Mariin Virolainen RIRIB12 Lugemisraport Robert D. Putnam "Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd" Sissejuhatus - 1. peatükk Sotsiaalse kapitali teooria - sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt nagu kruvikeeraja (sotsiaalne kapital) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad (nii individuaalset kui kollektiivset) tootlikkust tõsta, nii mõjutavad üksikisikute ja rühmade tootlikkust ka sotsiaalsed kontaktid"
Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge
Eriliselt tähtis on sotsiaalsed suhted oleksid tugevad ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oleks vaja ühist võrgupõhist keskkonnamudelit. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukonnatööst rääkides, ei saa ümber sotsiaalsest kapitalist. Sotsiaalne kapital tähistab kollektiivset ressurssi, ühist koostööd, võrgustikke ja usaldust, mis tõstavad kogukonna liikmete võimet tegutseda ühise eesmärgi nimel. (Avatud Eesti..., 2007) Üks tuntumaid sotsiaalse kapitali käsitlejaid Robert Putnam on öelnud, et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsuse töö tõhusam ja majandusareng parem (Smith, 2007). Kogukonnatöö ongi eesmärgistatud ja professionaalne tegevus sotsiaalse kapitali kasvatamiseks kogukonnas. Kogukond saab oma liikmeid toetada eelkõige erinevate tegevuste kaudu ja neid pakutakse üksikindiviididele või gruppidele vabatahtlikkuse alusel. Malle Lattik
of petty narrowness and detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendav...
sõpradega. · Ühendav (linking) seos sarnaste arenguvajaduste ja eesmärkidega kuid erinevate kogukondade vahel, millel puuduvad automaatsed sidemed, näiteks usaldus ja koostöö otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel. Page 4 Sotsiaalse kapitali käsitlused James S. Coleman - sotsiaalne kapital kui vahend mingite eesmärkide saavutamisel. Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks F. Fukuyama - sotsiaalne kapital kui norm, mis aitab ühel või mitmel inimesel koopereeruda. Page 5 Sotsiaalse kapitali uurimine § 1990. aastatel toimunud sotsiaalsed muutused § majandusteadlaste huvi tõus
kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste Durkheim mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks osad inimkooslused ei tööta, kas selle taga on usaldamatus) Objektiivsed näitajad kuulumine rühmitusse Subjektiivsed usaldamise määr Lähenemised: agregeeritud e kogukondlik poliitikud fukuyama, putnam /Fukuyama- väärtused ja normid, mida inimesed kaasas kannavad, vajalikud majanduseduks) personaalne e individualistlik psühholoogid: kas on individuaalsed erinevused sots. Ressursside kasutamisel. Vajalik koopereerumiseks. Eristatakse individuaalset kapitali (isiku sots. Seoste hulk ja kvaliteet) Kollektiivset kapitali Portes 2000 sotsiaalse kapitali mõiste suurim eksport sotsioloogiast Putnam sotsiaalse kapitali indeks. Mida suurem seda parem koolitöö. 15
sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). (Lin 2001) Sotsiaalse kapitali käsitluste rõhuasetused: indiviidi tasandil - juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M. Granovetter 1973) kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja sotsiaalse struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui ‘sotsiaalne liim’; sotsiaalne kapital inimkapitali kujundajana (nt J. S. Coleman 1988; R. Putnam 2000) Sotsiaalse kapitali kasulikkust määrab nii suhete hulk kui suhete olemus ja kvaliteet: Tihedus/suletus ... avatus/laiaulatuslikkus (Lin 2011) Tugevad sidemed ... nõrgad sidemed (Granovetter 1973) ‘Siduvkapital’ ... ‘sild-kapital’(Putnam2000) Tihedad / tugevad sidemed – ‘siduv kapital’: Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1988)
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimest...
Avalikkus tekkis, kui oli huvi kokku saada ja millegi üle arutleda, kodaniku mõiste teke. Räägib, et süsteem tungib elavikku koloniseerib. Avalik arvamus vs mitteavalik arvamus avalik avalikkus: arutleme, kas suudame ratsionaalselt arvamusi esitleda (arutlev demokraatia); mitteavalik avalikkus: PR, manipuleerimine, eesmärgi nimel sõnumi moonutamiseks, ratsionaalsust ei ole (institutsioonid teostavad oma süsteemseid eesmärke). Sotsiaalne kapital Robert Putnam populariseeris selle termini (Bill Clintoni abiga). Seda mõistet kasutas ka urbanist Jacobs (Youtube) mis hoiab linna meeldiva kohana? Ka Bourdieu puudutas seda mõistet tema jaoks oli sotsiaalne kapital see, tänu millele saame vahetada erinevaid kapitale omavahel egoistlik vaatenurk. Bourdieu kapital kasutades väheneb, Putnami oma suureneb. Putnami esimene uuring, kus liigub selle tähenduse suunas uuris Itaalias demokraatiat --> Põhja-
seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid Paul M. Churchland; „Eliminatiivmaterialism ja propotsioonilised hoiakud“ René Descartes; Meditatsioonid esimesest filosoofiast. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1642–1666. Thomas Nagel; Mis tunne on olla nahkhiir? – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2090–2109. http://et.wikipedia http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm
Whatever exactly happened by 20 January 1692 the two girls were having strange fits. A doctor called William Griggs was called but he was unable to explain the fits. He claimed the girls were bewitched. Unfortunately he started a chain of events. Later several other girls began to have fits, 18 year old Elizabeth Booth, 20 year old Sarah Churchill, 17 year old Elizabeth Hubbard, 19 year old Mercy Lewis, 12 year old Ann Putnam, 18 year old Susan Sheldon, 16 year old Mary Walcott, 20 year old Mary Warren. (So the youngest of the 'afflicted' girls were children while the oldest were young women). There were cases in England of girls having fits and then accusing people of witchcraft but what was unusual in Salem was the sheer scale of the accusations. Meanwhile on 25 February a woman named Mary Sibley persuaded Tituba and her husband John to bake a `witch cake'
Neopragmatism väidab, et kui panna kõrvale Platoni dihhotoomiad, siis kaob erinevus filosoofia ja muu kultuuri vahel. Järelikult on kujutlus sellest, et on olemas mingi tegelikkus nimega "filosoofia" kahtlane, sest see sõltub vaid kasutatud sõnavarast. Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga. Pragmaatilise traditsiooni südames peitub spetsiifiline arusaam tõe loomusest. Rorty pragmatismi südames peitub selle idee hülgamine, mis on filosoofiat valitsenud alates valgustusajast. Modernne epistemioloogiline projekt on rajatud tõe korrespondentsi teooriale. Rorty iseloomustab selle teooria eesmärki kui näivuste kattest läbitungimist selleks, et vaadelda asju sellistena, nagu need iseeneses on
realiseeritavuse argument. Leidke vastav tekstilõik ning tsiteerige seda vastuses. Lisaks formuleerige see argument oma sõnadega. Samastusteooria samastub vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neutraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Identiteedi relatsioon on üks-ühele, aga vaimuseisund füüsilisele seisundile on üks- mitmele, siis identiteedi teooria peab vale olema.
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Tekib küsimus, kuidas omandada mentaalne sõnavara. Kui vaimusesundite sõnavara ei päri oma tähendust privaatsetest mentaalsetest episoodidest ega ole antud ka kitumuslikult vaaldeldavaga, siis kust tähendus pärineb? Putnami kriitika: „Aju ja käitumine“ – artikli eesmärk on loogiline biheiviorism maha matta, mitte ülistada. On aega tunnistada, et loogiline biheiviorism on viga ja selle mahendatud variandid on väärad. Biheiviorismi määratlus. Biheiviorismi nõrgem vorm, mida Putnam kritiseerib – vaimsete väidete ja käitumuslike väidete vahel on analüütilised järeldusseosed, mis tulevad vaimu tähistavate sõnade tähendusest. Need seosed ei pruugi tõlkida vaimseid väiteid käitumuslikeks, kuid see tuleneb vaimse kõnepruugi ähmasusest ning käitumusliku kõnepruugi suuremast täpsusest. Sümptom ja protsess(Putnam). Vaimsed mõiste on kobarmõisted – neid rakendatatakse erinevate sünteetiliste kriteeriumite alusel. Ükski kriteerium ei ole analüütiline
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Mitmetähenduslikkust esineb lekseemide puhul eri kujudel: polüseemia (suu, leht, pirn), homonüümia (laim 'puuvili ja alusetu kuulujutt', aas 'silmus ja rohumaa'), homofoonia (paas ja baas, pall ja ball, hale ja ale), homograafia (pal'k ja palk, sul'g ja sulg, nutt' ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel. 27. 28.29. Stereotüübisemantika. Selle meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam oma töös ,,The meaning of meaning". Teooria eeliseks on see, et lisaks kognitiivsele aspektile võetakse arvesse ka sõnatähenduse sotsiaalne aspekt. Putnam näeb ekstensioonis tähenduse objektiivset osa, intentsiooni seevastu määratlevad stereotüüpsed tunnused, mis sisaldavad ka keelelist iseloomustust. Kõik need tunnused on esindatud vaid prototüüpesindaja puhul. Sõnatähenduse normaalne kirjeldus vee näitel näeb välja selline:
Kuid areng on ka rajast sõltuv, seda mõjutab inimeste kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. Kuid areng on ka rajast sõltuv, seda mõjutab inimeste religioosne, kultuuriline ja ajalooline taust. religioosne, kultuuriline ja ajalooline taust. Tekstide põhjal: Putnam, R. D. (2000/2008) Majanduslik õitseng; Sotsiaalse kapitali varjukülg. Tihedad ja Tekstide põhjal: Putnam, R. D. (2000/2008) Majanduslik õitseng; Sotsiaalse kapitali varjukülg. Tihedad ja nõrgad sidemed R. D. Putnami järgi. nõrgad sidemed R. D. Putnami järgi. Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
Vaba aeg kui inimõigus. Tehnologiapõhine vaba aeg. Kino, radio ja television tõid kaasa nii vaba aja õhetaolistumise kui ka privatiseerumise. Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg. Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus. 5 Tehnoloogia meelelahutus, mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam. Kino 1920-30ndail popim meelelahutus. Kõikidele. Monopoliseerimine suur viisik. Moraalsed ettekijrutused USAs. Raadio samuti popp. Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot. Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega. Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly. 3. loeng, 21. oktoober
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
- 2nd order f-r jätab vahele jäänud muidusööja karistamata kuna see on karistajale kulukas - Tragedy of commons inimesed kastavad ühist ressurssi ja kulutavad selle ära kuna igaüks loodab et teised loobuvad selle kasutamisest Sotsiaalse korra probleem miks on koostöö, mitte pidev sõda - Hobbes riik valvab korra järele - Parsons internaliseeriunud inimesed alluvad normidele - Putnam ühiskonnas valitseb usaldus, tehakse koostööd - Sotsiobioloogia evolutsiooni käigus on tekkinud vastumeelsus teiste petmise vastu - Axelrod tit fort tat, kui ise ei tee halba siis teised ei tee ka sulle Sotsiaalsed võrgustikud Jacob Moreno sotsiomeetria teadus võrgustikest - Sotsiomeetriline küsitlus kõik grupi liikmed ütlevad kes talle kõige rohkem meeldib 5 staatust 1) Populaarsed teatakse ja suhtutakse hästi
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
(1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise
Lähtutakse sellest, et mõisted moodustavad organiseeritud struktuure (võrgustikke). • Tehakse vahet faktiteadmiste vahel mõistestruktuurides (freimid) ja protseduuriteadmiste vahel väljendusvõrgustikes (skriptid e. stsenaariumid). Mõisted võttis kasutusele Marvin Minsky (1975). • Lingvistikas nt. Charles Fillmore’i freimisemantika (1985). Stereotüübisemantika • Meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam (s. 1926) Sõnatähenduse kirjeldus: • sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt. verb) • semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) • stereotüüpsed tunnused ekstensiooni (mõiste mahu) kirjeldus Fraseologismid • püsiühendid, mis on semantiliselt idiomatiseerunud ja semantilis-süntaktiliselt stabiilsed • koosnevad mitmest sõnast (kahest kuni terviklauseni) • moodustusüksuste otsesed tähendused on nõrgenenud • sageli laenulised, nt
its bearer? Kripke offered a causalhistorical picture of referring, according to which a given use of "Marion Jones" refers to Marion Jones in virtue of a causal chain that grounds that utterance event in the ceremony in which Jones was first given the name. But, in light of some examples that clearly do not fit that model, considerable refinement is needed to work up that picture into an adequate theory of referring. Kripke, and Hilary Putnam, extended the causalhistorical view to cover natural-kind terms, like "water," "gold," and "tiger," as well as proper names. If we assume the basic correctness of that move, it has an unexpected con- sequence: Putnam's famous "Twin Earth" examples seem to show that the meaning of such a term is not determined solely by what is in the heads of speakers and hearers; the state of the external world makes a contribution as well. Thus, two speakers could be molecule-for-molecule duplicates and yet
kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda Esindajad: C. S. Peirce, W. James, F. C. S. Schiller, J. Dewey. Uuemast ajast: Rorty, Putnam, Margolis 10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. "Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. 11
peatu” korral viiksid ta lõppolekusse. uSellise masina saaksime ühendada selle sama masina sisendisse. Nüüd oleks paradoks: kui masin ei peatu, siis ta peatub, kui peatub, siis ei peatu jne. Hilberti 10. probleem: Kas täisarvuliste kordajatega polünoomi P(x1,...,xn) korral on võrrandil P(x1,...,xn)=0 täisarvulisi lahendeid? Seda lahendati 21 aastat. Sellest on film tehtud. Martin Davis, Yuri Matiyasevich, Hilary Putnam and Julia Robinson. Ja ei ole lahendeid. Posti vastavuse probleem: Olgu antud sõnede järjendid α = ⟨α1,...,αn⟩ ja β = ⟨β1,...,βn⟩. Kas leidub selline indeksite lõplik jada i1,...,ik, et αi1...αik =βi1…βik? nt α = ⟨aa, bb, abb⟩ ja β = ⟨aab, ba, b⟩ Kui võtame indeksite järjestuse 1,2,1,3, siis α-sõnedest saame: aa bb aa abb ja β-sõnedest: aab ba aab b. KV-keelte ühesuse probleem pole algoritmiliselt lahenduv
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
3.Moraalne kujutlusvõime. Kunsti eetilisus 44. Iseloomustage pornograafia ja erootika erinevust (Kontula järgi, vt õppekirjandust). Pornos on alati olnud ja on ka praegu küsimus seksuaalseid seiku kujutavates toodetes, millel on ei seisne mitte niivõrd selles, et kunstiteos sisaldab moraalseid teese (doktriine, moraalitõdesid) vaid selles, et see arendab meie moraalseid võimeid (Aristoteles, Nussbaum, Putnam jpt): empaatia, kaubanduslik väärtus. Pornograafiat kõrvutatakse sageli erootikaga, mis esindab üldiselt aktsepteeritud osa inimeste seksuaalsete huvide väljendamise viisidest ning uute toodete loomisest. Ka erootika kaastunne; puhastumine, ülendumine; “mida tähendab olla X olukorras”; “nüüd-ma-mõistan”-tunne
oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus – domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world – lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma. Elavik ja süsteem eksisteerivad kahes jaotuses – nii avalikus elus kui ka eraelus. 30. Mis on sotsiaalne kapital Robert Putnami ja mis Pierre Bourdieu järgi? • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks • Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta
oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma. Elavik ja süsteem eksisteerivad kahes jaotuses nii avalikus elus kui ka eraelus. 30. Mis on sotsiaalne kapital Robert Putnami ja mis Pierre Bourdieu järgi? · Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks · Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta
oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus – domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world – lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma. Elavik ja süsteem eksisteerivad kahes jaotuses – nii avalikus elus kui ka eraelus. 30. Mis on sotsiaalne kapital Robert Putnami ja mis Pierre Bourdieu järgi? • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks • Sotsiaalset kapitali saab aga käsitleda ka instrumentaal-analüütilisel tasandil, nagu seda teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
vulnerability to depression, and better physical health. • Lootus ja positiivne tulevikupilt - hope and positive futures - a learned style of goal-directed thinking in which the person utilizes both pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and agency thinking (the requisite motivations to use those routes. 15. Subjektiivne heaolu Subjektiivne heaolu Subjektiivne heaolu (subjective well-being) - Robert Putnam peab seda sotsiaalteaduste kõige olulisemaks mõõdetavaks näitajaks: „... kogu sotsiaalteaduse keskne „sõltumatu muutuja“ on inimese heaolu, täpsemalt heaolu sellisena, nagu inimene seda ise määratleb, ehk subjektiivne heaolu. Selle valdkonna ühe tuntuma uurija, Illinoisi ülikooli professori Edward Dieneri määratluse kohaselt koosneb subjektiivne heaolu „... emotsionaalsest ja kognitiivsest komponendist. Emotsionaalne heaolu tähendab
omavahel võrrelda Uurimisloogikad Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös Induktsioon Deduktsioon Induktsioon andmed teooria; Deduktsioon - teooria hüpoteesid teooria testimine andmete põhjal. Induktsioon ja deduktsioon Näide deduktsiooni ja induktsiooni kohta Induktsioon: Putnam uuris Itaalias kodanike ja kohalike võimude suhteid. Nägi, et seal kus tugevam kodanikuük. ja sidemed inimeste vahel on ka usaldus võimude vastu suurem. Jõudis teooriani, et usaldus võimude vastu sõltub sotsiaalsest kapitalist (kodanikuük tugevus, usaldus) Deduktsioon: Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul. Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta.
Smith ´ilt, four types of fixed capital (1) useful machines, instruments of the trade; 2) buildings as the means of procuring revenue; 3) improvements of land and 4) human capital. P.Bourdieu töös “The Forms of capital” nimetatakse majanduslikku, kultuurilist, sümboolset ja sotsiaalset kapitali. Edasi muutusidki sotsiaalse kapitali jm teooriad populaarseks. Inimesed ei kasuta ära turu (tööjõuturu) võimalusi ja see on nende süü. Robert Putnam i “Bowling alone” anti sotsiaalsele kapitalile tänane sisu –suhted inimeste vahel, koostöövõime ja sidusus indiviidide, gruppide ja ühiskonna tasandi Alamklassi teooria: Teooria pärineb 19 sajandist, H.Methew, 1980. aastatel arendas edasi C.Murray Tööturuga mitteseotud, elavad sotsiaalabist Suurem deprivatsioon (tõrjutus) kui töölisklassil Spetsiifiline subkultuur – seotud mõne rassi või grupiga Sotsiaalabist elatujad, kriminaalid, väikesulid (k.a
Identsusmaterialismi järgi on vaimuseisund samastatud teatud neuraalse seisundiga. Sellest tuleneb neuraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad neurofüsioloogilised seisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Miks eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane keemiline koostis? Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne rollterves organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid. Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega. Funktsionalism Funktsionalism vaimufilosoofias on seisukoht, et vaimuseisundid on funktsionaalsed seisundid.
• NB: uurimisloogikat EI PANDA KIRJA BAtöösse! See on sinu enda jaoks, et mõelda läbi, millise üldise loogikaga sa oma tööle lähened Induktsioon ja deduktsioon Induktsioon: Andmed Järeldused Teooria (või laiem üldistus) Deduktsioon: Teooria Hüpoteesid Andmekogumine Järeldused Teooria/hüpoteesid leidsid kinnitust või ei • Induktsioon: – Putnam uuris Itaalias kodanike ja kohalike võimude suhteid. – Nägi, et seal kus tugevam kodanikuük. ja sidemed inimeste vahel on ka usaldus võimude vastu suurem. – Jõudis teooriani, et usaldus võimude vastu sõltub sotsiaalsest kapitalist (kodanikuük tugevus, usaldus) • Deduktsioon: – Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul. – Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta.
Thomas Hobbs (1588-1679) · Inimese looduslik seisund täielik vabadus ja kõikide sõda kõikide vastu · Ühiskondlik lepe inimesed loobuvad oma vabadusest pääsemaks looduslikust seisundist · Riik organ, mis valvab lepingu täitmise üle Sotsiaalse korra probleem · Mis tagab sotsiaalse korra? Miks ei toimu kõikide sõda kõikide vastu? Hobbes ütles, et ,,kõva käsi" ehk riik peab valvama Talcott Parsons : internaliseeritud normid Robert Putnam : üldistatud usaldus - usaldadatakse võõraid inimesi Sotsiobioloogia: inimeste kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu · Robert Axelrod: ratsionaalsete mängijate vahel saab tekkida koostöö kui 1. Nad kohtuvad korduvalt 2. Nad mõtlevad tulevikule 15.10.13 Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond=sotsiaalne süsteem, omavahel seotud indiviidide kogum Kõige keerulisemad ühiskonnd: · Sotsiaalsed putukad sipelgad, mesilased
Individuaalne kasulik/ratsionaalne käitumine, ei ole kollektiivselt kasulik/ratsionaalne. Küsimus, kuidas jõuda loodusliku seisundi juurest ühiskondliku lepingu juurde. Sotsiaalse korra probleem Mis tagab sotsiaalse korra? Miks ei toimu kõikide sõda kõikide vastu? Erinevad seletused, miks on ühiskondlik leping ja kord: 18 Hobbes: ,,KÕVA KÄSI" (riik) valvab inimeste järgi Talcott Parsons: internaliseeritud normid Robert Putnam: üldistatud usaldus, kui inimesed usaldavad üksteist siis ühiskonnas peetakse lepingust kinni Sotsiobioloogid: inimestel on kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu. Petmine on varajasemas evolutsioonis tähendanud, et inimene visatakse grupist välja kui peteti. Robert Axelrod: ratsionaalsete mängijate vahel saab tekkida koostöö kui Inimesed kohtuvad korduvalt kui kohtutakse üks kord on lihtsam petta, kui tean ette et pean
sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu. (Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) o Huvid Avalik huvi AVALIKU HUVI SEISUKOHAST ON OLULISED ÜHISHÜVED E SELLISED HÜVED, MIDA EI KASUTATA ERATARBIMISEKS, VAID MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD, A LA LOODUS, TURVALISUS, KULTUUR. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt
heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
