldistes kategooriates · jõuda kiiresti probleemide lahenduseni

Enesejuhtimine

docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

Enesekohased väited - Valikvastustega küsimustikud - Vabad enesekirjeldused Teiste isikute väited Käitumine - Eksperimendid - Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

docx

Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine (vaimsete võimete testid), selle eesmärgid ja võimalused

seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905. aastal välja antud skaala panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks. See koosnes 30 testist, mis olid reastatud raskusastme järgi. Esimene neist nägi ette, et laps jälgiks silmadega põlevat tikku (Reynolds & Kamphaus, 1990, lk 5). Testide liigid Tänapäeval eristatakse üldise vaimse võimekuse, spetsiifiliste võimete ning oskuste ja teadmiste teste (Allik jt., 2002, lk 205). Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel personalivaliku ja akadeemilise õppe juures, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifilsite oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks

Pedagoogika

odt

MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID

23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid