LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Uuemad uurimistööd heidavad valgust evolutsiooniprotsessi kõige esimestele etappidele, mis
HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE AMENEESIA INIMENE EI SUUDA MEENUTADA, KES TA ON JA MIDA KUNI ELU SELLE HETKENI ON TEINUD; AFEKTIIVNE MÄLULÜNK INIMESE TÄHELEPANUVÕIME AHENEB JA MUUHULGAS TEKIVAD MÄLULÜNGAD. MIS ON KONVERGENTNE JA DIVERGENTNE MÕTLEMINE? KONVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON ÜKS LAHEND (KOONDUV MÕTLEMINE); DIVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON PALJU LAHENDUSI (LAHKNEV MÕTLEMINE). MIS ON TAASTAV JA LOOV MÕTLEMINE? TAASTAV E. REPRODUTSEERIMINE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL MEENUTATAKSE JA KASUTATAKSE EELNEVAID KOGEMUSI; LOOV E. PRODUKTIIVNE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL ÜRITATAKSE LEIDA UUSI TEID. MILLISED ON PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID
välisehitusega sõltub organismitüübi kasutati paremini arenemisvõimest ja ei mõjuta keskkonda elupaikade põhitunnuseid. mitmekesisusest. Sarnasused:toimuvad sarnased protsessid(N:olelusvõitlus,looduslik valik,vähemkohastunud organismide väljasuremine) ; aluseks on geneetiline muutlikkus;mõlemad protsessil on divergentne iseloom Erinevused:mikroevolutsioon toimub kiiremini;mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; mikroevolutsioon tugineb geeni alleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon uut tüüpi geenide teket.
Ettevõtlus lühikonspekt 1. Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri,
lahendite grupeerimine 3) lahendite grupeerimine Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse
Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Milline on konvergentne ja Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse ÕO10b, L10b divergentne mõtlemine? Millised erinevat liiki representatsioone, ülesanded neid mõtlemise liike ennekõike mõisted, aga ka kujundeid. nõuavad? Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Konvergentne mõtlemine: probleemi
Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. Olelusvõitlus on vajalik, et oleks looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Mis vahe on kohanemisel ja kohastumisel? Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumine on, et liigi isendid kohanevad elu tingimustega ise. Kirjelda lühidalt inimese evolutsiooni. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses
protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist.
loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur pole kontrolliv. Uudsed moodused probleemide lahendamiseks Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid paindlikud, vähe reegleid, kõrge autonoomia. Süsttemid (tasu ja tunnustus) toetavad loovat arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus, loovmõtlemisoskus, motivatsioon. 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne "lahknev mõtlemine". Soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. Väikestes ettevõtetes on panus suur ja innovatsiooniprotsess efektiivsem. Väikeettevõtted on innovatiivsemad harudes, kus ressursside (kapitali) roll on väiksem 25
Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane L11 representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Milline on konvergentne ja divergentne Divergentne mõtlemine on lahkne ÕO11, L11 mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemine,mis võimaldab võimalikult mõtlemise liike nõuavad? palju erinevate ideede genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja
- Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon.
Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; · liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade vastastikustest liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri: divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid
vilets. LIIGITEKE On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus.
Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare
võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon) 2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14.Himaalaja mäestik tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb
Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14
Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12) Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13) Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul?
o Mõistete paigutamine hierarhiasse Kui kaks sõna moodustavad ühese mõiste või kui teatud mõistega tulevad esile ka teised mõisted. o Prototüüp Kui objekt sarnaneb mõistega palju, on teda kerge ära tunda. o Kujundlik mõtlemine Objekt või nähtus avaldub meie peas pildina. o 2 mõtlemisliiki: KONVERGENTNE - kui probleemil on üks lahend nt matem ül ja faktilised teadmised, DIVERGENTNE lahendusi on palju, sellega on seotud loovus. o Mõtlemine võib = probleemide lahendamine, kus on 4 etappi: Ettevalmistamine Probleemi õpitakse tundma. Inkubatsioon Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka magamise ajal. Illuminatsioon Inimsele tekin tunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. Verifikatsioon e lahenduse konrollimine Lahenduse analüüs.
Meelde- tuletamine, kasutamine Reflektoorne, Kognitiivne, Intellektuaalne Divergentne mõtlemine Kognitiivne kaardistamine Planeerimine Ülevaate Arutelu andmine MÕTLEMINE JA ÕPPIMINE
Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused Loovmõtlemisoskus – loovuspõhiste protsesside valdamine Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine – nn lahknev mõtlemine, soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEs on 0-249 töötajat.VKEde panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes
võrreldes ilmenvad olulised erinevused 2) Hübriidne- liik tekib kahe erineva liigi hübridiseerumisel saadud viljakast järglaskonnast. N: pampel= põldmari+vaarikas 3) Sümbiontne- uus liik tekib kahe liigi pikaajalise kohustusliku kooseksisteerimise tagajärjel. Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2
Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 37. Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget'
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata. Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2) Loovmõtlemisoskus – loovus põhiste protsesside valdamine 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine („lahkev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus, kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. 13. Süstemaatika põhiüksused e taksonid. Binaarne nomenklatuur. Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi). 14. Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt. Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1
Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontinentaalne rift on mandrilise maakoore rebend. Laam-suur, lai tükk või lahkam avar pind või väli. Laam on suur maakoore plokk. Vahevöös liiguvad. Laamade piirid: Divergentne e lahknemispiir (eemaldumine) Konvergentne e kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid).
vilets. LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe parima lahenduse leidmisele 20. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEd (väike ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes
ühendada. · Ammendamatu energiaga loovate inimeste töövõime võib olla tõeliselt hämmastav. Ka oma eraelus kulutavad nad palju energiat, leiavad tihti uusi kiindumusi ja innustuvad kergesti . · Naiivsed elutargad loov inimene usub, et maailma saab paremaks muuta. Nad usuvad ka siis kui on kümme korda petta saanud. · Vanameelsed uuendajad loovas inimeses on konvergentne ja divergentne mõtlemine koos. Üheltpoolt austab ta suurkujusid, teisalt mässab ta nende vastu. Loov inimene on korraga mänglev ja distsiplineeritud. Ta mõitstab, et fantaasia on loomingu allikaks. · Ekstravertsed introverdid loov inimene on sageli omaette ja viibib kujutluste kõrgemates sfäärides. Teisalt on ta ekstravert ja artist, kes naudib inimeste seltsi. · Tagasihoidlikud häbematud loovad inimesed võivad olla väga ambitsioonikad või
Tulemuseks nn leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. • Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). • Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. • Innovatsioon pole muusa suudlus vaid raske töö. 14.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 15.Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
· Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal
( näit. kuidas kodeerida üht tähte.) ja seejärel kuidas neid ühendada suurde ühikusse kogumikku. Viimast nimetatakse ka etapiviisiliseks õppimiseks. See on ka senini kasutusel ja omab suurt tähtsust ka praegu Õpetaja teadmiste reproduktsioonis kasutatavad meetodid? *Käsumeetod-õpilase reageering juhistele, õpilase kuuletumine *Harjutamise meetod-õppimine läbi korduva harjutamise *Vastastikune meetod-võrdlemine *Konvergentne meetod-suunatud avastamine(suunavad küsimused) *Divergentne meetod-vaba uurimine(õpilased otsivad ise lahendusi) Retsiprookne õpetamismeetodite lähtepunktid(4) 1. kaasõpilaste tegevuse või õpitu võrdlemine ja vastandamine õpetaja poolt etteantud kriteeriumide abil 2. kaasõpilaste võime analüüsida harjutuse sooritamist. 3. võime vahendada analüüsi tulemusi kaasõpilaste vahel 4. kindlate kriteeriumide väljatöötamine on seotud õpetajapoolse suurema ajakuluga tunni ettevalmistamisel Nn. kolme taseme teooria/ Paul Fitti 3 teooriat (3)
tahkude poolt teatud tendentslikkusega. Teaduslik info on suure tõenäosusega tõepärane, kuigi ei maksaks ka siin igaks juhuks unustada inimliku eksimuse võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid.
· Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid
ajajkirjatoimetajast, kes peab retsentseerimiste hinnangute põhjal otsustama , kas valdada teksti või mitte. Retsentseerijad ei hinda vaid tervikut ja argumenterivad, millised on artuikli tugevused ja nõrkused. Arvestatakse holistlilise tervikuga. Haridusringkondades arvestatakse sellega küll kuidas hinnatakse. Et hinnata õpitulemusi terviklikult, tuleb lähtuda kontseptsionaalsest struktuurist, mis võimaldab näha tervikut ja selle osade vahelisi seoseid. Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised. Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist.
Õpieelistus Visuaalne õppija Eelistab õpetamist piltide abil Verbaalne õppija Eelistab õpetamist sõnade abil 11. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis)produkt. Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. 8 Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria hulka kuuluvate mõistete genereerimine Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja genereerimine Consequences: etteantud olukorra kohta
järglasi. Perekond- sarnaste tunnustega liikide rühm. Sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm. Selts- sarnaste tunnustega sugukondade rühm. Klass- sarnaste tunnustega seltside rühm. Hõimkond- sarnaste tunnustega klasside rühm. Riik- sarnaste tunnustega hõimkondade rühme. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. Toimuvad samad protsessid. Olelusvõitlus Looduslik valik Väljasuremine 2. Aluseks on geneetiline muutlikkus 3. Divergentne iseloom Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini 2. Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid. 3. Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise. Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. LIIKIDE TEKE 1. Geograafiline isolatsioon- ruumiline eraldatus. Eraldatud liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest piisavalt kaugel. 2
F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria hulka kuuluvate mõistete genereerimine Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja genereerimine Consequences: etteantud olukorra kohta
Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja
-Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi -Struktruudid ja süsteemid - on paindlikud, väheste reeglitega ja regulatsioonidega, kõrge autonoomiaga. Süsteemid(tasu,tunnustus,karjäär) toetavad loovuse arengut. 22.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1.Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2.Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine 3.Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (nn „lahknev mõtlemine“) soodustab - võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahendust genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid Konvergerntne mõtlemine - keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, sisi neid vahepeal ei hinnata ja kui
vaistlik infotöötlusrezi im implitsiitse ja eksplitsiitse mäluga ning töömäluga? Mis on Mõtlemine on eesmärgipärane representatsioonide L11 (Ch mõtlemine? kasutamine uue teabe loomiseks 9) Milline on Konvergentne mõtlemine-probleemile lahenduse ÕO11, konvergentne otsimine eeldusega, et olemas on vaid üks õige L11 ja divergentne lahendus või vastus mõtlemine? Millised Divergentne mõtlemine- uute ideede tekkele ja ülesanded ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine, neid probleemile rohkem kui ühe lahenduse pakkumine mõtlemise liike nõuavad? Millistest 1. Probleemi märkamine- ÕO11 etappidest 2. Probleemi määratlemine ja esitamine- probleemi
1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks? Intellect: Memory and Thinking a. Memory (mälu) : info salvestamine Numbrite meeldejätmine b. Thinking (mõtlemine): cognition, production, evaluation b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine Sõnade tähendus b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine b21. Divergent Thinking (divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine Sõnade voolavus b22. Convergent Thinking (konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine Piltide järjestus b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja kasutatud info vastavuse, õigsuse jne. hindamine Etteantud sümboli leidmine teiste seas 2) Contents ( sisu): (5) millise infoga on tegemist? Symbolic (sümbolid), arvud
1) Mental Operations (mentaalsed operatsioon): (5) protsess, mida rakendab lahendamiseks? Intellect: Memory and Thinking a. Memory (mälu) : info salvestamine Numbrite meeldejätmine b. Thinking (mõtlemine): cognition, production, evaluation b1. Cognition (kognitsioon): info avastamine, arusaamine Sõnade tähendus b2. Production (genereerimine): olemasoleva info kasutamine b21. Divergent Thinking (divergentne mõtlemine: paljude vastuste genereerimine Sõnade voolavus b22. Convergent Thinking (konvergentne mõtlemine) : ühe lahenduse genereerimine Piltide järjestus b3. Evaluation (hindamine): avastatud ja kasutatud info vastavuse, õigsuse jne. hindamine Etteantud sümboli leidmine teiste seas 2) Contents ( sisu): (5) millise infoga on tegemist? Symbolic (sümbolid), arvud
Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Sellistele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. Nii lahknemise kui sukeldumise kaasneb vulkaaniline aktiivsus. (vt kasutatud kirjandus 2) 6 Foto 4, laamade liikumine (http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island).
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 4. loeng) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
annaabi.ee 
