PIPARMÜNT Meeldivalt vürtsika ja värskendava lõhnaga piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. See aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Jahtunud piparmünditee aitab kõhuhädade korral nii seedehäirete, kõhulahtisuse kui ka mao ülihappesuse puhul. Piparmünditeel on silelihastele lõõgastav ja soolegaaside teket pidurdav toime. Piparmünditeed on hea juua sapi- ja maksapõletiku korral, kuna see suurendab sapi eritust. Piparmünt leevendab kõhuprobleeme
rohelisele salatile. Piparmünt ravimtaimena Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Õli kasutatakse kosmeetikatööstuses kreemides ja salvides, inhalatsiooniks nohu puhul. Piparmünt rahustab ärritunud ja paistes nahka ning leevendab selle õhetust ja punetust. Mõjub soodsalt ka sapipõie tegevusele. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Keev vesi valatakse lehtedele ja lastakse 5-10 minutit tõmmata ja siis kurnatakse. Juuakse 3 tassi päevas. Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss
koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu poolt märkamata ja lahendamata, ongi häda käes ja tasapisi kujuneb hirmust organismi häiriv tegur, millest saab alguse neuroosi areng. Ülemaailmse Tervisehoiuorganisatsiooni määratlus tervise kohta kõlab: tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Lapsel on selle jaoks vaja hellust, soojust, armastust ja kindlusetunnet, mõistmist ja rõõmu ning rahuldust oma tegemistest. Seda kõike peavad andma lastega tegelevad täiskasvanud (lasteaed-kool- kodu). Lapsevanema aktiivse abita pole võimalik last ravida seda rõhutab Gisela pidevalt
ägenemisi. 6.6 Stress ja neuroos Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid. Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida. See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja
taimeteed kasulikud? Raudrohi Raudrohtu kasutati vanasti iluraviks värskendades raudrohuteega käsi ja näonahka, muutuvad need pringimaks ja siledamaks. Raudrohi on rahvarohuna tuntud ka köha, peavalu, leetrite, sarlakite ja krampide vastu. Piparmünt ravimtaimena Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Keev vesi valatakse lehtedele ja lastakse 510 minutit tõmmata ja siis kurnatakse. Juuakse 3 tassi päevas. Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist valmistatakse ürdist, mida peenestatult võetakse 1
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu konfliktid surutakse alla probleemid jäävad häguseks indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs - väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga
teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda tahtenõrkus, tähelepanu hajuvus, meeleolude kõikumine või eksamihirm olla asjalikuks teejuhiks. Kidroni raamatud: ,,suhtlemispsühholoogia", ,,loomevõime arendaine", ,,suhted töökollektiivis", ,,otsingult avastamisele", ,, psühholooigiline nõustamine",
Piparmünt • Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. • Õli kasutatakse ka kosmeetikatööstuses kreemides ja salvides ja inhalatsiooniks nohu puhul. Mõjub soodsalt ka sapipõie tegevusele. Piparmünt rahustab ärritunud ja paistes nahka ning leevendab selle õhetust ja punetust. • Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. • Piparmünt on ka hea abimees sportlastele. Uuringud näitavad, et puhta piparmündi nuusutamine parandab sportijate tuju, motivatsiooni ja saavutusi. Piparmünti võivad igas vanuses sportlased nuusutada treeningul ja võistluste ajal. Nurmenukk • Tarvitatakse õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). • Nurmenuku lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju
pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt. Valmistamise õpetus: Tee 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel. Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast ajast peetud depressioonivastaseks ravimiks. 16. Sajandil kirjutas Sveitsi arst: "Iga arst peaks teadma, et meie Issand on pannud taimedesse suure saladuse, mis aitab inimestel võitu saada sellistest mõtetest ja fantaasiatest, mis ta muidu meeleheite äärele viiksid
need pringimaks ja siledamaks. Raudrohi on rahvarohuna tuntud ka köha, peavalu, leetrite, sarlakite ja krampide vastu. Kui rannas terava kivi otsa astud, siis raudrohuleht aitab peatada väiksema verejooksu. Piparmünt ravimtaimena Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Keev vesi valatakse lehtedele ja lastakse 5-10 minutit tõmmata ja siis kurnatakse. Juuakse 3 tassi päevas. Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist valmistatakse ürdist, mida peenestatult võetakse 1 spl 1 kl keeva vee kohta ja lastakse
olla parim, ambitsioonid võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine
olla parim, ambitsioonid võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine
Vendadevaheline rivaalitsemine kestis kuni nende keskealiseks saamiseni ning oli ilmselt aluseks ka Adleri sünnijärjekorra teooria tekkimisele. (Gregory J. Feis,2012) Akadeemilise hariduse omandas Adler Viini Ülikoolis, kus ta õppis arstiks. Peale ülikooli lõpetamist 1895. aastal töötas ta meditsiini valdkonnas, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ta huvituma psühholoogiast. 1902. aastal kutsus Sigmund Freud Adleri ja veel kolm kolleegi enda ringkonda, et arutleda neuroosi psühholoogia üle ning Adlerist sai Freudi õpilane. Gruppi hakati hiljem nimetama Viini Psühhoanalüütikuteks. Psühhoanalüütikud andsid välja ka ajakirja, ning Adlerist sai selle ajakirja kaastoimetaja. 1911. aastal aastal astus Adler Psühhoanalüütikute ringist välja ning asutas kooli, kus ta õpetas individuaalpsühholoogiat. 1926. aastast alates veetis Alfred Adler enamiku oma ajast Ameerikas, kuhu ta lõpuks ka elama jäi. 1932. aastast alates õpetas Adler Long Islandi
mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised: 1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste «objektiks». 2) Suhtumised teistesse ja enesesse on samasuunalised. Isekad inimesed on võimetud teisi armastama, ent nad ei ole võimelised ka iseennast armastama. 5 - «Omakasupüüdmatu» - neuroosi näht, mida täheldatud õige paljude inimeste juures, kellele ei tee tavaliselt muret ainult see hoiatav näht, vaid teisedki sellega seotud ilmingud, nagu depressioon, väsimus, töövõimetus, nurjunud armastussuhted jne. «Omakasupüüdmatu» inimene ei taha enesele mitte midagi, ta elab ainult teistele, on uhke sellest üle, et ei pea ennast tähtsaks. Matriarhaalses faasis on kõrgeim olevus ema. - Hierarhia - patriarhaalse ühiskonna arengu langemine eraomandi arenguga, milles
Ühelt poolt on kunsti tegemisel tugev positiivne mõju, kuid ei saa eitada ka desktruktiivset mõju, mis võib avalduda valel kunsti kasutamise viisil. Loovus Kunstiteraapiat nimetatakse sageli ka loovkunstiteraapiaks. Niisiis on loovus üks olulisematest mõistetest psühhoteraapias ja kunstiteraapiates. Kuid see pole alati olnud nii. Näiteks varasem psühhoteraapia alane kirjandus, alates Freudist pidas loovust hoopiski üheks neuroosi vormiks või sundmõtteks, mis kompenseerib isiksuse lahendamata sisemisi konflikte. See on justkui midagi unistamise ja fantaasia piirimail olevat, mis varjab frustratsiooni, rahuldamata soove ja kurbust. Isegi mõned kaasaegsed psüühoterapeudid näevad loovust kui ainult kaitsemehhanismi. Enamik negatiivseid seoseid on selle mõiste ümbert aga tänaseks kadunud. Arvatakse, et pigem on tegemist kasuliku
Esietendusel jäid tellingud püssiks seinal, mis alles viimases vaatuses paukuma hakkab. Tsehhovi näidendite omapära on selles, et, et dialoogid on siin monoloogi vormis. Nagu Tsehhovi uurijad tõdenud, on see autori teadlik valik osutamaks inimeste võõrandumisele ja üksildusele. Sellist kõnelust, kus üks veenab teist või kus ühise eesmärgi poole suunatud ühine mõte sünnib osalejate ansamblis, on «Kolmes ões» väga vähe. Lavastuse saavutuseks tulebki lugeda üksilduse neuroosi kujutamist. Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud.
kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist; hibisk - tuntud ka hiina roosina. Teesegudes kasutatakse kroonlehti, samuti tuntud C-vitamiini allikana. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks; õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid
131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. „kõrgematele“ eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest
minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist; hibisk - tuntud ka hiina roosina. Teesegudes kasutatakse kroonlehti, samuti tuntud C-vitamiini allikana. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks; õun - ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..............................................................
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Normaalse arengu käigus pöördub mina pärast esmast ängistusega üleujutamist tungide vastu. Enamgi veel, seda ängistust õpib ta omaenda huvides ära kasutama - see on hädaohu signaal, mille peale tuleb kaitsed käiku lasta. Kui ego ängistusega siiski toime ei tule, ujutab ärevus psüühika üle ja ongi käes üks spetsiaalne neuroosi tüüp - ängistushüsteeria. Väikelapse arengut hoolsamini vaadelnud psühhoanalüütikud täpsustavad, et tegelikult ei ole ohtlik mitte tung, vaid traumeerivatest olukordadest - näiteks nälja- või janutundest - tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge -
erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. ,,kõrgematele" eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu · konfliktid surutakse alla · probleemid jäävad häguseks · indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest 2. unenägude analüüs Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga
häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid
ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis) 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega. Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3.eluaastaks)
magajäämist pai või armastan ise ennast). Selle taga tihti hirmud hülgamise või purustamise eest. Tuleb teadvustada, kelle vastu tunded tegelikult on ja see temale peegeldada. 4. Koosvoolamise puhul puuduvad piirid mina ja sina vahel. Tundeid ei näidatagi välja. Töö kollektiivis määramatu hall olukord, kus välditakse igasugust partneri puudutamist, teise igasugust tasakaalust väljaviimist. Tekitab pikaajaliselt neuroosi, allasurutust. 5. Üritatakse ära viia kontaktiloomise hetkeks ennast või parterit. Naljad, ebasobilikud jutud, kõik selleks, et vältida reaalset kontakti. Hajutatakse tõsine teema. Kõige sagedamini minnakse kontaki agressiivselt, näiteks küsimusega. Tegelikult peaks ennast avama. Esimene sügavuseaste teada-tuntud fraasid, teine aste faktid, kolmas aste arvamused, neljas aste tunded. Isikutaju, kohanemine, kaitsed 1
1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel
1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8
Globaalsed hirmud on teatud vanuses, need kõigil olnud. Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse
(suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda. • Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt „kõrgematele“ mitte seksuaalsetele eesmärkidele
erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik. Anorgaanilised ühendid. Tekib neerukahjustus (glomerulaarne nefropaatia), mida põhjustavad immuunkompleksid. Orgaanilised ühendid. Kahjustavad kesknärvisüsteemi. Ajuturse, hallaine destruktsioon, gliiakoe teke ja ajuatroofia. Aeglaselt süveneb emotsionaalne labiilsus, unehäired, töövõime langus. Täheldatakse ärrituvust ja neuroosi. Tekib hirmusündroom ja paranoia. Tuim peavalu, mälu nõrgenemine ja käte treemor. Suurenenud süljeeritus, gingiviit (igemepõletik), igemete veritsemine, dermatograafia (naha ülitundlikus väiksemategi näpistuste ja kratsimise vastu) ja kõnehäired. Näonärvi kahjustused, nägemisvälja vähenemine, silmaläätse tuhmumine. Nefrootiline sündroom. 5.6.3 Elavhõbeda mõju lootele Elavhõbe läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiimaga! Väikeste dooside puhul
aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena" Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt tegelikusega. Ps.an. põhimõiste ,,sulelimatsioon"- in. realiseerib ennast võimendatud/topelt valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813-1855. ,,Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest"."Rahvahulk on ebatõde"-in. p.o. originaal. F.Nietzsche(1844-1900) Olulisemad teosed:
et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa'sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat. · Üks esimesi, kes üritab psühhoanalüüsi laiale massile selgeks teha. · Toob sisse: o Kultuuriline eripära o Neuroosi roll isisksuses o Naisfeministlik psühholoog, tegeleb palju naise rolli ja naise teemaga · Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda.
domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
3. Liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) – moving away. Tüüp: eraklik n. Isiksus (detached type). Eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. Neurootilise konflikti lahendus: loobumine. Enesepiiramine, vähesega leppimine, sõltumatus teistest, omada alati õigust, ülitundlikkus, kriitika suhtes. Vabadus. „Kuna olen elus nii palju haiget saanud, siis ei taha inimestega enam midagi tegemist teha.“ IV NEUROOSI TEKKIMISE BAASMEHHANISM: Konflikt reaalmina ja idealiseeritud mina vahel – perfektsionism. Vanemate mõjul – should be... Sa peaksid olema selline. Luuakse egosse ideaalmina. Mida kaugemal on reaalne mina, seda suurem on neuroos. Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku. Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga.
kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur: "Inimese seksuaalkäitumine on sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas" (S
kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest soovkujutelmadest, mida ei suudeta reaalsuses saavutada või mida keelavad ühiskondlikud ja moraalinormid Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur: “Inimese seksuaalkäitumine on sageli
keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Superego kajad isa hääl, ema hääl minu sees ütles nii. TUNGIDE TEOORIA ???Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt
Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus) - SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid
Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid). Lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36
lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid), lisaks Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststrukturalismi foon, psühanalüüso foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos), näiteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses.
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale.Kõrge neurotismiga inimestel tekib stressisituatsioonis erutus kiiresti ning on kauakestev,madala neurotismiga ehk stabiilsetel inimestel tekib aga erutus aeglaselt ja läheb kiiresti üle.Neurotismi kõrget taste ei tohi aga segi ajada neurootilisusega ehk neuroosi kui haiguse põdemisega.Kõrge neurotismiha inimesed on emotsionaalselt labiilsed,tundlikud,rahutud,kartlikud,kergesti aktiveeruvad.Madala neurotismiga inimesed on püsivate,aeglaselt vahelduvata emotsioonidega,rahulikud,usaldavad,kindlad,stabiilsed,muretud.Eysencki arvates panevad kõrge neurotismiga inimesed kuritegusid sagedamini toime kui stabiilsed,kuna kaotavad stressiolukorras kergemini ratsionaalse kontrolli oma tegevuse üle
häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotuupsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid haireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired. 7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid
a emotsioonid üldiselt me pole väga harjunud keskenduma oma sisemisele tsoonile, v.a juhul kui meil on valus; 3) Keskmine tsoon meie mälestused, meie mõtted, meie fantaasiad. -) Kui kaks esimest tsooni on seotud olevikuga, siis keskmine tsoon on seotud tuleviku või minevikuga. -) 80% inimestest on pidevalt tasakaalust väljas ehk keskendunud pigem keskmisele tsoonile ning ei tea mis ümberringi toimub. See annab eeldusi neuroosi tekkimiseks neuroos on see, kui inimene kannatab oma fantaasiate või mõtete tõttu. *) Millegi saavutamiseks tuleb koheselt tegutseda ei tohi mõelda, et ma homme teen seda, sest see on vaid enesepettus. Asju saab reaalses elus muuta vaid konkreetses hetkes. Kui inimene tugineb väga palju oma mälestustele ja hetke kontakt jääb kehvemaks, tekivad taju vead ja eksimise võimalus suureneb. Taju
43 ,,Etteheide Freudi ning Adleri teooriatele ei seisne selles, et need baseeruvad instinktidel, vaid et need on ühekülgsed. See on psühholoogia ilma psüüheta ning see sobib inimestele, kes mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi põhisisule kui ükski varasem meditsiiniline lähenemine, siis nende ainuline tegelemine instinktidega jätab täitmata patsiendi sügavamad spirituaalsed vajadused. Nad on liiga tugevasti seotud 19. sajandi teaduse eeldustega, liiga asised ja nad omistavad liiga vähe väärtust fiktsioonilistele ning kujutlevatele protsessidele. Ühesõnaga - nad ei anna elule piisavalt tähendust. Kuid ainult tähendus on see, mis vabastab." (JUNG1977:330) On kerge näha raskusi, mida koges teoloogia 19
naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Kunstnikke inspireerisid romaanid ning luule (nt. Dante). Loomingule andsid ainet nii antiikmütoloogia kui ka germaani, keldi ja skandinaavia usundid, legendid, müüdid, muinasjutud ja Piibli süžeed. Sümbolistid idealiseerisid närvilise tundlikkusega kõike: pahe ja vooruse vastasseisu, sadismi ja iharust, neuroosi ja unenägude kujutamist jne. Sümbol kutsub analoogia abil esile sügava isikliku idee ning paiskab vaataja tundmatusse. Kunstnikke köitis naisekuju – ühtede jaoks puhas ja väärikas, vooruslik ja idealiseeritud, teiste jaoks saatuslik ilu – mida kehastavad legendaarsed Salome, Helena jne. Lilled sümboliseerivad head ja kurja ning maastikud on ebausutavad, mitterealistlikud paigad. Sümbolismil oli Euroopa eri osades mõnevõrra erinev temaatika. Prantsusmaal ja
organitega ja organsüsteemidega, eriti närvisüsteemiga, sisesekretsiooninäärmetega jne. Igasugune haiguskolle organismis võib pidurdada seksuaalsust. Seetõttu ei saa seksuaalfunktsiooni kunagi vaadelda isoleeritult, organismi üldseisundit ja heaolu 15 arvestamata. Seksuaalhäired on harva iseseisev haigus, enamikul juhtudel on nad mingi haiguse, sageli näiteks neuroosi, üheks sümptomiks. 3. Seksuaalfunktsioon on ainuke füsioloogiline protsess, kus loodus ei ole ökonoomne. Elu edasiandmise nimel raisatakse materjali ja energiat väga pillavalt. Naise organism valmistab fertiilses eas sadu munarakke, mehe organism miljardeid seemnerakke. 4. Seksuaalfunktsioon ei ole eluliselt tähtis funktsioon, nagu hingamine, südametegevus, ainevahetus jne. ning selle funktsiooni lakkamine ei kujuta otsest ohtu elule. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
