Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-werden ins Meer getragen Erinevate metsadega-unterschiedlichen Wäldern Koos niiskete aladega-zusammen mit den Feuchtgebieten Esindama-repräsentieren Säilinud ürgmetsad-die erhaltenen Urwälder Kõige sagedasemad puuliigid-die häufigsten heimischen Baumarten Erinevad taime-ja loomaliigid-verschiedene Pflanzen und Tierarten Nad on kadunud-sie sind verschwunden
Es macht keinen Sinn zu kaufen, weil ein Produkt ist erschwinglich. Unbedingt lohnt sich untersucht wo ist die Kleidung gemacht, um sicher zu sein die Produktqualität. Ein hoher Preis ist keine Garantie für eine bessere Qualität. Mehrere europäische Unternehmen machen ihre Kollektionen in die Estnischen Unternehmen, weil here eine gute und dauerhafte Qualität des Nähens sind. ZB. Wer sich ein Stück aus der Öko-Kollektion von H&M zulegt, leistet einen Beitrag für eine bessere Umwelt. Die Kollektion ist aus Bio-Baumwolle, die ohne chemische Pestizide und Kunstdünger angebaut wurde. Erst vor wenigen Monaten waren große Ketten von dem "organic cotton skandal" betroffen. Die angebliche Bioware war genmanipuliert. Nun sind die Kontrollen noch strenger, damit das nicht mehr passiert. Ich glaube, dass ein informierter Verbraucher fragte sich, wie lange man es tragen kann und was dann macht, wenn sie nicht mehr benötigt ist.
Parteivorsitzenden gewählt. In den Jahren 1992 bis 1993 war sie Vorsitzende des Evangelischen Arbeitskreises (EAK) der CDU/CSU. Im Juni 1993 wurde sie zur Landesvorsitzenden der CDU in Mecklenburg- Vorpommern gewählt. Mit der Bundestagswahl 1994 und der damit verbundenen Bestätigung der christlich-liberalen Regierungskoalition wechselte Merkel vom Bundesministerium für Frauen und Jugend und wurde zur Bundesministerin für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit berufen. In ihrer Aufgabe als Bundesministerin für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit über nahm Merkel März/April 1995 die Präsidentin der Klimakonferenz der Vereinten Nationen in Berlin. Die Verabschiedung des "Berliner Mandats" zur Reduzierung von Treibhausgasen gelang vor alle durch ihre unermüdlichen Verhandlungen im Lauf diverser Umwelt- Klimakonferenzen.
Christian Wulff · Christian Wilhelm Walter Wulff · 19. Juni 1959, Osnabrück · Präsident seit dem 30. Juni 2010 · Zehnter · 2003-2010 Ministerpräsident (Niedersachsen) · 1994-2008 Vorsitzender (CDU) Angela Merkel · Angela Dorothea Merkel · 17. Juli 1954, Hamburg · Politiker · Seit 10. April 2000 Bundesvorsitzender(CDU) · 22. November 2005 Bundeskanzlerin · 1991-1994 - Bundesministerin für Frauen und Jugend · 1994-1998 Bundesministerin für Umwelt, Naturschutz, Reaktorsicherheit · 1998-2000 - amtierte sie als Generalsekretärin der CDU Heidi Klum · 1. Juni 1973 In Bergisch Gladbach · Ein deutsches Model und Moderatorin · Karriere begann 1992 · Wurde entdeckt in eine Diskothek in Düsseldorf · War Victoria's Secret Model
Weblog Robert Brauns In DA 8,4 % der Internetnutzer hat ein Blog. . Warum die Leute schreiben Blogs? Populär interessante Ideen Kommunikation antville.org Blogger.com WordPress.com Dec 2007 war mehr als 112.000.000 Blogs Typ Kunst Business Unterhaltung Umwelt Mode Medizin Politik Wissenschaft Sport Tech Handel Verkehr Wetter Kritik Reisen · Romantik · Entertainment Und so weiter. Professional Fragen Schreibstil Ethik Objektivität Werte Namensnennung Defamation Redaktionelle Unabhängigkeit Bildung Weitere Themen Soziale Folgen Die Freiheit der Presse Infotainment Öffentlichkeitsarbeit Gelbe Journalismus Vierte Gewalt Fünfte Gewalt Media bias
FAZIT Wer sich für eine saubere Umwelt einsetzt, tut nicht nur Gutes für die Zukunft unseres Planeten. Er kann gleichzeitig Kosten sparen, an Fördermittel gelangen, das Firmenimage verbessern und seine Auftragsbücher füllen. Nicht zuletzt vermeidet er saftige Haftungsrisiken, die sich aus dem neuen Umweltschadensgesetz ergeben.Leider wird jedoch meistens erst dann gehandelt, wenn das Kind sprichwörtlich bereits in den Brunnen gefallen ist. Dies gilt leider auch dann, wenn eine Problematik längst bekannt ist, da
2 mit den Schraubendreher 2 Elektriker der x elektrik Handwerker im Bereich 3 der Elektrotechnik 2 Konstrukteur der x projekteerija der Konstrukteur dieses 4 Automodells 2 Generator der x generaator Die Generatororen 5 erzeugen strom. 2 Umwelt die keskkond der Umwelt schaden 6 2 Backofen der x ahi Backofen zum Backen 7 von Brot. 2 Licht das x valgus Das Licht war zu hell 8 2 Flugzeug das x lennuk mit dem Flugzeug reisen 9 3 reparieren remontima Das Fahrrad reparieren 0 3 Wellen lained Wind erzeugt Wellen 1
Dazu muss man eine wettbewerbsfähigere Industrie und wettbewerbsfähigere Unternehmen haben. Es hat wieder etwas mit der Zufriedenheit des Bürgers zu tun und das ist sehr wichtig. Mit der Zunahme der Arbeitsplätze, demzufolge wohl oder übel mit der höheren Anzahl an Gebäuden, ist es insbesonders wichtig eine hohe Umweltqualität zu gewährleisten. Meiner Meinung nach ist es wichtig zu versuchen, die Qualität der Umwelt, den Schutz der menschlichen Gesundheit und die umsichtige und rationelle Verwendung der natürlichen Ressourcen zu gewährleisten und auf internationaler Ebene Maßnahmen zur Bewältigung von Umweltproblemen zu fördern, die sich auf regionaler oder auch globaler Ebene stellen. Die Ziele kann ein Land jedoch nicht im Alleingang erreichen: Wenn wir das Leben verbessern wollen, müssen auch die Mitgliedstaaten ihren Teil dazu beitragen.
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
1. Unternehmen im Spannungsfeld der Märkte 1. Ein Industrieunternehmen agiert im Spannungsfeld welcher Märkte? Durch welche Faktoren werden diese Märkte und damit das Unternehmen indirekt beeinflusst? -Beschaffungs,-arbeits,-kapital,-Ansatzmarkt,Sind beim Politik, umwelt, konkuränze und gesellschaft beeinflusst. 2. Erklären Sie in eigenen Worten die historische Entwicklung von einem Verkäufermarkt zum Käufermarkt. -Der verkäufer kann selbst die Gewinnung stellen, aber Käufermarkt muss auf die Kunden denken. 2. Unternehmensleitbild und ziele 3. Erläutern Sie in eigenen Worten was ein Unternehmensleitbild ist. -Mittel-und langfristigeziele und nach welchen Grundsätzen soll das Unternehmen geführt werden. 4
eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
Wie siehst du das? Was haben wir mit den anderen baltischen Staaten gemeinsam, was unterscheidet uns? 6. Wenn du eine Weltreise machen könntest, welche Länder würdest du gern besuchen? Warum? 7. Bist du viel gereist? Wo bist du schon gewesen? Was hast du in Estland Interessantes gesehen? 8. In welche Länder Europas möchtest du gerne fahren? Warum? 9. Warum lernst du gern Deutsch? Welche Rolle könnte Deutsch in deinem zukünftigen Leben spielen? Thema: Umwelt, Heimatort, Estland 1. Welches Wetter magst du, welches Wetter magst du nicht? Was machst du bei solchem Wetter? 2. Es ist allgemein bekannt, dass Deutsche gern Rad fahren. Wie ist es in Estland? Wie oft und wann fährst du Rad? Wie gefällt es dir? Warum? 3. Viele Jugendliche möchten in Tallinn wohnen und arbeiten. Warum wohl? Gibt es dabei auch etwas Negatives? 4. Erzähle bitte etwas über deine Heimatstadt/deinen Heimatort. 5
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24 [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! 25 IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju
G U von Menschen sich das Recht herausnehmen, ungehindert M auf Autobahnen zu rasen, was immer dies an Menschenleben E kosten mag. 110 N T Eigene Meinung ohne Begründung Aus all diesen Gründen bin ich für die Einführung eines Tempolimits auf den Autobahnen. Es rettet Menschenleben und Zusammen- S schützt die Umwelt, auch wenn die Freiheit weniger Raser fassung C H dadurch eingeschränkt wird. Meiner Meinung nach sollte man L aus denselben Gründen die bestehenden Tempolimits auf weitergehende 115 Forderungen U Landstraßen und im Stadtverkehr neu überdenken. Tempo 80 S S auf Landstraßen, mehr verkehrsberuhigte und autofreie Zonen
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
religious rites, cultural traditions and regional heritage”. b. Can dogs be a subject of a commercial trading? - Pursuant to Articles 4 and 10(2) of the The Directive on veterinary and zootechnical checks, dogs may be the subject of trade in principle only if certain conditions are met (Case C-301/14 Pfotenhilfe-Ungarn eV V Ministerium für Energiewende, Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig- Holstein). c. Are there any measures that may restrict such an action or inaction for free trade within Member States? - According to articles 34 and 35, there could not be any restrictions on export or import of goods within the Member States. A measure having equivalent effect has been defined in Dassonville. d
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
18a 1 Wand Wald 2 Zahl Zahn 3 neben leben 4 Nacht lacht 5 Regen legen 6 Schrank schlank 7 blau braun 8 reich leicht Beste Freunde A2.2, Arbeitsbuch © Hueber Verlag 7/9 Lösungen Arbeitsbuch Lektion 35 1 2 Umweltschutz 3 Umwelt 4 Müll 5 wegwerfen 6 Abfall 2 2 tauschen 3 abgeben 4 holen 5 passt 3 2 leer 3 sauber 4 praktisch 4 1 gepackt 2 benutzt 3 putzen 5a ab b b seit zwei Monaten c seit einer Woche und einem Tag Tabelle: seit einem Tag seit einem Jahr seit einer Woche seit (zwei, drei, ...) Monaten 6 2 seit zwei Jahren 3 seit einem Jahr 4 seit einer Woche 7 Mädchen links mit Smartphone: a Mädchen rechts: b 8 1 erst 2 schon 3 erst 4 schon
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Der Boden – Pinas Der Arbeitsplatz Feucht – niiske Nass – märg Gehören – kuuluma ZU + DAT Verdienen – teenima Klug – tark Sowohl Regnerisch – vihmane Häufiger – sagedamini Die Sätze – lause Kaum – enam Der Erdbeden – maavärin Sowohl ... als auch – nii ... kui ka Weder ... noch – ei ... ega Je ... desto, mida ...., seda Nicht nur ... sondern auch – mitte ainult ...., aga ka Entweder ... oder – kas .... või Nahdem – pärast seda Sobald – nii, kui Die Umwelt – keskkond Der Müll – prügi Die Menge – kogus Der Abfall, -“e – jäätmed In Müll ersticken – prügisse uppuma Die Mülldeponie, -n – prügimägi Die Müllverbrennungsanlagen – prügipõletusseadmed Der Verpackung – pakend Bewusst einkauffen – teadlikult sisse ostma Die Verschwendung – raiskamine Arbeitskraft kosten – tõõjõudu maksma Der Rohstoff – tooraine Herstellen – uuesti tpptma Getrennt sammeln – eraldatult korjama Die Kompostierung – kompost
uurimises Rahvusvaheliste seminaride seeria, millest võtsid osa väga tuntud kommunikatsiooniuurijad. Nende põhjal ilmunud kirjutistest ilmus kolm mahukat köidet, mis on Sebeoki poolt koostatud ja toimetatud. Sebeok: kunst loomadel (kuidas seotud keelepõhine ja keele-eelne kunst) Kuivõrd eri organismide organiseeritus erineb, tuleks neid ka uurida vastavalt erinevalt: Zoosemiootika sobilik kõigi loomade uurimiseks, neil on Umwelt. Fütosemiootika – taimed – pole Umwelti, ei suuda ümbritsevat keskkonda nii üksikuteks osadeks jaotada, kui loomad seda teevad Endosemiootika – molekulaarne tase, rakutase Seente puhul pole tsentraalset organiseeritud süsteemi, kuidas hajusas võrgustikus saab signaalide vahetamine toimuda. Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted
Kui need kolm ära võtta, siis need muudavad inimese masinaks. II ROLLO REESE MAY (1909-1994): The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940) The meaning of anxiety. 1950/1977. Man’s search for himself. 1953. Love and will. 1969. EKSISTENTSIAALSED TERMINID: Dasein – isiksus ja tema maailm, siin ja praegu. Fenomenoloogia: tähendus, väärtused. Eksisteerimise kolm osist: umwelt, mitwelt, eigenwelt. Umwelt – keskkond, suhe füüsilise maailmaga. Mitwelt – interpersonaalsus , suhe teistega. Eigenwelt – teadvus, suhe endaga. Vabadus (potentsiaal) – valikuvabadus, dilemma, teadvus. Vastutus. Teadvus ja eneseteadvus. Autentsus (authencity). - elamine vastavuses oma sisemistele väärtustele. - oma vabaduse tunnetamine (teadvustamine). - suhted. - ärevuse vähendamine.
suhteliselt erinev, meil poleks ka keelt, mida me kasutame, me nimetame tahkeid kehasid, kui inimene oleks gaasiline olend puuduks mõisetd nagu ruum ja keskkond Mida suuremaks organismid muutuvad, seda tugevam peab olema luustik ja seda lühemad jalad, mis neid kannavad. Erinev on ka toiduhulk, mida nad tarbivad. Keha massist sõltuvad ka organismi vajadused ( puhkuse määr jne) Jakob von Uexküll - põhiline termin oli Umwelt (kui eluilm), maailm on objektiivne, see on aga subjektiivne. Selle all mõistetakse seda, kuidas mingi organism näeb v tunnetab maailma, mille alusel on koera v mesilase maailm inimese omast, kuna nad on erinevalt üles ehitatud. Kasutatakse ka inimese terminoloogiat ka paljude loomade puhul. Hakkas nende probleemide vastu huvi tundma Keha kui õpik(body as learned) - ettekujutus sellest, kuidas keha maailmas hakkama saab, paljud
Need nivoodevahelised korrelatsioonid pole aga üheselt ega jäigalt fikseeritud. Meil on hingamine enamasti teadvusest lahus, mõnedel Ida rahvastel on aga tavaline nendevaheline seos. Üks olulisemaid semioosi funktsioone on (enese) taasloomine. Ükski mällu talletatud informatsioon ei eksisteeri ilma tema interpretaatorita. Identifitseerimine kui piiritlemine. See, mis on piiride sees, olen mina (Innenwelt), mis on väljas, on minu Umwelt. Suur osa haigustest on tingitud sellest, et ilmuvad häired enese identifitseerimise protsessides. Teatud reservatsiooniga võiks suhtele organism-populatsioon tõmmata paralleele suhtega indiviid-kultuur: Ka kultuuri esmane funktsioon on identiteedi loomine, säilitamine ja taasloomine. Identiteedi kriise kultuuris võib vaadelda ka sotsiokultuuriliste haigustena. Näiteks demagoogi tegevus meenutab väga viiruse käitumist organismis.
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
1·1 Chapter 1 Routine maintenance and servicing 1 Contents Air cleaner element renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Fuel filter renewal - fuel injection engines . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Alternator drivebelt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Hinge and lock check and lubrication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 Automatic transmission fluid level check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
