ÕPETAJA TERVIS (Merisalu, 2000) Grupi iseloomustus: 1997a.85% N, 15% M. Küsitluses 92,2%N ja 7,8%M. 90% eestlased, 9% vene ja 1% teiste rahvuste õpetajad. Vanuseliselt 19-34a (noor õpetaja) 28% 50-75a (vana õ.) 28% 35-49a (keskealised) 44% Keskmine tööstaaz 17,811,9a Haridustase 82% kõrgharidus 15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kol...
- tööstressi põhjuslikkuse plokil seosed nii tööstressi koondskoori kui vanusega Korrelatsioonanalüüsis ilmnes nõrk positiivne seos (vt. Tabel 1) staazi ja tööstressi koondskoori vahel. Selgus, et mida pikem on tööstaaz, seda suurem tööstress inimesel on (r = 0,19; p<0,05). Tabel 1. Staazi ja süptomite seos tööstressi koondskooriga. Tööstressi koondskoor Staaz 0,19* Sümptomid 0,70* Märkus: *statistiliselt olulised korrelatsioonid, p<0,05 Korrelatsioonanalüüsis ilmnes tugev positiivne seos (vt. Tabel 2) tööstressi koondskoori ja tööstressi põhjuste vahel. Selgus, et mida rohkem on tööstressi põhjuseid on, seda suurem on tööstress (r = 0,87; p<0,05). Tabel 2. Tööstressi koondskoori ja vanuse seos tööstressi põhjustega. Põhjused Vanus -0,00 Tööstressi koondskoor 0,87* Märkus: *statistiliselt olulised korrelatsioonid, p<0,05
mitu küsimust Inimesed saavad küsimustest mingil määral erinevalt aru Isiksuseomadused võivad väljenduda erineval moel · Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks Küsimuste kooskõla · Hea skaala küsimused on kooskõlas inimesed, kes on nõus ühe väitega, peaksid olema nõus ka teisega Seltsivuse skaala 1. ja 5. küsimuse vaheline korrelatsioon on lähedal 0,6-le, kõigi viie küsimuse puhul 0,43 mõõdukad korrelatsioonid · Erinevate küsimuste kokkuliitmisel skaala usaldusväärsus suureneb Ajaline püsivus · Isiksusetesti küsimustele peaks inimene erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt · Seltsivuse skaala puhul kaheaastase vahega testimisel korrelatsioon 0,73 (N=102) Valiidsus · Skaala peab mõõtma seda omadust, mida me tahame mõõta · Joonlaua täpsuse hindamiseks saame seda võrrelda pikkusühiku etaloniga või teise joonlauaga, mille täpsuses oleme
Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus
Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus
Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72, weight discrimination: 0.44 g - common (general) factor - general intelligence s - specific factors üldine intelligentsus, spetsiifiline intelligentsus Spearman, C. 1923. The nature of `Intelligence' and the principles of cognition. New York: The Macmillan Company. Spearman, C. 1927. The abilities of man. Their nature and measurement. New York: The Macmillan Company. g - vaimne energia (mental energy), füsioloogiline
Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72, weight discrimination: 0.44 g - common (general) factor - general intelligence s - specific factors üldine intelligentsus, spetsiifiline intelligentsus Spearman, C. 1923. The nature of `Intelligence' and the principles of cognition. New York: The Macmillan Company. Spearman, C. 1927. The abilities of man. Their nature and measurement. New York: The Macmillan Company. g - vaimne energia (mental energy), füsioloogiline
Analüüsi tulemusena (tabel 1) leidsin, et matemaatika õpetaja toimetulekuga klassiruumis on olulises positiivses seoses distsiplineeriv keskkond (r=0,59), õpetaja toetus (r= 0,40) ja huvi matemaatika vastu (r=0,25). Matemaatika ärevusega on kõige tugevamas seoses huvi matemaatika vastu (r=-0,42), mis tähendab, et mida suurem on huvi matemaatika vastu, seda madalam on matemaatika ärevus. Matemaatika huvi on olulises positiivses seoses õpetaja toetusega (r=0,38). Kõik omavahelised korrelatsioonid on statistiliselt olulised. Korrelatsioonanalüüsis selgus, et matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis on nõrgemapoolselt seotud ärevusega (sõltuv tunnus), aga palju tugevamini seotud teiste tunnustega (distsiplineeriv keskkond, õpetaja tugi), on õpetaja toimetulek järgnevast regressioonanalüüsist välja jäetud. Järele jäänud argumentunnuste vahel kollineaarsusanalüüsi läbiviimisel näitavad tolerantsikordajad ja varieeruvusindeks, et
UURIMISTÖÖ ALUSED Jüri Gümnaasium Alusdokumendid · Vabariigi Valitsuse 06.01.2011.a. määruse nr 2 "Gümnaasiumi riiklik õppekava" lisa 12 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1002/VV Õppe ja kasvatuseesmärgid: Taotletakse, et õpilane: 1) Oskab seada eesmärke, sõnastada uurimisküsimuse või hüpoteesi ning vastutada ülesande elluviimise eest 2) Oskab planeerida ja korraldada uuringuid 3) Oskab planeerida uurimistöö koostamist Õppe ja kasvatuseesmärgid: 4) Arendab loovust ja süsteemset mõtlemist 5) Kasutab erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot 6) Saab ülevaate ja kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise meetoditest Õppe ja kasvatuseesmärgid: 7) Vormistab arvutil teaduslikkuse nõudeid järgivat uurimistööd 8) Esitab, hindab ja põhjendab uurimistöö tulemusi Ülesanne · Millised on selle dokumendi alusel kurs...
05. II KT: Tunnustevaheliste korrelatsioonide leidmine /paariskorrelatsioon: Analyze-> Correlate -> Bivariate Valige kõik alatestid . Vaikimisi leitakse Pearsoni korrelatsioonikordaja. Kas see on õigustatud antud andmetel? Tunnused peavad olema arvud, vähemalt intervallskaalal Millised kaks testi on omavahel kõige suuremas korrelatsioonis? matemaatika ja diagrammid (vaatad esimest numbrit kastikeses) Pool tabelit kordab ennast!! Ja millised kõige väiksemas? tekst ja ruumiline Kas kõik korrelatsioonid on statistiliselt olulised? Oluline kui Sig väiksem kui 0,05 (N ja korrelatsioonikordaja enda suurus) Nupu all Option on võimalik valida välistamist: Pairwise(nt kui sõnavaral üks vastus puudu, siis jäetakse välja arvutamata need korrelatsioonid, kus see vastus on puudulik) and Listwise deletion (Piisab sellest, kui üks vastus puudu alatestis ja jäetakse terve see indiviid välja) Tunnuste vahelised seosed graafiliselt (hajuvusdiagrammi saab teha ainult kahe muutuja vahel):
Nt: Ülesanne 12. Vaadake eelmises analüüsis PISA tulemuste, demokraatiindeksi ning GDP omavahelisi korrelatsioone. Kui suured nad on? Kas nad on statistiliselt olulised? Kuivõrd PISA tulemusi võib ennustada vaimne võimekus, mis siinses andmefailis on IQ ehk riigi keskmine intelligentsuskoefitsient, saame IQ skoori kontrolli alla võtta, et vaadata, kui suured on PISA, demokraatiaindeksi ning GDP omavahelised korrelatsioonid. Teostame osakorrelatsiooni-analüüsi. 9. PRAKTIKUM: 1) LINEAARNE (PAARIS)REGRESSIOON Regressioon on korrelatiivne protseduur, mis võimaldab tulemuse väärtusi korrelatsiooni alusel mingi teise muutujaga ennustada (Elmes, Kantowitz, & Roediger, 2013: lk 1351). Korrelatsioon ja regressioon on olemuselt üsna sarnased mõisted; arvuliselt on tegelikult Pearsoni r, mis väljendab kahe muutuja (nt X ja Y) vahelist
absolutiiv-süsteemi tüüpiliselt minevikus või perfektis. 11. Sõnajärje tüpoloogia. basic word order? põhiprobleemid: keelte valik, on keeli milles polegi kindlat sõnajärge, võiks nii jagada: a) vaba sõnajärjega keeled b) määratud sõnajärjega keeled tüüpilise järje määramisel on abiks: sünnipärase kõneleja intuitsioon sagedus (kõige usaldusväärsem) markeeritus pragmaatiline neutraalsus 12. Sõnajärje korrelatsioonid. Sõnajärjetüübid: SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV 0 S ja O: SO 96%, OS 4% V ja O: V ja O on 91 % kõrvuti Sõnajärje korrelatsioonid: Lehmanni korrelatsioonid (1973) korrelatsioonide käsitlust nimetatakse ka head-dependant approach VO OV N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat) N+adj adj+N lausealguline Q (kas
Kooli nimi STATISTILINE UURIMUSTÖÖ Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi? Koostaja: Ehakel Juhendaja: Nimi Õpetaja: Nimi 2011 Sisukord Sissejuhatus Minu töö eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased tarvitavad alkoholi Nõo Reaalgümnaasiumis ja kas see mõjutab ka nende õpitulemusi (sh keskmist hinnet). Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12'ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alat...
Lihtsamalt öeldes võetakse riski summeerimisel arvesse ka erinevate investeeringute omavaheliste kõikumiste iseloomud. Portfelliteooria üheks peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. ( Eesti Päevaleht 2008; 178 - 180) Teades, et risk ei ole summeeritav sarnaselt tootlustele, on võimalik valida portfelli paigutused niiviisi, et riski vähendades kokkuvõttes tulusus sellest ei muutu. Sellist jaotust nimetatakse diversifitseerimiseks ehk riski hajutamiseks ja see annab kokkuvõttes tootluste väiksema standardhälbe ja seega ka väiksema riski.
IQ ei ole intelligentsuse 100%-ne peegeldus, see määrab intelligentsust testija vaatenurgast. Praegusel ajal intelligentsus on eelkõige oskus lahendada probleeme, luua seoseid ja mõelda, mitte ainult teadmised ise. Intelligentsusel on seos tööedukuse ja rahvuste rikkusega, see aitab haiguste diagnoosimisel, kuid ei ole antud juhul peamine test. Intelligentsust on võimalik tõsta läbi hariduse ja motivatsiooni õppida. Sellel on korrelatsioonid inimese edaspidise vaimse tervise arengu ja selle kõrvalekalletega. Läbi ühe suurtest IQ testidest jõuti järeldustele seostest mitte ainult keskkondlike, vaid ka fenotüüpiliste geneetiliste faktoritega nagu silmade värv ja kasv, mis aga vajavad edasist uurimist. Mõlemakäelised inimesed võrreldes ühekäelistega on intelligentsuse poolt all, mis sai seletuse läbi selle, et mõlemakäeliste aju poolkerad ei keskendu oma otsestele funktsioonidele, seega ei funktsioneeri efektiivselt
saab katsete (vokslite) hulka oluliselt vähendada (100 000 -> 50 000) Funktsionaalne seotus Mida otsime ? · Vaatame hallainet · Spontansed madal sageduslikud signalid vahemikus 0.01-0.1 Hz · seed-based analysis (GLM) Valime ROI ja sidume (correlate) keskmise BOLD signaali aja skaalas vokslites valitud ROIs ülejäänud vokslitega ajus · ICA, PICA Suurendame statistilise sõltumatuse iga voksli signaalil. Otsime korrelatsioonid vokslite vahel kogu aju ruumalas FC (funktsonaalne seotus) · Kõige sagedamini ja lihtsamini leidav on DMN (Default Mode network). · Tihti DMN-s esineb muudutusi mitmetel erinevatel närvisüsteemi häiretel. (Nt. autismi puhul FC on DMN regioonis on oluliselt vähendatud) On tõestused, et esineb anomaaliat DMN piirkonnas skisofreenia puhul, DMN laiendamine/paisumine · Kõige rohkem kasutatakse Pearsoni lineaarse korrelatsiooni
Normaaljaotus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Normal_distribution_and_scales.gif Üldvõimekus ja erivõimekus · Minitestis oli 3 osa · Sõnaline võimekus (ülesanded 1-5) · Matemaatiline võimekus (ülesanded 6-10) · Ruumiline võimekus (ülesanded 11-15) · Kuidas kontrollida, kas edukus ühes ülesandetüübis on seotud edukusega mõnes teises ülesandetüübis? · Korrelatsioon 150 küsimusega vaimse võimekuse testi alltestide korrelatsioonid DIA- SÕNAVA LOOGIKA RUUMILIN INFOR- GRAMMI RA E MÕTLE- MEERITUS D MINE DIAGRAMMI 0,31 0,54 0,35 0,26 D SÕNAVARA 0,34 0,41 0,40 LOOGIKA 0,53 0,36 RUUMILINE 0,36 MÕTLEMINE INFORMEE-
Üldise skaala alfa koefitsient oli uuringus .94. TULEMUSED JA AUTORI JÄRELDUSED Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi tulemused (NEO-FFI - mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) Naiste abielulise kohanemise skooride ja meeste abielulise kohanemise skooride vahel oli märgatav korrelatsioon. Korrelatsioonimaatriksi uurimine näitab, et meeste ja naiste abielulise kohanemise ja isikuomaduste korrelatsioonid olid üldiselt positiivsed, kuid välja arvatud neurootilisuse puhul. Nii meeste kui naiste puhul oli isikuomaduste vaheline korrelatsioon kõige väiksem avatuse ja neurootilisuse korral, samas kui kõige suurem korrelatsioon oli ekstravertsuse ja neurootilisuse vahel. Kõrge neurootilisuse tasemega naised olid abieluliselt vähem kohanenud. Erinevate isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist sotsiaalsus oli vastutav ainulaadse variatsiooni eest abielulises kohanemises
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipe...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli in...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
o Skaala on ordinaarne, mitte lineaarne (ehk seos 0,2 ei ole 2x suurem kui seos 0,1) o Et saada aru, kui palju ühe muutuja varieeruvus seletab teise muutuja varieeruvust, on vaja arvutada determinatsioonikordaja ehk r-ruut o Kui r=0,1, siis r2=0,01 ehk 1% ühe muutuja varieeruvusest on selgitatav teise muutuja avrieeruvusega. r=0,5 puhul on r2=0,25 ehk juba 25% varieeruvusest! Alternatiivsed korrelatsioonid: o Astakkorrelatsioon Spearmani roo (Spearman rank correlation): kui muutujad on ordinaalsed. Kasutatakse mitteparameetrilistel testidel. (Paneb paika väärtuste järjekorra ja siis arvutab Pearsoni korrelatsioon) o Kui üks muutuja on binaarne ja teine on pidev: punkt-biseriaalne (point- biserial). Korrelatsiooni leidmine: Esmalt uurida, kas andmed on pideva jaotusega ja normaaljaotuslikud (et otsustada,
FAKTORANALÜÜTILISED LÄHENEMISED I. HANS JÜRGEN EYSENCK (1916-1997) • Tüüp (Type) • Isiksusejooned (Trait) • Harjumused (Habitual response) • Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response). Omadus tuleneb harjumustest. + 3 SÕLTUMATUD ISIKSUSE DIMENSIOONI (PEN): Neurootilisus – emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus. Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega.
· Need numbrid (100 ja 50%) käivad populatsioonis varieeruvate geenide kohta. Inimese ja simpansi geneetiline sarnasus on ka kõvasti üle 90%. · Päritavuskoefitsiendi leidmisel saab kasutada asjaolu, et monosügootide geneetiline sarnasus on täpselt 2 korda suurem kui disügootidel ehk h2=2(rmonozygote-rdizygote) Veel päritavuskoefitsiendi leidmisest · Lahus kasvanud identsed kaksikud · Sugulaste vahelised korrelatsioonid · Adopteeritud laste ja vanemate v kasuõvede vahelised korrelatsioonid (näitavad jagatud perekeskkonna mõju) · "Virtuaalsed kaksikud" (kasvanud samas peres, kuid ei ole geneetiliselt sugulased; adopteeritud enne 1. eluaastat ning vanusevahe vähem kui 9 kuud jne). Reaktsiooninormid Reduktsionism on vaade, mille kohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu · Kas isiksuseomadused on täielikult seletatavad "lihtsate" bioloogiliste protsesside abil? H. J. Eysencki isiksusemudel Seletustasandid isiksuse uurimisel
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · In...
maailma saab või ei saa teaduslikult uurida. Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?) Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 2
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
* Arvutatakse Pearsoni r Kui test on piisavalt pikk, siis on mõtet seda testi teha. Nt 50-100 küsimust testis. Kui testi küsimused on jagatud juhuslikult 2-te rühma ja võrdleme tulemuste korrelatsioone ja need on head, siis on ta usaldusväärne test. 4. sisemise konsistentsuse / sisereliaabluse hindamine - Sisereliaablus põhineb testiküsimuste arvul k ja nende omavahelisel keskmisel korrelatsioonil r_{ij}. Leitakse kõigi küsimuste vahelised korrelatsioonid ning nende keskmine. (kasut.sageli) * Tavaliselt arvutatakse Cronbachi alfa * õige/vale vastustega testides saab arvutada ka KR20, kasutades Kuder- Richardsoni valemit 13. Mõõtmise standardviga (kuidas me saame selle abil õigesti määratleda tegelikku tulemust). Mõõtmise standardviga SEM (standard error of measurment) = SD_x x sqrt(1 - r_{xx'}) * Suurust SEM interpreteeritakse kui üksikmõõtmiste jaotuse standardhälvet, st 68%
Igal inimesel on omad fantaasiad – inimene pole robot, kellele näitad pilti ja kes hakkab automaatselt vägistama. 4. võistlusreeglitest kinnipidamist. b) Doping - Kas keelata/lubada? Mida keelata? Mis põhjendusega? Miks on doping kasutamine moraalselt väär? Kas seepärast, et on kahjulik, või seepärast, et varjatud. Korrelatsioonid? Kui porno tarbimise ja vägivalla vahel oleks tugev kausaalne side, siis võiks loota suurt vägivalda seal, kus pornograafia on laialt kättesaadav – ja vastupidi, vägivalla Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. c) Spordimehelikkus - Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus? Mida puudumist seal, kus porno pole kättesaadav (Strossen). Ent selliseid korrelatsioonid puuduvad
emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt); · liike, kel esineb maternaalne hool (ainult emahool), iseloomustab valdavalt polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt); · liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad).
ANDMEANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord Andmefailid SPSS'is................................................................................................ 2 Normaaljaotuse kontroll.......................................................................................... 2 ANOVA vs T-test...................................................................................................... 2 ANVOA või regressioonanalüüs............................................................................... 3 Efekti suurus........................................................................................................... 3 Andmeanalüüs SPSS'is........................................................................................... 4 Kirjeldav statistika............................................................................................... 4 Kuidas testida normaaljaotust?.................................
tunnuse väärtuse kasvule. AEGREAD JA SEOSED Eksponentkeskmine 6. kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel (geomeetrilisena, mitu korda keskmiselt) 7. ei arvesta rea kõiki väärtusi (arvestab kindla kaaluga) 8. on alati aritmeetilisest suurem (seaduspärasus puudub) 9. kasutatakse aegrea tasandamisel (ÕIGE) 10. ei ükski Ei ole vaja 1. Spearmanni kordaja pikka valemit 2. osakorrelatsioonid ja mitmesed korrelatsioonid 3. eksponentkeskmist arvutada (peab teadma, kus kasutatakse ja milleks) Vaja teada 1. determinatsiooni kordajat d=R ruut = r ruut ja nätab mitu % Y-i varieerumisest on seletatav X-i varieerumisega 2. korrelatsiooni kordajat lin. korrelatsioonikordaja r = 0: puudub lineaarne seos 0 < r < 1 võrdeline seos -1 < r < 0 pöördvõrdeline r = 1 funktsionaalne
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
· vaba sõnajärjega keeled · määratud sõnajärjega keeled II. tüüpilise järje määramine, kus abiks on · sünnipärase kõneleja intuitsioon · sagedus korpustest välja arvutades (usaldusväärseim!), kuid see on suur töö. Igas keeles pole jällegi seda võimalust, pole korpusi. · markeeritus põhisõnajärje puhul on vähem markeeritud. · pragmaatiline neutraalsus - konstituentide määramine (nt ergatiivsüstemid, topic-focus süsteemid) 11. Sõnajärje korrelatsioonid Mis probleemid on sõnajärje korrelatsiooniga? (eksamitöös tabeli abil selgitamine). Enamik maailmakeeli on SOV (45%) ja SVO (42%). Ainult subjekt-objekti vahekorda uurides selgub, et pea alati (96% juhtudest) on subjekt enne objekti. Verbi asukoht on teisejärguline küsimus, vähestes maailmakeeltes on OS ehk objekt enne subjekti (4%). VO on kõrvuti 91% keeltes. Verbi ja subjekti omavaheline järjekord on mõjutatud esimese lauseliikme süntaktilisest funktsioonist,
ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks. 14 Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste- vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. - Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne. 15 - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised väljendused ehk variaablid on seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto töötab?) - Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine
hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt? Flynni efektiks nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. 10. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? Analüütiline tahk
o Mandri-Soome talupoega näide tugev valikusurve kaksikute sünnitamise vastu Kaksikute suremus võrreldes üksikutega võrreldes väga kõrge Kaksikuid sünnitanud emade elumus sünnitusjärgseil aastal hulga väiksem kui üksikute emadel Lõivsuhe järglaste hulga ja nende kvaliteedi vahel Lõivsuhe järglaste arvu ja ema elumuse vahel Rukki hind korrelatsioonid laste hülgamise sagedusega o Menopausi kasulikkus soosi emade hoolitsemist laste eest · Demograafilise ülemineku paradoks o Ühiskonna industrialiseerudes sündimus (inimeste sissetuleku kasvades) väheneb o Tundub, nagu materiaalsete ressursside kättesaadavus ühtäkki enam ei piiraks sigimist 1. Sündimuse langus on adaptiivne, sest järglaste kvaliteet mõjutab vanemate tegelikku
puudub. · Töö ja töötajad töötajate ja töö tegemise uurimise valdkondi on palju. Näiteks: rahulolu, motivatsioon, pühendumine organisatsioonile, tööle pühendumine, vabatahtlik tegevus org., töö-ja pereelu konflikt, tööjõu voolavus o Tööalane sooritus ülemuse hinnang töötajale või produktiivsuse uurimine mingite näitajate alusel, kui palju või kui kvaliteetselt töötaja toodab. Korrelatsioonid tööalase sooritusega leitud, et mida kõrgem iq, seda paremini ta tööd teeb. Tööandjat huvitab kuulekus. · Neoklassikaline majandusteooria · Ratsionaalse valiku teooria inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed, sest: o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused
standardhälve, tulumäärade vaheline korrelatsioon jms Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. Aktsiate hoidmisega portfellis on võimalik hajutada peaaegu pool nende riskantsusest, kusjuures efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral. Hajutamine – oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides.
püsimine/väljalangemine, koolis käidavate aastate arv, kõrgkooli astumise tõenäosus, kõrgkooli lõpetamise tõenäosus IQ ja õppimisvõime ei ole otseselt seotud (õppimisvõime = mingi info omandamise kiirus & hulk) Sõltub ülesande keerukusest – keerukama info omandamine rohkem seotud g’ga – MIKS? Mida kõrgem haridustase, seda väiksem IQ variatiivsus. Seega vähenevad ka korrelatsioonid sooritustestide/hinnetega. Hinnete korrelatsioon väiksem kui sooritustestide oma. Miks? Sest hinnetes rohkem muud infot – läbisaamine õpetajatega, motivatsioon jne. Koolis käidud aastate arv ja IQ: r = 0.60 – 0.70 (Matarazzo, 1972) = haridus tõstab IQ’d? Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides)
ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis
arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis.
meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis
piima saada, gene knock out 3. Keerulisi geneetilisi (analüüsi)meetodeid ei pea lahti seletama, piisab nimetamisest. Optogeneetika, geneetilise aheldatuse analüüs, QTL, QWAS 4. Kaksikuteuuringu ACE disainist võiks aru saada. - Eraldatakse bioloogilised ja keskkonnast tulenevad mõjud - Võrreldakse ühe ja kahemunakaksikuid, uuritakse sarnasust bioloogiliste vanemate ja kasuvanematega; kui kaksikud lahku sattunud siis korrelatsioonid kasuvanemate ja kaksikuga. ACE mõte: ühemunakaksikutel on 100% samasugused geenialleelid, on pmst koopiad, disügootsetel 50%. - Keskkonnaosa E (mittejagatud keskkond) ja C (jagatud keskkond, koos kasvanud) - Käitumine või omadus = A + C + E - Ignoreerib geenide interaktsiooni ja alleelide domineerimist. 5. Grupierinevused vs indiviidide vahelised erinevused – üks ja sama või mitte?
otseselt maksustamiselt (maamaks, maksud loomadelt, veelt jne.), mida kombineeritakse isikumaksude (nn. peamaks) ja mittemaksuliste tuludega, kaudsetele maksudele ja seejärel sissetuleku maksustamisele. Kaudsete maksude dominandi perioodil tuuakse tavaliselt välja kaks staadiumi: kaubanduse ja tarbimise maksustamise dominandi staadiumid. (Ahmad, Stern 1989: lk. 1014-1015). Kaheksakümnendatel tehtud ulatuslikus uurimuses 86 maa maksusüsteemide kohta tõdeti, et korrelatsioonid maksusüsteemide ja teiste majandusnäitajate vahel on nõrgad. Täheldati vaid nõrka korrelatsiooni isiku tulumaksu osakaalu ja SKP/per capita vahel. Samuti osutus, et uuritud 86 maas oli ettevõtte tulumaksu osakaal eelarve tuludes veidi suurem kui isiku tulumaksu oma (Tanzi 1987: lk. 103-141). Siirdeperioodi algul oli Eesti unikaalses situatsioonis paljud majanduspoliitilised instrumendid, s. h. maksusüsteem, sisuliselt puudusid. Ideaalis oleks see tähendanud
tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne. Sümbolid on liik märke.Ülejäänud kaks märkide põhiliiki,mille vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud,on ikoonid ja indeksid.Ikoonid on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis.Indeksi aluseks on see,et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus - või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Keele allsüsteemid - loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Keeltes on olemas korduvad nähtuste vahelised korrelatsioonid, reeglipärasused, mis on omandatavad ja järelikult ka kirjeldatavad. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis
3. Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest vabastamine) võimaldab neile paremaid positsioone sugupooltevahelises konfliktis järglaste arvu üle Asi pole selles, nagu sünniks tänapäeva industriaalühiskonnas lapsi "liiga vähe", vaid et varasemates patriarhaalsetes ühiskondades sündis lapsi "liiga palju", st rohkem kui naised tegelikult soovinuks. Seletusega kooskõlas sageli leitud tugevad negatiivsed korrelatsioonid naiste haridustaseme/sissetuleku ja laste arvu vahel · Millest on tingitud vanemate ja järglaste vaheline geneetiline konflikt? Kuidas mõjutab see inimese sigimisbioloogiat ja käitumist? See on konflikt järglaste arvu üle, mis seisneb selles, et emapoolne sigimisinvesteering mõjutab ema jääksigimisväärtust (elujooksul oodatavat järglaste arvu) rohkem kui isa oma, sest isa võib jätkata sigimist teiste partneriteta
- Skaala - üks omadus mõõtvate küsimuste hulka (inimesed, kes on nõus skaala ühe väidega, peaksid olema nõus ka teistega). Skaala peab olema valiidne (mõõdaks seda omadust, mida me tahame mõõta), kuid ajaline püsivus ja küsimuste omavaheline kooskõla on ainult eetingimused. Kokkulangevuse määra näitab korrelatsioon inimese enda ja tema sõbrade või heade tuttavate hinnangute vahel. Heade isiksusetestide puhul on sellised korrelatsioonid üsna kõrged. - Korrelatsioon - kahe omaduse või muutuja seose mõõt; muutujad ei pea olema põhjuslikult seotud. Isiksuse viiefaktoriline mudel: 1) Neurootilisus - kalduvus (склонность) kogeda negatiivseid emotsioone. 2) Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3) Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. 4) Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik.
Rudolf Caranp: Viini koolkond Univeersaalne seadus e teaduslik teadmine – eksisteerib vaadeldav reeglipärasus (kõikides kohtades ja igal ajal). Generaliseerimine. Teaduse eesmärk: ennustamine ja seletamine; empiirilised seadused, edasi teoreetilised seadused. Saame kõigepealt üldised empiirilised seadused, mis võimaldavad prognoosida mingi sündmuse aset leidmise. Seadus: universaalne ja statistiline, omadused, mis ilmnevad teatava regulaarsusega. Regulaarsuse kinnitused, korrelatsioonid. Teaduses seletamine: seadus kui üldväide (kõik A-d on B-d) – eeldus, ja konkreetseted tingimused, järeldus – mingi sündmuse aset leidmine. Üldiselt üksikule – deduktiivne ehk üldise alla viimine. Kuidas toimub ennustmine / ette nägemine; milleks: laiendada oma teaduse empiirilist ulatust. Teooria võimaldab meil jälle uusi fakte ennustada ja teooria kasvab, teada järjest rohkem. Loogiline ja statistiline tõenäosus: stat – empiiriline, mõõdetav, tõenäosus;
Valiku põhjuseks on antud riikide suurim erinevus esimese klastri riikidest ning samuti on antud riikide kohta tehtud eelnevalt uuringuid. Teise klastri riikide kinnisvaraturud on stabiilsed ning ei ole tõendeid kinnisvaramulli olemasolu kohta. Töö olulisemateks järeldusteks on: - Riikidevahelised SKP näitajad on omavahel tugevalt korreleerunud, HPI järgi eristus kaks riikide gruppi. Eluasemetsüklitevahelised korrelatsioonid on väiksemad, kuna eluasemeturg sõltub riikide eripäradest ja regulatsioonidest, mis avaldavad mõju kinnisvaraturu arengule. - Balti riigid ja Iirimaa on kinnisvaraturu dünaamika, SKP dünaamika ja tööhõive määra järgi sarnase mustriga; - Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Suurbritannia on omavahel kinnisvaraturu dünaamika, SKP dünaamika ja tööhõive määra järgi sarnase mustriga, kuid Saksamaa puhul esines negatiivne korrelatsioon teiste riikidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
