docstxt/14767819368501.txt
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II
7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
· Perceptual Defence experiments · Hall and Van der Castle (1958) 27 28 In the Footsteps of Freud · Freud is here to stay Parapraxias (Freudian slips) · Stevens (1989) Stimulated the work of others · Neo-Freudians Adler Horney Fromm · Post-Freudian Jung · Object Relations Melanie Klein Anna Freud 29 30 5
........................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne................................................................................................................................22 Isiksuse joonte teooriad..........................................................................
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks
2. Vahekiht - antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. HORNEY, Karen 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika psühhoanalüütik; esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad
Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja ühiskondlikust revolutsioonist, on ka seksuaalrevolutsiooni vaja. Tervis oleneb ka nende vajaduste rahuldamisest. Isiksused : pealispinnakiht vale,väärastunud; vahekiht antisotsiaalne, alateadlikud tungid; süvakiht looduslik, terve alge inimeses. Inimene piirab vajadusi ja siis tekib neuroos. Ühiskonnas tuleb tegelik loomus välja tuua, mitte olla ühiskondlik olend. 9. Neofreudistid, Horney Rõhutasid isiksuse arengus kultuurilist ja ühiskondlikku mõju. Horney kõige tuntum naisneofreudist. Isiksus areneb sotsiaalsetest suhetest ja vanemate suhetest. Sünnipärane rahutus esimesest eluhetkest peab laps võitlema elu eest ja ta viiakse turvalisest keskkonnast eemale. See tunne muutub sisemiseks tunnuseks. Inimese käitumist juhivad 2 tendentsi inimene käitub nii, et tunda ennast turvaliselt ja inimene püüdleb alati soovide rahuldamise suunas
sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon Alaväärsustunne – motiveeris/blokeeris isiksuslikku kasvu Elustiil – valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud – õige elustiil Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus. Baasvaenulikkus ja baasärevus – psühholoogilise probleemide põhjused laps-vanem suhetes Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baaskurjuse kogemine -> neurootiline inimene Baaskurjus -> baasvaenulikkus vanemate vastu à maailma vastu üldiselt; baasvaenulikkuse represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia
deppends on ones attidute toward them. Elustiil valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, (worldview given to a child) sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul (mistaken lifestyle)); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud õige elustiil Loov mina inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine Baaskurjus - lapse baasvajaduste eramine mis rikub lapse turvatunnet. Baasvaenulikkus - laps tunneb vanemate vastu aga maailma vastu üldiselt kui ta kogeb baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger
Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2
9. PILET NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Mingis mõttes võib Adlerit ka juba pidada neofreudistiks, kuid tavaliselt teda nende hulka ei loeta. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. KAREN HORNEY (1885-1952) Üks tuntuimaid naispsühholooge on Karen Horney. Ta on üks põhilisi neofreudiste. Horney sündis Saksamaal, Hamburgis. Tema psühholoogiaalaseid seisukohtasid on arvatavasti mõjutanud see, et tema isa oli kaubalaeva kapten ja sõitis hästi palju ning pikki otsi ja võttis Karenit tihti reisidele kaasa. Arvatakse, et sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus psühholoogias tema vaadete puhul
kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM (1900-1980) 20. saj filosoof, sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik. Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi. Laiendab Marxilt võõrandumise ideed: - Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle)
ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Kesklassi peres hästi haige laps- suurema osa ajast veetis haigevoodis seega alaväärsus tunne oli üpris suur. Psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks. Individuaalne psühholoogia. Tema mõjutustest saab alguse Neofreudism , mis rõhutas isiksuse arengus ühiskonna rolli (Fromm, Erikson, Horney). ,,Inimese tundmine". Mõjutused: 1. Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest
Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest.
otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks. 10. Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted. Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse
alateadvusse (frustratsioon). VIII Elu mõte. Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja identifitseerumine inimkonnaga. individualiseerumine (individuation) - oma arhetüüpide, psyche funktsioonide, orientatsioonide teadvustamine ja nende väljendamine. eneseaktualiseerumine (self-actualization): mina (self) - isiksuse keskpunkt. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. KAREN DANIELSON HORNEY (1885-1952). Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Kirjeldas miks inimestel arenevad välja need olemused, mis tulenesid varasest lapspõlvest ja emotsionaalsetest suhetest vanemate ja lapse vahel. Igal organismil on kaasasündinud vajadus end realiseerida! Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine.
tekkimisega. Tsiviliseerumisprotsesside mõistmiseks on vaja mõista nii muutusi isiksuse struktuuris kui ka kogu sotsiaalses struktuuris. Anthony Giddens (1938-...) Strukturatsiooni teooria Agency as duality Modernity and self-identity %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 1 Psühhoanalüütilised kultuuriteooriad Loengu ülesehitus: · Sigismund Freud ja psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung ja analüütiline psühholoogia · Neofreudistid (Karen Horney) · Jacques Lacan Sissejuhatus. Psühhoanalüüsi tekkelugu on mõjutanud 19 sajandi peamised mõttesuunad. Mõnedele ta vastandus otseselt, mõnedest integreeris endasse positiivsed mõjud. Vaatma mõningaid neist: RATSIONALISM 19. sajandi algust võib pidada Valgustusliikumise ja saksa klassikalise idealismi ajastuks. Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes
· Little proven success as therapy After Freud... Freud: positive aspects · Neo-analytic theorists: Adler, Horney, Erikson, Jung, etc. · Complete theory of personality · Too little on culture and social factors; too much infantile sexuality · Emphasises role of unconscious mind and early life experiences · Erikson: personality develops through life: specific, age-related challenges · Ego defence mechanisms
korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt
*anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud. *psühholoogiliste tunnusjoonte (trait) teooriad- isiksus on kui tunnusjoonte abil hinnatav ja mõõdetav ... (Stern, Allport, Eysenck, Costa, McCrae).
väljastpoolt tulevate kinnituste abil. Sotsiaalselt tunnustatud tegevused, nn prestiizikad tegevused, võetakse omaks ilma kiituse ja karistusetagi. Üks või teine käitumisviis on omandatud vaid siis, kui väline kontroll on asendunud sisemisega. Sotsiaalse õppimise teooria järgi ei saa sisemiselt vaba otsustus ja käitumine tekkida ilma eelnenud välise kontrolli ja suunamiseta. Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freudi, Karen Horney, Alfred Adleri, Carl Jungi ja Erich Frommi arvates on moraalse arengu tähtsaim aeg lapsepõlveaastad ning tähtsaimad mõjutajad vanemad ja perekond. Kogu edaspidise käitumise teljestik, suhtumiste põhimuster, pannakse paika vanema-lapse suhete järgi ja see kristalliseerub selgelt juba 4.5. eluaastaks. Super-egost kasvab omamoodi sisemine tsensor, mis hakkab otsustama lubatu ja keelatu, hea ja halva üle.
· anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09
vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid
annaabi.ee 
