Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt (0)

• Tihti ei lase end vastuoludes häirida : „Tänapäeva noored on kõik alla käinud“ ; „Minu lapselaps on korralik“. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust.
  

• Vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimiste lähtekohaks: olelusvõitluses jäävad ellu vaid kasulike tunnustega isendid. Isasel paabulinnul on mõttetult suured sabasuled. Emastele meeldivad suured suled. Sugulise valiku teooria kujunes välja.
  

• Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. „Inimese saatus on täielikult ette määratud“ Aga kuidas me seda kontrollime, et see on tõsi?
  
• Teadus: on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele - „Kõrgemalt haritud inimestel on kõrgem sissetulek kui madalamalt haritud inimestel.
  Teadus sisaldab siiski ka kontrollimatuid väiteid, mida nimetatakse postulaatideks – 2+2 = 4 see väide ei saa mitte kuidagi vale olla. „Kogu inimese elu on juhitud elutungi ja surmatungi poolt“
  

• Tavamõtlemine: tüüpilised selgitused teadmise allika kohta
  „ Aga see on ju loogiline“ – inimesel pole tegelikult aimugi, kust ta selle on võtnud
  „ Aga see on elu aeg nii olnud“
  „Igaüks teab, et see on nii“
  
• Teadus: aktsepteerivad selgitused teadmiste päritolu kohta
  Teadmine on pärit minu enda uurimusest.
  Teadmine on päris kellegi teise uurimusest.
  

• Normatiivne
  

• Loodusteaduslik lähenemine – sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne.
  

• Mikro -sotsioloogia – tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist
  
• Maktro-sotsioloogia – tuleb uurida suuremastaabilisi nähtusi-gruppe.
  

• Individualism – sellised nähtused nagu riigid, organisatsioonid , grupid jne on abstaktsioonid. Reaalselt on olemas ainult inimesed.
  
• Holism – riigid, irganisatsioonid, grupid jms on enamat kui inimeste summad.
  

• Nature (loodus) – inimese põhiloomus on kaasa sündinud, geenides
  
• Nurture (kasvatus) – inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus. Kaasa sündinud
  

Sotsioloogilise uurimise meetodid

• Epmiiria
  1. Uute andmete kogumine ja nende analüüs
  2. Mis tegelikult maailmas toimub?
  3. Ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele
  
• Teooria
  1. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta
  2. Mis peaks loogiliselt võttes toimuma?
  3. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda
  

• Empiiriline uurimus – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta , nende analüüs ja tõlgendamine. Kõige klassikalisem ja enam levinud. Kõige paremini formaliseeritav ehk etappideks jaotatav. Lihtsam on välja tuua, kuidas uurimust teha.
  
• Teoreetiline uurimus – uute ideede loomine ja analüüs. Ka olemasolevate ideede analüüs. Ei tegele uute andmete kogumisega (põhiline erinevus empiirilise ja teoreetilise vahel)
  
• Ülevaateuurimus – ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest.
  Meta -analüüs – varem tehtud empiiriliste uuringute statistiline analüüs. Kõige rangem vorm. Mõnes mõttes ka empiiriline uurimus. Uuritakse uurimistulemusi
  
• Metodoloogiline uurimus – põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine.
  

• Muutujad /variables) – need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta. Nt vanus
  - Sõltumatu muutujua – muutuja , mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus).
  - Sõltuv muutuja – muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg).
  
• Konstandid – nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud.
  

• Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega
  

• Küsitlus
  
• Vaatlus
  
• Eksperiment
  
• Dokumentide analüüs
  

• Populatsioon ehk üldkogum – see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada. Tihtipeale on populatsioon väga suur.
  
• Valim – see inimeste hulk, keda me seaalselt küsitleme. Valim võiks olla võimalikult suur. Ideaalne variant on, et kõik popultatsiooni liikmed on valimis.
  
• Valimi reprenetatiivsus e esinduslikkus – kui hästi valim populatsiooni esindab
  
• Juhuvalim – selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud.
  

• Osalusvaatlus e entograafia – uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest.
  
• Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu.
  

• Muzafer Sherif: Robbers Cave eksperiment (1954). Mingisugune grupp inimesi (ühel juhul lapsed, teisel täiskasvanud) eraldadakse ühiskonnast ja jälgitakse, kuidas nad hakkavad käituma. Tuli välja, et hakkasid vägivaldselt käituma. (mõlema eksperimendi kirjeldus)
  
• Philip Zimbardo: Stanfordi vanglaeksperiment ( 1971 )
  

• Kirjalike materjali (ajalehe-artiklid, raamatud, ajaloo-kroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne.);
  
• Pildilisi materjali (fotod, maalid, reklaamid jne)
  
• Materiaalsete esmete analüüs
  

• Läbilõikelised (cross-sectional) andmed – andmed, mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid korra
  
• Longitudinaalsed (pikiõikelised) andmed – andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st. samu inimesi uuritakse korduvalt. Näitavad meile ka ajalisi muutusi. Kuid tüütu on samu inimesi üles leida
  

• Analüüsi meetodid
  

• Lihtne kirjeldav statistika – loengamine, keskmine, protsent, suhtarvud …
  
• Keerulisem statistika – korrelatsioon , regressioonanalüüs, kontentanalüüs …
  

• Diskursuse analüüs. Diskursus – kirjalik, suuline või pildiline tekst
  
• Semiootiline analüüs. Semiootika – teadus märkidest ja tähendustest.
  

• Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega.
  
• Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda.
  

• Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas soviad tulemused kokku teiste uurijate tulemuste?
  
• Milline on tulemuste praktiline väärtus?
  
• Mida tasub edaspidi uurida?
  

Sotsioloogia ajalugu

• Robert K Merton – sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama
  
• Jeffrey Alexander – sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma.
  

• Eelajalugu (antiik, keskaeg , uusaeg – kuni 19. Saj)
  
• Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus)
  
• Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920)
  

• Karl Marx
  
• Emile Durkheim
  
• Max Weber
  

• Sotsioloogia mõiste autor
  
• Positivistlikku filosoofia rajaja
  
• Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika – sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud
  

• Teoloogiline ( - 1300. A) – religioon on kõige tähtsam
  
• Metafüüsiline (1300 – 1800) – abstraktne filosofeerimine
  
• Positiivne (1800 - ) – teaduslik mõtlemine
  

• Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud
  
• Evolutsionism
  
• Evolutsiooni tasandid – evolutsioon toimub kõikidel tasanditel
  1. Anorgaaniline
  2. Orgaaniline – elu areng
  3. Sotsiaalne – inimühiskonna areng
  
• Evolutsiooni olemus – evolutsiooni märksõnad
  1. Kasv – objektid kasvavad suuremaks
  2. Diferentseerumine – jagunevad osadeks . Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides
  

• Survival of the fittest – tugevamate ellujäämine ( autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse välja, trambitakse. See on loomulik protsess, vahele sekkuda ei tohi. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes.
  
• Tänepäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid.
  

• Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog
  
• Friedrich Engels – kaastöötaja
  
• Dialektiline
  
• Karl Marxi põhiline idee on materialism . Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus).
  
• Ühiskonna osad:
  1. Baas – 1) Tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital , teadmised 2) tootmissuhted – toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma
  2. Pealisehitus – sedused, kunst , religioon, poolitika
  
• Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas kapitalistlik ühiskond. Kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ( kodanlus ): omavad tööriistu, maad ja kapitali. Töölised ( proletariaat ): omavad ainult oma tööjõudu
  
• Ekspluateeriminee – tööline ja kapitalist astuvad omavahel toomissuhetesse. Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus. Ta maksab sellepärast, et tahab kasumit. Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi.
  

• Võõrandumine – inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd. Vabrikus tehtav töö on aga väga üksluine. Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju . Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt . Kapitalistlikus ühiskonnas muutub töö ebameeldivaks. Seda nimetabki Marx võõrandumine.
  
• Inimkonna ajalugu
  

• Klassivõitlus – klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil – oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil – valitseva klassi kukutamine . Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest, töölised p
  

• Inimesest sõltumatud
  
• Suruvad end inimesele peale, piiravad teda
  
• Sotsiaalne morgoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine , teed, ehitised
  
• Institutsioonid – majandus, poliitikad , seadused, kunst, religioon, teadus
  
• Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid.
  
• Kollektiivne teadvus – moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On individiduaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu.
  
• Tööjaootse teke – primitiivses ühiskonna tegelevad kõik inimesed samade asjadega. Rahvaarv ja asutustihedus kasvavad. Inimesed ei saa kõik tegeleda samade asjadega. Tekib spetsialiseerumine ja tööjaotus. Kritiseerib Adam Smithi
  
• Religioon – religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimeset tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus . Jumala-religiooon asnedub inimesereligiooniga.
  
• Emile Durkheim ( 1897 ) „ Suitsiid “. Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast . Viimane tuleneb religioonist. Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel.
  

• Verstehen (mõistma) sotsioloogia.
  
• Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista.
  
• Ideaaltüübid – teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp – objekti lihtsustatud mudel.
  
• Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus – saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk. Väärtusratsionaalne tegevus – täita kohust, reeglid. Traditsiionaalne tegevus – harjumusest lähtuv
  
• Afektiivne tegevus – emotsioonidest lähtuv.
  
• Kapitalismi tekkimine – kapitalistliku majanduses tekkes mängis olulist rolli religioon, täpsemalt kalvinism .
  
• Ristiusk soosib kapitalismi teket
  
• Kapitalismi tekkimine
  1. Kavinism: inimese surmajärgne saatis on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud
  2. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta
  3. Inimene seega muretseb oma saatiuse pärast
  4. Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äraalitud
  5. Töö esmärgiks on kohuse säilitamine, mitte hea elujärje saavutamine. Se
  

• Visa töö, enesedistsipliin , naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes.
  

• Eelkõige Eurooopas
  
• Teoreetilised arutelud
  
• Suured klassikud
  

• USA tähtsuse kasv
  
• Empiirilised uuringud
  
• Paradigmade ja koolkondade kujunemine – 20. sajandil tekkisid
  

• Funktsionalism
  
• Konflikti-paradigma
  
• Interaktsionism
  

• Kolm voolu
  

• Briti sotsiaalantropoloogia
  
• Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia
  
• Prantsuse strukturalism
  

• Institsuioonid tekitavad omakorda sekundaarseid vajadusi:
  

• Peremine
  
• Privaatsus
  
• Mood
  

• Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel
  
• Suur teooria (grand theory) – ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla. Süsteemi loomine kõikidest teooriatest, et kokku saada suurt teooriat.
  
• Tegevusteooria (theory of action ) – suure teooria nurgakiviks, suure teooria alus, teooria inimeste tegevusest
  

• Kritiseeris suure teooria ideed – ei ole vaja suurt teooriat luuga
  
• Keskastme teooriad – tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga
  

• Õigussotsioloogia
  
• Religioonisotsioloogia
  
• Linnasotsioloogia
  
• Perekonnasotsioloogia
  
• Majandussotsioloogia
  
• Kultuurisotsioloogia
  

• Strukturalism tekkis keeletaduses 20. Sajandi alguses
  
• Hilejm ..?
  

• Uuris inimmõtlemist
  
• Kasutas selleks mõtlemise produkte – müüdid (vaimsed produktid), reeglid
  
• Uuris primitiivseid ühiskondi – tänapäeva ühiskond on nii keeruline, et inimmõistus ei paista välja. Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida.
  

• Binaarsed opositsioonid – inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid
  
• Näiteks
  
  • Mees vs naine
    
  • Kultuur vs loodus
    
  • Söödav vs mittesöödav
    
• Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele
  

• Uuris eelkõige …
  

• Marksism
  
  • Nõukogude maksism
    
  • Lääne marksism
    
• Teised ühiskonnakriitilised voolud ( feminism )
  
• Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad
  

• Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses – Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades?
  

• Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust
  
• Haritlased peavad selle töölistest tekitama
  
• Imperialism – kapitalismi viimane arengufaas, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi
  

• Max Horkheimer, Herbert Marcuse , Tehodor Adorno , Erich Fromm jt
  
• Kapitalismi kriitika
  
• 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi
  
• Ratsionaalsuse kriitika – Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida
  
• Lääne massikultuuri kriitika – massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks
  
• Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid )
  

• Frankfurdi koolkonna järeltulija
  
• Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata
  

• Feminismi vormid
  
  • Liberaalne feminism
    
  • Marksistlik feminism
    
  • Radikaalne feminism
    
• Feminismi põlkonnad
  
  • 1. Põlkond
    
  • 2. Põlvkond
    
  • 3. Põlvkond
    

• Poliitiliste õiguste puudumine on naiste probleemide peamine põhjus
  
• Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms.
  

• Kapitalism on niaste probleemide peamine põhjus. Kapitalism on see, mis orjastab naise.
  
• Kapitalismile on vajalik naise tasuta tööjõud. Vajalik, et kapitalisklik süsteem saaks toimida. Naised peavad mehi teenindama , et mehed saaksid tööl käia.
  

• Mehed on naiste probleemide peamine põhjus
  
• Mehed tahavad säilitada majanduslikku ja seksuaalset domineermist naiste üle
  
• Mõned vahendid naiste üle domineerimisel:
  

• Väljateooria
  
  • Majanduslik väli
    
  • Poliitiline väli
    
  • Kultuuriline väli
    
• Kapitali liigid
  

• Midagi???
  

• Valitses USA sotsioloogias, 20. Sajandi esimesel poolel
  

• Rollide proovimine (role taking ) – lastel mängu käigus
  
• Olulised teised (significant others ) – pereliikmed (ema ja isa) lapse jaoks. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tal tekib olulisi teisi.
  
• Üldistatud teine (gerenalized other ) – kuidas teised inimesed teda näevad
  

• Berger ja Luckmann (1966) „Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine “
  
• Maailma ei ole lihtsalt olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma
  
• Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess, ehitatakse koos teiste inimestega.
  

• Lähisuhted sarnanevad majandusliku kauplemisega
  
• Inimesed vahetavad suhtes psühholoogilisi hüvesid (heakskiit, tunnustus)
  

• Tänapäeva majandusteaduse nurgakivi
  
• Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida
  
• Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Inimesed üritavad saada võimalikult suurt kasumit (mitte ainult rahaline, ka psühholoogiline kasum) neid tegevusi tehes
  

• Üldine teooria
  
  • Alateadvus
    
  • Tungid
    
  • Kompleksid
    
  • Seksuaalsuse tähtsus
    
  • Lapsepõlve tähtsus
    
• Kultuuri tekke ja ajaloo käsitlused – spekulatiivsed teooriad, kuidas kultuur on tekkinud
  

• Oidipuse konflikt – poeg soovib isa kõrvaldada ja ema endale saada. See esineb iga poisi individuaalses arengus, aga on ka kultuuri aluseks.
  
• Ürgkari – isa ajas pojad karjast minema ja hoidis naised endale
  
• Isatapp – pojad ühinesid, tapsid isa ja sõid ta ära
  
• Kahetsus – tekkis süütunne isatapu pärast
  
• Religiooni teke – hakati austama mingit looma (tootemit) kui isa sümbolit
  
• Abielureeglite teke – keelati abielu sugulasega
  

• Charles Darwini evolutsiooniteooria rakendamine inimese uurimisel
  
• Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud
  
• Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek
  

Inimese areng ja sotsiaalne keskkond

• Bioloogiline determinism – inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline
  
• Keskkondlik determinism – inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). Kultuuriline keskkond.
  

• Sensualism, empirism – teadmine on pärit kogemusest (Francis Bacon )
  
• Nativism, ratsionalism – teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes )
  

• 
  
• Isiksuse struktuur
  

• ID (tema, miski) – kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada
  
• EGO (mina) – id’i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine, kultuur hakkab mõjutama
  
• SUPER -EGO (ülimina) – kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita
  
• Reeglite ja normide internaliseerimine – protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks.
  

• Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult
  
• Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone
  
• Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud.
  

• Vajaduste hierarhia
  

• Bioloogilised vajadused
  
• Turvalisuse vajadus
  
• Sotsiaalse kuulumise vajadus
  
• Tunnustuse saamise vajadus
  
• Eneseteostuse vajadus
  
• Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud.
  
• Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata
  

• Ronald Inglehart : vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud).
  
• Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht)
  
• Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond).
  
• Lapsepõlv on just oluline!
  

• Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis)
  
• Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid tesimeliseea probleeme nagu lääne noortel
  
• Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis
  

• Individualistlikud kultuurid – oluline on inimese iseseisvus , isiklikud saavutused
  
• Kollektivistlikud kultuurid – oluline on …?
  

• Inimese mõtlemise arengu staadiumid:
  
• Sensomotroone periood (0-2 a.) - objektide konstantsuse omadamine
  
• Eel-operatsionaalne periood (2-7 a. ) – mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine)
  
• Konkreetse operatsioonide periood (7-11 a.)
  
• Formaalsete operatsioonide periood (11 - )
  

• Uuringud Kesk- Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine
  
• Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt
  
• Kool nõuab abstraktset „loogilist“ mõtlemist, praktilises elus pole abstaktset loogikat vaja
  
• Mõtlemine toimub kultuuri poolt pakutavate tööriistade abil
  

• Inimkäitumine on eelkõige mõjutatud inimliifi evolutsiooni jooksul kujunenud feneetiliste kohastumuste poolt. Sotsioloogia ja teised sotsiaalteadused peavad saama bioloogia aladistsipliinideks.
  

• Keel, keelevõime
  
• Eelistused vastassugupoole osas
  
• Vägivaldne käitumine
  

• Uurib, milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumisele, isiksusele, võimetele jms. Kumb ( geenid või keskkond) mõjutab inimest rohkem?
  
• Inimese geenid võib jagada
  
• Universaalsed – teevad inimesed sarnasteks
  
• Varieeruvad – teevad inimesed erinevateks
  
• Cyril Burt – käitumisgeneetilise meetodi esmarakendaja, püüdis üles otsida peale sündi lahutatud monosügootseid kaksikuid
  

Sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused (ehk inimestevaheline suhtlemine)

• Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia – lähtub pigem indiviidist. Teemad näiteks hoiakud ja sotsiaalne taju
  
• Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia – lähtub pigem ühiskonnast. Teemad näiteks suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalsed rollid
  

• Harold Garfinkel - igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine (etnometodoloogia eesmärk).
  Nn. tülinorimise eksperimendid – tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad.
  
• Igapäevast suhlemist juhtivate reeglite omadused:
  1. Reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, st. pole selgesõnaliselt välja öeldud, enamasti neid ei teadvustata.
  2. Reeglid teavustatakse siis, kui tegevusse tekib mingi tõrge
  3. Reeglite rikkumine ajab inimesed vihale
  
• Inimesed tahavad ümbritsevast maailmast aru saada, nad eeldavad, et sündmused omavad mingit tähendust
  
• Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega
  

• Tegeliku keelelise suhtluse uurimine
  
• Presuppsitsioon – eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada
  
• H.P. Grice – vestlust juhvitav maksiimid
  1. Anna nii palju infot kui vaja
  2. Anna ainult olulist infot
  

• Sotsiomeetria – uurib inimeste vahelisi eelistusi
  
• Võrgustikuanalüüs – uurib inimeste tegelikku suhtlemist
  

• Jacob Moreno – rajaja
  
• Sotsiomeetriline küsitlus – igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta
  
• Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis :
  
• Populaarsed ( popular )
  
• Tõrjutud (rejected)
  
• Unustatud (neglected)
  
• Vastuolulised (controversial)
  
• Keskmised ( average )
  

• Võrgustiku karakteristikud :
  
• Inimeste vahelise seose tugevus – tugev (perekonnaliikmed, sõbrad jne) ja nõrk side (töökaaslased, tuttavad jne)
  
• Mark Granovetter: nõrgad sidemed on majanduslikult kasulikumad
  
• Võrgustiku tihedus:
  
• Võrgustikuauk – A ja B tunnevad ning A ja C tunnevad üksteist, kuid B ja C ei tunne ja tekibki võrgustikuauk
  
• Sild võrgustikus
  
• Ronald Burt: võrgustikuaugud on majanduslikult kasulikud
  
• Võrgustiku heterogeensus
  

• Inimsuhete ja konfliktide modelleerimine
  
• Ratsionaalse valiku teooria – inimesed teavad, mis on nende jaoks kasulik ja valivad alati sellise variandi , mis nende kasulikkust maksimeerib
  
• 2 mängjat (A ja B)
  
• 2 strateegiat (võimalikku käitumisviisi:
  1. Koostöö
  2. Pettus
  
• Tasuvusmaatriks (payoff matrix) – näitab millist tulu/kulu üks või teine valik mängijatele toob
  
• Chicken mudel – Autod sõidavad üksteise poole, kes enne ära pöörab on Chicken
  
• Vangidilemma – tasuvus -maatriks: karistuse pikkus aastates. Üks tunnistab, teine ei tunnista jne.
  

• Inimese looduslik seisund – täielik vabadus ja kõikide sõda kõikide vastu
  
• Ühiskondlik lepe – inimesed loobuvad oma vabadusest pääsemaks looduslikust seisundist
  
• Riik – organ, mis valvab lepingu täitmise üle
  

• Mis tagab sotsiaalse korra? Miks ei toimu kõikide sõda kõikide vastu?
  Hobbes ütles, et „kõva käsi“ ehk riik peab valvama
  Talcott Parsons : internaliseeritud normid
  Robert Putnam : üldistatud usaldus - usaldadatakse võõraid inimesi
  Sotsiobioloogia: inimeste kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu
  
• Robert Axelrod: ratsionaalsete mängijate vahel saab tekkida koostöö kui
  1. Nad kohtuvad korduvalt
  2. Nad mõtlevad tulevikule
  

Kultuur ja ühiskond

• Sotsiaalsed putukad – sipelgad , mesilased
  
• Inimesed
  

• Igapäevases kõnes on riik ja ühiskond tihti sünonüümid (Eesti riik = Eesti ühiskond)
  
• Laiemas tähenduses on ühiskond midagi enamat kui riik; riik on üks ühiskondliku elu vorme
  

• Kütid ja korilased
  
• Aiaviljelus (hortikulturalism)
  
• Karjakasvatus
  
• Põllumajandus
  
• Industriaalne
  
• Postindustriaalne
  

• Kõige varasem ühiskonnatüüp
  
• Tänapäeval seda väga palju enam ei ole
  
• Sõltuvus loodusest - ise midagi ei toodeta ega kasvatata
  
• Kütivad loomi ja korjavad taimi
  
• Liikuv eluviis
  
• Kung (Aafrika) ja aborigeenid ( Austraalia ), Selk’nam (Lõuna-Ameerika)
  
• Väikesed grupid – kuna sõltutakse loodusest, pole võimalik väga suurtes gruppides elada, sest loodus ei suuda neid ära elatada
  
• Eraomandi puudumine – ei ole asju, mis kuuluks ühele konkreetsele inimesele
  
• Nimetatud ka primitiivseks kommunismiks
  
• Sooline tööjaotus – kõige varasem tööjaotus, mehed kütivad ja naised korjavad. Meeste töö on tähtsam kui naiste töö. Inimesed sõltuvad rohkem naiste tööst kui meeste tööst.
  
• Võrdsus – see tuleneb eluomandi puudusest
  
• Keskse võimuorgani puudumine
  
• Tehakse vähe tööd
  
• Jagamine
  
• Algse ja tänapäevase eluviisi konflikt
  

• Ekstensiivne põllundus
  
• Trobriand (Vaikne Ookean)
  
• Vaikse Ookeani saartel
  
• Lõuna-Aamerika vihmametsad (Yanomamö)
  
• Esineb ka tänepäeva kontekstis – potipõllundus Eestis
  

• Nomaadid – rändavad koos karjaga
  
• Sõjakad, armastavad iseseisvust ( Zulu sõdalased (Aafrika), 19 saj lõpp)
  

• Antiikaja ühiskonnad, feodaalne ühiskond
  
• Intensiivne põllundus – elatakse pidevalt ühes kohas ja kasvatatakse taimi ning loomi
  
• Palju tööd
  
• Palju lapsi – lapsed on hüved, mida inimesed saavad
  
• Suur ebavõrdsus – Azande printsi haarem (Aafrika)
  

• Enamus inimesi ei ole hõivatud põllumajanduses, toidu hankimisega
  
• Linnastumine
  
• Suur asustustihedus
  
• Suur majanduslik spetsialiseerumine
  

• Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus
  
• Peamine ressurss on informatsioon, mitte tehnika
  

• 7. Milj. a. tagasi – inimese ja šimpansi eellaste lahknemine
  
• 200 000 a. tagasi – tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas
  
• 10 000 e. m.a. – taimede ja loomade kodustamine
  
• 3000 e. m. a. – kirja teke Sumeritel
  

• Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus)
  
• Kultuur vs loodus
  
• „kultuur“ – inimeste poolt aretatud taim ( kultuurtaim )
  
• Kultuur vs teised ühiskonna osad
  
• Majandus – tootmine, äri
  
• Poliitika – seadused, valitsemine, õigussüsteem
  
• Kutluur – kunts, rahvakultuur , meedia, sport , religioon
  

• Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast
  
• Linnulaulu dialektid
  
• Toiduhankimise viisid šimpansitel
  

• Sotsiaalne süsteem
  

• Majandus
  
• Poliitika
  
• Meedia
  
• Kogukond
  

• Kultuuriline süsteem
  

• Normid
  
• Väärtused
  
• Eneseväljendused (kunst)
  
• Ideed
  

• Materiaalne kultuur – tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne.
  
• Vaimne kultuur –
  

• Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit
  
• Sotsiaalsed normid, reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest
  
• Väärtused, ideaalid: inimesete arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik
  

• Loomulik keel – keele sõnavara, grammatika
  
• Diskursus – inimeste vaheline vestlus , kirjalikud tekstid, põhineb loomulikul keelel
  

• Keelkond – seotud ajalooga (Indo-Euroopa keelkond, Uurali keelkond jt.)
  
• Keel - seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt.)
  
• Dialekt – seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre)
  
• Sotsiolekt – seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel)
  
• Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus)
  
• 
  

• Diskursus – viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse ; reeglid, mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda
  
• Näiteks: rahvussuhete diskursus
  

• Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist edastatavasse infosse
  
• Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti
  
• Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab.
  

• Sõnade valikuga
  
• Näiteks: „Keskerakonna ja Rahvaliidu pakt“ (andrus Ansipi kõnest) – negatiivne mõiste „pakt“
  

• Analüüsis ajalooliste tekstide baasil, kuidas on erinevatest asjadest kirjutatud ja kuidas see on aja jooksul muutunud
  
• Näiteks seksuaalsuse diskursus
  
• U. 17. Sajandil hakati seksist palju krijutama enamasti negatiivses toonis
  
• Inimestelt nõuti, et nad end kontrolliksid, pattu ei teeks , analüüsiksid ennast, avastaksid enad keelatud mõttes
  
• Selline dikursiivne käärimine võis avadalda vastupidist mõju
  
• Samad protsessid jätuvad ilmselt ka praegu
  
• Näiteks seksuaalse ahistamise diskursus
  
• Naisi õpetatakse ahistamist ära tundma – st. aru saama, millal neid ahistatakse
  
• Ka mehi õpetatakse ahistamist ära tundma – st. aru saama, millal nad ahistavad
  
• Pedofiilia diksursus
  

• Kirjutatud normid - seadused, eeskirjad
  
• Kirjutamata normid - ettekujutused
  

• Väärtuse mõiste kaks tähendust
  
• „igal asjal on mingi väärtus (hind)“
  
• „igal inimesel on oma väärtushinnangud“
  
• Väärtused näiteks
  

• Maitsev toit
  
• Puhtus
  
• Jõukas elu
  

Kultuur ja ühiskond

• Rahvuskultuur – sama keele rääkijate kultuur; ühise ajalooga inimeste kultuur; pikkade traditsioonidega; inimesi eristav. Pikad traditsioonid tulevad inimeste seast
  
• Massikultuur – paljude inimeste seas levinud; massimeedia vahendusel levitatav kultuur; suhteliselt uus; inimesi ühendav. Tekkinud 20. sajandil ikka. Massikultuur teeb inimesi sarnaseks.
  
• Kõrgkultuur – väheste, priviligeeritute seas levinud; enamasti pikkade traditsioonidega. Pikad traditsioonid tulevad kõrgklasside seast. Kõrgkultuur on rahvuskultuuri poolt mõjutatud.
  
• Subkultuur – väheste (enamasti mittepriviligeeritud) inimeste hulgas levinud
  
• Kontrakultuur – domineerivale kultuurile vastanduv . Domineeriva kultuuri peab iga kontrakultuur ise välja mõtlema, tavaliselt massikultuur või kõrgkultuur
  

• Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu. Rahvused on ajaloo tõelised subjektid
  
• Rahvused on ürgsed moodustised – ammu tekkinud
  
• Rahvuse keskne tunnus on keel
  
• Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim
  
• Rahvuslik ärkamine – protsess, mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks
  
• Rahvusriik – kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil
  

• Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua
  
• Kuni 16. Sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale
  
• Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvutunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles
  
• Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Kirjakeelte loomise kaudu lihtsustatakse keele maastikut
  

• Oma maa – maa, mis on nende oma. Maa, mis õigusega kuulub nendele
  
• Oma ajaloo
  

• Kuldne aeg, muinasaeg
  
• Ajaloolised tähtsündmused
  

• Oma rahvuskangelased
  

• Müütilised kangelased – näiteks Kalevipoeg
  
• Mineviku kangelased – näiteks Lembitu
  
• Tänapäeva kangelased – näiteks Ansip
  

• Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis
  
• Seal liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a.
  
• Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad Soome- Ugri keelkonna keeli ( keeleline sarnasus =geneetiline sarnasus)
  

• Eeslaste esivanemad tulid Aafrikast otse Eesti aladele
  
• Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad
  
• Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega
  
• Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid
  

• Kritiseerisid lääne massikultuuri ja tarbimisühiskonda
  

• Lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsinidividuaalsust)
  
• Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt indivituaalsuse ja spontaansuse; teevad temast kapitalistile kuuleka töölise
  
• Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all
  

• Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa - kontrakultuur „ tapetakse “ ära
  
• Kontrakultuurist tehakse kaup
  
• Tarbiv mässamine – inimene ostab mässaja identiteeti; arvab , et on mässaja, aga tegelikult on tarbija
  
• Nt inimene teeb ise lõhkised teksad, mässab massikultuuri vastu, kuid nüüd tekivad poodidesse juba lõhki rebitud püksid
  
• Punk oli väga efektiivne kontrakultuur, kuid nüüdseks on see massikultuuri poolt üle võetud (Keskerakond on punk!)
  

• Kritiseerib Frankfurdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest
  
• Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil
  
• Inimesed ei ole passiivsed masikultuuri orjad
  
• Turult väljunud (decommodified) kaubad – tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud
  

• Kodukujundus, mida peetakse koduks , perekondlikud rituaalid – igapäevane elu
  
• Seebiooperite vaatamine, nende mõistmine, nende üle diskuteerimine
  
• Kollektsioneerimine, kollektsioonide hoidmine, nende esitlemine
  

• Sotsiaalne päritolu (klass) paneb paika inimese elustiili, maitse. Näiteks eelistused söögi, kunsti, spordi jms. osas
  
• Habitus – inimesele iseloomuike harjumuste, oskuste, soovide komplekt
  
• Kultuuriline kapital – kõrgkultuuri tundmine
  

• Rahvuslikud subkultuurid – nt. juutide, mustlaste subkultuurid Eestis. Venelasi ei saa nimetada subkultuuriks, sest neid on liiga palju
  
• Muusikalised subkultuurid – punk, metal
  
• Kuritegelikud subkultuurid – maffia , tänavajõugud
  
• …
  

• Peter M. Blau – sotsiaalne struktuur on inimeste paiknemine erinevatel sotsiaalsetel positsioonidel
  
• Sotsiaalse struktuuri dimensioonid:
  

• sotsiaalne diferentseerumine e eristumine: inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest tunnustes (sugu, rahvus, kombed) – sellega tegelema põhimõtteliselt kõikides loengutes
  
• sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine e ebavõrdsus: hüvede (raha, haridus) ebaühtlane jaotus – see huvitab meid kõige rohkem
  

• Traditsionaalsed ühiskonnad (kütid ja korilased)
  

• üldiselt ebavõrdsus puudub (primitiivne kommunism )
  
• siiski esineb sooline ja vanuseline ebavõrdsus – mehed tähtsamad kui naised
  
• samuti ebavõrdsus ja konflikt gruppide vahel
  

• Stratifitseeritud ühiskonnad
  

• Kastiühiskond, seisuslik ühiskond – inimesed jagunevad sünnipäritolu järgi rangelt eristatud gruppidesse , mida elu jooksul vahetada pole võimalik
  

• Indias – preestrid , sõjamehed, kaupmehed, talupojad, puutumatud
  
• Keskaegne Euroopa – aadlik , talupoeg, linnakodanik, vaimulik, ka seisuslik ühiskond
  
• Endine Lõuna-Aafrika Vabariik - valged ja mustad
  

• Klassiühiskond – inimesed jagunevad oma antud hetke staatuse järgi klassidesse (kihtidesse), mis pole väga rangelt eristatavad ja mida saab (mõningate raskustega) elu jooksul vahetada. See ei ole sünnist surmani kogu aeg sama. Klasse võib vahetada, aga see on küllaltki keeruline.
  
• Kast – sarnase päritoluga inimesed
  

• Platon (427 – 347 e.m.a):
  

• filosoofid
  
• sõdurid
  
• käsitöölised
  

• Eesti ajakirjandus:
  

• Esimene Eesti
  
• Teine Eesti
  

• Kapitalistid – suurfirmade omanikud , Karl Marx. Marxi nimega on väga tihedalt seotud klassi mõiste.
  
• Väikekodanlus – väikefirmade omanikud, Marxi arvates tuleks üldse ära kaotada.
  
• Töölisklass – füüsilise töö tegijad linnas
  
• Talupojad – maarahvas, Marxi arvates suhteliselt ebaoluline klass. Talupojad on pigem jäänuk
  

• Ülemklass – suurfirmade omanikud ja juhid, tipp- poliitikud , tipp-kunstnikud, aristokraadid
  
• Keskklass – keskmiste ja väikefirmade juhid ning omanikud; kõrgharidusega spetsialistid ehk tippspetsialistid e professionaalsed. Marxi arvates ei tohiks seda klassi üldse olemas ollagi. Kõige tähtsam klass arvulises mõttes
  
• Töölisklass – vähest haridust nõudva töö tegijad. Kui kõrgharidust pole, siis on haridust vähe. Kõige tähtsam klass arvulises mõttes
  
• Alamklass – kodutud, alkohoolikud
  

• Omandanud kõrghariduse ja töötab haridusele vastaval töökohal (vähemalt üks perekonnaliige, kuid tavaliselt mees)
  
• Elab äärelinnas oma majas , mille on laenu eest ostnud
  
• Saab stabiilselt üsna kõrget sissetulekut; ei pea muretsema elementaarsete vajaduste pärast, kuid ei saa ka laristada
  
• On huvitatud ühiskondlikku stabiilsuse säilimisest, on konservatiivne . Konservatiivne jõud. Stabiilsusest huvitatud, sest neil on selle kadumisel kõige rohkem kaotada.
  
• Peamine maksumaksja lääneriikides. Poliitikud räägivad ka enamasti keskklassist, kui toimuvad valimiskampaaniad
  

• On omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal
  
• Elab kortermajas
  
• Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks
  
• Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölisklassil
  

• Kapitalistid – need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad)
  
• Töölised – need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu)
  

• Majanduslik jõukus – tootmisvahendite, rikkuse omamine
  
• Staatus – teiste inimeste poolne respekt
  
• Võim – võime teisi inimesi mõjutada
  

• Palk
  
• Palk + muu sissetulek
  
• Palk + muu sissetulek + varad
  

• põhiharidus
  
• kutseharidus
  
• keskharidus
  
• kõrgharidus
  

• Alusharidus (0 tase)
  
• Põhiharidus (I tase)
  
• Keskharidus (II tase)
  
• Kõrgharidus (III tase)
  

• Juhid, tippametnikud (minister)
  
• Professionaalid (arst)
  
• Alamastme professionaalid (lennukipiloot)
  
• Ametnikud (sekretär)
  
• Teenindus- ja müügitöötajad (poemüüja)
  
• Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimeed)
  
• Oskus- ja käsitöölised ( sepp )
  
• Jne
  

• Kui ühtlaselt on hüved ühiskonnas inimeste vahel jagunenud – selle uurimise jaoks on välja töötatud Gini Indeks. Baseerub Lorezi kõveral. Hüveks on peamiselt sissetulek. 45 kraadine joon on täiuslikkuse joon. Horisontaalteljel on inimesed, perekonnad või muud üksused. Vertikaalteljel on sissetulek. Kõverjoon näitab tegeliku sissetuleku jaotust. Mida suurem on number, seda suurem on ebavõrdsus ühiskonnas. 1-100. Kui Gini indeks on maksimaalne, siis see tähendab, et üks inimene saab kogu sissetuleku.
  
• Eestis oli nõukogude ajal ebavõrdsus tunduvalt madalam. Pärast iseseisvumist tõusis Gini indeks palju.
  

• valitsuse poliitika
  
• ühiskonna majanduslik arengutase
  

Sotsiaalne ebavõrdsus

• funktsionalistlik teooria (liberalistlik) – tihedalt seotud liberalistliku ideoloogiaga
  
• konfliktiteooria (marksistlik) – marksistliku taustaga
  

• Ühendav mobiilsus – liikumine (töökoha vahetamine) madalamast kihist kõrgemasse
  
• Alanev mobiilsus – kõrgemast madalamasse
  
• Horisontaalne mobiilsus – sama kihi siseselt töökoha vahetamine
  
• Põlvkonna sisene mobiilsus – inimese hilisem töökoht võrreldes tema varasema töökohaga; staatuse muutused töökarjääri jooksul
  
• Põlvkondade vaheline mobiilsus – inimese töökoht võrreldes tema vanemate töökohaga
  

• Strukturaalne mobiilsus – tuleneb tööturu struktuuri muutustest; mingisse kihti kuuluvaid töökohti tekib juurde ja inimesed liiguvad nendele kohtadele
  
• Suhteline mobiilsus – tööturu struktuurist sõltumatu liikumine kihtide vahel
  

• Igas ühiskonna sfääris kujuneb välja eliit – poliitiline, majanduslik, vaimueliit
  
• Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit
  
• Vaimueliit on tihti kriitiku rollis
  
• Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted. Kaks äärmust:
  

• Oligarhia – poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud; rikkad ostavad endale poliitikuid
  
• Korrumpeerunud riik – poliitiline eliit on tugev ja iseseisev; poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste eest tasu.
  

• USA ühiskonda valitseb võimueliit
  
• Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim
  
• Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu
  

• Moodustab umbes 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest
  
• Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed
  
• Poliitika mõjutamine
  

• Poliitikute äraostmine
  
• Poliitikute kasvatamine
  
• Valimiskampaaniate toetamine
  
• Poliitika kujundamise organisatsioonid
  

• Elustiil
  

• Eliitülikoolid – Yale, Harvard, Princeton
  
• Elitaarsed klubid, puhkekohad
  
• Debütantide ballid tütardele
  
• Rahast ei armasta rääkida, va. omasugustega
  

• Uuris 1950-ndail poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s)
  
• Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt
  
• Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa
  
• See kehtib USA kohta tervikuna
  
• Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal
  
• On olemas küll ülemklass, aga see pole valitsev klass
  

• Poliitikud – nemad on need, kes tegelikult otsuseis teevad
  
• Rikkad ärimehed – nemad saavad otsustest kasu, võib olla mõjutavad poliitikuid
  
• Ajakirjanikud – nemad tõstatavad probleeme avalikkuse ees, võivad kellegi maha teha ja see on nende võim
  
• Sõjaväelised – nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada
  

• Absoluutne vaesus – allpool teatavat kriitilist vaesuspiiri elamine. Maailmapanga vaesuspiir – 1,25 dollarit päevas
  
• Suhteline vaesus – referentgrupiga ( naabritega , sõpradega, filmikangelastega) võrreldes vaesemalt elamine
  

Sotsiaalne ebavõrdsus

• Sooline ebavõrdsus – soost tulenev
  
• Vanuseline ebavõrdsus – vanusest tulenev
  
• Rahvuslik ebavõrdsus – rassist tulenev
  
• Perekondlik ebavõrdsus – vanemate staatusest tulenev
  
• Pärilik ebavõrdsus – geenidest tulenev
  
• Hariduslik ebavõrdsus – haridusest tulenev
  
• Intellektuaalne ebavõrdsus – intelligentsusest tulenev
  
• Regionaalne ebavõrdsus - riigisisesest elukohast tulenev
  
• Globaalne ebavõrdsus – elukohariigist tulenev
  

• Staatuse omandamise uuringud – uuritakse tegureid, mis mõjutavad täiskasvanud inimeste sotsiaalset staatust (edukust) – haridust, töökohta, sissetulekut
  
• Sotsiaalse mobiilsuse uuringud – uuritakse inimeste liikumist sotsiaalsete klasside vahel
  

• Inimese kasvukeskkonna kvaliteet, vanemate jõukus
  
• Selle indikaatoriks –
  

• Isa töökoht
  
• Vanemate haridus
  
• Vanemate sissetulek
  

• Sotsiaalmajanduslik staatus
  
• Päritolu omab haridusele, tööalasele prestiižile ja sissetulekule positiivset mõju
  
• Päritolu tugev mõju = põlvkondadevahelise mobiilsuse puudumine
  
• Aja jooksul on päritolu mõju edukusele lääneriikides tervikuna langenud. Seega lääneriigid on muutunud avatumaks.
  

• IQ – üldine võime vaimseid ülesandeid lahendada
  
• Richard Herrnstein ja Charles Murray „ The Bell Curve“ (1994)
  
• IQ mõjutab inimeste edukust USA – s tugevamini kui sotsiaalne päritolu
  
• Lääne ühiskonnas toimub stratifitseerumine aina rohkem IQ alusel – intelligentsed inimesed jõuavad parematele kohtadele, vähem intelligentsed langevad vaesusesse
  
• Intelligentsus on suures osas pärilik (geenide poolt paika pandud).
  
• Seega ebavõrdsus on geneetiline
  
• Jõukamate vanemate lapsed saavad parema IQ skoori ja lapsed on edukamad
  

• Hariduslik ebavõrdsus – oluline ebavõrdsuse vorm
  
• Haridus kui tööalase ebavõrdsuse mõjutaja
  
• Kõrgema haridusega inimestel on enamasti kõrgem palk, paremad võimalused head tööd saada jne
  
• Hariduse rahaline tulemlikkus
  
• „Haridus on stratifikatsiooniprotsessi mootor“
  
• Haridus on peamine üleneva mobiilsuse kanal
  

• Selgitab välja õpilaste anded ja arendab neid
  
• Annab õpilastele ühiskonna jaoks vajalikke oskusi (inimkapitali)
  
• Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste kohta
  

• Keskklassi lapsed õpivad paremini ja jäivad paremates koolides , nad lähevad edasi õppima (seda soodustab kultuuriline kapital)
  
• Töölisklassi lapsed õpivad halvemini ja halvemates koolides, nad suunatakse kiiresti tööle
  
• Hilisem töökoht vastab haridusele
  

• Haridusotsus – kas õppida edasi või mitte
  
• Inimese haridustee sisaldab punkte, kus tuleb teha haridusotsus
  põhikoo – keskkool – kõrgkool
  
• Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust
  
• Töölisklassi noored arvestavad otsuse tegemisel rohkem enda akadeemilist võimekust kui keskklassi noored
  
• Töölisklassi noorte jaoks on õppimise oodatav kasu väiksem kui keskklassi noorte jaoks
  

• Klassidevaheline grupeerimine, tracking – õpilased paigutatakse erinevatesse (paralleel-) klassidesse …
  

• Mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest
  
• Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust
  
• Mõnikord paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks
  

• Klassisisene grupeerimine – ühe klassi õpilased õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse
  

• Osad uurijad arvavad , et hariduse mõju töökarjäärile on langenud, kuna haritud inimesi on nii palju, et see pole enam tööturul mingi eelis
  
• Haridus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus hea töö saamiseks.
  

• Valitseb raudne seos, et naiste sissetulek on madalam meeste omast. Hariduse ja töökoha staatuse osas seos nii kindel pole.
  
• Võimalikud põhjused sissetulekute erisusele
  

• Diskrimineerimine
  
• Naised teevad töid, mis on vähem tasustatud
  
• Naistel pole aega palgatööd teha
  

19.11.13 Võim ja poliitika

VÕIM

• Kellegi käsule allumine
  
• Kellegi käsu vastuvaidlemine
  
• Kellelegi käsu andmine
  

VÕIMU STRATEEGIAD

VARJATUD VÕIM

IDEOLOOGIA

• Öeldakse, et ebavõrdsus on paratamatu ja vajalik: tegelikult on see kasulik vaid rikastele.
  

• Pidevalt räägitakse, kui oluline on olla „konkurentsivõimeline“, see on kapitalistide väljamõeldud. Kui töölised konkureerivad omavahel, siis nad ei võitle kapitalistide vastu. St. Rikastele kasulik kui vaesed konkureerivad.
  
• Ansip: Meikarile ei saanud uut võimlaus anda, kuna raha kannatus on katkenud
  

POLIITILISED SÜSTEEMID

• Kogukondlik süsteem, rühm- väike grupp, liidri pole, võrdsus
  
• Hõimusüsteem, suguharu - liidrid on seadusandlust pole
  
• Pealikuvõimuga süsteem, hõimuliit- tugeva võimuga juhud , andamid, orjus , kihistumine suguluse ausel
  
• Riik-keskvõim, kirjutatud seadused, sunniaparaat, makstud, orjus. See on kõige keerulisem süsteem.
  

POLIITILISED REŽIIMID

Poliitilised ideoloogiad

• Konservatism - stabiilsus
  
• Liberalism - abadus
  
• Kommunism ja sotsialism - võrdsus
  
• Natsionalism- rahvus
  
• Fašism- rass +rahvus+juht
  
• Rohelised-loodus
  
• Feminism- naiste vabadus
  
• Anarhism - riigi kaotamine
  

Poliitiline spektrum

SOTSIOLOOGIA JA MAJANDUS

Majanduse kolm aspekti

• Majandus on tootmine, elatusvahendite hankimine
  
• Jagamine: jaotamine ja vahetamine inimeste vahel
  
• toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine
  

Majandustüübid

• Traditsioonilises ühiskonnas
  
• Kaup-kauba vastu vahetus, puudub universaalne väärtuse mõõtevahend
  
• Jagamine- see kellel parajasti on annab kõikidee grupi liikmetele
  
• Retsiprookuse printsiip- saadud kingitusele tuleb vastat kingitusega
  
• Need printsiibid kehtivad ka tänapäeval sugulaste ja sõprade vahelistes suhetes
  

• s esineb kõikjal
  

• eksisteerib ainult erilistes tingimustes
  

• Universaalne inimese omadus
  

• Esineb ainult kapitlistliku sühiskonnas
  

• John Locke. Eraomand on inimese üks põhiõigusi
  

• Jean J Rousseau - eraomand on inimkonna allakäigu põhjus
  

• Majandussuhete võõraste inimestega on vajalikud rikkuse kogumiseks
  

• Tekitab võõrandumist, inimeste vahelist vaenu
  

• Tootmisvahendite eraomandus puudub
  
• Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest , peaks eksisteerima mingi orgaisatsioon, mis otsustab mida on vaja ja siis toodab.
  
• Käsumajandus: riik ütleb tootjale mida toota ja mis hinnaga müüa
  
• Defitsiidimajandus- reaalsetes sotsialistlikes ühiskonades muutus kauba puuduse tagajärjel oluliseks vahetusmajandusl Kapitalislikus ühiskonnas toodetakse kaupa liiga palju, st. Toojta ei saa oma raha tagasi, see tähendab et kui nad lähevad pankrotti , inimesed jäävad ilma oma töökohast ja see tähendabki seda et ületootmine ei ole ka ea.
  

Deviantsus ja kuritegevus

• Deviantsus – hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine
  
• Norm võib olla
  

• Ühiskonnas kõige enam levinud – see ei pruugi ideaalile vastata
  
• Ühiskonnas ideaaliks peetav - räägitakse üldjuhul sellest sotsiaalsete normide puhul. See ei ole tingimata kõige enam levinud käitumine
  

• Peamised deviantsuse vormid
  

• Kuritegevus
  
• Haigus
  

• Inimene kalkuleerib – kui normide rikkumisest saada tulude/kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme
  
• Inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud
  

• Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu
  
• Inimene on internaliseerinud valed normid – omaks võtnud valed normid. Näiteks tegeletakse musta äriga ja nende jaoks tundub see täiesti normaalne, kuigi tegemist on kuritegevusega.
  

• Positiivsed sanktsioonid – normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus). Suurem tõenäosus, et internaliseerib.
  
• Negatiivsed sanktsioonid – normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv ). Võib tekitada kiiresti soovitud käitumist, aga ei pruugi internaliseerida
  

• Kuritegude uurimine – kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti ametliku kuritegude statistika baasil
  
• Kurjategijate uurimine – mis soodustab kurjategijaks saamist, milline on kurjategijate maailm; enamasti vangide uurimine
  
• Kuritegevuse ohvrite uurimine (ohvriuuringud) – mis soodustab ohvriks langemist; enamasti tavaliste inimeste uurimine
  

• Kuritegevus on kaasasündinud
  
• Kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud
  
• Kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine – tuleb võtta ära võimalus saada järglasi, siis saab vähendada kurjategijate teket
  
• Eugeenika – rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine
  

• Alaarenguga inimeste steriliseerimine
  

• USA-s steriliseeriti u 60 000 inimest
  
• Natsi Saksamaal u 350 000 inimest
  
• Eesti Wabariigis oli seadus sundsteriliseerimise kohta ja steriliseeriti u 40 inimest
  

• Rasside vaheliste abielude keelamine USAs
  
• Fitter Family Context
  
• Sündinud kurjategija
  

• Bioloogilised ja psühholoogilised faktorid on väheolulised
  
• Kuritegevuse
  
• Valgekrae kuritegevus (white collar crime ) – kõrge sotsiaalse positsiooniga seaduserikkujad
  
• Nende kuriteod pole tavaliselt vägivaldsed
  
• Nende karistada saamise tõenäosus on väike
  

• Sest nad ei jää vahele
  
• Kui ka jäävad, siis neid ei karistata
  

• Kriminaalne subkultuur – suunatud kasumi saamisele, vahendid on ebaseaduslikud. Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg , vene maffioosod.
  
• Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid , Inglise tüdrukute gängid
  
• Ühiskonnast eemaldunute subkultuur – alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele.
  

• Howard Becker
  
• Esmane deviantsus – pooljuhuslik
  
• Sildistamine, stigmatiseerimine – esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi „silt“ külge
  
• Teisene deviantsus – inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma
  

• Kuritegevus on ühiskonnale kasulik
  
• Kuritegevus on ühiskonna kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust (ühtsust) – tekib ühtekuuluvustunne
  
• Seetõttu on igas ühiskonnas kurjategijad
  
• Seda tänu sellele, et ühiskondlik teadvus defineerib alati mingi tegevuse kui norme rikkuva
  
• Kuritegevust ei saa kunagi kaotada
  

• Kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine
  
• Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik
  
• Seetõttu ilmuvad ausate inimeste keskele paratamatult kurjategijad
  
• Kui kurjategijad on ümbruses juba väga palju, siis pole kuritegevus enam kasulik
  
• Tasakaaluolukord – enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja
  

Tervis ja sotsiaalne keskkond – üks deviaalsuse vorme

• Uus valdkond
  

• Meditsiin
  

• Meditsiiniline mudel – tervis ja haigus on füsioloogilised nähtused, kogu inimkonna jaoks samad
  
• Sotsioloogiline mudel – tervis ja haigus on kultuurispetsiifilised nähtused, erinevates kultuurides erinevad
  

• Nakkushaigused – nakkavad (gripp, katk, AIDS, jt)
  
• Kroonilised haigused – peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodusmusest tulenevad (südame veresoonkonna haigused, vähk, jt)
  

• Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (rahvastikutihedus, ringiliikumine)
  
• Kui kaua nakatunud indiviid või teisi nakatada (st. kaua ta elus või haige püsib
  
• Parasiidi nakkavus (kui kiiresti kandub parasiit ühelt peremeesorganismilt teisele)
  

• Kiviajal oli epideemiaid vähe, kuna asustustihedus oli väike
  
• Nakkushaigused hakkasid levima kui tekkisid suuremad asulad ja inimesed hakkasid rohkem ringi liikuma
  
• Olemasolevad haigused muutusid virulentsemateks (surmavamateks), kuna haigusel ei olnud vaja, et haige elus püsiks
  
• Hügieeni ja meditsiini areng viis nakkushaiguste sageduse jälle madalamaks
  
• Katk (Must Surm) tuli 13-14 sajandil Aasiast; tappis 1/3 Euroopa elanikkonnast
  
• Ameerika avastamine – eurooplaste pisikud (eriti rõuged) tapsid suurema osa indiaanlastest. Indiaanlased andsid eurooplastele süüfilise
  

• Inimkonna ajaloojooksul on krooniliste haiguste osatähtsus ilmselt kasvanud
  
• Mida kõrgem on riigi majanduslik arengutase, seda väiksem on seal nakkushaiguste osakaal ja seda suurem on krooniliste haiguste osakaal. Järelikult on kroonilised haigused jõukate ühiskondade probleem
  

• Suremus
  
• Laste suremus
  
• Füüsiliste haiguste risk
  
• Vaimsete häirete risk
  
• Õnnetusjuhtumite risk
  
• Suitsiidide arv
  
• Ülekaalulisus (lääne ühiskondades)
  

• Vähendab suremuse riski
  
• Vähendab haigestumise riski
  
• Tõstab rahuolu eluga
  

• Õnnelikkus
  
• Rahuolu oma eluga
  
• Hea tuju
  

Perekond

• Tuumikpere (nuclear family) – abielupaar ja nende lapsed
  
• Laiendatud pere
  

• Monogaamia – üks mees ja üks naine
  
• Polügaamia – rohkem kui kaks abikaasat
  

• Polügüünia – üks mees, mitu naist
  
• Polüandria – üks naine, mitu meest
  

• Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi ( andmebaas World Ethnographic Atlas )
  

• Monogaamne 24%
  
• Polügüünne 75% - paljudes kultuurides levinud ja tundub justkui ideaalne olevat
  
• Polüandriline 1%
  

• Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld – abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus
  

• Eksogaamia – abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti ehk verepilastuse
  

• Endogaamia – abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist, rahvusest). Üldjuhul on abiellujad siiski samast rahvusest, rassist
  

• Abieluturg (marriage market ) – paarilise otsimisele suunatud tegevus
  
• Sugude arvuline suhe (sex ratio ) – meeste arv naiste kohta
  
• Meeste defitsiit – seda tekitavad
  

• Sõjad
  
• Suur kuritegevus ( mustade seas USA-s)
  

• Naiste defitsiit – seda tekitavad
  

• tüdrukute vastu suunatud infantitsiid - tüdrukute sündide piiramine. Tüdruklapsed tapetakse ära pärast sündi või tehakse aborti.
  
• äärmuslikud elutingimused (metsik lääs)
  

• Patrilokaalne – mehe sugulaste juurde
  
• Matrilokaalne – naiste sugulaste juurde
  
• Neolokaane – uude kohta, omaette
  

• Patrilokaalsed liigid ( shimpans , inimene) – isassed jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja
  
• Matrilokaalsed liigid (enamus imetajaist) – isased rändavad grupist välja
  

• Patrilokaalne 64%
  
• Matrilokaalne 25%
  
• Neolokaalne 11%
  

• Bilateraalne – lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi
  
• Patrilineaarne põlvnemise arvestamine – lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi. Kui laps sünnib, siis last tuleb vaatama vaid isa poolsed sugulased
  
• Matrilineaarne – lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat – ema venna (st. onu) tähtsus lapse kasvamisel. Selles kultuuris kasvatavad last õed-vennad. Mees kasvatab oma õe lapsi.
  
• Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi
  

• Bilateraalne 38%
  
• Patrilineaarne 46%
  
• Matrilineaarne 16%
  

Religioon

• Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid
  
• Teoloogia – arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust
  
• Religioonisotsioloogia – ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle
  
• Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus
  

• Animism – usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega.
  
• Totemism – usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann , jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid.
  
• Teism – usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism ( Kristlus , Islam , tavaliselt üks suur jumal)
  

• Kultuuriuniversaalid – sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides
  
• Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale
  

• Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele
  
• Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest
  

• Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada
  

• Loodusnähtusi (äike)
  
• Enda hingeelu (unenäod) – mõeldi välja hinge kontseptsioon. Magamise ajal hing käib kusagil mujal
  

• Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa
  
• Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni.
  

• Religioon - pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised
  
• Religioon on ühiskonna enesepeegeldus
  
• Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda
  
• Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda
  

• Näiteks: hierarhialistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes
  

• Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele
  
• Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid
  

• Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust
  
• Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule
  
• Religioon on „oopium rahvale“
  
• Religioon soodustab alamklasside kuulekust
  
• Teodiike – jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine
  

• Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega
  
• Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele
  
• Religioonid
  

• Religiooniga seotud käitumine – kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse
  
• Religioossed uskumused – kui tugev on inimese usk
  
• Religioosne kuuluvus, usulahk – islam, katoliiklus , protestantism, budism, maausk, ateism , puudub...
  
• Väline religioossus – usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt
  
• Sisemine religioossus – usklik on oma usus tõeliselt veendunud
  

• Religiooni tähtsuse vähenemine
  
• 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine
  
• Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud
  

• Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks
  
• Tsiviilreligioon
  

• mitme inimese teineteisest sõltuv käitumine või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Ühiskonda võib nim üheks suureks kollektiivseks käitumiseks.
  

• Grupi kahjulik mõju - deindividuatsioon; sotsiaalne looderdamine
  
• Grupi kasulik mõju
  

• teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni
  
• anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb
  
• mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb
  

• anonüümsustunne'
  
• vastutustunde kadumine
  
• sisemiste piirangute kadumine
  

• varastamine
  
• vägivald asjade ja inimeste suhtes
  
• teiste inimeste abistamisest keeldumine
  

• inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles
  
• Sotsiaalse looderdamise eksperimendid: grupi suurus+, inimene on pärit lääneühiskonnas+, inimene on mees+, ülesanne on meeldiv-
  

• teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles
  
• mõnikord siiski see alandab efektiivsust
  
• Sotsiaalse soodustamise eksperimendid: ülesanne on lihtne+, ülesanne on keeruline-, kõrge enesehinnang +, madal enesehinnang-
  

• imiteerimine on olulisim sotsiaalne protsess, sotsiaalse elu ja muutuste alus
  
• imiteerimise teel levivad ka näiteks enesetapud (vaidles Durkheimiga)
  
• innovatsioonid sünnivad erinevate sotsiaalsete mõjude kombineerumisest ühes indiviidis
  
• innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali
  

• iseenda huvides vabalt tegutsevad inimesed aitavad kaasa üldise heaolu kasvule. "nähtamatu käsi" suunab majanduse efektiivsema ressursside paigutuse suunas.
  

• vabas turumajanduses tekib spontaanselt efektiivsem süsteem kui tsentraalse planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum "aju" meie planeedil.
  

• Jürgen Ligi: vajalike otsuste läbisurumiseks tuleb avalikust arvamusest üle olla.
  

• Avalikkuses esitatud arvamused enamike inimeste arvamus
  
• Jürgen Habermas: avalikkuse kujunemine George Gallup: public opinion research
  
• Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit tavaline inimene, rohujuure tasand
  
• Meedia analüüs ankeetküsitlus, valimistulemus
  
• häälekas vähemus vaikiv enamus
  

• valim: 212 tudengit
  
• arvamus on selline lihtsustav: inimesed on rohkem erinevad kui inimesed arvavad et nad on.
  

• enamasti poliitiline liikumine/eesmärk
  
• reformistlik liikumine - tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees, tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid. Rahumeelne liikumine.
  
• revolutsiooniline liikumine - tahab olemasoleva süsteemi ära kaotada, tahab kehtestada uusi reegleid; või saavutada muutusi reeglite vastaselt. Rahutused jne..
  
• konservatiivne liikumine - tahab olemasolevat süsteemi säilitada: astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele
  
• Utopistlik liikumine - loodab saavutada ideaalset elukorraldust "kõrgemate jõudude" abil. Vähem oluline, ei ole vaja erilist tähelepanu pöörata.
  

• Mancur Olson
  
• ühise eesmärgi nimel tegutsev grupp pole konfliktivaba
  
• kui paljud inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel, siis on igaühe jaoks kasulik viilida ja lasta teistel töö ära teha: nt iga inimene on huvitatud sellest et maksud laekuksid riigile aga keegi ei taha neid ise maksta. avalik kaup e ühishuve - selline hüve mida saavad kasutada kõik, kasutamiset ei saa keelata.
  
• väikesed grupid on efektiivsemad, sest kasum jaotub vähemate inimeste vahel ja tegevust on kergem organiseerida
  

17.12 Sotsiaalsed muutused

• Muutus – seisundite vahetus
  
• Areng – keerukustumine
  
• Evolutsioon – keerukustumine suuremal skaalal
  
• Progress – täiustumine (regress – allakäik)
  

• Evolutsionism – teooria, mille järgi kõik ühiskonnad...
  

• Läbivad ajaloo jooksul samad arenguetapid
  
• Muutuvad aja jooksul keerulisemateks ja täiuslikemateks
  

• Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides
  
• See teooria oli eriti populaarne 19. sajandi teisel poolel. Nad tegid seda Darwini teooria eeskujul
  

• Religiooni arenguastmed, ühiskonnal on kolm arenguetappi
  

• Animism
  
• Polüteism
  
• Monoteism
  

• Alustab elu tekkest
  
• Toob välja tähtsündmused kuni arvutini välja
  
• Kui vaatame olulisemaid sündmuseid, need sündmused toimuvad aina kiiremas tempos . Aina kiiremini toimuvad maailmas muutused . inimkond jõuab singulaarsusesse ehk muutused toimuvad väga kiiresti. Ja see võib inimesele ka halb olla, sest ei suuda muutustega kaasas käia ja muutused toimuvad väga kiiresti.
  

• Klassikaline sotsioloogia muutuse teooria
  
• Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest
  

• Maailma ajaloos kordub tsükkel:
  

• Jumalate aeg – religioon domineerib
  
• Kangelaste aeg – suured juhid domineerivad
  
• Inimeste aeg – rahvamassid domineerivad
  

• Saab ühendada ka evolutsiooni teooriaga
  

• Primitiivsed kultuurid – seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut
  
• Kõrgkultuurid – tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul
  
• Kõrgkultuuri arengufaasid
  

• Kultuur: kasvufaas
  
• Tsivilisatsioon: languse faas
  

• Egiptuse
  
• Babüloonia
  
• Hiina
  
• India
  
• Araabia
  
• Mehhiko (Asteegi)
  
• Antiik
  

• Kultuur: Vana-Kreeka
  
• Tsivilisatsioon: Vana- Rooma
  

• Õhtumaa (Euroopa) – kirjutas raamatu, et õhtumaade kultuuri ootab allakäik
  

• Kultuur: keskaeg
  
• Tsivilisatsioon: uusaeg
  

• Põlvkonnad vahetuvad reeglipärase skeemi järgi
  
• Selle teooria järgi esineb neli põlvkonda (idealistlik, realistlik , kohusetundlik, passiivne)
  

• Diffusioon – asjade ja ideede levik ühest piirkonnast teise
  
• Ühiskonna ajalugu koosneb
  

• Innovatsioon
  
• Innovatsiooni diffusioon
  

• Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi
  

• Kaos – süsteemi ettearvamatu käitumine
  
• Tasakaal – mingi aja jooksul püsiv olukord
  
• Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa
  
• Liblika efekt – põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivalöögid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool
  
• Bifurkatsioon – hetk, mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem „valib“, sõltub juhusest
  
• Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast)
  

• Kultuuri arengus kahte sorti perioode
  

• Stabiilne areng, etteennustav
  
• Plahvatus , selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada
  

• Plahvatuse tagajärje otsustab juhus
  
• Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme
  

• Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel)
  
• Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika)
  

• Kirjeldavad uut ajastut
  
• Teooriad, mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt, vaid
  

• Ainult praegusest ajast
  
• Ajast, mis varsti saabub
  

• Industrialiseerumine
  
• Moderniseerumine
  
• Postindustrialiseerumine
  
• Postmoderniseerumine
  
• Urbaniseerumine
  
• Sekulariseerumine
  
• Globaliseerumine
  
• MasDonaldiseerumine
  
• Võrgustumine
  

• Põllumajanduslik ühiskond Traditsiooniline ühiskond
  
• Industriaalne ühiskond modernistlik ühiskond
  
• Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond
  

• Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria
  
• Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem
  
• Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu
  
• Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetuust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama
  
• Lääneriigid peaksid arengumaade majandusse sekkuma
  

• Praegused jõukad lääneriigid on omaaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb koloniaalmaade ekspluateerimisest
  
• Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid
  
• Arengumaad mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest ( neokolonialism )
  

• Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe
  
• Välislaenud, välisinvesteerinud tekitavad sõltuvust
  

• Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada
  

• Maailm jaguneb kolme piirkonda, paneb paika riikide positsiooni maailmas
  
• Tuum – kõige võimsamad riigid, keskpunkt, praegusel ajal USA ja USA satelliitriigid ( Kanada , Euroopa), varem oli Inglismaa
  
• Perifeeria
  
• Poolperifeeria
  

• Maailm jaguneb tsivilisatsioonide järgi: lääne, islami, ortodoksi, aafrika, ladina-ameerika, hindu jne
  
• Need riigid mis on samas tsivilisatsioonis saavad hästi läbi
  
• Sotsiaalsed konflikte on palju rohkem riikide vahel, kus erinevad tsivilisatsioonid kokku puutuvad
  

• Kaks tähendust
  

• Teooria, lähenemisviis
  
• Mõiste
  

• Väärtuse liigid – kasutus-, vahetus- ja tähendusväärtus
  
• Tähendusväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit
  
• Hüperreaalsus – reaalguse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus
  

• Maailma eri piirkondade vaheliste sidemete tugevnemine
  

• Majanduslik glob . – kaubavaheuts, investeerinugd
  
• Sotsiaalne glob – interneti kasut., telefonikõned välismaaga, turism
  
• Poliitiline glob, - välissaatkonnad, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine