Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu troonib eneseteostuse vajadus, mis Maslow´i teooria kohaselt hakkab inimese puhul tööle alles siis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. 12. Kaitsemehhanismid Repressioon ehk tõrjumine,regressioon ehk tagasimenek,ratsinaliseerimine,vastandamine,projektsioon ehk ülekandmine,eitus,asedamine 13. Eksternaalne kontrollkese v internaalne kontrollkese Eksternaalne-inimene mõtleb,et edu ja ebaedu tuleb välistest tingimustest,inimene on alluv ja pingutavad vähe Internaalne-inimene usub õpingutesse ja oma väimetesse ning üritab saavutada oma eesmärke.nende seisukohta on raske muuta.
Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus.
- Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs
Tugeva meelekindlusega inimesed on motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem stressitaluvus. Toimetuleku ja stressi seisukohalt peaks tähelepanu pöörama ka A-tüüpi käitumisele. A-tüüpi käitumisega inimesed on ambitsioonikad, neil on pidev ajapuudus, nad on kärsitud, ning sageli agresiivsed. Teada on ka, et lisaks eelpool toodud isiksusteomadustele on veel palju muud mis mõjutavad inimese toimetulekut, nagu näiteks internaalne versus eksternaalne kontrollilookus ning perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five
Teeb töö enam-vhem täpselt ära. Pole entusiasmi ennast proovile panna ja puudub ekstra panustamine. Loser – kui cruiser saab tükk aega tiksuda, siis ta muutub loseriks. Teda ei soovita, ja ta ei täida ome eesmärke. Siis kui lähen uude ettevõttesse, siis ma veel ei oska kõike ja olengi loser. Loser on see kes jookseb lati alt läbi tema suhtes on mingid ootused 23. Zygmundt Baumani 2 tegurit, mis määravad ära inimese karjääri. Saatus ja karakter e iseloom 24. Eksternaalne ja internaalne lähenemine karjääri planeerimisele. internaale on see et sul on see et sul sisemine see motivatsioon ja sisemine surve leida töö jne, aga see eksternaalne on see et sind pidevalt väliselt survestatakse. 25. Millal muutub karjääri planeerimine inimese jaoks oluliseks? Kriisidega ja ülemineku perioodidel. Tallinna Ülikool
the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming
the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming
Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese
Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. · Ebakindlus · Alternatiivide paljusus · Uued ja suuremad riskid · Kiired muutused · Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema (eksternaalne juhtimine internaalseks). · Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused.Rahvastiku vananemine, naiste kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse tõus. · Muutunud tööturg.Töösuhete lühenemine ning nende muutunud iseloom (projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse kasv. Ebakindluse kasv töövõtja jaoks, mis tekitas vajaduse olla pidevalt konkurentsivõimeline, et mitte välja kukkuda. · Elukutsete muutumine
sellest, kuidas inimene saaks sobitada töömaailma oma ellu. Uue paradigma eeldused Linnastumine Peresidemete nõrgenemine Majanduse globaliseerumine Tehnoloogia areng (infotehnoloogia) Kommunikatsioonikanalite areng Soorollide muutumine Töösuhete muutumine Töömaailma muutunud iseloom Ebakindlus Alternatiivide paljusus Uued ja suuremad riskid Kiired muutused Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). Konstruktivistlik paradigma Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Humanistlik. Konstruktivism (Mark Watson, 2006) Pole olemas absoluutset tõde. Oluline on tähendus, mille inimesed ümbritsevale annavad ja nende kogemused
● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside ● Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline) Mina-konseptsioon- teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle) MK sotsiaalne funktsioon- teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ära ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) MÕJUSTAMNIE Tsentraalne- loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu
· Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise
1996 Vance R. Peavy “New look in counselling” 1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic Counselling” 2003 Norman E. Amundson “Active Engagement: Enhancing the Career Counselling Process 3.Muutused töömaailmas, mis tekitavad vajaduse uue paradigme järele- Ebakindlus Alternatiivide paljusus Uued ja suuremad riskid Kiired muutused Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). 4.John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi+ kirjeldused – John Hollandi 50-datel aastatel esmakordselt avaldatud teooria juured on industriaalses joon-faktor mõtteviisis, kuid see sisaldab ka mõningaid humanistliku lähenemise aspekte. Ta keskendus inimese individuaalsete omaduste ja töö omaduste kokkuviimisele ( teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi keskkonnaga), võttes arvesse ka inimeste huvisid javõimeid. Ta kirjeldas 6
· Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise
Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm Võimukad teised meedikud Internaalne kontrollikese vs eksternaalne: Aktiivsem info otsimine keskkonnast (on seotud eesmärgi saavutamisega); Internaalse puhul suurem spontaansus saavutustele orienteeritud tegevustes (otsin ise midagi, et tervist parandada): enam valitakse väljakutsuvaid ülesandeid; lepitakse tasu edasilükkamisega (ka kinnituse edasilükkamisega e kui kohe ei saa kinnnitust), eksternaalne võtaks pigem valuvaigisti, et saaks ruttu kinnitust; Suuremad ja järjekindlamad püüded ennetada
- Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976 Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad. Internaalsem kontrollikese sõltub endast, ei õppind piisavalt. Eksternaalne kontrollikese materjali oli liiga palju, küsimused olid rasked jne. Internaalne- arvestab oma võimetega ja oma tegevusele eeldab vastavat tulemust. Algatusvõime, iseseisvamad, otsustelangetajad, uurivad. Otsuseid hiljem raske muuta. Mida internaalseb, seda rohkem otsitakse infot, et eesmärki saavutada. Raskustele peetakse paremini vastu. Lepitakse tulu ootamisega. Valitakse enam väljakutseid. Orienteeritud positiivsetele tulemustele. Ennetatakse terviseprobleeme. Enam
o andke oma alumist piiri teada o aktsepteerige ultimaatumeid o avaldage ärisaladusi, vaid üldtuntut Läbirääkimiste hindamine: · Kokkuleppe arukus · Usaldus, autentsus, kokkulepetest · Protsessi tõhusus kinnipidamine · Osalejatevahelised suhted · Suhte jätkuvus · Osalejate kahepoolne võidutunne Internaalne ja eksternaalne kontrollikeskus (Martin Seligman) Kas olukord kontrollib sind või sina olukorda? Eksternaalsed näevad end olustikust ja keskkonnast sõltuvana, lüüasaamine lõpeb passiivsusega, veendumus õpitud abitusena. Inimene, kes selgitab, et olukorda lahendada pole võimalik ei tee midagi ka siis kui olukord muutub. Meie õpitud, ehk kognitiivne kogemus on väga oluline. Kes tahab edu saavutada, peab tegutsema. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta asjade käiku. Meie
kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne
Emotsionaalne kurnatus * Depersonalisatsioon * Töö produktiivsuse alanemine LÄBIPÕLEMISE KUJUNEMISFAASID: Idealism ja entusiasm Stagnatsioon Abitus ja frustratsioon Apaatia LÄBIPÕLEMIST SOODUSTAVAD (kiirendavad) MÕJUFAKTORID * Inimese enda isikuga seonduvad omadused, uskumused ja käitumisviisid * Perfektsionism * Ebakindlus * Eksternaalne (väline) kontrollimehhanism * Ebaadekvaatsed kaitsed * Inimeste põhivajaduste rahuldamatus * Sotsiaalsete suhete võrgustiku puudumine 15 TÖÖKESKKOND: * Töökeskkonna vähene läbipaistvus * Administratsiooni vähene toetus, tunnustuse puudumine * Rollikonfliktid ja rolli ebaselgus * Halb mikrokliima * Vähene autonoomia * Autoritaarne juhtimisstiil
Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid. * Sotsiaalne mõju sotsiaalsed normid, keskkond, hoiakud * isiklikud eesmärgid (motivatsioon, erinevad kognitiivsed faktorid) * demograafilised faktorid (vanus jne), * tajutud riskiga seotud käitumine. Weinstein (1987) räägib sellega seonduvalt põhjendamatust optimismist
· Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs
mis on mu piirangud?; Missuguseid lugusid ma muutumine. Töömaailma muutunud isel: endast jutustan/tahan jutustada? Ebakindlus; Alternatiivide paljusus; Uued ja Hindamise roll nõustamisprotsessis- Hindamise suuremad riskid; Kiired muutused; Traditsioonide isel on muutunud kvantitatiivsest testimisest kadumine. In peab õppima ise oma eluga toime kvalitatiivseks hindamiseks, mille piirid tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). nõustamisprotsessiga pole alati selgelt eristatavad Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate (näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist.
plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta?
Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv.
Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes tulemuse määrab vedamine või juhus. Väline motivatsioon. Maslowi motivatsioonipüramiid (humanistlik lähenemine): üritas viia sotsiaalsed ja bioloogilised vajadused ühtesesse süsteemi. Kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimest motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad pingeid. Kõrgemaid
kingitused ja lilled (soobiv käitumisviis)aitavad mehel abikaasa hellust ja tähelepanu võita.Kinnistuste keskmised väärtused määratlevad ka vajaduse väärtuse .Rotter on seisukohal ,et enamik inimesi väärtustab kõiki vajadusi.Samas on olukordi ,kus üks või teine vajadus-seda rahuldav kinnistamine-muutub esmatähtsaks .Tegevusvabaduse aste on seotud ootusega,et mingi käitumisviis viib teatud vajaduse rahuldamist tagava kinnistamiseni. Internaalne ja eksternaalne kontrolli lookus. Kontrolli lookus näitab seda,kuivõrd inimesed arvavad suutvat kontrollida oma keskkonda ning järelikult selles hästi kohaneda.Eksternaalse lookusega isikud on arusaamisel,et ninde edu või ebaedu oleneb välistest asjaoludest:saatusest,juhusest,mõjukatest isikutest ja keskkonna ettenägematutest teguritest.Eksternaalid arvavad,et nad on oma saatuse ohvrid.Internaalid seevastu arvavad ,et nende
Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sisemine e Internaalne kontrollkese Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. Välimine e eksternaalne kontrollkese inimesed on veendunud, et kõik , mis nendega juhtub ei allu nende kontrollile vaid on kontrollitud väliste jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed ... on vähem rahulolevad oma tööga, nende absenteeismi tase on suurem, nad on töö juures kergemini häiritavad, nad on vähem pühendunud tööle ... kui internaalse kontrollkeskmega inimesed
(sini-must-valge lipp ei ütle loomadele ja lindudele midagi) Lähima arengu tsoon- Võgotski teooria keskne tee on seotud lähima arengu tsooniga. Erinevus, mida laps on võimeline saavutama ise või teiste abiga. Kui teda aidata siis ta saab selle omandada kõige kõrgemal viisil, et varsti saab, vajab abi. Lähim arengu tsoon loob pidevalt uut lähimat arengu tsoooni. Lapse areng on seotud kogemusega. Kogemus peab olema tähenduslik. Eksternaalne muutub in....... Täiskasvanu peamised verbaalsed, sotsiaalsed interaktsioonid, muutuvad lapsel hiljem vaimseteks funktsioonideks. Õpetaja peab püüdma anda midagi sellist mis baseerub eelmisel kogemusel ja oleks natuke raskem. Peab märkama lapse valmidust, potentsiaali. Mida rohkem lapsega tegeletakse (filmid, raamatud mida koos vaadatakse ja loetakse) on järgmise lähima arengutsooni loomine. Isik ise peab ka tahtma õppida, saab luua ainult keskkonna kus õppida
Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal, kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54. eluaastani oli vangistatud ja asumisel Venemaal. 10. Inimkäitumise determineerituse problem (eksternaalne, internaalne, jäik, pehme determinism). Kriminaalne käitumine on unikaalne, ainult inimesele omane käitumisviis, mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele.
- Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne
1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta,millest tuli kuritegude liigiline jaotus.Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris.Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal,kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. 10.küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism) Inimene ise määrab oma käitumist(vaba tahe),s.t on tingitud,kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemisest dispositsioonidest.Kuna inimesi on võrreldud loomadega,siis on terved koolkonnad uskunud,et uurides loomi,saab saadud teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne
annaabi.ee 
