inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi? V: 1. ,,Õhtulaulud" 2. ,,Aednik" 3. ,,Kasvav kuu" 4. ,,Puuvilja kogum" omapära- kirjutas filosoofilist proosaluulet. huvi teke- sest Tragore on idamaalt ja sellel ajal oli Euroopas tekkinud huvi idamaade vastu, lisaks Tragore käis ka ie Euroopas ja tõlkis oma teosed inglisekeelde 12. Yeats. Mis loomingule iseloomulik+ 3 luulekogu.
poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaast ja pessimistlikut maailmavaadet. Ennekõike on Baroja kriitika suunatud kodanliku tsivilisatsiooni ja ühiskonna vastu. Baroja kangelased on vagabondid, seiklejad, prostituudid ja anarhistid, kelle küünilisus ja mässuline vaim kehastavad autori ideaali seikluslikust elust. On loomulik, et seiklus, mis iseloomuomaselt kuulub hulkurielu juurde, teeb Baroja romaanid küll avantüürlikeks, on aga valdavalt väline ja mehaaniline. Tegelik rõhk asetseb hoopis ideedel ja tunnetel, mis vastandudes, põrkudes, hävinedes ja sündides kulgevad läbi romaani. Seiklus ja tegevus on üksnes struktuurne sümbol ekslemistele tegelaste hinges, nende mässule ja mitte kunagi lõppevale otsingule
Kui sa lood keskonda,kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ,siis inimene hakkab sind usaldama ja tegema sinuga koostööd.Vaja pidada meeles,et usaldus ja koostöö on seotud inimeste tundedega,see ei ole instruktsioon või mingisugune mehhanism.Sa ei saa anda inimesele õppida esitlust,et ta hakkaks sin usaldama või öelda „usalda mind“.See niimoodi ei tööta,sest see on tunded.Kui sa lood keskkonda,kus sa hakkad inimesi hirmutama,naturaalne ,inimeste reaktsioon sellele on paranoia,küünilisus,mitte usaldus.Me ei pea hirmutama inimesi kellega me töötame koos.Paljud juhid ei saa sellest aru,nad mõtlevad,et juht tähendab „vastutada“ ja paljud üritavadgi saada alanduvatelt inimestelt just tulemust ja neid ei huvita kuidas inimene ennast tunneb. Tegelikult,olla juht,tähendab hoolitseda inimeste eest enda juhtimises. Vale mõtlemine on ka mõelda,et teised inimesed töötavad sinu peale,tegelikult,sina töötad inimeste jaoks enda
· Ärritunud · füüsiline või vaimne nõrgememine · ülereageerimine · vihapursked · unehäired · enesehinnangu langemine · masendus · ülesöömine 3. Läbipõlemisfaas tekib pikaajase ülemäärase stressi tagajärjel. Inimene kogeb liiga suurt survet ja samal ajal pole tal põhjust rahuloluks, tihti neil kes töötavad teiste inimestega. · Kurnatus · Küünilisus · Ebaefektiivsus · Kalduvus vigadeks töös, õnnetusteks Temperamendi tüübid: A tüüp töötab palju, vihastab kergesti, tekitab stressi ja südamehaigusi, ei oska lõgastuda, kiire ja pingelise eluviisiga. B tüüp lõõgastuja, ei ärritu kergesti, seesmiselt enesekindel, konkreetne, selliselid esineb vähe, elunautija, rahulik jne. Stressi tagajärjed: Individuaalsed o Ei söö kirralikult
tihedast sõidugraafikust. Teine näide on arstid ning õed, kes oma töös puutuvad sageli kokku kannatuste aga ka surmaga. Need on näited stressi allikatest, millega on kõige raskem tegeleda. STRESSI TAGAJÄRJED Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on, kui tekib tunne, et ei suudeta enam tegeleda igapäeva kohustustega. Algstaadiumis võib stress väljenduda käitumise muutumises - küünilisus, alkoholi, tubaka ja ravimite suurenenud tarbimises. Stress ja haigused on omavahelises sõltuvuses. Pea-, seljavalud, unetus ja kergesti ärrituvus võivad olla põhjustatud stressist. Kui stress kestab pikemat aega võib tulemuseks olla tööõnnetuste kasv, produktiivsuse ja kvaliteedi langus ning töölt puudumiste arvu suurenemine. Teistsugune stressi väljendumise viis võib olla (Manchesteri Ülikooli, organisatsiooni psühholoogia professori Dr Cary L
turvaline, rühma liikmed sallitakse kriitikat oskavad teineteist kuulata Rühm talub liikmete Iga rühma liikme vahetumist arvamust pannakse tähele, rääkida võib kõigest, ka ebameeldivatest/ rasketest asjadest Ebakindel rühm. Üleüldine Sagedane võitluspositsioonil nõuandmine olemine ja selle kuulamise asemel rõhutamine Küünilisus Püütakse muuta teiste Mitteotsene seisukohti ja positsiooni pöördumisviis nn. kardin ees suhtlemisel Püütakse otsustada ja otsustatakse teiste eest Välditakse tunnetest rääkimist Konfliktide vältimine Rühma tugevuse lisamiseks. Ühised eesmärgid mingi eesmärgi saavutamine või ühise eesmärgi tajumine rühma tähtsus tõuseb Ühine vaenlane ehk oht - vajatakse üksteist, et toime tulla
raske on end korralikult välja magada. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastu- panuvõime haigustele. *Intellektuaalne väsimus Kontsentratsiooniraskused ja unustamine, toimingute ja töö-ülesannete edasilükkamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. *Emotsionaalne väsimus Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sageli tekib paanika, emotsionaalne tühjus, küünilisus või tundetus. *Sotsiaalne väsimus Läbipõlenu ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Valdav on üksildustunne, inimene vaataks nagu ennast ise kõrvalt. *Hingeline väsimus Elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Teadvuses kerkivad alternatiividena esile surnukuur/hullumaja. 7. Kui kaua kestab läbipõlemise protsess? Läbipõlemise protsess eelneb läbipõlemise seisundile. Inimestel on läbipõlemise
Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19. saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane Küünilisus-filosoofiaga seotud mõiste, mis väljendab kriitilist väljendust Skeptilisus-filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Katarsis-puhastus Miim-matkija, kes esitab lühikesi steene igapäevaelust-monolooge, dialooge ning enamasti improviseeriti Müüt-jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil
· Koolistress (eksamid, kooli valik, vägivald, pikad koolipäevad) · Muutused (lahutus, kolimine, kooli vahetus jne) 1.4. Stressi tagajärjed Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on see, kui tekib selline tunne, et enam ei suudeta tegeleda tavaliste igapäevaste kohustustega. Algstaadiumis võib stress väljenduda käitumise muutumises küünilisus, alkoholi, tubaka ja ravimite suurenenud tarbimises. Stress ja haigused on omavahelises sõltuvuses. Pea- ja seljavalud, unetus ja kergesti ärrituvus võivad olla põhjustatud stressist. Vaimne stress, eriti kui see kestab pikka aega, võib juba põhjustada ajus neurokeemilisi muutusi. Iseäranis tõenäoline on see 1) tõsise kaotuse puhul; ja 2) raskete ülesannete puhul, mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis
lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks. Skisoidse isiku agressiivsusel on peale tõrje ka teinegi funktsioon ta loob sellega kontakti, poolehoiu võitmise viis. Neil on kergem olla agressivne kui väljendada oma positiivseid tundeid.
isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest.
isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest.
Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) -
(Mangs, Martell 2000:341) 10 Selleks, et paremini mõista toon raamatust „Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani“ näited vaikivast oidipaalse leinast, küünilisusest ja võrgutamisest. 4.1.1.1 Vaikiv oidipaalne lein „Isikud, kes on pidevalt möödunud aja otsingul“, võivad elada kogu elu suure vastamata armastusega sellega pidevalt kinnitades oma pettumust ja kurbust. (Mangs, Martell 2000:341) 4.1.1.2 Küünilisus Kui armastuse objekt on kaduma läinud, tundub elu mõttetu, kuna leitakse uus objekt. Kui tungiobjekt kaob, siis muutub tung ise mõttetuks ja nii tekib küüniline filosoofeerimine elu mõttetusest, kus kinnitatakse, et armastust ei ole kunagivõimalik rahuldada, välja arvatud ainult fantaasias. (Mangs, Martell 2000:341-342) 4.1.1.3 Võrgutamine Võrgutaja „oskab igat moodi“, kuid ei hooli objektist ega järgnevast tühjusetundest. Armastust ja seksuaalsust alahinnatakse
Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) -
8 4 LÄBIPÕLEMISE TUNNUSED Tavaliselt inimene ise ei märka ega tunnista oma kurnatust. Püüdes probleeme eitada, satub ta vastuollu oma kaaslaste ja lähedastega. Burn out on protsess, see ei ole üleöö tekkiv nähtus, mille häiresignaalideks on: · liialt entusiastlik ja eluvõõras suhtumine oma töösse · pettumine oma töös ja iseenda võimetes- väheneb töö motivatsioon, areneb negatiivne suhtumine. Küünilisus ja kibestumine. Töö püütakse kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga ära teha. Pikenevad lõunad ja sagenevad kohvipausid · füüsiliselt tajutav emotsionaalne väsimus- võib suureneda tööõnneuste arv. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, kaob tolerantsus erinevate hoiakute suhtes, tekivad keskendumisraskused · suureneb tubaka, alkoholi ja ravimite kasutamine · positiivsed tundmused asenduvad rõõmutusega, tekib vastumeelsus
Ta ei pruugi olla sõbralik. Kõige populaarseim viis hingedega kontakti saamiseks on seanss kohtumine teiste omasuguste spiritualismihuvilistega, kellel ühine eesmärk: rääkimine kadunukestega. Tseremooniaid viiakse läbi mitmeti, kuid mõningad ühised reeglid siiski on. · Moodustage seltskond või grupp, kes tõesti usuvad ja tahavad surnutega kõneleda. Kõik peavad olema avatud meeltega, ühtegi mitteuskujat seltskonda ei maksaks võtta. Küünilisus ja uskmatus võivad spirituaalseid energiaid häirida ning keskendumine pole võimalik. · Püstitage eesmärk. Igaüks peab teadma, mis on selle koosviibimise põhjus ja eesmärk. Kõik peavad olema nõus ja arvestama võimalike tulemustega. Lihtsalt suhtumisest ,,okei, räägime surnutega" ei piisa. Reaalse eesmärgi püstitamine võiks algul olla lihtne, näiteks: ,,räägime naabrimees Kaarliga ja küsime, kuhu ta oma kuldketi peitis".
Hermann Göringi tõus ja langus kujutab endast seega Kolmanda Reichi poliitilise situatsiooni tõusu ja mõõna. Erinevalt Goebbelsist polnud tema taganttõukajaks mitte andumus juhile, vaid piiramatu võimujanu. Ta võitles ametite, tiitlite ja isikliku varanduse pärast, mida tal kõikidest enam oli. Ülbe, saamahimuline ja edev Göring oli samas kõikidest teistest vasallidest armastatuim. Inimestele meeldis rahvalähedane riigimarssal, kellel puudus Goebbelsi küünilisus ning Hitleri ebamaisus. Göring näis mitte kannatavat paljusid teisi natsivõimu kandjaid painanud vigase isikustruktuuri all. "Hermannist saab kas suurmees või kurjategija," ennustas ema oma poja varakult väljakujunenud enesekeskset iseloomu silmas pidades. Mitte "õllekaanijatest ja seljakotlastest" õhkuv külgetõmbejõud ei toonud Göringit natsionaalsotsialistliku partei ridadesse. "Ma liitusin parteiga, sest olen revolutsionäär, ideoloogiline värk mind ei köida
osas. *Mihkel Samarüütel. 00ndate alguses Sauterliku/Kenderliku liini esindaja. 2 raamatut: „3“ 2002 ja „Evol“ 2003. Tema jutud trotsivad traditsioonilisi proosa vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede puudumine lause alguses, ingliskeelsed poplaulu katkendid või käibefraasid. Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi sümbolistlik/religioosne vms tähendus:D Lood ei ole narratiivsed, pigem näeme lugu läbi erinevate teadvuste, vaatepunktide, dialoogide. Tegelaskujud on hajuvad, autor ei püüa nende tegudele sügavat psühholoogilist põhjendust otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet.
Jagatakse: primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed majandusharud 1) põllumajandus, metsandus, kalandus, kaevandus jne = tooraine muretsemine loodusest 2) erinevat laadi tööstused ja käsitöö = tooraine töötlemine edasi 3) teenindus, haridus, administreerimine, informatsiooni käsitlemine = töö tulemus ei ole materiaalne toode Generation X vaadeldi põlvkondi, mis on kasvanud tööstusühiskonnast (vanemate puhul kodanikuõigused jne; 80ndate karjäärihuvid, küünilisus jne) tulevad tööle, aga ütlevad kohe, et tulevad tööle nii kauaks, kuniks meeldib. ,,Portfolio career" - tahame kiirelt teha karjääri, valime töökohti selle järgi, mis kombinatsioon CV-l kõige paremini välja näeks. BoBo boheemlase elustiil on väärtus (kodanlasest boheemlane, kasvanud 90ndatel). Stebbins Serious Leisure süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär
6. Enesearendamine 7. Tippelamused 8. Ego kaitsemehhanismide – esmajoones tõelisust moonutavate kaitsete – kõvalejätmine Metapataloogia Kui metaväärtusi taotlevad kõrgemad vajadused on alla surutud või jäävad krooniliselt rahuldamata, tekib psüühiline bäiritus, millel on iseloomulik sümptomaatika. Kui inimene on frustreeritud endale oluliste väärtusteta taotluse korduvalt luhtunud katsetest, võivad temas esile tulla järgmised metapatoloogia ilmingud: küünilisus, usaldamatus, skeptitsism; arvestamine vaid iseendada; põlgus või viha teiste inimeste vastu; kannatamatus; vulgaarsus; halb maitse; deindividualisatsioon; lootusetus ja käegalöömine; seaduskuulekusest irdumine; äärmuslik egoism; süngus, pahurus; huumoritaju kadu; vastutuse veeretamine teiste õlgadele; elumõttle kaotamine. Humanistliku teraapia põhimõte Edukas psühhoteraapia peab aitama indiviidil oma põhivajadusi rahuldada, avades samas tee eneseaktualiseerimisele.
Sõidetakse sõna kaudses, aga paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt. Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik? Oskar Loorits, eesti rahva hinge paremaid tundjaid, tõdes juba 70 aasta eest, et ühiskonna
entsoklüpeediaga ning Friedeberg Tuglase mõttekäikudega (Tuglasele omane realistlik- sümboolne narratsioon, unenäolisus). Juba eelnevalt mainitud naiivsus, isegi lapselik süüdimatus, on omane ühtviisi nii Barthes'ile kui Undile. See mõjub triviaalsena aga ilusana, lihtlabasena aga sisendavana, pretensioonituna aga andekana. Mõlemas võitlevad kaks "mina" - ühelt poolt infantiilne, siiras huvi maailma vastu, helge pool; teiselt poolt elukogenud küünilisus, protest, iroonia, tume pool. Undi filoloogilistel ekskurssidel ning mütologiseerimisel on vähem otsest pistmist filosoofiaga kui Roland Barthes'i mütoloogiatel. Mõlemad on küllalt rahvusliku suunitlusega, mis tuleb välja teemadevalikust. Veel võiks paralleeli tõmmata Undi ja Tshehhovi vahel. Nii Unt kui Tshehhov mõistavad kirjutada juttu labastest asjadest, mitte millestki. Kui Barthes suudab vaatamata laialdasele
kommu strateegiat. Moodustub erinevatest imagotest. teadvuses erinevate arutelude, vaidluste ja konfliktide tulemusena. Väärtuste konflikte Sisekommus- Identiteedikriis, Protesti-identiteedi kujunemine, Võõrandumine, Info rollid:1. Funktsionaalne-(väljendataksesaatja huve, näiteks kriisimeeskonna väljatöötatud sõnumid Kaitsehoiak, Lojaalsuse ja motivatsiooni vähenemine, Küünilisus, Kapseldumine, Vastu töötamine avalikkusele); strateergiline (on suunatud vastuvõtjale, mis peaks arvestama lugeja, kuulaja ja vaataja Turundus- ja kommunosak eesmärk on teavitada avalikkust ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevusest , huvide ning ootustega) kui kommunikatiivne info. 2. Poliitiline roll – otsitakse süüdlasi ja vastutajaid ning
Järelekaalumine, 6) Enesearendamine, 7) Tippelamused, 8) Ego kaitsemehhanismide. Metapatoloogia Kui metaväärtusi taotlevad kõrgemad vajadused on alla surutud või jäävad krooniliselt rahuldamata, tekib psüühiline bäiritus, millel on iseloomulik sümptomaatika. Kui inimene on frustreeritud endale oluliste väärtusteta taotluse korduvalt luhtunud katsetest, võivad temas esile tulla järgmised metapatoloogia ilmingud: küünilisus, usaldamatus, skeptitsism; arvestamine vaid iseendada; põlgus või viha teiste inimeste vastu; kannatamatus; vulgaarsus; halb maitse; deindividualisatsioon; lootusetus ja käegalöömine; seaduskuulekusest irdumine; äärmuslik egoism; süngus, pahurus; huumoritaju kadu; vastutuse veeretamine teiste õlgadele; elumõttle kaotamine. Humanistliku teraapia põhimõtte Maslovi seisukohal, kliinilised lähenemised aitavad saavutada rahuldavaid tulemusi. Psühhoteraapia
kohta nii: "Niisiis seisneb tõeliselt positiivne mõtlemine eeskätt võimes näha, selleks, et ette näha, uurida seda, mis on, ning teha järeldusi selle kohta, mis toimub tulevikus." (Comte 2007) Mis asi on see ameeriklastele nii armas ja eestlastele nii arusaamatu positiivne mõtlemine ehk dünaamiline mõtlemine? See on tundlik, loov ja kohalolev mõtlemine. Inimese argielu komponendid võib jagada alumise ja ülemise skaala vahel. · Alumine skaala, kuhu kuulub näiteks küünilisus, on argipäev, need on negatiivsed automaatmõtted, stereotüübid, rutiin à la sellised need naised-mehed-naabrid ongi. Alumise skaala register tekib iseenesest. 20 · Ülemine skaala, kuhu kuulub kahtlemata ka õnn, ei hoolitse enda eest ise, selleks peab midagi tegema (Jõgeda 2007). "Haavatavad ja nõrgad on need ülemised seosed, nende eest tuleb hoolitseda," ütleb Saarinen.
etc. Individualism ja kollektivism Kuidas läänes loodud psühholoogilised teooriad teistes kultuurides toimivad? Võimudistants (power distance), ebakindluse vältimine (uncertainty avoidance), vertikaalne-horisontaalne sotsiaalne struktuur (vertical-social horizontal structure), suhtestruktuur (relationship structure), intellektuaalne autonoomia, kontekstisõltuvus (context dependance), sotsiaalne küünilisus (social synicism) ja ühiskonna seotus (social tightness) ei ole dimensioonid, mis omaksid sõltumatu ja kuuluva mina SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |6 kontseptsiooni seletusjõudu. Sealjuures tuleb ka märkida, et kultuurisisesed erinevused võivad olla suuremad kui kultuuridevahelised erinevused – kultuurid ei ole homogeenne mass. Sugu ja kultuur
Ka üksikud ja lahutatud on sensitiivne grupp ja ka põhjapoolsemad rahvad. Ka need, keson üleminekueas, eriti mehed. o Langeb kontsentratsioonivõime, juhtuvad õnnetused o Psüühilised ja füüsilised tervisehäired o Alkoholi ja uimastite tarbimine. Tööstress. Läbipõlemine Läbipõlemine ei ole emotsionaalne kurnatus, sest see üksi ei näita läbipõlemist. Peab olema ka depersonalisatsioon (distantseerumine ja küünilisus) ja alanenud personaalne suutlikkus (tunnen, et ei ole võimeline ülesandeid täitma, tegemist on enesekaitsega). Väga selgelt on läbipõlemine seotud ka töötingimustega. Terviseedendus õpetada inimesi tervislikumalt käituma. Kujundatakse riiklikku tervisepoliitikat. Ervist toetavaid keskkondi. Ühiskonnas osalemise aktiveerimine. Isiklike oskuste arendamine ja vastavalt vajadusele orienteeritakse ümber terviseteenused. Mõjutatda poliitilisi otsuseid ni
Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit: neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest.
· Traditsiooniline personalivaliku mudel: kandidaadid sobitatakse töö nõudmistega · Day & Bedeian (1995): oluline on ka kandidaadi sobivus organisatsiooni ja selle töötajatega. Näiteks nende uuringus töötaja isiksuseomaduste sarnasus teiste samas organisatsioonis töötajatega ennustas töösooritust. · Isiku ja organisatsiooni sobivus ennustab oluliselt tööga rahulolu (seos töösooritusega ei ole nii kindel) K3: läbipõlemine · Läbipõlemine (burnout) = kurnatus + küünilisus + ebaefektiivsus · 5FM omadustest ennustab läbipõlemist kõrge neurootilisus. Lisaks: madal enesehinnang, väline kontrollkese, msg toimetulekustiilid K4: sotsiaalselt soovitav vastamine · Tööle kandideerides ja uuringus osaledes vastavad inimesed erinevalt. · Selle põhjuseks võib olla: Teadlik või teadvustamata ilustamine või vassimine Mõistlik ("olukorraspetsiifiline") vastamine Isiksuse enda situatsioonispetsiifilisus Individuaalsete erinevuste psühholoogia
Maeterlincki elu ja looming 70ndad ja 80ndad aastad, kus Pariisi päevalehtede artiklitesse hakkas ilmuma selline sõna nagu ,,dekadents" mandumine. Rühmitus ütlebki, et loojangu ja hävituse kirjanikud. Nemad siis väga mitmetes väljaannetes ja mitut moodi avaldavad oma manifeste. Kõigepealt ütlevad, et on äärmiselt ükskõiksed sotsiaalsete probleemide suhtes. Kunstil puudub kasvatuslik mõju. Rõhutavad äärmuseid, individualismi. Väga skeptilised, isegi küünilisus. Iroonia ja künism on kirjanduses oluline. Iseloomustab põlgus rahvamasside suhtes. Kirjutavad ainult valitud lugejaskonnale, igasugune mats ei saa nende kirjandusest aru. Hiljem nimetatud modernismiks. Sinna kuuluvad sümbolism, futurism, sürrealism, imazism, kubism, dadism, abstraktsionism. Pole mitte ainult kirjanduses ettetulev. Võimutseb põhilise vooluna Prantsusmaal kolm aastakümmet. Andsid 1886 aastal oma kirjandusliku programmi. Võtavad aluseks Platoni idealistliku õpetuse
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
1837-1838 kirjutab teose ,,Meie aja kangelane" (avaldatakse 1839) Kolm vaatenurka: · Autor · Maksim Maksimõts · Petsorin Käsitleb kangelast iroonilises võtmes. Dr Vernerit on võrreldud Mefistofelesega. Lermantovi aja kangelane oli aadlik, haritud, hea kasvatusega, valdab erinevaid keeli, on võimukas, tal on romantismile omased väärtused sõprus, reetmine; armastus, truudusetud; skeptilisus ja küünilisus; ta ei ole suuteline armastama; spliin. Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist (Bela, Maksim Maksimõts, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petsorin, kes on vastuoluline kuju ühtaegu veetleb ja tõukab eemale. Esimene tegelane, keda Petsorinit tutvustab, on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista.
annaabi.ee 
