(Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine
(Neurotic trends) Baasärevusega toimetulekuks: neurootilised kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine
selge homoseksuaalne käitumine. Homofoobia Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Inimene ei tea, kuidas reageerida, kohates ebatraditsioonilist käitumist. Müüdid homoseksuaalide liiderlikkusest, nende soovist iga sookaaslast võrgutada tugevdavad veelgi inimese valmisolekut kaitseks, luues omapärase neurootilise ootuse langeda kellegi "rünnaku" ohvriks. Homofoobia põhjuseks võib olla ka end heteroseksuaaliks pidava inimese hirm kaotada enesekontroll ja langeda ahvatlusse. Agressioon võimaldabki luua jäigad piirid enda ümber, välistades sellega hirmu. Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid: 1. iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu ennetamine, s.t püüd leida lahendus oma sisemisele konfliktile; 2. tunnustuse saamine autoriteetidelt; 3
IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid, mille järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse arengu tasemele kui poisslapsed.
loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise ja naeratamisega. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu vormiks. VEEL SOTSIAALSE ARENGU OLULISUSEST Arvestades asjaolu, et sotsiaalne areng puudutab ja mõjutab kogu elukaart, on sotsiaalse arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad.
Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M
esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk- midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M
Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada. Emotsionaalselt stabiilne need inimesed on kindlad,muretus ja usaldusväärsed,tunded on püsivad ja vahelduvad vaid pikkamööda. Neurootiline tundlik,rahutu ning katlikud, neurootilise ja ekstavertse koosesinemisel tähendab see suuri tujumuutusi. Võimed Võimed on inimestel individuaalsed omadused,mille tulemusel üks samas vanuses,sama koolituse juures ja kultuuris suudab paremaid tulemusi saada,kui teised või vastupidi. Võimed avalduvad tegevuses.Võimete välja arenemiseks on vaja geneetilist paasi ja head kasvu keskkonda. Võimete liigid; Üksikvõimed võimed,mis on seatud mingi psüühilise protsessiga ja mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa
Veendumise iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning- nii nagu see on omane väärtustelegi – ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja inimese väärtusbaas. Usk Usku võime vaadelda veendumuse hingeluse ja emotsionaalse ekvivalendina. Usuline ehk religioosne suundus on midagi unitaarset ja isiksuse terviklikku käitumist organiseerivat, erinevalt näiteks ebausul põhinevate uskumuste suvalisest kogumist. Neurootilise uskumuse ja terve usu on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust maserdatud inimesele troosti j tuge. Säärases usus ei ole armastust ega anduvust, ennemini on see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel
- Takistused viivad tõsistele ärevushäiretele. Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu. - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses. 3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes): 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward. -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. - Neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution). Olla armastatud, vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele, enesepiiramine, vähesega leppimine. Armastus. 2. Liikumine millegi vastu (kättemaks, võitlus jne) – moving against. Tüüp: agresiivne n. Isiksus (hostile type). Võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. Neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution). Teiste üle
Vaoshoitud käitumine ja selgete psüühiliste hälvete puudumine Eespool räägitust selgus, et juba kerge nartsissistlik iseloomuhälve takistab sotsiaalset suhtlemist, rasket hälvet aga peetakse paljude ühiskonnaprobleemide, näiteks alkoholismi ja vägivallategude algpõhjuseks. Kui mitte arvestada psühhopaadi aeg-ajalt avalduvat hävitamiskirge ja ühiskonnaga vastuolus olemist, käitub nartsissistliku iseloomuhälbega inimene enamasti väliselt laitmatult. Ta ei mõju neurootilise inimesena nagu paljud niisama raske psüühilise hälbe all kannatajad. Lääne elustiil soodustab nartsissistliku iseloomuhälbe teket. Väikese lapse sõltumatust lähedastest inimestest peetakse iseseisvuse väljenduseks, kuigi selles eas peaks kiindumus avalduma veel sõltuvusena ja üksijäämise hirmuna. Ka sotsiaalsusest saadakse pahatihti valesti aru, arvatakse, et kambas tuntakse end hästi. Ometi on sotsiaalsus võime arvestada teiste inimestega ja
See potentsiaal tuleneb survest olla sarnane, mis on rakendatud ühiskonna ja materiaalset kasumlikkust taotlevate liikumiste poolt, tekitades kunstlikku suhtlemist ja mugavat, harjumuspärast suhet. Ta rõhutab aususe ja vabaduse tähtsust inimestevahelistes suhetes, raamimaks eetilist vastutustunnet ja kõrgeid moraalseid standardeid. Moustake usub, et kriisid tekitavad perioode mõtisklusteks, mis arendavad inimest uue teadvuseni, uute resolutsioonide ja muutusteni. Ta selgitab erinevust neurootilise viha ja tervisliku viha vahel ja näitab, kuidas ausad tunnete väljendused võivad olla kasuks arenemises, nõudes pingutust ja sillutades teed sügavamale siduvusele ja suuremale inimestevahelise suhtluse aususele. Moustake kasutas elavaid tundepilte ja rõhutas vaikuse tähendust ja mõtekust, sisedialoogi ja loovuse avastamise meditatsiooni. Ta väidab, et loovus, mis on inimesega kaasasündinud, tagab iga
ideaalmina teineteisest lahus hoidma. Tõeline mina on see, kelleks inimene ennast peab, ideaalmina on see, missugune ta tahaks olla. Täiskasvanud inimese ideaalmina muutub ülimina osaks. See sisaldab temale omaseid eetilisi ja esteetilisi isiksuseideaale. Mina ja ideaalmina vahel on alati erinevus. Kui erinevus on liiga suur, siis öeldakse, et ideaalmina on liiga range. Kui inimene ei tunneta iialgi kordaminekut ja piitsutab end ülekohtuselt, siis on tegemist neurootilise hälbega. See tekib näiteks sel juhul, kui vanemad seavad lapsele kogu aeg liiga kõrgeid eesmärke, arvustavad teda ning iga kordaminekuga seotud elamuse puhul annavad talle mõista, et ta oleks olnud võimeline ka enamaks. Kui aga pinge hoopis puudub ning ideaalmina ja tõeline minakuvand langevad ühte, siis on tegemist nartsissistliku iseloomuhälbega. Inimene kujutleb, et tal on kõik need omadused, mida ta ihaldab. Haiglane eneseimetleja pole võimeline oma süüd tunnetama
· Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast · Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine · Projektsioon endast väljapoole asetamine · Asendamine objekti asendamine · Reaktsiooni kujundamine vastupidise uskumine · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine · Ratsionaliseerimine õigustused, selgitused · Regressioon- arengus tagasilangemine Joonte teooriad
(peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine, pildi lõpetamine, jutu kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled
H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel)
3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid
3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei
tüdinevad, stseenid korduvad taas ning lahenduse lootus kaob tasapisi. 4.1 Konflikti eskalatsioon Konflikti eskalatsiooniks ehk vohamiseks nimetatakse konflikti muutumist kontrollimatuks nii põhiküsimuse, osalejate arvu kui ka emotsionaalsete reaktsioonide poolest. Halvimal juhul võib konflikt minna üle osapoolte füüsilise hävitamiseni. Eskaleerunud konfliktid võivad saada inimese elu sisuks, raskematel juhtudel omandab see neurootilise vormi. Tüüpiline omadus eskaleerunud konfliktidele kui see teine ometi muutuks või veel parem, kui teda üldse ei oleks. Iseloomulik on ka see, et teisele osapoolele antakse hävitav moraalne hinnang ja sageli sõnu valimata. Oma tahtmise tingimusteta läbisurumine on üks sisuliste küsimuste lahendamise vaenlasi ning pingete tekkimise põhjusi. 21
................. ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ ........................................................................................ Suhtlemist soodustavad liigutused: Liigutused peavad olema täpsed ja rahulikud. Kiirustamine ei tohi näida neurootilise ja kärsitu käitumisena. Keha peab olema suunatud otse kliendi suunas kontakti hoidmine, usaldatavus. Selg sirge aktiivsus, enesekindlus. Õlad vabalt all peanoogutamine avatud zestid kätega, peopesad ülespoole keeratud ........................................................................................ ........................................................................................ Aktiivset kuulamist väljendavad kehahoiakud: silmside
Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M.Klaus ja J.Kennell (1975)- jälgisid, kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Erinevad puudutusrütmid, kuidas ja mida silitavad. Emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi ja ,,kõik kes seal juures on, on ülevas meeleolus". 1976- hüpotees, mille kohaselt on seotussuhete kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Kõige sensitiivsem aeg on 2-3
Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks. Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed
läheb oma järeldustega lõpmatusse. Sel juhul, kui ta ületab piire, ei ole enam tegemist teadmisega, vaid mõistusideedega. Nt mõistuse teoreetiline huvi on selline, et me paratamatult jõuame oma mõtetes selliste ideedeni nagu algpõhjus jne. Need mõistusideed on regulatiivsed, st annavad suunda ja määravad sihi, aga need ei ole teadmised ranges tähenduses. Ma loodan, et sai pisut selgemaks. Mõistust võib mõelda kui väga neurootilise inimesena. Kui neurootilisel inimesel on köha, siis ta paratmatult hakkab järeldama, et nii mul on köha, mis sellest järeldada võib, kindlasti on mul kopsudega viga jne jne, kuni ta jõuab järelduseni, et tal on mingi tõsine surmatõbi. See on paratamatu "huvi" või ajend asju lõpuni mõelda ehkki tõepõhja sellel ei pruugi olla mõistete konstitutiivne rakendus – konstitueeritakse mingi objekt ja tulemuseks on selle
Niisugust tüüpi aktsentueeritus tekib kasvatamisel kõrgenenud vastutuse tingimustes. Selleks võib olla kohustus hoolitseda nooremate eest, kui see toimub rasketes olmetingimustes. Samuti soodustab psühhasteeniliste joonte teket liigne nõudlikkus lapse edukuse suhtes (näiteks kool, sport, muusika), mis võib lapsel esile kutsuda pideva hirmu seda kõike mitte suuta. Asteno-neurootiline tüüp Asteno-neurootilise tüübi põhilised tunnused on kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine ja hüpohondrilised tendentsid. Väsimus annab end eriti tunda vaimse töö, samuti füüsilise ja emotsionaalse pinge tingimustes (näiteks võistlusolukorras). Ärrituvus ilmneb ootamatutes afektiivsetes pursetes, mis sama ootamatult asenduvad pisarate ja kahetsusega.Sageli ilmnevad neuropaatia tunnused juba lapsepõlves halb uni ja isupuudus, kapriissus, öised hirmud, kogelemine jms. Teistel juhtudel
Kirjutas neli olulist teost inimese ja kultuuri suhetest: 1. Tootem ja tabu (1912) näitab, kuidas erinevate reeglite ja normidega lahendavad ja neutraliseerivad austraalia aborogeenid ÜLIMINA tärkamise %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 7 faasis Oidipuse kompleksi ehk keelatud armastust ema vastu. Kultuurilised tabud ja keelud on seega egoistlike ja erootiliste tungide eriliseks kombinatsiooniks. Freud võrdleb neid kollektiivseid kultuurilisi tabusid neurootilise isiku isiklike keeldudega, mida see enesele kehtestab. Samuti leiab, et keeldude ja tabude taga on tegelikult varjus inimese kõige suuremad tungid, sest üksnes neid on mõtekas keelata seega on iga inimese suurim soov himustada ema ja tappa isa, kes seda himustamist keelab. Toob paralleeli totemismi (tootemloom kui isa kuju) ja eksogaamiaga (keeluga mitte võtta naist samast klannist). 2. Massipsühholoogia ja Mina-analüüs (1921) Lähtub Le Boni raamatust "Masside psühholoogia"
See on selline terve inimlik alge. Tihtipeale muutuvad süvakihi nähtused vahekihi omadeks. Üks põhjus, miks neuroosid ja patoloogiad isiksuses toimuvad, on see, et ühiskond alati piirab üksikisiku tundeid ja nende välhjendumisi. Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu ta seda revolutsiooni soovibki. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. Oma tähtsamad tööd kirjutas ta kõik 30ndatel aastatel Saksamaal, kus need olid keelatud. Oma elu teisel poolel elab ta suhteliselt tagasihoidlikku elu ning ta on poliitikas väga pettunud. 9. PILET NEOFREUDISTID
annaabi.ee 
