nagu intelligentsus, välja mõtles!? 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2] o David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116] o Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2] o Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4] o Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4]
· Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. restandardiseerimine 1985
· Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. restandardiseerimine 1985
mõõdetavatesse parameetritesse. Stephen Jay Gould rääkis, et IQ ei võta arvesse isiklikku keerukust ja konteksti, milles iga inimene elab. 20. sajandi alguses Harvardi Ülikooli psühholoog Edward Boring väitis, et intelligentsus on see, mida intelligentsuse test hindab. Seega IQ testi tavaline kriitika seisneb selles, et see on liiga kitsas oma fookuses, mille tõttu ei ole inimese intelligentsuse tõeline peegeldus, kuid pigem testi autori vaade sellele, mis intelligentsus on. Wechsler (WAISi autor) uskus, et intelligentsus ei ole üksainus võime, vaid paljude erinevate oskuste summa. Seega ta hakkas arendama meetet, mis tagas unikaalsed lähenemised intelligentsusest arusaamisele ja selle mõõtmisele. Wechsler määras intelligentsuse kui ,,isiku võimet mõista maailma ja oma võimekust maailma väljakutsetega hakkama saada". Seega intelligentsus on see, mis me teeme tegelikus maailmas ja viisid, kuidas me kohaneme uute väljakutsetega.
· Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner) Differential Developmental · Tests: Stanford-Binet and Wechsler Adult Intelligence Scale Perception · Applications of ability tests: medical, educational, occupational Biological · Stability of intelligence and ageing Cognitive (Memory) · Genes, environment, and neurobiology Social
sisaldab ta hulka erinevaid võimeid? Tihti rõhutatakse, et intelligentsus kujutab endast eelkõige kohanemisvõimet, aga kas see peaks tähendama kõigega toimetulekut oma kultuuri piires või edukust ka võõras kultuurikeskkonnas (1: 115)? Neistki küsimustest on näha, et intelligentsuse temaatika võimaldab väga paljusid lähenemisi ja vaatenurki. Seetõttu on intelligentsust ka raske defineerida. Nimekas intelligentsustestide autor David Wechsler on seda defineerinud kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975) (1: 116). Kui suulisele pärimusele toetuvates kultuurides hinnati eelkõige neid inimesi, kes teadsid palju, siis kaasajal on teadmiste omamisest olulisemaks muutunud teadmiste kasutamine. Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne
*enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel:
läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus) · Eugeenika Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). · Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (18571911) · Intelligentsuse skaala · Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib pidada vaimsete võimete süstemaatiliste mõõtmiste aluseks. Galton jõudis järeldusele, et võimed on olulisel määral pärilikud. 23.Kirjelda intelligentsusteste: Binet ja Wechsler. Alfred Binet (1857-1911) 1904 aastal alustas testi koostamist, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha õpiraskustega lapsed, et neid edasi õppima suunata eriprogrammi alusel. Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otustada kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased sarnases vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Esimene IQ test loodigi tema poolt 1905 aastal
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi
Raveni test lahendas selle probleemi. Preagusel hetkel loetakse Raveni maatrikseid kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse mõõtmisel. Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud intelligentsustestid, mida peetakse tänapäeval maailma parimateks intelligentsustestideks. Tegemist on individuaaltestidega. David Wechsler töötas välja mitu intelligentsustesti, millest tuntuimad on kolm : Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele. Wechsleri intelligentsustest lastele. Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele. Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda
Taseme testid (Achievement tests) Intelligentsustestid (Aptitude tests) Projektiivtestid Rorschach’ test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT): Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler’i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark’i Ülikoolis Ph.D, 1910 Stanford’i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. Restandardiseerimine 1985
visuaalruumiline töömälu. Visaalruumilise töömälu ja verbaalse töömälu vahel on siin kohal seos, nagu sooviti uurimusega ka kindlaks teha. 5 Hinnangud näitavad, et sõnavara tulemused, mis mõõdeti BPVS'i järgi (British Picture Vocabulary Scale), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine skaala, mille järgi teste analüüsiti, on WASI (Wechsler Abbreviated Scale of Intelligence). Väärib märkimist, et lapsed said üldjuhul madalamad sõnavaratesti tulemused WASI järgi kui BPVS'i järgi. Need kaks testi erinevad teineteisest märgatavalt: WASI test vajab konkreetsele sõnale mingit sünonüümi. Siinkohal võib laps aru saada sõna tähendusest, kuid tal puudub keeleline oskus anda sõnale piisav määratlus, et selle eest punkti saada. Seevastu BPVS'is on kaasatud pildi näitamine, mis on täielik mitteverbaalne vastus.
2009,lk 7). Eestis on enim kasutusel Raveni progressiivsed maatriksid, mis on mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemiste oskust ja analüüsivõimet. Nimelt palutakse testitaval leida esitatud näidiskujundite reas loogiline järgnevus või seaduspärasus ning selle alusel valida sobivaim vastusevariant (Allik jt., 2002, lk 206). Ka kasutatakse lastele 6 mõeldud Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC), mis koosneb 11 alaskaalast, mis sisaldavad omakorda erisuguse raskusastmega, järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid. Testi eesmärgiks on määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama (ibid., lk 206). Olenemata testitulemusest pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast (Valk, s.a.2). Selle väite illustreerimiseks toon tabelina inimkonna
1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid
1916 a. – Stanford – Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler – leidis, et Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 – Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 – Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid
Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve
Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes.ee): Aritmeetilise ja verbaalse loogilise mõtlemise testid numbrilise ja verbaalse võimekuse mõõtmiseks. # Tripod Grupp (www.tripod.ee): Laialdane valik algupäraseid ja eeskujulikult normeeritud vaimse võimekuse skaalasid erinevatele sihtgruppidele; testikoolitused. Tuntuimad intelligentsustestid Stanford-Binet: ajalooliselt esimene Wechsler Scales (WAIS, WISC): kõige populaarsem individuaaltest; Eestis adapteeritud Raveni progresseeruvad maatriksid: populaarseim grupitest; normeeritud Eestis 2001-2005 (vt Pullmann jt., 2004) Kaufmanni testid: (K-ABC testipakett adapteeritud Eestisse) Wonderlici test: populaarne eelkõige rakenduspsühholoogias (50 küsimust, 12 minutit) Stanford-Binet test 1916 -- " The Measurement of Intelligence" Olles Stanfordi Ülikooli professor töötas välja ingliskeelse versiooni
Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund
Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid
Goleman) 1) Võime enda emotsioone ära tunda. 2) Võime hallata oma emotsioone. 3) Võime ennast motiveerida. 4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 1) WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale) 2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise omandamise aluseks ning väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. 39
on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii saadi teada, milline on lapse vaimne areng. Wechsler - testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest
) Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, ning kedagi, kes usub lapsesse, kes juhendab ja õpetab teda. 4 1. VAIMNE ALAARENG Vaimne alaareng pole eraldi kliiniline sündroom ega haigus, kuigi see võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutas poolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole haigus nagu tüüfus või leetrid, vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.)
Kronoloogiline vanus (eluaastad) Kui vaimne vanus vastab kronoloogilisele vanusele IQ väärtuseks 100. Keskmised 90-109 Väga kõrge üle 130. Ehk vaimne vanus on kõrgem kronoloogilisest vanusest. Flynni efekt Keskmine IQ on generatsioonide käigus järjest tõusnud (u. 15 p) Võimalikud põhjused: ·Kooliharidus parem ·Parem toitumus ·Vähem haigusi lapsepõlves ·Vanemad tegelevad oma lastega rohkem Enamlevinud testid D.Wechsler (1896-1981) Wechsler Adult Intelligence Scale Lastele (WISC) ja täiskasvanutele (WAIS, 1955); peetakse parimateks; Eestis olemas 11 alaskaalat, järjest keerulisemaks muutuvad; eesm määratleda tase, kust inimene ei suuda edasi vigadeta lahendada Raveni progressiivsed maatriksid, 1938 J.C. Raven Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi. Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast
Näiteks protsendi järk [?] (percemtile rank) näitab isiku suhet omaealiste võrdlusgrupiga, kelle tulemus jääb tema omast madalamale. Kui pooled vastajatest said kellestki kehvema tulemuse, siis on selle isiku protsendi järk 50. Lk. 592 Täiskasvanute intelligentsuse määramine. Binet testid olid määratud esialgselt lastele, kuid oli vajadus määrata ka täiskasvanute intelligentsust. Selleks töötati välja standardtest täiskasvanute jaoks Wechsler Adult Intelligent Scale (1958). See test on jaotatud kaheks sõnaliseks ja tegevuslikuks osaks. Sõnaline osa sisaldab küsimusi üldise informeerituse, mõistmise ja aritmeetika kohta. Tegevuslik osa kontrollib vastaja võimeid koostada tuttav objekt selle tükkidest, lõpetada poolik joonis, märgata puuduvat detaili, järjestada pildid nii, et nende alusel saaks esitada jutustuse mingist sündmusest. Näiteks sõnalise testi küsimusi (joonis 15.9): Informatsiooni küsimused: 1
kujunditega, sotsiaalseid situatsioone kujutavate piltidega, kontuurjoonistega olukordadest, kus testile vastajat kujutatakse talle ebameeldivust põhjustanud situatsioonis. 20. Võimete testide teke. Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes töötas välja meetodi koolilaste vaimsete võimete testimiseks. Hiljem täiustas seda L. Terman ja nimetas selle Stanford-Binet' testiks. Hiljem täiustas seda veel ka Wechsler (Wechsleri intelligentsustest) luues võrdsed tingimused eri kultuuridest pärit rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast
lahenduse kontrolliks ning vajadusel pealehakkamist ellurakendamisel. Liiga rasked/lahendamatud ülesanded võivad tekitada nn. õpitud abitust: see tähendab, et inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt
Õpetaja õpetab täpselt, kuidas teatud aines, teatud teemade ja ülesannete puhul tuleks tegutseda ning laseb seejärel õpilastel praktikas proovida. Õpetaja julgustab õppijat ise eesmärke seadma, omandama õpioskusi ja -strateegiaid, kasutama omandatud uute oskuste ning uue tegelikkuse loomiseks. VAIMNE VÕIMEKUS Intelligentsus Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus. Wechsler: intelligentsus on isiku koondatud või globaalne võime käituda sihipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid
J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) Charles Darwin- Francis Galton • 1865 avaldas F. Galton artikli “Talendi ja iseloomu pärilikkus” • General intelligence (üldintelligentsus) • Eugeenika Intelligentsustestid • Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857– 1911) • Binet ja Simon Intelligentsuse skaala 50 51 Intelligentsustestid • Lewis M
- Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100 Intelligentsustestid - Stanford-Binet Intelligence Scales - Wechsler adult intelligence scale WAIS - Raven progressive matrices - General aptitude test battery - Henmon nelson test of mentaal abilty - Lorge-thorndike intelligence test Psühholoogiliste testide 2 tüüpi - Maksimaalse soorituse testid - Tüüpilise soorituse testid - Võimete testid - Isiksuse, hoiakute testid - Küsimustel õiged vastused - Küsimustel pole õigeid vastuseid
sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele. 86. IQ testid : vanad ja uuemad. VANAD: Binet-Simon, 1905. Alfa armee test, beta armee test. Grupi test. Stanford Binet test. Loius Terman tegi tõlke. IQ = vaimne vanus MA jagatud kronoloogilise vanusega CA. UUED: Praegu on standardhälbe (SD)kaudu IQ arvutus. David Wechsler: verbaalne IQ, mitte verbaalne IQ. Erinevus kahe IQ vahel. Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul.
Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust. Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“, kus „talent“ sümboliseeris andekus, taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele.
1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid.
1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid.
nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi; mehed armastavad silmadega, naised kõrvadega. Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada. 2.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel. Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Teooriad
laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud). 1916 Stanford-Binet´ skaala – Lewis M. Terman avaldas 1916. aastal testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1949 Wechsler’i skaala lastele (WISC) – Binet testi täiustus, kus eri kultuuridest pärit isikute ebavõrdseid tingimusi üritati leevendada. Kasutati mitte-kultuurispetsiifilisi tingimusi. 1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga.
J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936) WISC & WAIS-R (Wechsler 1981) Testimise mõistetest: reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi valiidsus kuivõrd mõõtevahend mõõdab seda, mida me mõtleme, et ta mõõdab (Näiv-, Kaudne -, Ennustav -, konstruktiivvaliidsus) Sisemine valiidsus: - Põhjus eelneb ajateljel tagajärjele. Põhjusel ja tagajärjel on seos. Puuduvad alternatiivsed seletused tagajärjele
Igaüks teab oma võimeid, kuid palju huvipakkuvam sellest näib olevat enda võrdlus teistega. Ikka pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast. ( http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html ) ja (http://www.indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige
Selline intelligentsuse näitaja arvutamine on kohane laste puhul, mitte aga täiskasvanutel. Täiskasvanuil 16 ja 30 eluaasta vahel toimub intelligentsuse testide tulemuste juurdekasvu järsk aeglustumine. Seetõttu ilmneks justkui inimese vanuse tõustes juba sellises noores eas intelligentsuse kvotsiendi alanemine. 2.2. Intelligentsus ja vaimse arengu tase Lahenduseks ülalkirjeldatud probleemile oli üleminek standardpunktidele (D. Wechsler) , konkreetse isiku tulemuste võrdlemisele populatsiooni keskmise tulemuse suhtes. IQ väärtuste paigutumisel normaaljaotuse skaalale võetakse keskmine IQ väärtus 100 -ks ja hälbed sellest 1 standardhälbe võrra hinnatakse 15 IQ ühiku väärseks. Neid IQ väärtusi nimetatakse IQ hälbeväärtusteks. Tüüpiliselt pööratakse suurimat tähelepanu vaimse alaarenguga inimestele, normaalse ja normaalsest kõrgema intelligentsuse näitajaga inimesed ei ärata sellist tähelepanu.
annaabi.ee 
