KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse
tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline väljendamine -> ülekande kaudu taasläbielamine -> mõistmise kaudu
Kui sümbol esindab midagi muud, siis metafoor on midagi muud. See on kaudse kommunikatsiooni meetod, milles ühendatakse kaks diskreetset elementi, et luua uus tähendus. Metafoor ei pea võtma konkreetset vormi nagu sümbol. Näiteks tantsuteraapias võib metafooriks olla hoopis mingi ruumi osa mitte kasutamine, mis võib viidata raskustele teatud eluvaldkonnas. Metafoor ja sümbol on kunstiteraapiates väga väärtuslikud, kuna (1) need aitavad luua "nagu oleks" situatsiooni terapeudi ja kliendi vahel; (2) loovad turvatunde, mille kaudu saab avastada sügavale peidetud probleeme; (3) võimaldavad asju käsitleda abstraktselt, mis on juba iseenesest terapeutiline klientidele, kellel on keeruline olla konkreetne; (4) võimaldavad teha nö korduslugemisi, et selle kaudu avastada uusi kihte ja tähendusi; (5) tekitavad loovaid lahendusi, mis erinevad probleemi otsesel käsitlemisel saadud lahendustest ning kuna kaasatud on loovus, siis tekitab see juba heaolutunnet iseenesest.
muusikainstrumendi abil evada, endast välja elada selle, mida ehk muul viisil ei taheta või ei osata teha. (A. Pehk 1996: 59) Passiivseks muusikateraapiaks nimetatakset teraapiat, milles terapeut ei kontrolli järjekindlalt teraapia kulgu, ei määra selle suunda, ei ürita otseselt muuta klienti. Passiivse muusikateraapia alla mõistetakse aga muusika kuulamist teraapilistel eesmärkidel. (A. Pehk 1996: 60) Individuaalne muusikateraapia eeldab, et tegemist on suhtega ühe kliendi ja ühe terapeudi vahe. Pikaajaline individuaalteraapia on enamasti paljastava iseloomuga ja psühhoanalüütilise suunaga. Individuaalses muusikateraapias on terapeudi füüsiline aktiivsus suurem võrreldes rühmateraapiaga. Muusikateraapia puhul on individuaalteraapia eeliseks see, et muusika või instrumentide valikul on tarvis taas lähtuda vaid ühest ainsast inimesest ning eksimisvõimalused on väiksemad.(A. Pehk 1996: 61)
ka järjest rohke teadlikult ka Eestis tehakse, erinevaid kunstiteraapia vorme (nii kunsti-, muusika-, draama-, tantsu- kui ka liikumisteraapia). Samadel põhimõtetel toimib ja toetab kunstipõhiste tehnikate kasutamine edukalt ka psühhiaatriliste probleemidega patsientide puhul raskete. Eneseväljendandamist, sisekonfliktide lahtiharutamist, raskete või segaste emotsioonide väljendamist. Kunstitegevuse ja terapeudi abil võib kliendi traumaatilistele kogemustele anda uue tähenduse, võimaluse mõista minevikku ja tulevikku. Kunstililine väljendus võib olla ka väga tänuväärseks sillaks just näiteks raske psüühikahäire all kannatava kliendi ja terapeudi vahel rasked tunded ja erinev maailmapilt võivad läbi loomingulise töö saada hoopis selgema kuju, olles seeläbi mõlemale poolele arusaadavaks kommunikatsiooniviisiks.
Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil. Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega. Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks
tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt. alateadlikud protsessid teadlikule probleemidesse ja probleemide süvaanalüüs DÜNAAMILINE keskendub lapsepõlve mälestuste ja Inimene lamab või istub pinnale. sügavuti välja mis võivad kesta aastaid. mineviku üleelamiste seljaga terapeudi poole. On kaks alust: lähte positsioon ja juurida probleemid ja Väljaõpe kestab palju aasta analüüsimisele. Inimene räägib vabas tehnika. nende tekkelised Nõustamine on pikaajaline ja assotastioonis probleemist Klienti nähakse 4-5 korda nädalas, mittu alused ehk
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
tulevikus Millised on oodata ettevõtte/ Tegut Klientide Kuidas on konkurentsi teie kui Millised on semis Käive arvamused, turg tugevnemist terapeudi toote Kuidas e 2007.a tagasiside Kes on teie konkurenti või konkuretnt konkurensi reklaamite perio . (tuh. Inf teenuse- kõige lähemad de vahel nõrgenemist sieelised eelised ja müüte Firma nimi od EEK) Põhiteenus o pakkujale konkurendid? jaotunud? ? sihtturul? sihtturul? oma toodet? 3 Mare al
Sobis peamiselt temale. Tema järgi on nõustajad humanistid. 1930ndatel võttis kasutusele termini ,,nõustamine" nägi, et inimesel on potentsiaali ja seda tuleb toetada. Varem suhtuti, et inimene on probleemne, haige (biheiviorism ja psühhoanalüüs). Tal puudus erialane haridus, nim ennast nõustajaks, seega ei olnud seotud meditsiiniga. 1942 ilmus C.Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy. Carl Rogersi teooria mõju: uskus, et terapeutilise suhte eelduseks on terapeudi positiivsed omadused. Nõustaja ja terapeudi omadused samas need tingimused pole tänapäeval piisavad. Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt
eelmainitut (Võlumaa, 2015) 12 13. Psühhoanalüütiline- ja dünaamiline teraapia Alateadvus koosneb paljudest psüühilistest protsessidest, soovidest, vajadustest, hoiakutest, mälestustest ja uskumustest, mis ei ole otseselt kättesaadavad tavapärasele teadvusele. Psühhoteraapia seansid toimuvad 1-3 korda nädalas, kestvusega 45 minutit. Seansil räägib klient kõigest sellest, mida soovib ning terapeudi ülesanne on teda mõista ja oma probleeme selgeks rääkida. Näiteks on sellised meetodid vabad assotsiatsioonid, unenägude ja sõnakasutuses eksimise tõlgendamine. Kui terapeut on saanud piisavalt informatsiooni ja tunneb, et mõistab klienti, ütleb ta välja enda kommentaarid ja selgitused, mis aitaksid kliendil mõista, kuidas tema alateadvus mõjutab nii soovitud kui ka soovimatute asjade juhtumist. Kõike seda mõistes on võimalik oma elu varasemast teadlikumalt muuta.
viisil, mis tema enesekontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime aga saab täielikult avalduda üksnes tingimusteta positiivse suhtumise korral. Kliendikeskne teraapia tähendab seda, et kui see häire mina ja minapildi vahel on tekkinud, siis terapeut ei analüüsi klienti, vaid ta on kliendiga. Kliendiga olemine nõuab kolme oskust: · Tõeline empaatia · Tingimusteta positiivne suhtumine e. aktsepteerimine · Ehedus 10 põhilist joont: · Terapeudi hoiak peaks moodustama eduka teraapia tingimused · Terapeut on alati kliendile kättesaadav võimaldades kohest abi · Kliendi fenomenoloogiline maailm kliendikesksus · Muutus kliendi käitumises tähistab terapeutilise protsessi edukust · Isiksuse muutumine kui protsess tähtsam on mitte muutumine struktuuris, vaid protsess · Uurimistöö vajalik, et teraapiat veelgi efektiivsemaks muuta
oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda. Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm. Omades rohkelt teadmisi nii
Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. [1] Loodud elastne ja nahasõbralik teip aitab taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste liikumist. [2] Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks inimese haiget piirkonda ka pärast terapeudi juurest lahkumist. Oma praksise ajal teipis dr.Kase patsiente tavalise, mitte elastse teibiga. Eesmärgiks oli korrigeerida liigeste tasakaalutust. Mitmete katsetega leiutas ta sellise teibi, mis ei põhjustanud nahaärritust.[3] Kinesioteibi omadused Kinesioteibil on mitmeid kasulikke ja paranemist soodustavaid ning vigastusi ennetavaid omadusi: · Valmistatud 100% puuvillast, mis on kaetud akrüülliimiga
Säilita rahu Kuula Võta tõsiselt Kingi uskumust Ära pea mitteoluliseks Päri vajaduste järele Paku abi Räägi läbi kõik edasised abinõud. Üha enam otsitakse ohvrina ise abi. Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele (noorte hulgas) Sellise teraapia tähtsad osad on: Transparentsus tegija mõistaks, mida ta tegi, avameelsus kui kaitse uutele kuritegudele Terapeudi ees ei tohi olla saladusi Terapeudi poolt ei tohi olla hinnanguid Situatsioonide läbi töötamine, mis tekitavad soovi kuritegu sooritada Ohvriempaatia avastamine Vastutuse võtmine Tähtsaim põhiprintsiip on, et nähakse noortes nende käitumise muutmise soovi. Need muutused vajavad aega ja ei juhtu üleöö. Noor saab tänu teraapiale õppida oma käitumist kontrollima. Kokkuvõte Me ei tohi lapsevanemate ja õpetajatena jätta poisse ja tüdrukuid nende noorukieas üksi.
Humanistlik psühholoogia Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger - Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. May - Dilemma – inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne).
Psühhodünaamiline teraapia on pikima ajalooga söömishäirete ravis. Psühhodünaamiline teraapia on pikaajaline ja terapeudi-intensiivne. Selle käigus terapeut ei anna nõu söömiskäitumise või muude probleemidega hakkama saamiseks, vaid vaadeldake koos patsiendi teadlike ja teadvustamata sümptomite tähendusi seoes patsiendi eluloo ning perekonna suhetega. Teiseks uuratakse sümptomite mõju ja mõjutusi praegustele inimsuhetele ning kolmadaks nende mõjutuste ilminguid terapeudi suhtes patsendi ravis. ( Hay, Dermott, 2007, 226.) 3. SÖÖMISHÄIRETEST PARANEMISE PROGNOOS Anoreksia puhul täielikult paranenute protsent on madal, nende sümptomid küll aja jooksul parenevad, kuid suurel osal neist jääb püsima kehataju häire, häirunud söömine ja teised psühhiaatrilised probleemid (Järv,2004,7). Ühe kohortuuringu tulemusel leiti, et hospitaliseeritud või ambulatoorsete patsientide seas oli 4-aastase jälgimisperioodi lõpus 44%
Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. umwelt(term for the physical world), mitwelt (term for the realm of social interactions), eigenwelt (term for persons private inner experiences). May Dilemma inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene)
emotsionaalselt eemale, kuna kardavad et valmistasid mehele pettumuse. Sellel ajaperioodil tunnevad paarid, et nad on läbi kukkunud kõige lihtsamas kõigist ülesannetest: järglaste saamises. See tekitab omakorda probleeme abielus, kus paarid ei suuda ja ei taha tunnistada probleeme oma abieludes, tundes et nende raskused olukorraga leppimises tähendavad et ka nende abielu on läbikukkunud. Sellistel ajahetkedel pöördub suur osa abielupaare aga lõpuks abielunõustaja või terapeudi juurde, et saada abi kolmandalt osapoolelt, kes kõike selge pilguga näeb ming sarnaste olukordade kohta rohkem kogemusi omab. On palju abielusid, kes ei peagi vastu viljatuse ning selle ravist tekkivale stressile. Korduvad testide tegemised, süstid, proovide kogumised ja muu viljatusraviga kaasnev mõjub paaridele väga rängalt. Viljatusravi läbi elanud paarid räägivad, et erinevate ravide proovimine ning viljatusravist tulenev stress annavad abielule korraliku löögi
Psühholoogia aine ja struktuur Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele Teaduslik kriteerium: defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite ...
Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks Lahenduskeskne lühiteraapia (Ravimid, 2014) 10 3. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Sageli tunnevad depressioonis inimesed, et nad on üksi ja teistest võõrdunud. Kui tunnete, et keegi toetab teid ja hoolib teist, võite üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus korrapärasid, mis võivad neid ikka ja jälle depressiooni tagasi viia
standardseid printsiipe. Üldinimlikud eetika-nõuded põhinevad religioonil (näiteks 10 käsku). Formaalsed eetikanõuded koosnevad nii mitteformaalsetest nõuetest, kui ka muust. Tuleb alati ise mõelda, üldinimlikest nõuetest ei piisa, peab kaasama formaalsed eetikanõuded. Näiteks igale küsimusele pole vaja vastata, küsimusele vastata küsimusele jne. Eetilised aspektid Baruth & Huber (1985) 1) kliendi heaolu (client welfare). Eetika teenib eelkõige kliendi huve, samas kaitsvad terapeudi suhtes. Klient peaks teadma formaalseid nõuded, teadma enda väärtusi/õigusi 2) Tegevuspõhine mõõde, mida saame eetika puhul mõõta. Sisaldab avalikke eetilisi kohustusi ntks pead teatama kui klient muutub ohtlikuks iseendale või teistele. Kunstimõõtme puhul räägime tubliduse põhisest mõõtest. Seda avalikult mõõta on väga raske. Ja siia kuulub kõik mitteformaalsed nõuded. Samas peab nõustaja olema alati valmis ausaks eneseanalüüsiks
Keskmiselt käiakse 6-10 seansil. http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? Pereterapeudid katsuvad vältida sõltuvuse teket ja kuna perest saab teraapia käigus "abiterapeut",siis võivad asjad teraapia lõppedes iseenesest sujuda. Aga vaid siis, kui pere on valmis jätkama "ametlikus" teraapias alustatut. Kui pereliikmed satuvad terapeudist sõltuvusse, võivad nad sageli ise seda mõistmata tekitada uusi probleeme, et saaks ikka edasi terapeudi juures käia. http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.5 Pereteraapia põhimõte Pereterapeut ei hakka perekondi ravima ega lammutama. Ta üritab luua olukorda, kus saaks konstruktiivselt arutada nii praeguse eluviisi jätkamise tagajärgi kui pere tavapäraste käitumismustrite muutmist. Terapeut ei saa ega tohi otsustada, mida inimesed oma eluga ette võtavad. Seevastu pakub ta alternatiive ja julgustab kõiki pereliikmeid kaaluma koos ja lahus elamise häid ja halbu külgi
Peamiselt massöör on loominguline eriala, see annab võimalust enesearenguks ja eneseväljendamiseks. Pealegi, see on tänulik töö. On nii meeldiv kuulda patsientide eest et sinu käed aitasid kedagi probleemist vabaneda. MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED. Massaazi ajal on oluline meeles pidada oma energiat säilitamisest, mida ei tohiks raisata tarbetuid liigutusi kasutades. Liigutused peavad olema voolavad, ühes ritmis korduvad mitte äkilised. Massaaži terapeudi käed peaks olema soed ja kuivad, samuti vastupidavad ja tugevad. Et külmad ja märjad käed olid kuivad ja soojad, peaks kasutama soojad vannid temperatuuri muutustega, samuti hõõruda sidrunimahla või alkohoolseid lahusi. Vastupidavuse arendamiseks on soovitav kasutada käsi laiendaja ja hantlid. Samuti mõjutavad hästi erinevad käe harjutused ja spordiüritused. Olulist rolli mängib randme liigeste trenn. On vaja trennida ja sõrmeid, et saavutada suuremat liikuvust ja paindlikkust.
1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine ( vaimuhaigused on ravitavad). 1930-ndatel CARL ROGERS võttis kasutusele termini ,,nõustamine". Carl Rogers on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile. Võttis kasutule terminit ,,klient", mitte ,,patsient". Toetusest klient saab jõu, et ise probleemi lahendada. Hakkas sellega tegelema, kuna ilma meditsiinilist haridust teda ei võetud tööle haiglasse. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Terapeudi roll on reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule, kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia : terapeudil on hoiak indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese aktualisatsioon. Terapeudi tingimuseta positiivne soojus. Vältida testimist! Peale II MS inimesed ei suutnud integreeruda. Ameerikas Veteraanide Ühing on siiamani üks suurimaid nõustamisteenused tarbija
Alustada nii, et muuta 90 meetrine distants kolmeks 30 meetriseks osaks. Esimene osa on kiirenduseks, teine tempo hoidmiseks ja kolmas aeglustuseks. Sportlane võib joosta millisel kiirusel soovib, peaasi, et jooksmise ajal poleks valu ega pingetunnet hamstringides. Kui pinge annab tunda juba sörgil, pole jooksutreeninguga õige aeg alustada. See subjektiivne hinnang on väga oluline rehabilitatsiooniprogrammis. Seetõttu peab terapeudi ja sportlase vahel olema usaldav suhe ja arusaamine. Soojendust pole vaja, kuna vahemaade läbijooksmine mõjub sellena iseenesest. Atleet alustab 90 meetrise vahemaa läbimist nagu eelnevalt kirjeldatud ja kõnnib tagasi, et uuesti alustada. Pärast nelja vahemaa läbimist on lubatud viie minutiline puhkeperiood, enne kui uuesti võib alustada. Kogu vahemaade läbimise arv oleneb sportlase võimekuse tasemest aga jääb esialgu umbes 4-20 piiresse.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool REFLEKSOLOOGIA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Mis on refleksoloogia? Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse: Jalalaba massaazipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks. Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3] Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pin...
See oleks ju loogiline? Kuid liiga paljud inimesed lükkavad probleemide lahendamist edasi, kuni kriis on lõpuks käes. Tahaksin teid julgustada omaks võtma hoopis sellist suhtumist: "Võlgnen endale depressiooni ärahoidmise edaspidises elus. Ühe moodusena kohustun valvel seisma olukordade ja sündmuste ees, mis võivad mu tundeid haavata, ning annan endast kõik, et nende suhtes midagi ette võtta. Kui probleemid ei ole kergesti lahendatavad, kaalun terapeudi juurde minekut, kes aitab mul koostada tegevusplaani. Kaalul on minu emotsionaalne heaolu ja ma ei kavatse selliseid olukordi ignoreerida, kui peaksin nendega silmitsi seisma." Kui teile teevad südamevalu lähisuhted, püüelge probleemide lahendamise poole. Kui probleemid on tõsised ja suhe on teile äärmiselt tähtis (näiteks abielu), võib lahenduse tuua psühhoteraapia või abielunõustaja.
Last ei tohi kindlasti karistada tema kartuste pärast. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse kaudu – nii näiteks joonistades või rollimänge mängides. Kui laps, kes kardab koeri, joonistab üht ilusat koera, mis ei tunne temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev
Last ei tohi kindlasti karistada tema kartuste pärast. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse kaudu nii näiteks joonistades või rollimänge mängides. Kui laps, kes kardab koeri, joonistab üht ilusat koera, mis ei tunne temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev
sümptomit, soovitatakse pöörduda psühhiaatri poole. Teine võimalus on nõu pidada perearstiga. Paljud perearstid on kvalifitseeritud ravima depressiooni antidepressantidega. · Psühhoteraapia, mida vahel nimetatakse ka jututeraapiaks, annab depressiooni ravil sageli väga häid tulemusi. Tavaliselt pakuvad sellist ravi psühhiaatrid ja psühholoogid. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Esiteks: psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Sageli tunnevad depressioonis inimesed, et nad on üksi ja teistest võõrdunud. Kui tunda, et keegi toetab meid ja hoolib meist, võime üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus
Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama.
Ratastoolis patsiendid pääsevad trenazöörile kaldteed mööda. Arvuti poolt kontrollitud mootorid, mis on täpselt sünkroniseeritud trenazööri kiirusega, liigutavad patsiendi jalgu, mis jäljendavad füsioloogilist kõnnimustrit. Mugav ja hõlbus kasutajaliides võimaldab füsioterapeudil kergelt Lokomatiga tegutseda ning kohandada treeningparameetreid vastavalt patsiendi individuaalsete vajadustega. Automatiseeritud kasutamine vähendab terapeudi füüsilist koormust ning võimaldab pikema ja efektiivsema teraapiaseansi läbiviimist. Täpne dünaamiline keharaskuse toetus muudab füsioloogilise kõnnitreeningu võimalikult efektiivseks Dünaamiline madala inertsiga vedrustussüsteem võimaldab täpse patsiendi mahalaadimise ning edendab suuremat füsioloogilist kõnnimustrit võimalikult efektiivseks sensoorseks stimulatsiooniks. Pidev reguleeritav keharaskuse toetus hõlbustab laste ning kergekaaluliste patsientide treeningut
ei ole võimalik vahele jätta. Eriti oluline on soojendusosa inimestele, kes igapäevaselt ei kasuta peaaegu üldse oma keha. (Warren, 2008) Tunni soojendusosa peaks terapeudile andma võimaluse tutvuda grupis olevate inimestega ning eelkõige nende võimetega. See on vajalik, et üldse oleks võimalik ülejäänud tundi läbi viia, sest selle abil on aru saada, kas inimesed saavad aru käsklustest, tunnevad paremat ja vasakut, naeravad terapeudi naljade üle jpm. (Warren, 2008) Soojendusosale järgneb eesmärgi arendus. Need on liikumised ja tegevused, mis aitavad meid lähemale nii käesoleva tunni eesmärgile, kui ka sellele eesmärgile, mis on seatud pikaajaliseks saavutamiseks. Selles osas on oluline leida võimalus inimese avamiseks. Head terapeuti iseloomustab väga suur harjutuste pagas, et ta suudaks igas olukorras leida mingisuguse lahenduse.
Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel. Lapsevanema aktiivse abita ei ole peaaegu võimalikki last ravida. Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama.
Kosmeetiline psühhofarmakoloogia? Võime ära tunda näol väljenduvaid emotsioone: tsitalopraami (10 mg IV, must) mõju all eristavad katsealused paremini hirmu ja rõõmu platseeboga (hall) võrreldes. Depressioonravis esimene faas kestab 6-12 nädalat, aga mõned võivad ravi vajada aastaid. Mida suurem hippokampuse maht inimesel, seda vähem päevi on ta oma elu jooksul depressioonis olnud. Kognitiivteraapia? · Ei aita kõiki patsiente, eriti sügava või psühhootilise depressiooniga · Terapeudi kvalifikatsioon/kvaliteet mõjustab tulemust - väljaõpe on erakordselt oluline · Väga häid terapeute on liiga vähe · Sageli peab nende juurde pääsemiseks ootama · Psühhoteraapia on aeganõudev patsiendile, ja ka terapeudile, mis ka kallis · Kui psühhoteraapia ei aita, on asjata edasi lükatud tõhus ravim- vms somaatiline ravi Antidepressantide seiretestid: Porsolti test · Katseloom pannakse vette ja mõõdetakse liikumatuseaega
interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest, mida tavaliselt olukordadele andma kiputakse. Teadlikus kontaktis teiste inimeste ja keskkonnaga suurenevad võimalused kvaliteetsete suhete tekkeks ja ollakse võimeline avastama uusi, loovaid lahendusi oma heaolu suurendamiseks. Psühhoteraapia kõige olulisem osa on kliendi ja terapeudi suhe. Suhe sünnib kontaktist- inimese olemusel on tähendus vaid suhtes teistega. Läbi kontakti inimene kasvab ja kujundab oma identiteedi. Kontaktis tajutakse ka piiri selle vahel, mis olen mina ja kus lõpeb see, mis olen mina. Gestaltteraapias on klient ja terapeut dialoogis ja arutlevad selle üle, kuidas kumbki hetkeolukorda näeb. Erinevused neis nägemustes on aluseks eksperimentidele ja arutelule.
kaks tundi heleda, päevavalgusega sarnase valguse käes. Sageli kombineeritakse valgusravi medikamentoosse raviga. Kokkuvõte Alati on lootust. Sageli juhtub,et depressioon võtab inimeselt lootuse. Kui tunnete end olevat omadega ummikus,on raske end aitama asuda. Kui ootate motivatsiooni, siis võite seda ootama jäädagi. Hakake endaga kohe tegelema, isegi kui jaksu pole. Kui teid valdab depressioon, siis hakake kohe rakendama eneseabitehnikaid või pöörduge terapeudi poole. See võib tihti tunduda raske. Depressiooni ajal võib iga väiksemgi ülesanne tunduda võimatu. Võib-olla on kergem, kui palute appi mõne sõbra või lähedase. Ehkki pole ravimit, mis kohe depressioonile punkti paneks, leevendab see esimene samm abitustunnet. Tegutsemine on vastumürk jõuetusele. Me kõik oleme inimesed ja inimesele on omane tunda kaotuse ja pettumuse puhul valu. Elu on sageli raske, vahel ka traagiline. Õnneks on hingevalust võimalik üle saada,
B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers (1902-1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria. psühhodünaamilist koolkonda- kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega on see sarnane psühhoanalüütilisele lähenemisele, rõhutab psühhodünaamiline teraapia kliendi ja terapeudi omavahelise suhte olulisust. Põhimõtteid tutvustas esmakordselt Saksa teadlane Ernst Wilhelm von Brücke oma 1874. aastal, hiljem Carl Jung, Alfred Adler, Otto Rank ja Melanie Klein. kognitiivset psühholoogiat- käitumuslik, kuidas me teat otsusteni jõuame, Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt (1967). psühhobioloogilist koolkonda - nimetatakse ka käitumuslikuks neuroteaduseks, Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit 10
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks.
* algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed) * viljatus * rinnapiima vähesus Holistiline teraapia Holistiline tuleneb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Muutunud teadvuseseisund ja vanades kultuurides väljakujunenud ning läbitestitud tehnikad võimaldavad juurde pääseda alateadvuse kihtidele ja mälestustele, mis sügavale peidetud. Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi. Holistiline traapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi...
"Kuigi lihtsaim lahendus sellega toimetulekuks on hirmu tekitavat olukorda vältida - antud juhul siis lendamisest hoiduda." Eks seetõttu satugi arsti vastuvõtule enamasti need, kel töö või muude eluliste põhjuste tõttu lennukit eirata ei õnnestu. "Foobiate ravis on kõige edukam meetod, kus kombineeritakse farmakoloogilist ja psühholoogilist ravi. Palju sõltub inimese enda hoiakust tablett- ja psühholoogilise ravi suhtes - edu on loota aktiivse hoiakuga inimese ja arsti või terapeudi koostööst." Soovitused on alati individuaalsed ja sõltuvad eeskätt probleemi tõsidusest. "Harva lendaval inimesel võib kasu olla lõdvestustehnikatest või ka mõnikümmend minutit enne õhkutõusmist võetud rahustist. Küll aga ei tohiks rahusteid koos alkoholiga võtta - tulemus võib olla oodatule vastupidine." Mujal maailmas korraldatakse lennuhirmu põdejatele spetsiaalseid kursusi. Eestis praegu paraku mitte. 5.1.Alternatiivset abi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
pereliikmete toetamine. 2) Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) - Selle teraapia eesmärk muuta tundeid ja mõtteid, mis inimesel on iseenda keha ja söömise suhtes. KKT's räägitakse ka tervislikust toitumisest, tervisliku kehakaalu säilitamisest ja lädvestumistehnikatest. 3) Psühhodünaamiline teraapia - Selle teraapia puhul on inimesel võimalik turvalises keskkonnas ja terapeudi juuresolekul saada teadlikuks oma erinevatest külgedest. Selles vaadeldakse valusaid tundeid, pingelisi suhteid ja lapsepõlve kogemusi. Psühhiaatri eesmärk on hinnata tema poole pöördunud inimese psüühilist seisundit, määrata diagnoos ning sobiv ravi ja psühhoterapeutiline sekkumine. Sageli esineb samaaegselt söömishäirega ka mõni muu psühhiaatriline haigus nagu depressioon või ärevushäire. Kui
Inimeses on kaitsemehhanismid, mis ei lase loomust välja tulla. ,,Kliiniline töö probleemse lapsega"oli esimene teos. Eneseteostuse tendents igal organismil tung oma potentsiaali realiseerida, osasid asju väärtustatakse alateadlikult. Positiivset suhtumist väärtustab alati, aga see tuleb läbi suhete välja teenida. Terve inimese tunnused : avatud kogemustele, võime aksepteerida reaalsust, võime elada olevikus (olevik on reaalsus), usaldab organismi, vabadus ja vastutus, on loov. Terapeudi ülesanne on viia sisse muudatusi kujutluse kohta. Rogersi lähenemist iseloomustab sügav austus, terapeut peab olema hea suhtleja ja minapildi uuesti üles ehitama. Esimesed sammud peab siiski inimene tegema. Igal inimesel on kogemusteväli, mis on unikaalne kõik, mis organismis toimub ning oleme võimelised teadvustama. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis ohustab, aga sellele ka mis meeldib. Selles väljas on self ehk tõeline mina, mis muutub
tekitavad. Kiitmine võib niisama palju kahju teha kui kriitikagi. Tingimusteta soojus on hoopis hinnangute langetamisest hoidumine nii sõnades, teos kui mõttes. 22 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Kongruentsus (congruence, genuineness) on terapeudi ehtsus, kooskõla iseendaga. Kui terapeudi sõnad ei vasta tema näoilmele või tema teesklus mõnel muul viisisl välja paistab (aga teesklus paistab enamasti ikka välja), on kliendi usaldus kadunud ja turvatunne koos sellega. Ehtsus ei nõua terapeudilt enesepaljastusi, kliendile teatab ta üksnes neist oma tundeist, mis ravile kasuks tulevad. Need kolm ravitegurit on omavahel seotud. Ehtsus omab ravitoimet juhul, kui terapeudil
kordumise ees. Relapsi ära hoidmiseks tuleb esialgu jõuda selgusele, millised olukorrad tõid viimati depressiooni esile ning üritada nendest eemale hoida. Teine tähtis ärahoidmisetapp on õppida ära tundma depressiooni kordumise esimesi märke. Näiteks võib mõningatel inimestel olla esimeseks märgiks päevane väsimus, liigne ärrituvus või unehäirete tekkimine. Kindlasti ei toi hoiatussignaale ignoreerida, vaid kiirelt tegutseda. Näiteks minna psühhoteraapiasse või pöörduda terapeudi poole, samuti võivad aidata antidepressandid, kõik oleneb sellest, mis nendest ravimeetoditest eelnevalt on tõhusaim olnud. Enamikke korduvaid depressioone on võimalik ennetada.(Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 7 Samuti võib palju abi olla tugirühmadest. Sealt võib saada palju tähtsat informatsiooni ja leida tutvusi inimestega, kes vaevavad nendega ühesugused mured. Need
paremat kontakti saada. Muusikateraapia on välja kujunenud mitmete tegevusvaldkondade baasil nagu tegevusteraapia, üldpsühholoogia, psühhoteraapia, eripedagoogika, muusikaõpetus, muusikapsühholoogia, antropoloogia ja meditsiin. Muusikaterapeut on harilikult hea muusik, kellel oma töö teostamiseks on mõnele eelpoolnimetatud valdkonnale tuginev teoreetiline baas. Muusikateraapia rakendamine, olenevalt sihtgrupist, töökohast ja terapeudi isiklikest teoreetilistest eelistustest, võib olla erinev. Muusikateraapias kasutusel olevad meetodid jagunevad laias laastus kahte suuremasse harusse: 1. Ekspressiivne muusikateraapia võimaldab inimesel ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromptne ning ühendab endas nii mängu kui loomingu. Selline improvisatsioon ei pea
Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimesed väärtustavad alati positiivset suhtumist endasse (armastus, tähelepanu, hoolivus). Terapeudi ülesanne on positiivset suhtumist jagada. Selles teraapias peab inimene jõudma sinna maani, et ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
