Sinna alla kuuluvad nii võimaluste kui vajaduste hindamine. Mis keelt kodus räägitakse? Mis keeles õpib? Sõpradega suhtlemise keel? Massimeedija kasutamise keel? Sotsiaal – kultuurilised tegurid? Kolmandaks on oluline teada, kuidas identifitseeritakse ennast keeles ja kultuuris. See tähendab, et kelleks ennast pead ja kelleks teised sind peavad. Väga suur oht on siin jääda kinni stereotüüpidesse. Eesmärgiks on multikultuurne identiteet. Siin on palju ohte. Nagu näiteks marginalisatsioon (kui oma keelt ei väärtusta aga ka uue keelega ei suuda kohaneda), assimilatsioon (oma keele jätab tahaplaanile) ja separatsioon (ei taheta uut keelt omandada ja hoitakse oma keelest kinni). Lapsed suudavad samaväärselt omandada mõlemad keeled. Neljandaks on tähtis keele omandamise alguse teadmine. Simultaanne õpe (SIM) – toimub siis, kui laps sünnib juba kakskeelsesse perre. Kus vanemad ei räägi ühte emakeelt ja kodus võib kuulda erinevaid keeli
Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON 6
33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41. Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses? peale kooli lõpetamist paremini hakkama, kui a) Valimit nad on käinud heas koolis b) populatsiooni 3. Milline väide ei sobi kokku vangidilemma 42. Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham mudeliga?
kuid ka vene seltsid jne. Erinevad etnilised grupid säilitavad oma eripära ja gruppidevahelised piirid, kuid osalevad vôrdselt ühiskonna peamistes tootmis-, jaotus- ja juhtimisprotsessides. Seega, integratsioon tähendab etniliste hierarhiate kadumist, mis pôhjustaks erinevat juurdepääsu ressurssidele ning kôigi gruppide kaasalöömist ühiskonnas kui tervikus. Integratsiooni metafooriks on salatikauss, kus osad on eristatavad ning mitte vähem väärtuslikud kui teised. 4)Marginalisatsioon ei pea midagi tähtsaks - ei enda kultuuri säilitamist ega ka kontakti teistega. Integratsiooni tasemed Integratsiooni tasemed Missugused on integratsiooni tasemed? Eristame integratsiooni kohalikul, natsiooni ja rahvusvahelisel tasemel - kas tegemist on olemuselt ühe ja sama nähtusega? On nii erinevusi kui ka sarnasusi. (vt ka küsimus 12 - Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt) Homogeensus kui integratsiooni aspekt Homogeensus
1) madalama astme ametnikud on korruptiivsed (lisaraha teenimine olevat õigustatud madalate palkadega) 2) KOV tasand auditeerija nimetavad KOV-d 3) Vähene uurimine 4) Karistuspoliitika tolerantsus Sotsiaalprofiil: keskkiht, ametialane tegevus, ennast hinnatakse aumehena, enamasti on mehed. Mõjufaktorid: büroode vaikuses, ahela põhimõte (osa pikemast projektist), spiraalipõhimõte (järjest suuremad projektid). Marginalisatsioon ja sotsiaalne sidusus ei mängi rolli. See sõltub väärtushinnangutes (omakasu ette), võimalustest (nõrk sotsiaalkontroll). 2.5. Alaealiste kuritegevus U 16-20%, kasvab. 16-17 a inimesed on kõige kõrgema kriminaalse aktiivsusega. Hiljuti on tõusnud etteotsa 18-24 a inimesed (noored täiskasvanud). Sotsiaalprofiil: 20% paneb toime kuriteo alkoholi- või narkojoobes, enamus grupis. 90 % poisid. Ilma kindla tegevusalata alaealiste arv väheneb (samas üritatakse lihtsalt inimesi
· Eeslaste esivanemad tulid Aafrikast otse Eesti aladele · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad · Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega · Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri + - Integratsioon Separatism Assimilatsioon Marginalisatsioon + Suhtumine oma kultuuri - Massikultur ja selle kriitika Frankfurdi koolkond Herbert Marcuse, Max Horkheimer, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. · Kritiseerisid lääne massikultuuri ja tarbimisühiskonda Frankfurdi koolkond · Lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsinidividuaalsust) · Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt indivituaalsuse ja spontaansuse;
rahvusvähemust, näiteks venelaste kogukonda Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON 9. loeng – Sotsiaalne ebavõrdsus(ptk 8,9,10) Sotsiaalne struktuur Sotsiaalse struktuuri mõistet kasutatakse sotsioloogia teooriates palju ning tihti väga raskesti mõistetavalt. Kõige lihtsama definitsiooni järgi on sotsiaalne struktuur erinevatesse kategooriatesse kuuluvate inimeste (näiteks mehed ja naised, kõrgharidusega ja keskharidusega inimesed) sagedus ühiskonnas. Peter M Blau järgi on sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: 1. Sotsiaalne diferentseerumine e
Musta mere kandist. Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes elavad meile kõige lähemal. Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega. Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid. Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri + - Suhtumine Integratsioon Separatism oma kultuuri + Assimilatsioon Marginalisatsioon - Kolm lähenemisviisi teistele kultuuridele Etnotsentrism teise kultuuri üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal. Oma kultuur on kõige parem. Kultuurirelativism teist kultuuri püütakse mõista nii nagu mõistavad seda selle kultuuri esindajad. Iga kultuur on omaette maailm. Universalism iga kultuuri üle otsustatakse mingite universaalsete kriteeriumite põhjal.
annaabi.ee 
