Ta oli juba varasemas eas tundnud suurt huvi noorte tüdrukute vastu. Professor tundis naudingut, kui pargis mängides nümfett tema jalga kogemata puudutas. Samuti oli ka Lolitaga, kes tabas ära mehe tunded ning oskas nendega mängida nagu nukkudega. Humberti palav armastus pani mehe mõtlema proua Haze'i tapmisele, et nautida segamatult ülejäänud elu koos kaheteistaastase Lolitaga. Sellest võib järeldada, et ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni. Heade kommetega mehest, kui teda lähemalt tundma õppida, võib saada üks jälestusväärsemaid tegelasi ühiskonnas. Romaani teine tähtis tegelane Dolores Haze ehk Lolita, Lo, kellest on juba eelnevalt juttu olnud, oli sarnaselt Humbertiga kahepalgeline, kuid väga kaval. Tüdruk näis ümbritsevatele kauni noore neiuna, kuigi elas koduseinte vahel salapärast elu. Ta teadis täpselt mehe tundeid ning oskas käituda vastavalt oma soovile
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me
OHVERDAMA IDEAALIDE NIMEL · Vastandub massile. · Mehed on julged, õilsad, ausad, vaprad. · ERANDLIK ja INDIVIDUALISM ERAKLIK · Naised: kaunid, õrnad, truud, kaastundlikud, kindlameelsed, valmis end ohverdama. · ERILINE ILU, · ERILINE HING, TUNDELISUS Teostes vohasid kontrastid ja pulbitses muinasjutulisus. · Ühes teoses on koos ilu ja inetus, reaalne ja fantastiline, ülev ja madal, koomiline ja madal. · Tõepära oli tähtsusetu, teoseid vürtsitas fantastika, müstika, nõidus, salapära. Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist?
et tema teostes on väga sarnane stiil, tegelased ja teemad, nagu oleks ta kirjutanud koguaeg ühte raamatut. Selle eest korvas kõik aga tema teistest erinev ja väga lendlev mõtteviis ning tänu millele on sündinud palju imetlusväärseid teoseid. Gailiti looming põhineb palju vastandamisel: hea ja kuri, soe ja külm, ning kõige põhilisem - ilus ja inetu. See käib läbi tema esimesest kuni viimase teoseni. Tsiteerin jällegi Vaiksood, kes ütles, et ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See on tema elufilosoofia, millele ta on põhjenduse andnud romaanis ,,Leegitsev süda."(lk11) See antud lõik annab üldise ja lühikese, kuid samas nii sügava põhjenduse, mis minu arvates on vägagi tähelepanu ja mainimist väärt. Siuru-periood oli Gailitile loominguliselt viljakas. Ilmus mitmeid novellikogusid ja romaane. Enamus tollane looming oli sünge ja väga mõjutatud raskest ajast pärast I Maailmasõda. Nondes
· Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames · Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi. · Iga kurjategija teeb alati mingi rumala vea, · Tänapäeval elavad kik abielumehed nagu poissmehed ja kõik poissmehed nagu abielumehed. · Parajus on saatuslik viga. Parajus on vilets nagu argipäeva toit.Rohkem kui küllalt aga on piduroog · Öeldakse, et kired sulevad meie mõttes surnud ringi · Inetus on ainus reaalsus · Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane · Põletada saanud laps armastab tuld · Teadmine oleks saatuslik.Just teadmatus on see, mis meid võlub.Udu muudab asjad imeliseks. · Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata. Asi milles inimene absoluutselt kindel on, polekunagi tõsi
Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3. Ekspressionism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Tekkis vastukajana impressionismile. Ei püüdnud jäädvustada hetkemeeleolu, oli pigem negatiivne, masendav, närviline. Nihestatud hingeelu. Levis Kesk-Euroopas (Saksamaa,Austria) , vulgaarsus, inetus, stress . Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel.
käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega." Neiu mitte lihtsalt ei tantsinud, vaid analüüsis oma liikumist, emotsioone, süvenedes muusikasse, viies enda teadvuse mujale, lastes keha lõdvaks, otsisides iseend ning seejärel peegeldas ta leitu publikule fantastilise kunstina. Tants on vahend põgenemaks kui vaba laps kõige eest, mis meelehärmi tekitab ning täieõiguslik taie oma teriminite, ajaloo, töö ning teostega.
portreed hävitada püüdis, tappis ta iseenda. Kas eelnevast võiks järeldada, et kuigi tema südametunnistus oli kõigest portree, ei olnud Dorian võimeline selleta ellu jääma? Miks muutus Doriani surnukeha tundmatuseni, kuna portree aga omandas esialgse ilu? Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu
Kuigi filmi on käsitletud ja tähistatud alates viiekümnendastest kui kultusteost. "Mark of Vampire" (1935) märk Browningu praeguseks kadunud tummfilmid Chanleyga: "London after midnight" ja veelgi enam 1936'datest " The Devils doll". Aga kasumid olid vähesed, seega 1939 lõpetas Browning oma lavastajakarjääri filmiga "Miracles for Sale". Motiive tema kinnisideedest oli palju: sulid, kopikad, kalliskivid, karnevali seaded, maagia, moonutused ja inetus. Loomalik ilu ja haletsustekitav inetus ( nagu "Freaks"is). Transvetism, veidrad olukorrad, kus isad ja tütred ei tea üksteist. Samuti barokklikud lood kättemaksust või sokeeriv tunnustus. See ei ole mingi võltsitud kollionu stiil, kirjutas Weinberg, vaid puhas garantii, et sisikon läheb tagurpidi. Kust see kõik pärit on, see stiil? Browningu puhul on kindlasti oluline vaadata tema tsirkuses veedetud päevi ja samuti mängis Saksa ekspressionism suur rolli. Samuti oli üks udune
Kas eelnevast võiks järeldada, et kuigi tema südametunnistus oli kõigest portree, ei olnud Dorian võimeline selleta ellu jääma? Miks muutus Doriani surnukeha tundmatuseni, kuna portree aga omandas esialgse ilu? Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu
veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates
kodanik aitab hädasolijaid. Miks me viskame prügi maha? Süütu kommipaber või plastpudel laguneb seal maas tegelikult veel aastaid. Selle asemel, et jõuda järgmise prügikastini viskame me prügi aga maha. Miks me reostame vett? Miks me langetame nii palju metsa? Miks? Hea kodanikuna peaksime me hoidma loodust ning mõtlema ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele, kes ei taha elada reostatud ja inetus looduskeskkonnas. Enne mõtle, seejärel alles tegutse. ,,Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd." Niimoodi on öelnud kirjanik Andrus Kivirähk oma raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu." See tsitaat viib meid aga ühe väga olulise kodanikuks olemise põhimõtteni õppimine. Hea kodanikuna peame me õppima ja töötama kogu oma elu. Peame teadma oma riigi ajalugu, tundma põhiseadust, austama tähtpäevi ja oma ning teiste rahvaste kultuuri
Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika
Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi. Nüüdisajal on ilu sünonüümideks saamas “kummastav, imepärane, kramplik ilu” ja paljud teised. Näitus sundis mõtlema kõige kaduva ja ajutise peale. Surm ja muud elamise hirmud olid vaatamiseks välja toodud ning olles neist ümbritsetud ei tükkinud mulle pähe ühtegi segavat mõtet
Suhted kriminaalse maailmaga Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse "Väike testament" ja "Suur testament" TEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, patt ja usklikkus Vahel tõsine ja pidulik, vahel küüniline ja rõve Surmatantsumotiiv surm kutsub tantsule kõik elavad, tema eest pole kellelgi pääsu, ka mitte neil, kes hiilguses elanud. Iseloomusta Villoni luulet 1. Iseloomusta F. Villoni luulet kui keskaegse linnakirjanduse ilmekat näidet. Väide: Villoni luule on keskaegse linnakirjanduse ilmekas näide. 2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega. Väide: Villoni tekstides on sarnasusi
46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab · Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus · ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire
olen pidanud lugema. Mõne lugemist olen nautinud, mõne teise lugemist aga mitte nii väga. Natuke kahju on, et nüüd enam ühtegi raamatut ei pea lugema ei tea kas võtan oma enese initsiatiivist mõne kunstiraamatu kätte. Nüüd aga asun Karl Ristikivi lugema. Aitäh seekordse soovituse eest! Tõelised sedöövrid ei muutu ajaga ega vanane. Täna, mil maailm on tunda saanud n ii palju pettumusi, mil rahamaailma ühtlane inetus on iga päev labastmas indiaani kiltuuride ilu, on Diegost ja Fridast maha jäänud kujundid armastus ja tõeotsingud, kus tundlikkus seuneb kannatusega ikka veel muljetavaldavad, ikka vajalikud. Mehhiko ajaloos jäävad nad särana kui elaad tulukesed ja nende sädemed on tõelised aadred kõgest ilma jäetud lastele.
alateadvus, millest kellelgi ennem aimugi ei olnud. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud. Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori tunded, kes aga enamasti kujutasid oma töödes ühiskonna valupunkte ja inimese hingeseisundit. Kujutavas kunstis avaldus ekspressionism väga äärmuslikult ja süngelt: porised värvitoonid, deformeerunud inimkujud ja esemed, inetus. Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Tavaliselt jäävad ju meile ikka meelde negatiivsed läbielamised, nii ka siinkohal. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele vajutamine tõmbas inimeste silme eest loori ja pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud KG 20.09.08
VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta Kasutas sisemonoloogi -unenäoloogika- loogika puudumine Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus
ja targast elust. P I D U S Ö Ö K (199c 212a) Platon Põhiidee: Armastus on ihaldus-igatsus, millegi järgi, millest puudust tuntakse. Läbi armastuse, millegi vastu, nähakse ilu ja headust. See, mis on seest hea, on ka väljast hea ja ilus. Nähes väikestes asjades ilu, hakkame ilu enam nägema kuni mõistame täielikult elu tõelist ilu. Ilu ja inetus ei ole üheselt määratlevad, kui mõista asju laiemalt. ilu ja inetuse vahel on alati seos, kui mõista midagi vahepealset. Asi mis pole üks ei saa olla ka teine, vaid on täpselt see, mida me ise tunnistame. Vastused küsimustele: Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 1) Kuna isa/ema saavad olla isa/ema vaid pojale või tütrele ning vend saab olla vend vaid vennale või õele, järelikult armastus(Eros) saab olla ainult armastus kellegi vastu.
Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. - Henry Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. - Henry Mida tuli ei hävita, seda ta kõvendab. - Henry Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. - ei tea Inetus on üks seitsmest põhivoorusest. - Henry Armastus? Illusioon. Defineerida tähendab piirata. - Henry Nagu keegi on öelnnud, armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate. - hertsoginna
Nüüd aga said inimesed teada kuidas miski asi maailmas toimub ja miks. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud. Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori tunded, kes aga enamasti kujutasid oma töödes ühiskonna valupunkte ja inimese hingeseisundit. Kujutavas kunstis avaldus ekspressionism väga äärmuslikult ja süngelt: porised värvitoonid, deformeerunud inimkujud ja esemed, inetus. Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele viitamine pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka
3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile. Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. Tema skulptuurid on alati liikuvas, otsekui juhuslikus poosis. Neile on iseloomulikud võimsad parukad ja energilised peapöörded (vaata pilt nr 1). Bernini pööras suurt tähelepanu riietele, ta lasi neil loogelda ja keerduda, et rõhutada rahutust ja liikuvust
Me ühe ühise välgu teineteisele heidame, Otsekui pika nuukse, mida laeb hüvastijätt; Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi, Tuleb ja hingestub taas, rõõmus ja truu, Tuhmunud peeglid ja surnuks puhutud tuled. Miks Baudelaire? · Isikupära tunded maise elu ees heitlik- närvilised: kord paelus, tekitas imetlust; kord tõukas eemale, pani tundma mandumust, elu mõttetust · Esimesena tõi luulesse suurlinna võõrandumise teema allakäik, mis lummas · Ilu inetus · Purustab arvamuse, et ainult hea on luule objektiks. Kas siis kurjus ei võigi ilus olla? "Äärmusse viiduna võib ka inetu muutuda poeetiliseks." -Baudelaire Kasutatud materjalid: · "Maailmakirjandus XVII-XIX sajand" Avita, 2009 · "Väliskirjanduse ajalugu XIX sajand" Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 · "Maailmakirjandus 19.sajand: Romantism. Realism." Avita, 2006 · "Maailmakirjandus 2." Koolibri, 1999 · http://webdoc.gwdg
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim
seejärel murrab kohe sõna.(Harry sõnad) Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames.(Gray) Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. (Henry) Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule.(Henry) Elu pole muud kui üks suur pettumus.(Gray) Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta.(Henry) Inetus on ainus reaalsus. Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab oma elu ja peab selle eest ise maksma. Iga efekt, mille sa saavutad, toob sulle ühe vaenalse juurde. Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane.(Henry) Armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate.(Hertsoginna) Iga armulugu elab kordamisest ja kordamine muudab iha kunstiks.(Henry)
pole omal kohal, vaid see on miski, mis ei sobi sinna, kus ta on. Räpakust märgatakse siis, kui miski on hälbinud talle ettenähtud kohast vastavas kultuuris. Näiteks nagu mulda ja pori ei sallita toapõrandal, veel vähem söögilaual või voodis, kuid aias ja põllul on need täiesti omal kohal, toit iseenesest ei ole räpane ega roojane, kuid toidujäänused riietel või näol mõjuvad räpaselt jne. Kategooriatena on puhtus ja mustus peaaegu niisama subjektiivsed kui ilu ja inetus. Arusaamad puhtusest ja mustusest väljendavad inimeste üldisemaid vaateid maailmale ning võimaldavad paremini mõista nende hoiakuid ja käitumisviise, mis omakorda annab võimaluse paremini seletada nende kultuuri. See, mida me peame loomulikuks ja normaalseks, on tegelikult väga tihedalt seotud meie kultuuriga. Ka puhtust ja mustust ei eristata igal pool maailmas kaugeltki ühtemoodi, vaid igas kultuuris erinevalt. Mingil moel
Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk-kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Kasutatud kirjandus: 1.www.uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/konspekt.htm 2.www.tg
Kujutlegem, kui nüüd terve hulk inimesi hakkab kokku panema tulevikku, mis on kirjutatud salajases võtmes ja taotluslikult mitmeti mõistetavalt.Suure tõenäosusega tuleb välja vaid jutumull. Toon mõned näited tema sümbolitest ja salmikestest, et oleks lihtsam mõista tema ennustuste mõistmatust:Elevant - tugev mees, Fööniks - vana mees, uputus, Kaamel - aeglaselt liikuv, Kala - vihatud mees, Karu - kaasasündinud inetus,Koer - prohvet, kohtunik, prints, Konn - loode, Kotkas - hing, Jumal, võit. Selgitamaks mitmetimõistetavust kasutan ise kolme tema sümbolit.Hiljem teostan kaks erinevat tõlgendust kasutades eelpool nimetatud sümbolite õigeid vasteid, aga kuna vasteid on mitu on mul erinevaid võimalusi:Esmalt lause:Fööniksi saabumises süüdistatakse kala, kotka päästvad tiivad aitavad elevanti. 1)Uputuses süüdistatava vihatud mehega aitab tugeval mehel võidelda Jumal.
maailmast. 5. Pealkiri "Kuristik rukkis" peegeldab minu arust hästi Holdeni elu, mis oli küllaltki muretu ja talle olid antud kõik võimalused kujuneda edukaks ja eeskujulikuks meheks. Ometi otsis ta elult väljakutseid ja soovis maailma näha teistsugusena, kui see on, ja langes keset rukkipõldu olevasse kuristikku. Ühest küljest tähistas kuristikku suureks saamise aeg, kui tuli hakata kaasa mängima täiskasvanute inetus maailmas, aga kuristikuna võis tähistada ka tema ennasthävitavat elu alkoholi ja probleemide küüsis. 3 Holden ütles oma õele, et ta tahaks saada valvuriks, kes päästab rukkipõllul jooksvaid lapsi kuristikku kukkumast ja täiskasvanute maailma sisenemisest. Samal ajal asus ta ise selle kuristiku serval, igavese lapseea ja nurjatute täiskasvanute maailma vahel.
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ü...
värvi ning alles siis me nimetaksime seda ilusaks. Seal kõrval ei saa me unustada ometi seda, mis oli inetu. Oli (ja on siiamaani) põhimõte, et kuna kunstil on võime kujutada inetut kaunil moel, muudab see inetu vastuvõetavaks. Mitmete esteetikateooriate järgi võtab aga inetu ära olendilt selle, mis talle peaks loomu poolest kuuluma. Sellest hoolimata peaks olema loogiline, et kunstis inetu ilusalt kujutamine muudab inetu omamoodi ilusaks. Harmoonia loomise ja otsimise seisukohalt on inetus ilusa jaoks lausa vajalik, kuna see hoiab asjad tasakaalus ning proportsioonis. Värvidel, kui kunsti osal, oli üleüldiselt tähtis roll ja seda ka riietuses. Vaesemate inimeste elu oli üksluine ja värvitu, kuid kuna nende keskkond oli loomulikum ning ka looduslikum, seostus nende jaoks ilu sellega, mis värve pakkus neile loodus ise erineval kujul: taevas oli sinine, muru roheline, päike kollane ning lisaks veel igasugused taimed ning valgusemängud looduses
6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni
6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni
võtta. Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma, korvama, moodustama, omama, üllatama, ometi on kõik need sõnad hiljem üldtarvitusele tulnud. Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse kasutamist, et vältida t(d) liiga segedast kordumist lauses, näit. maid mais, mailt; jälg, jälgi aga jälil; keel, keeli keelil jne. "NoorEesti" IV albumis (1912) esitab J. Aavik keeleuuendamise programmi põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille
on loonud rahvale midagi väärtuslikku, siis kõneldagugi neist, aga mitte kirjaniku isikust. Enamikule oli Gailit boheemlane, poseerija, seltskonda pilkav küünik. Kuid see oli vaid väline kest. Välise muretuse, bravuursuse ja valjuhäälse naeru taga peitus tegelikult tundlik hing, mis vajas lähedaste ja sõprade toetust. Tõelist Gailitit tundsid vähesed, ehk ainult perekond ja tema lahutamatu sõber Henrik Visnapuu. Ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See oli tema elufilosoofia, hingelt oli kirjanik esteet. Üheks suureks väärtuseks oli Gailitile veel armastus. Ükski teine eesti kirjanik ei ole sellise helluse ja respektiga suhtunud eesti naisesse kui Gailit, kelle loomingust heliseb omamoodi ood naisele. Gailiti suhtumises naistesse on tõepoolest harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on
· Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad · Võitlus kus ilu võidab inetuse Korrapära kaos Arhitektuur valgus pimedus · Templid - eeskujuks megaron · ehitusmaterjal: puu, savi, kivi, marmor turvalisus ohtlikkus · mõõdukus, liialduste vältimine, selgus täisulikkus Midagi liigset/
Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see
Õpetamine jäi tahaplaanile, hakkas jooma. Läks Saaremaale tagasi, isa koju. Seal kogus ennast ning ta määrati tagarindele. Kuid tervis oli juba piisavalt halb. Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised. Mõtted on hüplikud ning seetõttu on raske mõtet jälgida. Novelle läbib inetuse esteetika- poeetiline, ilus inetus. Ta oli siurulastele maskotiks. Henrik Visnapuu (1890- Oli pärit vaesest perekonnast, vanemad olid taluteenijad. Hariduselu oli raske. Koolivennaks oli vahepeal ka Julius Kuperjanov. Õppis Tartu linnakoolis, edasi Saadjärve Ministeeriumikooli pedagoogika klassis. Seal sai tasuta õppida. 1916 lõpetas esternina gümnaasiumi. Edasi läks Tartu Ülikooli õppima (1917). See jäi aga põgusaks, kuna liitus Siuruga ja suhkeldus sellesse. 1917 ,,Amores" 1920 ,,Talihari"
Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi. Ta kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust. IV TEGELASKOND
vabadusvõitlusest mida võib näha näiteks värvide kontrastis. Üks romantismi maalikunstnike on hispaanlane Francisco Goya(1746 1828).Enamikul tema töödest on kujutatud nõiad ja muud fantastilised nägemused kentsakatest olenditest.Halastamatult inimlikud on tema portreed kuninga õukonnast.Inimeste näojoontes peegeldub inetus, edevus, ahnus ja tühisus.Niisugusi male pole keegi enne ega pärast Goyat teinud. Piltidel on Francisco Goya maalid 14. Tähtsaim romantismi esindaja oli Eugéne Delacroix(1798 1863).Tema teosed on täis tugevaid tundeid, rahutud ning maalilised.Liikumismuljet teostes tõid esile
möödudes. Ehkki see on ajas võrdlemisi stabiilne, on see samal ajal igavesti muutuv detailides. Linna muutumise üle on võimalik omada vaid osalist kontrolli ja on oluline arvestada, et sel ei ole konkreetset lõpptulemust. Samuti on oluline mõista et linnapildis on liikuvatel objektidel, nagu inimesed ning nende tegevus, sama oluline tähtsus kui liikumatutel. Keeruline on linnakeskkonna puhul saavutada ühtselt head kvaliteeti ning ehkki enamusele linna elanikest on selge, millises inetus, räpases, kaootilises ja samas monotoonses maailmas nad elada võivad, omavad vaid vähesed selget kujutlust harmoonilise ümbruse võimalikest hüvedest. ,,Loetavus" tähendab linna puhul selle näivat selgust. Esimene peatükk selgitab põhilisi ideid hästi loetavast keskkonnast, loetavuse puudumise negatiivsetest külgedest ning toob välja kuidas linnakeskkonda tajutakse. Struktuur ja identiteet on järgmine punkt, millele peatükk põgusalt ning raamat edaspidi rohkem keskendub
Noor, uusi väljendusvahendeid otsiv vene koreograaf Mihhail Fokin sai Duncani esinemistest innustust balletireformiks, tolleaegne Peterburi Maria teatri priimabaleriin Matilda Krzesinska aplodeeris talle vaimustunult ja Anna Pavlova olevat temalt õppinud käteliigutusi, mida hiljem kasutas Fokini lavastatud soolos Luik. 1911. aastal esines Duncan kodumaal, kusjuures selleks ajaks olid tema tantsu varasemale voogavusele lisandunud uued elemendid: inetus ja raskustunnetus. Tõmblevat, mittekaunist liikumist oli ta kasutanud juba varemgi - selleks, et luua dramaatilist efekti Schuberti teoses Tütarlaps ja surm (Death and the Maiden). Hetkel, mil surm vallutab tütarlapse, tõmblevad tema jäsemed spastiliselt ja ta jäigastub. . Tantsulaad ja selle teisenemine läbi aastate, veidi ka stiilist enesest .
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis.
Nägu on inimese peegeldus tema tegudest, teostusest, võimalustest, varingutest, unistustest. Inimese näol on näha tema minevik, elatud elujooned. Kõik, mis sa teed, jääb su näole kui raamatusse. Me nägu ongi raamat, mille kirjutame endale sõna otseses mõttes näkku. Oma raskused, kurbused, mured, haavad, läbikukkumised, tõusmised, ärkamised, kõik kirjutame endale näkku ja see nägu on nagu raamat, mida saad ise lugeda ja loevad teised. Asi pole selles, kui ilus on nägu, ka inetus on ilus. Asi on selles, kui sile ja puhas ja klaar see nägu on. Kõik, mis sa teed, joonistub sinu näole kui vagu, murekortsud. Iga mõte, millest unistad, iga tegemine, iga igatsus, loobumine, iga patt jätab su näole armid või sõnad (ehk kortsud). Kõik jääb mällu. Ja eriti see, millest unistad, igatsed, tahad, ihaldad (Doris Kareva nimetab seda näljaks). Aga nii peabki olema, sest see, mida sa teed, kuidas sa elad, mida sa endale annad ja teistele, kui palju on sinus võimu,
Skechy värk tema mõrvaga, siiani ei teata, kes selle koletu teoga hakkama sai. Loeng VIII 10.12.2013 Locus criminis kuriteo koht Errare humanum est O tempora, o mores oh ajad, oh kombed Per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole Abeun studia tapmiste arv viie aasta kohta 2009- 84, 70, 82, 68, 49- 2013, rasked kehavigastused, eluohtlikud, happe näos, näo inetus- 2009 -91, 85, 86, 88, 75-2013, vargused on vähenenud 12%, 2012- 15000, nüüd 14000 Tsaariajal oli õigusvastutus 12-aastaselt. Enesetapmised kui tundlik ühiskonna heaolu näitaja ENSVs oli suitsiidiinstituut, mida juhtib psühhiaater ning neil on ilmunud nende kogemusi kokkuvõttev raamat. Hingeabipunktid: eluliin (emotsionaalne tugitelefon 19-07) Laulev revolutsioon ilus aeg, üldine sotsiaalne optimism, saabus siiski kuritegelik reaalsus Suitsiidid erinevatel aastatel:
poleks üheski peres üle kolme lapse. (L. Housman) *Kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi tehtaks, paluge naist. (M. H. Thatcher) *Naised andestavad, aga ei unusta. Mehed unustavad, aga ei andesta. (A. Tshehhov) *Inglismaal on ainult üks mees, ja seegi naine. *Elan meelsasti mehe maailmas seni, kuni saan selles olla naine. (M. Monroe) *Armastuse vastand pole mitte vihkamine, vaid ükskõiksus. Kunsti vastand pole mitte inetus, vaid ükskõiksus. Usu vastand pole mitte ketserlus, vaid ükskõiksus. Ning elu vastand pole mitte surm, vaid ükskõiksus. (E. Wiesel)
liigendada terve mõistuse kvaliteedi järgi. Telje positiivses osas jaguneb see nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks: 1.ilu 2.headus (kasu) 3."tõde", s.t õigsus (usutavus) Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet: 1a. Imetlus 1b imestus 2a.uudishimu 2b.huvi 3a kahtlus 3b uuring Telje negatiivses osas jaguneb ordinaatmõõde (informatiivsuse kahanemise määral) samadel alustel nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks: -1 koledus(inetus) -2 kurjus (kahjustus) -3 vale Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet: -1a. pettumus -1b petetus -2a.kahjutunne -2b. Meeleolu rikutus -3a segadus, hirm -3b meeleheide 2.PROPAGANDIST 2.1 Väärtused Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalus, mitte vabanduse rahuldamise viis ( võitlus ,,ameerikalike väärtuste" eest).
Ta oli hiigelsuur ja punetav. Ühtki õiget pidusööki ei korraldatud ilma temata. Bordenave'i voodikaaslane oli kena neiu Simonne, kellega ta kohati väga julmalt käitus. Oma teatrit nimetas ta hooramajaks ning näitlejaid kutsus mees hooradeks. Rose Mignon teatri primadonna, võrratu näitleja ja suurepärane laulja. Nana igipõline rivaal ja vaenlane. Rose oli abielus Mignoniga ning oli kahe poja ema. Rose oli kõhn ning tal oli Pariisi plika veetlev inetus. Tema mees tegi kõik, et naine edukas ning tipus oleks. Ta otsis naisele lausa rikkaid ja kuulsaid armukesi. Steiner Pankur, kes oli oma äkiliste südamekaotuste poolest tuntud. Steiner oli Saksa juut ja ärihai, kellel oli varandust miljonites. Ta muutus tobukeseks niipea kui mõni naine talle pähe lõi. Teatris polnud olnud ühtegi debütanti, keda ta poleks endale ostnud, olgu hind nii kõrge kui tahes. Nana lõi Steineri Rose'lt üle. Fauchery Pariisi tuntud ajakirjanik
annaabi.ee 
