Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu troonib eneseteostuse vajadus, mis Maslow´i teooria kohaselt hakkab inimese puhul tööle alles siis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. 12. Kaitsemehhanismid Repressioon ehk tõrjumine,regressioon ehk tagasimenek,ratsinaliseerimine,vastandamine,projektsioon ehk ülekandmine,eitus,asedamine 13. Eksternaalne kontrollkese v internaalne kontrollkese Eksternaalne-inimene mõtleb,et edu ja ebaedu tuleb välistest tingimustest,inimene on alluv ja pingutavad vähe Internaalne-inimene usub õpingutesse ja oma väimetesse ning üritab saavutada oma eesmärke.nende seisukohta on raske muuta.
ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest
Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus.
Tugeva meelekindlusega inimesed on motiveeritud ja positiivse ellusuhtumisega. Kindlasti on meelekindlamatel inimestel parem stressitaluvus. Toimetuleku ja stressi seisukohalt peaks tähelepanu pöörama ka A-tüüpi käitumisele. A-tüüpi käitumisega inimesed on ambitsioonikad, neil on pidev ajapuudus, nad on kärsitud, ning sageli agresiivsed. Teada on ka, et lisaks eelpool toodud isiksusteomadustele on veel palju muud mis mõjutavad inimese toimetulekut, nagu näiteks internaalne versus eksternaalne kontrollilookus ning perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992
"The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve
"The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia) vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve
(d) kiiruse, ökonoomia ja järjepidevuse 50. Inimesed on altid sisemiselt omaks võtma (a) argumenteerimata, kuid üllatavat teavet (b) olemasolevate hoiakutega kooskõlalist teavet (c) tavakodaniku poolt vahendatud teavet (d) pressis ilmunud teavet 51. Kuuletumist instrukstioonile valmistada teisele inimesele kannatusi soodustab (a) mõne teise grupiliikme mittenõustumine (b) kuuletuja internaalne isiksusetüüp (c) toetumine autoriteetse isiku nõudmisele (d) mitteametlik situatsioon 52. Inimene "seadistab" oma hoiakud eelkõige (a) ametlikule arvamusele toetudes (b) keskmisele arvamusele toetudes (c) referentgruppi arvamusele toetudes (d) arvamusliidrile kõige julgemini vastastuva inimese arvamusele 53.Inimeste varieeruv sotsiaalne staatus toetub eelkõige
Pole entusiasmi ennast proovile panna ja puudub ekstra panustamine. Loser – kui cruiser saab tükk aega tiksuda, siis ta muutub loseriks. Teda ei soovita, ja ta ei täida ome eesmärke. Siis kui lähen uude ettevõttesse, siis ma veel ei oska kõike ja olengi loser. Loser on see kes jookseb lati alt läbi tema suhtes on mingid ootused 23. Zygmundt Baumani 2 tegurit, mis määravad ära inimese karjääri. Saatus ja karakter e iseloom 24. Eksternaalne ja internaalne lähenemine karjääri planeerimisele. internaale on see et sul on see et sul sisemine see motivatsioon ja sisemine surve leida töö jne, aga see eksternaalne on see et sind pidevalt väliselt survestatakse. 25. Millal muutub karjääri planeerimine inimese jaoks oluliseks? Kriisidega ja ülemineku perioodidel. Tallinna Ülikool
· Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise
· Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise
Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976 Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad. Internaalsem kontrollikese sõltub endast, ei õppind piisavalt. Eksternaalne kontrollikese materjali oli liiga palju, küsimused olid rasked jne. Internaalne- arvestab oma võimetega ja oma tegevusele eeldab vastavat tulemust. Algatusvõime, iseseisvamad, otsustelangetajad, uurivad. Otsuseid hiljem raske muuta. Mida internaalseb, seda rohkem otsitakse infot, et eesmärki saavutada. Raskustele peetakse paremini vastu. Lepitakse tulu ootamisega. Valitakse enam väljakutseid. Orienteeritud positiivsetele tulemustele. Ennetatakse terviseprobleeme. Enam sotsiaalsete suhete toetust. Mõjutatakse rohkem. Kohaneb paremini. Parem huumorimeel
o andke oma alumist piiri teada o aktsepteerige ultimaatumeid o avaldage ärisaladusi, vaid üldtuntut Läbirääkimiste hindamine: · Kokkuleppe arukus · Usaldus, autentsus, kokkulepetest · Protsessi tõhusus kinnipidamine · Osalejatevahelised suhted · Suhte jätkuvus · Osalejate kahepoolne võidutunne Internaalne ja eksternaalne kontrollikeskus (Martin Seligman) Kas olukord kontrollib sind või sina olukorda? Eksternaalsed näevad end olustikust ja keskkonnast sõltuvana, lüüasaamine lõpeb passiivsusega, veendumus õpitud abitusena. Inimene, kes selgitab, et olukorda lahendada pole võimalik ei tee midagi ka siis kui olukord muutub. Meie õpitud, ehk kognitiivne kogemus on väga oluline. Kes tahab edu saavutada, peab tegutsema. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta asjade käiku. Meie
kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne
Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid. * Sotsiaalne mõju sotsiaalsed normid, keskkond, hoiakud * isiklikud eesmärgid (motivatsioon, erinevad kognitiivsed faktorid) * demograafilised faktorid (vanus jne),
on sõltuv, kumb sõltumatu. Prospektiivne uuring. Eristatud on riskigrupp ja kontrollgrupp. Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm Võimukad teised meedikud Internaalne kontrollikese vs eksternaalne: Aktiivsem info otsimine keskkonnast (on seotud eesmärgi saavutamisega); Internaalse puhul suurem spontaansus saavutustele orienteeritud tegevustes (otsin ise midagi, et tervist parandada): enam valitakse väljakutsuvaid ülesandeid; lepitakse tasu edasilükkamisega (ka kinnituse edasilükkamisega e kui kohe ei saa kinnnitust), eksternaalne võtaks
Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv.
Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes tulemuse määrab vedamine või juhus
kingitused ja lilled (soobiv käitumisviis)aitavad mehel abikaasa hellust ja tähelepanu võita.Kinnistuste keskmised väärtused määratlevad ka vajaduse väärtuse .Rotter on seisukohal ,et enamik inimesi väärtustab kõiki vajadusi.Samas on olukordi ,kus üks või teine vajadus-seda rahuldav kinnistamine-muutub esmatähtsaks .Tegevusvabaduse aste on seotud ootusega,et mingi käitumisviis viib teatud vajaduse rahuldamist tagava kinnistamiseni. Internaalne ja eksternaalne kontrolli lookus. Kontrolli lookus näitab seda,kuivõrd inimesed arvavad suutvat kontrollida oma keskkonda ning järelikult selles hästi kohaneda.Eksternaalse lookusega isikud on arusaamisel,et ninde edu või ebaedu oleneb välistest asjaoludest:saatusest,juhusest,mõjukatest isikutest ja keskkonna ettenägematutest teguritest.Eksternaalid arvavad,et nad on oma saatuse ohvrid.Internaalid seevastu arvavad ,et nende
Uimastisõltuvus Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi. Sisemine kontroll: Vasodilatatsioon nahakapillaaride laienemine Vasokontriktsioon Nahakapillaaride ahenemine Piloerektsioon karv turri Lisaks suur ja väike vereringe Väline kontroll tahtele alluv. Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sisemine e Internaalne kontrollkese Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. Välimine e eksternaalne kontrollkese inimesed on veendunud, et kõik , mis nendega juhtub ei allu nende kontrollile vaid on kontrollitud väliste jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus.
kohal, kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54. eluaastani oli vangistatud ja asumisel Venemaal. 10. Inimkäitumise determineerituse problem (eksternaalne, internaalne, jäik, pehme determinism). Kriminaalne käitumine on unikaalne, ainult inimesele omane käitumisviis, mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele.
kuidas maaailma temasse suhtub ja kuidas peaks tema maailmaga suhtlema, õpib ootuseid seadma. Aju areng ja kiindumussuhe: Turvaline seotussuhe paneb aluse kiirele kohandumisele. Mäng tagab ema ja lapse seotussuhte, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu ning tervisliku arengu, mis omakorda aitavad kaasa vastupanu- ja kohanemisvõime arengule. Mary Ainsworth oli Bowlby õpilane, jätkas tema ideede arendamist. Läbi seotussuhte tekib internaalne töömudel, mis on vaimne esitatus iseenda ja maailma mõistmiseks vastavalt seotussuhtele näeb inimene maailma ja iseend. Võõra situatsiooni katse vaatas, kuidas laps reguleerib oma emotsioone, kui valmis on ta avastamiseks: Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv võõras. I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub III ema tagasi , võõras lahkub IV ema lahkub, võõras tagasi
- Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne
1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta,millest tuli kuritegude liigiline jaotus.Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris.Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal,kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. 10.küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism) Inimene ise määrab oma käitumist(vaba tahe),s.t on tingitud,kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemisest dispositsioonidest.Kuna inimesi on võrreldud loomadega,siis on terved koolkonnad uskunud,et uurides loomi,saab saadud teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne
annaabi.ee 
