docstxt/14767819368501.txt
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline
7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
· Perceptual Defence experiments · Hall and Van der Castle (1958) 27 28 In the Footsteps of Freud · Freud is here to stay Parapraxias (Freudian slips) · Stevens (1989) Stimulated the work of others · Neo-Freudians Adler Horney Fromm · Post-Freudian Jung · Object Relations Melanie Klein Anna Freud 29 30 5
.........................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne................................................................................................................................22 Isiksuse joonte teooriad...........................................................................
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja ühiskondlikust revolutsioonist, on ka seksuaalrevolutsiooni vaja. Tervis oleneb ka nende vajaduste rahuldamisest. Isiksused : pealispinnakiht vale,väärastunud; vahekiht antisotsiaalne, alateadlikud tungid; süvakiht looduslik, terve alge inimeses. Inimene piirab vajadusi ja siis tekib neuroos. Ühiskonnas tuleb tegelik loomus välja tuua, mitte olla ühiskondlik olend. 9. Neofreudistid, Horney Rõhutasid isiksuse arengus kultuurilist ja ühiskondlikku mõju. Horney kõige tuntum naisneofreudist. Isiksus areneb sotsiaalsetest suhetest ja vanemate suhetest. Sünnipärane rahutus esimesest eluhetkest peab laps võitlema elu eest ja ta viiakse turvalisest keskkonnast eemale. See tunne muutub sisemiseks tunnuseks. Inimese käitumist juhivad 2 tendentsi inimene käitub nii, et tunda ennast turvaliselt ja inimene püüdleb alati soovide rahuldamise suunas
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
9. PILET NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Mingis mõttes võib Adlerit ka juba pidada neofreudistiks, kuid tavaliselt teda nende hulka ei loeta. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. KAREN HORNEY (1885-1952) Üks tuntuimaid naispsühholooge on Karen Horney. Ta on üks põhilisi neofreudiste. Horney sündis Saksamaal, Hamburgis. Tema psühholoogiaalaseid seisukohtasid on arvatavasti mõjutanud see, et tema isa oli kaubalaeva kapten ja sõitis hästi palju ning pikki otsi ja võttis Karenit tihti reisidele kaasa. Arvatakse, et sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus psühholoogias tema vaadete puhul
kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM (1900-1980) 20. saj filosoof, sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik. Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi. Laiendab Marxilt võõrandumise ideed: - Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle)
Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. HORNEY · 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis
Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest.
otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks. 10. Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted. Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse
alateadvusse (frustratsioon). VIII Elu mõte. Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja identifitseerumine inimkonnaga. individualiseerumine (individuation) - oma arhetüüpide, psyche funktsioonide, orientatsioonide teadvustamine ja nende väljendamine. eneseaktualiseerumine (self-actualization): mina (self) - isiksuse keskpunkt. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. KAREN DANIELSON HORNEY (1885-1952). Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Kirjeldas miks inimestel arenevad välja need olemused, mis tulenesid varasest lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel. Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida! Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine.
· Kangelane ohverdusmotiiv · Suur ema Neitsi Maarja müüt. Nõrgast naisest, kes sünnitas Jumalapoja · Tark vana mees ootus õiglusele, %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 11 · Kosmiline inimene inimkonna ühtsus, mis osutub maa ja universumi ühtsuses. Peale surma saab inimese hingeks ja sulandub Jumalas, kõiksuses, uuestisündide ahela katkemine. Neofreudistid. Karen Horney (horn-eye) (1885-1952) Kes on neofreudistid? Freudi õpilased, kes rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Tuntuim esindaja taanlanna Karen Horney, eriti oluline mõju feministidele. Tema põhimõisteteks olid: · sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), · neuroos ja · ideaalmina. Kui laps sünnib, tunneb ta end ebamugavalt, mis omakorda põhjustab rahutustunnet. See muutub hiljem inimese sisemiseks omaduseks. Hiljem näeme teatut sarnasust
· Little proven success as therapy After Freud... Freud: positive aspects · Neo-analytic theorists: Adler, Horney, Erikson, Jung, etc. · Complete theory of personality · Too little on culture and social factors; too much infantile sexuality · Emphasises role of unconscious mind and early life experiences · Erikson: personality develops through life: specific, age-related challenges · Ego defence mechanisms
korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt
*anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud. *psühholoogiliste tunnusjoonte (trait) teooriad- isiksus on kui tunnusjoonte abil hinnatav ja mõõdetav ... (Stern, Allport, Eysenck, Costa, McCrae).
väljastpoolt tulevate kinnituste abil. Sotsiaalselt tunnustatud tegevused, nn prestiizikad tegevused, võetakse omaks ilma kiituse ja karistusetagi. Üks või teine käitumisviis on omandatud vaid siis, kui väline kontroll on asendunud sisemisega. Sotsiaalse õppimise teooria järgi ei saa sisemiselt vaba otsustus ja käitumine tekkida ilma eelnenud välise kontrolli ja suunamiseta. Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freudi, Karen Horney, Alfred Adleri, Carl Jungi ja Erich Frommi arvates on moraalse arengu tähtsaim aeg lapsepõlveaastad ning tähtsaimad mõjutajad vanemad ja perekond. Kogu edaspidise käitumise teljestik, suhtumiste põhimuster, pannakse paika vanema-lapse suhete järgi ja see kristalliseerub selgelt juba 4.5. eluaastaks. Super-egost kasvab omamoodi sisemine tsensor, mis hakkab otsustama lubatu ja keelatu, hea ja halva üle.
· anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09
vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
