PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik
Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment) Humanistlik paradigma · irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine
a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe d. Kliiniline psühholoogia tegeleb inimese ravimisega e. Nõustamispsühholoogia nõustamine, mitte ravimine. Olmeprobleemide lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i. Keskkonnapsühholoogia keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas AJALUGU 19 saj keskpaik: G. Th. Fechner (1801-1887) "Elements of psychophysics" 1860
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku.
(d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) psüühika mõiste on rakendatav mitte üksnes inimese vaimuelunäthuste puhul (b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus (d) psüühilise representatatsiooni puhul erinevad esindatu ja esindaja substantsi poolest 7. Isiksuse psühhodiagnostika põhimeetodiks on (a) mõtteline eksperiment (b) arstlik (psühhiaatriline) läbivaatus (c) ajuprotsesside kuvamine fMRI abil (d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks (a) DNA poolt suunatud valgu sünteesi mehhanismi muutused võrreldes ahvidega (b) üleüldine kliima soojenemine ja elutingimuste paranemine
Tööpsühholoogia üheks osaks on tehnopsühholoogia, mis uurib süsteemi inimene masin. Diferentsiaalpsühholoogia tegeleb inimestevaheliste psüühiliste erinevuste uurimisega. Jälgitakse erinevusi meeste ja naiste, rahvuste, rasside ja kutserühmade vahel. Põhiliste erinevuste liigitamisega tegeleb ka tüpoloogia. Diferentsiaalpsühholoogias uuritakse, miks inimesed üksteisest erinevad, ja kuivõrd sõltub see pärilikkusest. Psühhodiagnostika on õpetus 4 vahenditest, millega neid erinevusi saab mõõta ja kindlaks teha ning tegeleb testide, küsimustike ja muude mõõtmisvahenditega. Inimpsüühika keerukaid probleeme perekonnaringis uurib perekonnapsühholoogia. Selles valdkonnas tegeldakse abikaasa valiku, abikaasade omavaheliste suhete, aga ka vanemate ja laste vaheliste suhete psühholoogilise külje jälgimisega.
tundmaõppimisel. 2. Ekspertiisialuse individuaal-psühholoogiliste eripärade analüüs kriminaalasja materjalide põhjal. 3. Ekspertiisialuse psüühilise tegevuse dünaamika analüüs juriidilist tähtsust omavates situatsioonides kriminaalasja materjalide põhjal. 4. Kliinilis-psühholoogiline vestlus, eksperimentaal-psühholoogilised uuringud ja ekspertiisialuse vahetu jälgimine, mille annab kokku võtta terminiga. psühhodiagnostika 5. Eelnevatel meetoditel saadud andmete kõrvutamine ja selle tulemuste analüüs. 6. Ekspertarvamuse vormistamine vastustena eksperdile esitatud küsimustele. Psühhodiagnostilised meetodid, mida kasutatakse psühholoogiaekspertiisis jagunevad protseduuriliselt : 1. Biograafiline meetod. Ekspert-psühholoog analüüsib kriminaalasja materjale, et teha kindlaks järgmised momendid: Ekspertiisialuse elu objektiivne anamnees ("haiguse eellugu"), nagu see on kirjeldatud
normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil. Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks:
3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus 3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu (2) projektiivne – testitav projitseerib enda nägemused, tõlgendused, sisekonfliktid või
ning puudeid. Uurimisvaldkonnad: · haiguste teket, kulgu ja paranemist mõjutavad psühholoogilised faktorid o psüühikahäirete tekke psühholoogilised teooriad · haiguste mõju psüühikale · haiguste psüühilised avaldused · vanusega seotud spetsiifilised psühholoogilised probleemid · psüühika arengu häired · patsiendi seosed meditsiinipersonali ja mikrokeskkonnaga · psühhodiagnostika vahendite loomine ja kohandamine, psühhomeetriliste omaduste kontroll · psühholoogilise sekkumise vahendite loomine, tõhususe uurimine · meditsiinierialade töötajate tööd mõjutavad psühholoogilised seaduspärasused 60. Defineeri vaimne häire. Vaimne häire on normaalsest hälbiv käitumine, normaalne on ühiskondlikele normidele vastav. Vaimne häire tähendab seda, et negatiivsed või häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu, vaid
reaktsioonide muutumist. Sõltumatu muutuja – tunnus, mida teadlikult varieeritakse (alkoholikogus); sõltuv muutuja – seos, mida sõltumatu muutujaga kontrollitakse (reaktsiooniaeg); segavad muutujad – ei varieerita tahtlikult, kuid võivad takistada seose väljaselgitamist (vanus, sugu, kaal jne). Katsegrupp – keda mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille
nõu andma mis tõenöióliselt võiks juhtuda kui teeme nii või naa. Õpetaja üksinda ei saa otsiustada, mida teha. Vahel ka vanematel on häid mõtteid. *sekkumise otsus Õps ei peaks olema üksinda, kasuatda ka abiõpetajaid ja teisi . Vb koolis on jaa õpsil konkreetsem ja on rohkem üksinda. Õps peaks ära kasutama selle majandusruumi piires (nt seal lasteaias, koolis) olevad isikud ja vahendid, et hindamine oleks võimalikult adekvaatne ja täpne. Psühhodiagnostika - õpetus inimese psüühiliste omaduste mõõtmisest ja kirjeldamisest. Psüühilise omaduso mõõte ja kirjleda on keeruline, sest neid ei saa otse vaadelda (mõtlemist, taju, emotsioone jne). Neid uuritakse läbi käitumine. Käitumises need ei väljendu nii otseselt ja käitumises on mitu asja koos (taju, mälu, mõtlemin). Tuleb eristada neid ja seega on see keerukas. Eirvajlaste puhul peab ka mõtlema, kus need probleemid võiks olla, nt kas emotsioonded, mõtlemises, tajus, jne
Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne) Test täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi ( nö psühholoogia ABC) Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste jafüsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal
Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus.
(kui valikutega ollakse tuttav); avatud küsimused (ei ole antud vastuseid, vastab ise); intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne); küsitletava mõju (vanus (vanuse asemel küsitakse sünniaastat, motivatsioon jne); küsitlemise tingimused (mitte külg-külje kõrval) 14. Üldpsühholoogia- käsitleb universiaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (see on n-ö psühholoogia ABC) 15. Psühhodiagnostika- püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alustel. 16. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. 17. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. 18
põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära
Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru
16. PSÜÜHIKA MÕÕTMINE 1. PSÜÜHIKA MÕÕTMISE ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Psühhomeetria Psüühika mõõtmise esimesed sammud kuuluvad psühhofüüsikasse. Saanud innustust aistingute intensiivsuse mõõtmise võimalikkusest, hakkasid psühholoogid otsima teisi teid ka muude psüühiliste nähtuste mõõtmiseks. Sellisel lähenemisel on olnud nii puhtteaduslik kui ka rakenduspsühholoogiline, psühhodiagnostiline aspekt. Psühhodiagnostika on osaks differentsiaalpsühholoogiast ehk individuaalsete erinevuste psühholoogiast, mis tegeleb individuaalsete omaduste mõõtmise ja võrdlemisega. Individuaalsete erinevuste uurimise psühholoogia Eksperimentaalpsüholoogia / Individuaalsete erinevuste mõõtmine Psüühika eri aspektide mõõtmine
suunavate protsessidena. Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Eelteaduslik psühholoogia on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus jne. Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja neile tuginev käitumine mõõdetavad. Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel inimeste individuaalseid iseärasusi kindlaks teha. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi (pinget, kahtlusi, ettevaatlikust, ebaloomulikkust), mis tekivad katsealuses teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Treenitud enesevaatlust professionaalse psühholoogi poolt, mille raames kõik ülearune püütakse subjektiivsest elamusest või selle kirjeldusest kõrvaldada, nim analüütiliseks introspektsiooniks.
annaabi.ee 
