LEGEND Orgude teke Meetetu Mõttetus mõminal meenutas Kuidas kord Kurega kaevitas kulda. Linnuke laulvalt läks labidat leidma, Mil Mõttetus mõttetult mõlgutas mõtteid. Seitsme maa ja mere taga elas kord Mõttetus. Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid.
8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus (effortlessness) VII Olemuslik armastus (B-love): · pole omandustundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline effekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja
8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12. Piisavus puudulikkus huvide (totality) puudumine 13. Mängulisus naljasooneta pinge (playfulness) 14. Iseseisvus juhuslikkus sõltuvus (self-sufficiency) 15. Tähenduslikkus mõttetus elu mõtte (meaningfulness) puudumine 16. Iseeneslikkus ränk töö väsimus (effortlessness) VII Olemuslik armastus (B-love): · pole omandustundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline effekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned
T N V R L Z M G J H E E L K T E L L K R E T U R N A E Q F D R E A M I M R I S G S P O U T vihmaveetoru ütlema meloodia deklameerima unes nägema süli ilmuma tiiger mõttetus tagasi tulema rida teip rõhk väänama trükk katk isik ravimtaim kand aevastama
Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort: Hirss taim Strets ... Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu Ainuõõsne loomade hõimkond Sesoon kiskja Nonsenss mõttetus,rumalus Session hooaeg Marssal kõrged Revolutsioon tööperiood Filigraanne ametnikud Põhjalik muutus, Suveräänne peenelt Koalitsioon ümberkujundus Grandioosed töödeldud revisjon Ühinemine;liit Vasall iseseisev Revideerimine,
miljonit olid sunnitud põgenema Pakistani ja Iraani. Haigete ja Invaliidide hulka ei teata. NSV impeeriumi väed kaotasid ametlikel andmetel langenutena 14 000 ja haavatutena 50 000 meest. Mitteametlikel andmetel umbes kolm korda rohkem. Nõukogude Liidu jaoks läks Afganistani sõda maksma 80 miljardit dollarit. See oli ilmselgelt NSV Liidu jaoks liiga palju. See tõmbas NSVL majandust alla ja majanduskriis süvenes. Rahva hulgas kasvas rahulolematus ja sõja mõttetus. 1989. aastal toodi Nõukogude väed lõpuks Afganistanist välja., kuid sõda sellega veel ei lõppenud. Nüüd hakkasid omavahel võitlema Afganistani erinevad rahvusrühmad ja poliitilis- usulised rühmitused. 1992. aastal kukutati Nõukogude marionettvalitseja Najibullah ja saavutati ajutine vaherahu erinevate grupeeringute vahel, kuid peagi puhkes kodusõda uuesti. Protestina selle kõige vastu oli tõsiusklike üliõpilaste poolt asutatud Talebani-liikumine
Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1
,,Ja päike tõuseb" E. Hemingway 1)Millal toimub teose tegevus? 2)Nimeta tegelased? 3) Millised oli Jake ja Bretti suhted) 4)Millised on peategelaste suhted? 5) Millega tegelevad peategelasd igapäevaselt? 6)Kes kannab teoses sinu arvates tervikliku inimese ideaali? 7)Keda kutsutakse kadunud sugupõlveks? 1. Toimub Prantsusmaal Pariisis, Hispaanias, Pamplomas ja mõnes teises Hispaania linnas. 20. sajandi algus, peale esimest maailmasõda. 2. Barnes Jake , Gorton Bill, Robert Cohn, Campbell Mike, Brett Ashley, Pedro Romero 3. Jake armastab Bretti, kuid naine ei taha temaga koos olla, kuna Jake on sõjas vigastada saanud . 4. Robert Cohn ja Bill Gorton on nimitegelase sõbrad, Brett Ashley on ta armastatu, kes ta tunnetele ei vasta ning Mike Campbell on Breti kihlatu. Pedro Romero on noor matadoor, kellesse Brett ära armub. Enamasti saavad nad kõik hästi läbi, kuid Bill ja Mike ei salli Cohni ning ...
Bertile meeldivad ilusad tüdrukud nagu Emilia. Bert püüab iga hinna eest Emiliat endale saada. See õnnestus tal juba poole raamatu vältel. Bert on ka ühes kambas, mis koosneb tema klassi poistest. Raamatu lõpus kus saab ka aasta läbi annavad Bert ja Emilia üksteisele uusaasta vande, mille põhimõte on see, et Bert ja Emilia on eluaeg koos. Kuid Bert ei pea selles kinni ja nii kui ta Emilia ära on saatnud, näeb ta ühte tüdrukut ja mõtleb omaette, et see uusaasta vanne on üks mõttetus. MINU ARVAMUS Minu arvates on see raamat väge noortepärane ja huvitav. See on ka üks parimaid raamatuid, mida ma olen lugenud. Mulle meeldib ka see ,et see raamat räägib noorte elust, suhtlemisest sõprade ning vanematega ja noorte tegemistest.
Tööpuudus, rahapuudus- kõigest on puudus, välja arvatud halbadest uudistest. Esile tuuakse ainult kõike halba, võiks üle minna vähe elurõõmsamatele ja toredamatele teemadele, kuid siiski arvatakse, et traumeeriv on see, mis müüb. Väärtustama rohkem hakatud rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist kui see, mis tegelikult võiks inimesele huvi pakkuda ja ehk isegi maailma paremaks muuta. Lõpuks ongi jäänud mulje, et inimesed on nii lihtsameelsed ja kogu mõttetus ongi see, mis müüb ja huvi pakub. Ei proovita, mis küll siis saaks, kui esile tuua hoopis teistsugust kui on harjumuspäraseks saanud (välja arvatud Eesti Televisiooni saade ,,Head uudised"). Ajakirjandusel valvekoera rollis oleks vaja sellist positiivset hammustust, mis poeks rohkem inimstele hinge.
Ja õpilane peaks omandama oma õpetajalt eeskuju võttes pigem selle tolerantsuse, kui ülevõtma tema väärtushinnangud ja vaated. Minu jaoks on kõige vastuvõetamatum näha õpetajaid, kes üritavad õpilasi kindlalt piiritleda ja raamidesse suruda. See on minu jaoks suurim lollus, kui üritatakse õpilasi piiritleda nende normide järgi, mis ühiskond või tema ise paika on pannud ja väita, et väljas pool neid piire ja norme olev, on mõttetus, on halb. Siinkohal meenub mulle mu keskkooli muusikaõpetaja, kes väitis, et punk, metal ja muu muusika peale klassikalise, koorilaulude vms on tühipaljas ... . [Siin kohal valib lugeja ise sobiva sõna, ma ei osanud seda kuidagi pehmendada ja jätsin ruumi fantaasiale.] Ja kui julgesin küsida, miks see nii on, kõlas vastuseks igipõline pedagoogiline lause: ,,Sest mina ütlen nii." Ning ma tean nii paljusid tema õpilasi, kes ei vaevugi tutvuma erinevate
paratamatust. Kaasajale kõige lähemad suursündmused, mis tõid nähtavale surma hävitava loomuse, on kindlasti maailmasõjad aastail 1914-1918 ja 1939-1945, mille mäsleval taustal oli kunstiline uuendus tugevam just sõjakolletes ja okupatsioonipiirkondades. Ehedaimaks näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus. Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi, sidudes nad kõik oma tantsu kütkeisse, kusjuures ei loe inimeste seisus, vaimne ega füüsiline rikkus. Kujutatud on erinevate ühiskonnakihtide esindajate tantsurivi vaheldumisi surnute või surma karakteriga. Surm toob lohutust vaestele ja hüljatutele, võrdsustades kõik ja tasudes ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus
Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski saab veel lihvida ja edasi arendada olemasolevat. Küllaltki palju arenguruumi on veel meditsiinis
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta.
Anton Tsehhovi humoristlikud ja satiirilised novellid Aastast 1880-1888 Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu k...
Nutiseadmed on meie kaaslasteks igapäevaselt, sest nutitelefon on peaaegu igaühel alati taskus. Seetõttu võib inimesi võrrelda robotitega, kes töötavad ainult tänu tehnikale. Enamus inimesi ei kujuta enam elu nutiseadmeteta ette, sest nad on nendest seadeldistest sõltuvuses ning kaudselt suunavad ka oma lapsi sinna suunda. Igal vabal hetkel võetakse taskust välja mobiil, mille abil heidetakse pilk peale viimastele uudistele ning sotsiaalmeediale. Selle asemel, et vabu hetki sisustada mõttetus sotsiaalmeedias, võiks neid vabu hetki nautida ning teha midagi head ja meeldivat. Tarbimisühiskond mõjutab kõige tugevamalt neid, kes püüdlevad selle liikmeks olemise poole. On inimesi, kes tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid autosid, nutitelefone ning kodu. Tööd rabatakse eesmärgiga osta esemeid, mitte näiteks selleks, et perega koos lõbusalt aega veeta või reisida. Osta tuleks oma võimete piires. Mida aeg edasi, seda enam muutuvad tarbimisühiskonna
poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi paelub see teema. Objektiivse ilu teooria- ilu saladust otsitakse objektist endast
koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks Compiegne'i vaherahu- lõpetab I maailmasõja sõjategevuse 11.11.1918 Rahvasteliit: *Versaille's leping *Kollektiivne julgeolek *Agressorite talitsemine
"Maja ärklitoaga" 1890. aastate loomingus on kahte tüüpi intelligente: * "tühisebijad" ühiskonnale kasulikud, tegevusega hõivatud inimesed, nt. teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. Isiklikust ja üldisest õnnest, "väikeste tegude" mõttetus, usk õnnesse. Näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada.
· Kohuseks pole kaasa elada sotsiaalsetele
sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
· Ülim eesmärk peegeldada autori sisemisi tajumisi
· Lugeja/vaataja oma tõlgendus
Sümbolistlik luule
· Tavatu sõnade moodustamine, kord kohmakas,
paindlik, salapärane, ootamatu katkestamine
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
Psüühiline pinge ja sellega toimetulek Tihti küsitakse, millest alustada, kui ei osata teadvustada oma stresse ja pingeid. Mõnele inimesele tundub see ületamatu takistusena. Nii ületamatu, et ta parem laseb oma organi ära lõigata. Nii kiire on tal. Kiirustamisest sünnib alati mõttetus. Ta peab kaotuseks ainult seda, mida oma silmaga näeb. Oleks käsi või jalg, siis küll ei lõikaks, aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie
,,Lullitused" ,,Maarjasaar" 2004 ,,Elu & Aeg. Eluaeg" 2006 ,,Varjus" 2008 ,,Maa ja taeva vahel"2 2 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 5 Luuletuste analüüs *** On päevi, mil peab vaikselt kulgema. On päevi, mil peab joosta julgema. On päevi, kuhu tähtsaid mõtteid kaob; Need mõni mõttetus seal sootuks katki taob. On päevi, mil pead võõraist hoolima. On päevi, mil pead haavu noolima. On päevad erinevad, kuid neis üks on üks, Nad vaovad minevikku, viimane kui üks.3 Epiteet: vaikselt kulgema, joosta julgema, mõtteid kaob, katki taob, haavu noolima Isikustamine: puudub Metafoor: mõttetus taob katki Kordus: ,,on päevi..." ja ,,mil pead..." Võrdlus: puudub Sisu: Kõik päevad on erinevad ja mööduvad. 3 Virve Osila "Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 71
sajand on inimestega teinud. Esimesed külastajad on Mees (Andero Ermel) ning Naine (Elisabet Tamm), nimelt hakkavad nad seal oma eraelu piinlikke detaile pilduma eirates teenindajat ning muutes esimese vaatuse täielikuks armukolmnurgaks. Kuid ikka on huvitav... Hiljem sekkub veel mõttetud tööd otsiv, mitme magistrikraadiga noormees (Alo Kõrve), kes oskab mitmeid keeli, käinud välismaal ülikoolides, kuid tahab oma ellu vaheldust ehk mõttetus kohas töötada. Ta on kui näts, kes kleepus kiirtoidukohta ning nüüd ei tule kuidagi lahti, ega ei lahku (ta eksisteerib seal lavastuse lõpuni. Edasi tuleb teismeline tütarlaps (Sandra Uusberg), kes hoiab mitu rauda korraga tules ehk tänapäeva keeles on multitasker ning neljandad külastajad on beibed (jänesed). Eriti naljakas oli stseen: 1. Mul suri isa ära 2. Oi kui kahju, aga ära nuta, pole midagi, küll kõik hästi läheb.. Tõuseb laua tagant üles ja murrab
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism
üle uhkust, polkovnikulegi oleksid need sõnad meeldinud. · Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas. · Lese õnn on suur, ta on diagnoosidest niivõrd joobunud, isegi sõbrannad arvavad, et lesk on ,,Volga" võitnud. Lese õnn ei kesta aga kaua, kui üliõpilane ütleb naisele ,,Nihilissimus acutuse" tähenduse, mis otsetõlkes võrdub suure mittemiskiga mõttetus, mida ei ravitagi. ,,Logorrhoea" tähendavat aga ladina keeles KAAGUTAVAID SÕBRANNASID. ,,Graduse" korral tuleb keel suust välja lõigata, aitab ka suu kinni õmblemisest ning levinud on haigus neil, kes midagi ei tee. Lesel soovitatakse hakata tööd tegema, ta on pettunud ning vihkab tohtreid. · Nüüd käsib polkovniku lesk autoril kaduda, muidu tapab naine peategelase looja. Autor variseb kokku, kostub leinalist sõjamuusikat ning lesk alustab murejuttu otsast
meeldinud. Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas. Lese õnn on suur, ta on diagnoosidest niivõrd joobunud, isegi sõbrannad arvavad, et lesk on ,,Volga" võitnud. Lese õnn ei kesta aga kaua, kui üliõpilane ütleb naisele ,,Nihilissimus acutuse" tähenduse, mis otsetõlkes võrdub suure mittemiskiga mõttetus, mida ei ravitagi. ,,Logorrhoea" tähendavat aga ladina keeles KAAGUTAVAID SÕBRANNASID. ,,Graduse" korral tuleb keel suust välja lõigata, aitab ka suu kinni õmblemisest ning levinud on haigus neil, kes midagi ei tee. Lesel soovitatakse hakata tööd tegema, ta on pettunud ning vihkab tohtreid. Nüüd käsib polkovniku lesk autoril kaduda, muidu tapab naine peategelase looja. Autor variseb kokku, kostub leinalist sõjamuusikat ning lesk alustab
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Kuid nende elust on jäädavalt lahkunud kõik lootused. Draamas on nukrat irooniat peene ja õrna hingega inimeste üle, kes ei oska leida teed mõtestatud ellu. Draama `'Kolm õde'' Selles teoses on dramaatiliseks teemast asjatult hukkuv ilu, kuid erinevalt `'Onu Vanja'st'' jääb siin peategelastele usk paremasse, õnnelikumasse ellu. Tegevuspaigaks on väike Vene kubermangulinn. Elame kaasa manalasse varisenud kindral Prozorovi nelja lapse elule mõttetus ja igavas väikekodanlikus maailmas. Andrei, kes andeka noormehena valmistus professorikarjääriks, mandub väiklaseks ja tahtejõuetuks provintsiametnikuks. Ka Andrei õed, haritud ja peene hingelaadiga naised, igatsevad pääseda provintsielu ahistusest. Selles näidendis on tunda autori iroonilist suhtumist haritlaskonna nõrkustesse, suutmatusse tegutseda. `'Kolme õe'' tegelased loodavad veel üksnes tulevikule, maisele õiglusele, olgugi, et see võib saabuda alles kahe- või
inimajaloo osas (nimetage vähemalt kaks viisi, kuidas ta seda saab teha)? 1) Kant seab filosoofi ülesandeks otsitava seaduspära avastamise idee tasandil ning idee teostamise jätab ta tuleviku ülesandeks. Kanti arvates ei saa inimeste ja nende mängu puhul tervikuna eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust. Filosoofi peaks Kanti sõnul proovima avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus. Tänu sellele saab siiski olla olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, looduse kindla plaani kohane ajalugu. 2) Kanti I väite kohaselt organ, mida ei saa tarvitada, korraldus, mis ei täida oma otstarvet, kujutab endast teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt vastuolu. Sellest põhimõttest taganedes ei ole Kanti sõnul siis enam tegemist seaduspärase, vaid otstarbetult mängiva loodusega, ja mõistuse juhtniidi
Kui vaadata suuremaid konflikte, sõdasid, siis miks neid üldse peetakse? Nad ei too ju kasu mitte mingit aspekti arvesse võttes. Enamasti on põhjustajaks üks inimene või grupp, kes proovib oma võimu näidata. Tundub, et nende silmis loetakse võimu suurust selle järgi, kui palju inimesi suudetakse siit maapinnalt minema saata. Sellises võtmes sõdadest rääkides tundub, et see kõik on kohutav mõttetus. Fakt on aga see, et me kõik oleme erilised ning omame erinevat elumõtet. Tegelikult ei ole olemas seda ainuõiget mõtlemisviisi ning ei tohi hukka mõista ka sõdijaid. See, et siiani ei ole nende tegevust heaks kiidetud, ei tähenda veel, et see vale oleks, sest kui oleksid olemata olnud kõik lahingud ja maailmast eemaldatud kõik kurjus, siis ei oleks praegune seis absoluutselt selline nagu ta seda on
caterpillar - tõuk throne – troon polite - viisakas jurymen – vandemees/ žürii liige conversation – vestlus trumpet - trompet opposite – vastand prison - vangla appear – ilmuma wildly - metslikult grin - suur naeratus tarts – tordid explain – seletama nonsense – mõttetus argue – vaidlema hatter – kübarsepp fan – lehvik trial - kohtuprotsess
ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma lapsi aidata, kas tõesti minu saatus on neid kanda kirikuaeda?" Endoora ema sulges silmas ja sosistas nõrknenud häälel: "Ma ei tea, kui ma teaks, siis ma ütleks sulle." Siis ta avas oma silmad viimast korda ja sositas oma viimasel hingetõmbel: "Kui ma teada saan..
Hamleti viimane lause: ,,... Jääb vaid vaikus." 4 pealikut kannavad Hamletit kui sõdurit lavale, teda saates välimuusika ja sõjameeste auavaldused kõnelevad temast. HAMLET Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Olla või mitte olla - see on küsimus. ... kelm jutt suigub narri kõrvas. · LAERTES See mõttetus on mõttest kaaluvam. o KUNINGAS Suust kerkib sõnu, mõtted jäävad maha, kuid taevas sõnu mõtteta ei taha. Minu arusaam sellest loost on selline, et elus ei ole alati võitjaid ega kaotajaid. Nii oli ka ,,Hamletis", sest kuidas saakski keegi sellest loost võitjana väljuda kui lõpp oli kõigi jaoks verine. Samas oli lõpplahendus õiglane. Kõigi veretööd ja eksimused said tasutud- nende endi surmaga
Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvad loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 11. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 12. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest)
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks...
Ikka ja jälle on eetika püüdnud seda teha. Õnnestunud pole see kunagi. Kui tunduski, et põhendus on käes, siis üksnes sellepärast, et ta oli vastava naiivsuse ja optimistliku maailmavaate endale ise välja mõelnud. Tõde taotlev mõtlemine peab tunnistma, et maailmakorralduses headusevaimu egutsemas ei ole. Üksnes eksistents püsib teistega võitlemise ja teiste hävitamise varal. Maailm on õudus keset toredust, mõttetus keset sügavamõttelisust, kannatus keset rõõmuküllust. Eetika ei seisne mitte harmoonias niisuguse maailmakorraldusega, vaid mässus selle vastu. Eetiak on niisuguse vaimu avaldus, mis tahab erineda maailmas avalduvast. Kui me püüame maailmakorraldust mõista, nagu ta on, ja sellest oma käitumislaadi järeldada, siis satume skeptitsismi ja pessimismi võimusesse. Eetika on meie vaimse isetegevuse ilmum.
Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima
muslim on potentsiaalne terrorist. Kui see otse välja öeldaks, saaks muidugi igaüks hõlpsasti aru, et see on vale. Aga kui seda välja ei öelda, siis ei saa enamik vaatajaid-kuulajaid tõepoolest aru, kui vale see tegelikult on. Bin Laden on ju islami usku? Ja snaiper, palestiinlased ja tshetsheenid olid ka? Ometi piisab kas või põgusast sissevaatest araabia maailma, sealsesse ühiskonda ja avalikesse debattidesse, et niisugune mõttetus kõrvale heita. Keskmine araablane pole vastastikusest verevalamisest sugugi rohkem huvitatud kui keskmine ameeriklane, hollandlane või soomlane. Rääkimata araabia intellektuaalidest, kes võivad läänemaailma suhtuda liigagi optimistlikult (või vähemalt on seda seni teinud). Muide, "araablane" on siin vaid näide. Kui aga kõnelda tõsisest vägivaldsest terrorismist, siis on "sealpool" usupiiri sellega kokku puututud palju otsesemalt
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loeta...
Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest)
"Põhjus-tagajärg" suhe asendatakse "vahend-tulemus" suhtega. Kui näiteks probleemi "noorte suur tööpuudus" üheks põhjuseks on "madalad kutseoskused", siis eesmärgi "noorte kõrge tööhõive" üheks saavutamise vahendiks on "head kutseoskused". Eksisteerivad ka n.ö. objektiivsed probleemid, mille lahenduseks ei ole võimalik eesmärki püstitada. Näiteks probleem "Eesti turu väiksus" on paratamatus ning sellest eesmärgi tuletamine oleks mõttetus. Sellist laadi probleeme tuleb käsitleda välise tegurina, millega peame arvestama, ehkki ei saa muuta. Strateegilised valikud Probleemipuu ja eesmärgipuu kajastavad kindla teemaga seotud probleemide ja eesmärkide tervikpilti. Ent reaalses elus pole sageli võimalik ühe programmi või projekti käigus neid kõiki lahendada, osa neist on projekti mõjuulatuses, teised mitte. Eesmärgipuu määratleb kõik võimalused, mis aga
,,Maja ärklitoaga" (1896), pseudointelligentlikust väikekodanlusest: ,,Suur Volodja ja väike Volodja" (1893), ,,Sõnaseadeõpetaja" (1894), talurahva elust: ,,Maamehed" (1897), intelligentsi ja rahva suhetest ,,Uus suvila". · Teisalt oli ta juba nii mõnegi oma mõtte kindluses veendunud ja pidas vajalikuks veenda ka lugejaid. Jutustus ,,Palat nr. 6" (1892), kus on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem argikurjusega vastuvõitlemise mõttekus või mõttetus, mida ta arendas juba varasemas jutustuses ,,Tuled". Selles jutustuses seisneb mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. · Tsehhov veendus, et on olemas kahte tüüpi intelligente: ühed on hõivatud ühiskonnale kasulikust tegevusest, kes tunnistavad vaid oma tõde, kuid ei austa teiste arvamusi. Nad on askeetlikud ja ohvrimeelsed, loobuvad armastusest ja perekonnast, tunnevad halvasti kunsti
Mere monotoonne, tume mühin, mis kostis altpoolt, kõneles rahust, igavesest unest, mis meid ootab. Kui kaunis õieti on, kui järele mõelda, kõik siin maailmas, kõik peale selle, mida me ise mõtleme ja teeme, kui unustame elu kõrgemad eesmärgid ja oma inimliku väärikuse. Tarbetud toimingud ja kõnelused ikka ühest ja sellestsamast võtavad ära kõige parema osa ajast, parimad jõud, ja lõpuks jääb järele mingi nudi, tiivutu elu, mingi mõttetus, ja ära minna, põgeneda pole võimalik, otsekui istuksid hullumajas või vangiroodus. Tundus, et veel natuke ja lahendus on leitud, ja siis algab uus, kaunis elu. Ja mõlemad tundsid selgesti, et lõpp on veel kaugelkaugel ja et kõige keerulisem ning raskem alles algab Naela otsas Lugu räägib väikeametnikust nimega Strutskov, kes koos oma sõpradega nimepäeva peab. Nad suunduvad Strutskovi koju ning
Tudengid kuulasid tema loenguid halvasti varjatud muigega, kolleegid aga pommitasid teda sajatustega. Kuid Galileo keeldus oma kaitseid lõpetamast ja tema vastased otsustasid oma ähvardused teoks teha. Galileo kinnitas, et vastuoksa Aristotelese õpetusele langevad kaks erineva raskusega, end üheaegselt samalt kõrguselt lahti lastud kehad maapinnale üheaegselt. Galileo kolleegid leidsid, et see väide on täielik mõttetus. ,,Vaid lollpea võib uskuda, et udusulg ja kahurikuul liiguvad läbi ruumi võrdsel kiirusel." Nad otsustasid Galileo igaveseks häbisse saata ja selle väite absurdsust tõestada. Nad nõudsid, et Galileo oma tobedate teooriatega kogu teaduskonna ja kõigi tudengite juuresolekul üles astuks. Galileo võttis väljakutse suurima rõõmuga vastu. Etteaste kohaks valiti Pisa viltune kellatorn. Määratud päeval riietasid kõik professorid end pikkadesse sametmantlitesse ja marssisid torni juurde
kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. "See, kes jõudu kasutab, näitab oma nõrkust." (R. Tagore) Oksüümoron mõttekas mõttetus, tähenduslik vasturääkivus, stiilikujund, milles ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne iseloom. Nt õnnelik õnnetus, helisev vaikus, olemise talumatu kergus, õpetatud loll, mittemidagiütlevalt paljulubav, valge pimedus, elav laip, kõik ja ei midagi Sünesteesia on eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine. N päike kõliseb (nähtav ja kuuldav), vihmajärgne leige lõhn (temperatuuri- ja lõhnaaisting), karjuvroosa kleit.
lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud. Kafka ,,Protsess" Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes ühel Lõpetu ja sisutühi hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega protsess. Ühiskonna ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et korruptsioon ja mõttetus. ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Toimub 3 kohtuistungit ning päev enne 31. sünnipäeva tulevad K. juurde 2 meesterahvast, kes tapavad ta. K. ei saanud vahistamise põhjust teada ja protsess ei jõudnud kunagi lõpuni.
Muidugi oli talle algusest peale langenud suur pinge, kuid ta ise oli selle põhiliseks kasvatajaks - samahästi oleks ta võinud võtta vastu Karenini pakutud lahutuse - pojast ilmajäämine ei saanud olla ta peamiseks hirmuks, kui ei olnud midagi hullu selles, kui ta Vronskiga koos pikaks ajaks välismaale, pojast sadade kilomeetrite kaugusele sõitis. Ta kaotas Serjozha juba siis. Nii kaua oli Anna asjatult püüdnud elada mõistuse järgi ja selles mõttetus võitluses alla jäänud. Ehk oli lihtsalt aeg lasta mõistusel kaduda ja elada ainult tunnete järgi. Tekib näide, kui destruktiivne võib olla mõistuseta tegutsemine. Ta leidis vaevalt et viimase, kuid kindlasti mõjusaima vahendi, suurendamaks Vronski tundeid tema vastu mitmeid kordi. Märtriks olemisel on aga üks oluline viga: pärast plaani teostamist ei ole kedagi selle kordaminekut nautimas
Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud. F.Kafka „Protsess“ Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes Lõpetu ja sisutühi protsess. Ühiskonna romaan ühel hommikul arreteeritakse teadmata korruptsioon ja mõttetus. Üksikinimene on põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei ühiskonna mängukaru. Ühiskonna surve ja avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab pinge võivad nõrga inimese panna uskuma nt ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema isegi seda , et nad ongi süüdi, süüasja kohta. Toimub 3 kohtuistungit ning päev enne 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
