Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks. Siiski ei taga vaid teoreetilised teadmised selle tegevuse kohta selle oskamist, vaja on konkreetset füüsilist harjutamist ja läbiproovimist. 4. Mis on positiivne ja negatiivne sarrustus ning karistus? Too mõni enda näide. (ÕO8) positiivne sarrustus on ''auhind'' millegi hea või vajaliku tegemise eest ja mis tagab kindlamalt tulevikus samasuguse positiivse käitumise kordumist. Näiteks kui anda koerale maius, kui ta täidab mõne käskluse õigesti, suurendab tõenäosust, et hiljem käsklust korrates kuuletub koer taas. Negatiivne sarrustus on millegi ebameeldiva eemaldamine keskkonnast, et tagada parem tulemus ja selle kordumine
10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley on töömäluuurija). 12. Alkoholi tarbimisega võivad kaasneda kõik neli operantse tingimise teoorias eristatud tagajärje tüüpi. Positiivne sarrustus kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15
4.1 mudel · mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) · vaatleja omadused (enesehinnang jne) · tagajärgede ootus 1.4.2 imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: · vaatleja kognitiivsed võimed · sotsiaalse keskkonna reageerimine · motivatsioon 1.4.3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust
1980) Dollard, John, Doob, Leonard.W., Miller, Neal E., Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1)
1980) Dollard, John, Doob, Leonard.W., Miller, Neal E., Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1)
Latentne õppimine õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga Sarrustaja-tagajärg, mis suurendab käitumise kordumise tõenäosust pmst preemia Sarrustus-sarrustaja rakendamise protsess Positiivne sarrustus protsess, kus sarrustuse esitamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus või pikeneb kestus Negatiivne sarrustus protsess, kus ebameeldiva stiimuli eemaldamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus v pikeneb kestus Primaarne sarrustaja-loomupäraselt rahu pakkuv, ei pea õppima vesi,toit,seks Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga. NB
Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge). Sotsiaalse õppimise teooria- käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega) Operantne: Käitumisele Kinnitus (tagasiside) jaguneb (ainuke variantJ kordab ja käitumise kordamine)
· Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE) · Emotsionaalse tooni hoidja · NA süsteemi madal aktiivsus depressioon, ka hüperaktiivsus · NA süsteemi kõrge aktiivsus mania. · Retseptorid: 1, 2, 1, 2 Dopamiinergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p
tegevustest mille sooritamisel on vaja sellele mõelda. Näiteks see, kui kaevame aiamaad siis protseduuriline mälu aitab meil seda tegevust sooritada. 2. Mis on positiivne ja Positiivne sarrutus on mingi sündmuse või tegevuse ÕO8 negatiivne (positive and tõenäoline kordumise suurendamine ja negatiivne negative) sarrustus sarutus on mingi olukorra või sündmuse vältimise (reinforcement) ning tõenäolisuse kasv. Mõlemad nii positiivne kui negatiivne positiivne ja negatiivne suurendavad mingi käitumise esinemise tõenäolisust. (positive and Karistamine toimub käitumist vähendavalt läbi negative) karistus ebameeldiva tegevuse, meeldiva tegevuse puudumise (punishment)? Too mõni või eemaldamise abil. No näiteks spordivõistlustel kui enda näide
Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid - Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid
mõõdavad ülesannete sooritamise ajal ajuosasid läbinud vere hulka. Samuti on võimalik uurida ka ajukahjustusega inimesi. Näiteks inimesed, kel esinevad episoodilist mälu kahjustavad vigastused, ei pruugi mõjutada inimese üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta. 2. Mis on positiivne Positiivne sarrustus – käitumisele ja negatiivne järgneb premeerimine meeldiva sarrustus ja stiimuliga, mis suurendab tulevikus positiivne ning käitumise kordumist. Näiteks pärast negatiivne karistus? aias lehti riisumist annab ema lapsele Too enda näide iga küpsist. kohta (kokku 4). Negatiivne sarrustus – käitumisele järgneb ebameeldiva stiimuli eemaldamine, mis suurendab
vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi. Järgmine tüüp: B.F. Skinner (1904-1990). Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus). Inglise keeles "reinforcement". Biheivorismi osa kokkuvõte. Arengupsühholoogia tekkepõhjused ja biheivorismi tekkerollid: 1) ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste effektide või seaduspärasuste seletamiseks. 2) Psüühika arengu uurimisel tuli evolutsiooni idee. 3) Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust. 4) praktilised vajadused psühhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes.
11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne- vaatlev õppimine? Jäljendamine, mingis sotsiaalses situatsioonis õpib laps teisi jäljendades uusi oskusi. 12
alumisse kihti vähemalt 200 mm. · Tihendatakse korrapäraselt 400...600 mm ruutudes. Betooni süstemaatiline tihendamine. Joonisel on d nui läbimõõt ja r vibreerimise mõjuraadius. Nuivibraatoriga vibreerimise tulemused (bet-m3/h) Nuia läbimõõt (mm) Tavaline plaadi valu 240 mm Õhukesed plaadid,plaaditalad, (m³/h) tihe sarrustus (m³/h) 40-50 7-15 3-8 50-60 10-18 5-10 9 TTK 5. Talvine betoneerimine Talviseks betoneerimiseks valmistumine koosneb osapoolte vahelisest planeerimisest ja alternatiivide võrdlemisest. Osapooltena on lisaks ehitusplatsi betoonitööde juhtkonnale ja brigadiridele ka materjali-
tundlikkus langeb, arv tõuseb). 3) võõrutusfaas aine tarvitamise katkestamisel või mittepiisava annuse tarvitamisel tekivad võõrutusseisundid, mille kupeerimiseks aine tarvitamist jätkatakse (neurokeemiline kohanemine ajus, retseptorite tundlikkus langenud, vähenenud endogeenne ligand, organismi tasakaal häiritud). Kaks põhilist hüpoteesi seletamaks sõltuvusainete tarvitamist: 1) Positiivne sarrustus (sunnib ainet tarvitama) ainet tarvitatakse mõnutunde eesmärgil (nt kõva mehe mängimine teismelistel pidudel stimulandid, alkohol). 2) Negatiivne sarrustus ainet tarvitatakse, et pärssida ebameeldivat emotsionaalset seisundit (alkoholi, nikotiini, stimulantide, opiaatide tarvitamine depressiooni või skisofreeniaga kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem.
(Harrison, J. jt, 1996) Õpilased võivad koolist poppi teha, selleks, et vältida tunnikontrolli aines, millest nad aru ei saa või rebib õpilane katki töölehed, lootes töö tegemise eest põgeneda, kui lehel olevad juhised ei ole talle mõistetavad. Kui hälbiv käitumine väljendub alati vastumeelse stiimuli( nt. test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline. Agressiivsed käitumismustrid soodustavad negatiivse suhte tekkimist õpetaja ja õpilase vahel.(Ladd ja Burgess, 1999, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Õpilased, kel on risk emotsionaal- ja käitumishäire väljakujunemiseks, või kel see juba on välja kujunenud,
Me käitume, et opereerida oma tagajärgi Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad Sarrustuse skeemid: OPERANTNE ÕPPIMINE Stiimul Reaktsioon Kinnitus Ajavahe sarrustus - tagasiside kindla aja tagant; täpne teadmine, millal saadakse kinnitus Suhte sarrustus - Kinnitus aja tagant Juhuslik sarrustus - ei teata, millal tagasisidet saadakse; kõige lihtsam viis inimese käitumise muutmiseks; inimene algselt neutraalne (muutub oluliseks siis, kui esmased kinnitused on seotud järgmistega - nt raha saamine ja asjade ostmine selle eest) Esmased kinnitused: füsioloogilised; ei seostu varasema kogemusega
Areng ja kasvatus. Vanemad määratlevad eesmärgid. Vanemad määratlevad käitumuslikud eesmärgid. Vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele. WALDEN TWO: Utoopia. Operantne tingimine ja kultuur. Kommuunid ja ideaalne ühiskond. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. NEAL ELGAR MILLER (1909-2002), JOHN DOLLARD (1900-1980). ÕPPIMISE 4 ELEMENTI: Ajejõud (drive). Tunnus (cue). Vastus (response). Sarrustus (reinforcement). HIRM: Oluline ajejõud – kohanemine/mittekohanemine. Hirm – sekundaarne ajejõud. Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm. M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus. STIIMULI GENERALISEERIMINE: Stiimulite sarnasuse määr. Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1). Õpitud reaktsioon generaliseerub. vastandprotsess: diskrimineerimine.
Toime: taju moondumine, vererõhu tõus, sünteesia, kiirenenud pulss, ise-taju muutmine, psühhoos, hallukad, meeleolude vaheldumine, hirm, mõttekäikuide pidetus, enesekontrolli kadumine - PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine Toime: muutunud kehakujutlus, üksilduse tunne, tunnetusprotsesside häiritus, unisus, negativism, eufootia, unenäotaoline seisund Reinforcement e. sarrustamine, sarrustus. - Teadmatus uimasti ohtlikkusest - Otsustusvõime puudulikkus - Kaaslaste julgustamine - Arvamus et sõltuvust ei teki - Hõlbus kättesaamine - Raha rohkus - „uimastid kuuluvad nauditava elu juurde“ - Uimastite endi toime - Eneseväärikuse puudumine Negatiivse sarrustuse teooria. Hedooniahüpotees e. positiivse sarrustuse teooria. - Negatiivse sarrustuse teooria – põgenemine halvast ja ebameeldivuse tõukamisest.
järgneb karistus, sageduselt vähenema. Need kehtivad vaid teatud piirides. Tasustamist nim. ka kinnitamiseks e. sarrustamiseks . Välise tasustusega võib suunata õpilase käitumist ilma. et õpilane ise teadvustaks, mida ta teeb. Sageli rakendatakse disipliini kindlustamisel klassis. ( näide: kassi väljapääsemine puurist,v aid lingile vajutamisega. Esimestel kordadel pääses juhuslikult, pärast hakkas kohe lingile vajutama. Toimimine kindla eesmärgi nimel- Kinnsitus e. sarrustus -puurist välja ja toidu saamine ). Ilma,et me mõtleksime oma tegemiste üle, me kõnnime, vajutame ukselinke jne -toimub tasustus. Vastates õpetajale saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmis või hinde näol. Algklassides käe tõstmisel saab õpetaja naeratuse osaliseks. Õpetaja - klassi suhtumine innustab teda rääkima õpilasi haaravats asjadest pikemalt, kui probleemist, mis jätb ükskõikseks. Auditooriumites elevust tekitavad teemad- samuti lektorile tasustuseks.
kassid, rotid) erinevatesse katsetingimustesse, kus neil tuli lahendada erinevaid ülesandeid toidu saamiseks. Üks tuntud katsete seeria teostati näljaste kassidega, kes asetati ,,mõistatuse kasti", kust neil tuli välja pääseda ja isuäratav toit pandi kastist väljapoole. Oma uuringute tulemusena sõnastas E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne
◦ mittekonventsionaalne, kavatsuslik sümbol - žestid, nt osutamine ◦ konventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - märgid, nt huulte matsutamine söötmisel ◦ konventsionaalne (kokkuleppeline), kavatsuslik sümbol - sümbolid, nt sõnad keelelise arengu 3 põhiteooriat - ◦ Skinner - lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudud, õige vastuse eest saavad preemiat ehk toimub sarrustus (vanemate tunnustus, heakskiit), seega keel tekib keskkonna mõjul ◦ Chomsky - keel, eriti süntaktiline (lauseline) põhineb teadmistel ja viib lingvistilise loovuseni (võime moodustada ja aru saada täiesti uues järjekorras lausetest), kaasasündinud keele omandamise süsteem, ei toimu õppimine, vaid loomulik omandamine (sarnane füüsilise arenguga), seega keskkonna roll on minimaalne ja keel omandatakse muudest
Seetõttu võivad mõnikord tekkida illusioonid ning tajutav ei vasta füüsilises keskkonnas olevale. 25.Väikseim tähendust omav keeleühik on morfeem. 26.Milline teadvuse aspekt vastutab selle eest, et inimine saaks aru, millisena tema käitumine teistele inimestele paistab? Eneseteadvus 27.Paljude õllesõprade jaoks on pudeli lahtikorkimine ja sellega kaasnev heli meeldiv. Seda saab esitada tingimise kaudu – aja jooksul on tekkinud ( see oli vale sarrustus) ühelt poolt meeldiva joomiselamuse ja teiselt poolt pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu. 28.Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud. 29
Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p
Inimesed kogevad füsioloogilist erutust erinevates kontekstides nt kellegagi vaieldes, aga ka kellegi vastu positiivseid emotsioone kogedes, võib südametöö kiireneda. Füsioloogiline reaktsioon iseenesest on sama, ent seda sildistatakse erinevalt vastavalt olukorrale, nt kui atributeerime erutuse külgetõmbele kellegi vastu, võib see tekitada flirtimist, kui aga vihale, võib see kulmineeruda agressiooniga. Õpitud agressiooni teooriad Operantne sarrustus (Skinner, 1953) käitumise muutuse põhjustab vastamine keskkonnast tulevatele stiimulitele. Kui mingile stiimulile vastamist kinnitatakse positiivselt, siis jätkab inimene (aga ka muud elusolendid) antud käitumismustrit; side tugevneb. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus mingis olukorras sõltub sellest, millised on
Seega on operantse tingituse põhierinevuseks klassikalisest tingitusest see, et klassikalise tingituse korral tuleneb indiviidi käitumine välisest juba ilmnenud stiimulist, ent operantse tingituse korral ennetab indiviidi reaktsioon (vastus) oodatavat (ennustatavat) tuleviku stiimulit, seega tuleneb käitumine indiviidi enese tahtlikust (või inimese puhul ka teadlikust) ootusest (kavatsusest). Kinnitus (reinforcement, eesti keeles kasutatakse ka terminit sarrustus) on iga stiimul, mis suurendab tõenäosust, et eelnev käitumine ilmneks ikka ja jälle. Kinnitusel on mitmeid eri liike. Esmane kinnitus rahuldab mõnd bioloogilist vajdust. Teisene kinnitus muutub kinnitavaks oma seose kaudu esmase kinnitusega. Kinnitused võivad olla kas positiivsed või negatiivsed. Kinnituse ja karistuse liigid Stiimuli Stiimuli rakendamine Stiimuli eemaldamine või lõpetamine olemus
annaabi.ee 
