mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
, & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), Handbook of motivation and cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford. o http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm Mina-kontseptsioon: – mina-skeemid o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self- concept: A social psychological perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337. – eesmärgid – eneseteooriad X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused) Gordon Allporti indiviidipsühholoogia. Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon....
11.2018 Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed Gucciardi, D. F., Jackson, B., Hanton, S., (2015) Reid, M. Motivational Correlates of Mentally Tough Behaviours in Tennis. Journal of Science and Medicine in Sport . Vol 18(1): 67-71 Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupives...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimine KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI MÕJU ISIKSUSELE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: ·...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise õppetool Personalijuhtimise eriala Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt...
REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on peamiste põhjaveekihtide alusel eristatud 39 põhjaveekogumit. Halvas seisundis...
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
Iseloomujoonte teooriate põhieesmärgid: Avastada põhilisi viise ( dimensioone) inimeste erinevustes ning kui see on saavutatud, neid uurida Nende dimensioonide seisu uurida ja teha kindlaks et need püsiksid erinevates olukordades teatud piirides Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest (Freud'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud Iseloomu faktori analüüsid Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid. Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diag...
On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
Parimaks raviks peetakse siiani psühhoteraapiat. Ravimite mõjust otseselt isiksusehäirele andmed puuduvad, tulevased uurimused peaksid kindlasti aitama kaasa nartsisstliku isiksusehäire raviks. Nartsissistlik isiksusehäire 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Allik, J., Realo, A & Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia.Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Lönnqvist, J., Silk, J. (2007). Psühhiaatria. Tallinn:Medicina. 3. Maailma Tervishoiuorganisatsioon. (08.02.2008).Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/60- isiksushaired.htm]. 4. Niinberg, T. (08.02.2008). Ennast kiitmast ma ei väsi! [ http://www.perekodu.ee/14616]. 5. Sinkkonen, J. (2007). Kasvasime poisina. Tallinn:Varrak. 6. Torm, J. (08.02.2008)...
MAINORI KÕRGKOOL Isiksuse psühholoogia Piret Saar AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine...
(1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev t...
psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi...
Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
