LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Uuemad uurimistööd heidavad valgust evolutsiooniprotsessi kõige esimestele etappidele, mis
HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE AMENEESIA INIMENE EI SUUDA MEENUTADA, KES TA ON JA MIDA KUNI ELU SELLE HETKENI ON TEINUD; AFEKTIIVNE MÄLULÜNK INIMESE TÄHELEPANUVÕIME AHENEB JA MUUHULGAS TEKIVAD MÄLULÜNGAD. MIS ON KONVERGENTNE JA DIVERGENTNE MÕTLEMINE? KONVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON ÜKS LAHEND (KOONDUV MÕTLEMINE); DIVERGENTNE: PROBLEEMID, MILLEL ON PALJU LAHENDUSI (LAHKNEV MÕTLEMINE). MIS ON TAASTAV JA LOOV MÕTLEMINE? TAASTAV E. REPRODUTSEERIMINE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL MEENUTATAKSE JA KASUTATAKSE EELNEVAID KOGEMUSI; LOOV E. PRODUKTIIVNE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL ÜRITATAKSE LEIDA UUSI TEID. MILLISED ON PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID
välisehitusega sõltub organismitüübi kasutati paremini arenemisvõimest ja ei mõjuta keskkonda elupaikade põhitunnuseid. mitmekesisusest. Sarnasused:toimuvad sarnased protsessid(N:olelusvõitlus,looduslik valik,vähemkohastunud organismide väljasuremine) ; aluseks on geneetiline muutlikkus;mõlemad protsessil on divergentne iseloom Erinevused:mikroevolutsioon toimub kiiremini;mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; mikroevolutsioon tugineb geeni alleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon uut tüüpi geenide teket.
Ettevõtlus lühikonspekt 1. Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri,
Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab eksperimentaalsetes tingimustes avalduva mõtlemistüübi suhet reaalse loominguga konkreetses kultuurikontekstis.
Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Milline on konvergentne ja Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse ÕO10b, L10b divergentne mõtlemine? Millised erinevat liiki representatsioone, ülesanded neid mõtlemise liike ennekõike mõisted, aga ka kujundeid. nõuavad? Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Konvergentne mõtlemine: probleemi
Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. Olelusvõitlus on vajalik, et oleks looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Mis vahe on kohanemisel ja kohastumisel? Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumine on, et liigi isendid kohanevad elu tingimustega ise. Kirjelda lühidalt inimese evolutsiooni. Klassikaline kujutluspilt inimese evolutsioonist kui sirgjoonelisest liikumisest progressile – mugav, ent paraku väär nägemus. Tegelikkuses
protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist.
loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur pole kontrolliv. Uudsed moodused probleemide lahendamiseks Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid paindlikud, vähe reegleid, kõrge autonoomia. Süsttemid (tasu ja tunnustus) toetavad loovat arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus, loovmõtlemisoskus, motivatsioon. 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne "lahknev mõtlemine". Soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. Väikestes ettevõtetes on panus suur ja innovatsiooniprotsess efektiivsem. Väikeettevõtted on innovatiivsemad harudes, kus ressursside (kapitali) roll on väiksem 25
Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane L11 representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Milline on konvergentne ja divergentne Divergentne mõtlemine on lahkne ÕO11, L11 mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemine,mis võimaldab võimalikult mõtlemise liike nõuavad? palju erinevate ideede genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja
- Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon.
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
vilets. LIIGITEKE On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
· Kasutatakse · Sõltub organismitüübi · Ei mõjuta paremini arenemisvõimest ja põhitunnuseid keskkonda elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus lii...
Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ...
Ingrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust...
o Mõistete paigutamine hierarhiasse Kui kaks sõna moodustavad ühese mõiste või kui teatud mõistega tulevad esile ka teised mõisted. o Prototüüp Kui objekt sarnaneb mõistega palju, on teda kerge ära tunda. o Kujundlik mõtlemine Objekt või nähtus avaldub meie peas pildina. o 2 mõtlemisliiki: KONVERGENTNE - kui probleemil on üks lahend nt matem ül ja faktilised teadmised, DIVERGENTNE lahendusi on palju, sellega on seotud loovus. o Mõtlemine võib = probleemide lahendamine, kus on 4 etappi: Ettevalmistamine Probleemi õpitakse tundma. Inkubatsioon Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka magamise ajal. Illuminatsioon Inimsele tekin tunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. Verifikatsioon e lahenduse konrollimine Lahenduse analüüs.
Meelde- tuletamine, kasutamine Reflektoorne, Kognitiivne, Intellektuaalne Divergentne mõtlemine Kognitiivne kaardistamine Planeerimine Ülevaate Arutelu andmine MÕTLEMINE JA ÕPPIMINE
Struktuurid ja süsteemid: on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused Loovmõtlemisoskus – loovuspõhiste protsesside valdamine Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine – nn lahknev mõtlemine, soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEs on 0-249 töötajat.VKEde panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 37. Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget'
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata. Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2) Loovmõtlemisoskus – loovus põhiste protsesside valdamine 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine („lahkev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus, kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. 13. Süstemaatika põhiüksused e taksonid. Binaarne nomenklatuur. Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi). 14. Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt. Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lah...
vilets. LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:
mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe parima lahenduse leidmisele 20. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEd (väike ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes
ühendada. · Ammendamatu energiaga loovate inimeste töövõime võib olla tõeliselt hämmastav. Ka oma eraelus kulutavad nad palju energiat, leiavad tihti uusi kiindumusi ja innustuvad kergesti . · Naiivsed elutargad loov inimene usub, et maailma saab paremaks muuta. Nad usuvad ka siis kui on kümme korda petta saanud. · Vanameelsed uuendajad loovas inimeses on konvergentne ja divergentne mõtlemine koos. Üheltpoolt austab ta suurkujusid, teisalt mässab ta nende vastu. Loov inimene on korraga mänglev ja distsiplineeritud. Ta mõitstab, et fantaasia on loomingu allikaks. · Ekstravertsed introverdid loov inimene on sageli omaette ja viibib kujutluste kõrgemates sfäärides. Teisalt on ta ekstravert ja artist, kes naudib inimeste seltsi. · Tagasihoidlikud häbematud loovad inimesed võivad olla väga ambitsioonikad või
• Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). • Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. • Innovatsioon pole muusa suudlus vaid raske töö. 14.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 15.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. • VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
· Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
tahkude poolt teatud tendentslikkusega. Teaduslik info on suure tõenäosusega tõepärane, kuigi ei maksaks ka siin igaks juhuks unustada inimliku eksimuse võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid.
· Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid
ajajkirjatoimetajast, kes peab retsentseerimiste hinnangute põhjal otsustama , kas valdada teksti või mitte. Retsentseerijad ei hinda vaid tervikut ja argumenterivad, millised on artuikli tugevused ja nõrkused. Arvestatakse holistlilise tervikuga. Haridusringkondades arvestatakse sellega küll kuidas hinnatakse. Et hinnata õpitulemusi terviklikult, tuleb lähtuda kontseptsionaalsest struktuurist, mis võimaldab näha tervikut ja selle osade vahelisi seoseid. Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised. Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist.
Õpieelistus Visuaalne õppija Eelistab õpetamist piltide abil Verbaalne õppija Eelistab õpetamist sõnade abil 11. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis)produkt. Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. 8 Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria hulka kuuluvate mõistete genereerimine Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja genereerimine Consequences: etteantud olukorra kohta
järglasi. Perekond- sarnaste tunnustega liikide rühm. Sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm. Selts- sarnaste tunnustega sugukondade rühm. Klass- sarnaste tunnustega seltside rühm. Hõimkond- sarnaste tunnustega klasside rühm. Riik- sarnaste tunnustega hõimkondade rühme. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: 1. Toimuvad samad protsessid. Olelusvõitlus Looduslik valik Väljasuremine 2. Aluseks on geneetiline muutlikkus 3. Divergentne iseloom Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: 1. Mikroevolutsioon toimub kiiremini 2. Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid. 3. Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise. Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. LIIKIDE TEKE 1. Geograafiline isolatsioon- ruumiline eraldatus. Eraldatud liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest piisavalt kaugel. 2
F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria hulka kuuluvate mõistete genereerimine Plot Titles: etteantud lühijutule lühikese, teemaga seotud pealkirja genereerimine Consequences: etteantud olukorra kohta
Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v...
vaistlik infotöötlusrezi im implitsiitse ja eksplitsiitse mäluga ning töömäluga? Mis on Mõtlemine on eesmärgipärane representatsioonide L11 (Ch mõtlemine? kasutamine uue teabe loomiseks 9) Milline on Konvergentne mõtlemine-probleemile lahenduse ÕO11, konvergentne otsimine eeldusega, et olemas on vaid üks õige L11 ja divergentne lahendus või vastus mõtlemine? Millised Divergentne mõtlemine- uute ideede tekkele ja ülesanded ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine, neid probleemile rohkem kui ühe lahenduse pakkumine mõtlemise liike nõuavad? Millistest 1. Probleemi märkamine- ÕO11 etappidest 2. Probleemi määratlemine ja esitamine- probleemi probleemide märkamine ei tähenda veel selle teadvustamist
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Sellistele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. Nii lahknemise kui sukeldumise kaasneb vulkaaniline aktiivsus. (vt kasutatud kirjandus 2) 6 Foto 4, laamade liikumine (http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island).
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 4. loeng) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
