Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd
Eesti ründamine on vaid hüpoteetiline, kuid sarnane konflikt lääne ja slaavi tsivilisatsiooni vahel toimus 1990-de alguses Balkani poolsaarel. Horvaadid on läänemaailmas, moslemid islami kultuuris ning serblased slaavi kultuuriruumis. Sellest kasvas väga verine sõda ja rahutused pole siiani läbi (näiteks islamiusulise ja kristliku Kosovo lahkulöömine õigeusklikust ja katoliiklikust Serbiast). Maailmas on pidevalt teemaks läänestumine ja moderniseerumine. Meie kultuuris on läänestumine midagi head, mis peab kindlasti juhtuma, mis aitab riigil areneda ning moderniseerumine on läänestumise loomulik osa. On avaldatud arvamust, et need kaks asja on vaid koos, üks ei toimu teiseta. Selle tõttu tõukab islami kultuur endast eemale mitte ainult lääne kultuuri, vaid ka moderniseerumist. Samas on jaapani tsivilisatsioon need kaks lahutada suutnud tegu on modernse tsivilisatsiooniga, mis ei ole ometigi sulandunud lääne kultuuriruumi.
· Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
kultuurilised muutused ja kontaktid, muutused inimeste elu ja looduskeskkonnas, muutused poliitilises korralduses. Revolutsiooniline muutus on tulemuslikum riigikorra muutmisel (laulev revolutsioon, taasiseseisvumine). Evolutsiooniline muutus suudab paremini hõlmata masse ning järkjärgult saavad massid harjuda muutustega, nt infotehnoloogia areng. 8. Iseloomustage modernseid ja eelmodernseid ühiskondi. Kirjeldage, kuidas moderniseerumine toimub ja miks on ta maailma eri paigus erinev? Eelmodernne ühiskond Modernne ühiskond Ühiskonna struktuur ja mustrid Seisuslik ühiskond, vähene Klassiühiskond, suurem sotsiaalne mobiilsus sotsiaalne mobiilsus ja avatud klassisüsteem
tegevusi (inimese-välised, tajutud objektiivsena, kuid sotsiaalselt loodud nt. sotsiaalne struktuur, väärtused jm) (nt suitsiid põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed) MAX WEBER (1864-1920) Ratsionaalse kapitalismi areng Lääne-Euroopas: miks ja kuidas? Tegi sotsioloogias oma uute mõtetega revolutsiooni, kesksel kohal huvi kapitalismi arengu vastu, ratsionaalsus on tema töödes üks keskseid mõtteid Moderniseerumine ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga tekib ka uu "raudne puur" ehk bürokraatia, kasum kasumi pärast, keskseks kujunes effektiivsus, süsteemsus kõigis eluvaldkondades Majanduse seotus religiooniga: usus kaovad ära sakramendid, leping
Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele
konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) – kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon jne) • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Ratsionaalne kapitalism: kasumi-orientatsioon; võtmetegutseja: aktsiaseltsi tüüpi ettevõte raamatupidamine, bürokraatia, distsiplineeritud töötajad,
8. Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut. 9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda iseloomustavad: avatud klassisüsteem, mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus, kapitalistlik majandus, tööstuslik tootmine ja linnastumine, samuti rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. 10. Modernne ühiskond on ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumisi ja trende. Kujunes välja 19.sajandil. Eelmodernsed
Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale, et eestlased hoiavad kokku. Samuti hakati looma erinevaid seltse. Esimeseks neist oli eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Selle organisatsiooni algatus lükkas käima ühiskondliku- poliitilise mõtte arendamise. Sellel ajastul keeras Eesti kultuur endale uue lehekülje. 20. sajandi algul kiirenes ühiskonnas majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Teataja oli üks eestikeelseid lehti, mis propageeris tolaaegset riigi poliitikat. Teataja algatusel otsustati, et oma riigi poliitilise taseme tõstmiseks oli vaja valitsuse täielik võim enda kätte saada. 1905. aastal Tallinnas toimunud tapatalgud, revolutsiooni tagajärjel. Pärast mässu, otsustas siiski Vene tsaar Nikolas II kirjutada alla manifestile, mis andis rahvale kodaniku õigused. Sealt maalt algaski poliitiline organiseerumine Eestis. See oli soodne olukord oma
sajandi lõpust kuni 20. sajandi viimase veerandini.1 Esimesena algas see Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas, 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul laienes demograafiline murrang Lõuna- ja Ida-Euroopasse, samuti valdavalt eurooplastest rahvastikuga maadesse teistel kontinentidel (Argentina, Austraalia, Uruguay jt). 20. sajandi esimesel poolel järgnesid paljud Ladina-Ameerika ja mitmed Aasia maad. Aafrikasse jõudis demograafiline moderniseerumine maailmajagudest viimasena. Nüüdis-Aafrika demograafiline profiil Aafrika puhul väärib rõhutamist eeskätt ülemineku väga hiline algus. Sündimuse osas saab muutuse kindlatest märkidest pereplaanimise levik ning kõrgema järjekorra sündide sageduse vähenemine kontinendi kui terviku ulatuses rääkida 1980. aastate lõpul, paljude Sahara-taguste riikide puhul aga alles enne aastatuhande vahetust. 20052009
nõudlikumad tööülesanded suurendavad inimeste intellektuaalset sõltumatust. Kolmandaks, töö-jaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat – inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest, mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Seega võib öelda, et moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. 2. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused.
3. ’Globaaldebatid’ Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikus Kaks suhtumist: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele, looduse valitsemine Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja
Plahvatuse tagajörje otsustab juhus Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad Teooriad mis ei räägi mitte ühiskonna arengust üldiselt , vaid Ainult praegusest ajast Ajast mis varsti saabub Kaasaja sotsiaalsed protsessid Industrialiseerumine, moderniseerumine, urbaniseerumine, sekulariseerumine, postindustrialiseerumine, globaliseerumine, MacDonaldiseerumine, facebookiseerumine Peamised ajaloo perioodid viimastel sajanditel MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond
VI SEMINAR 10. mai 2014 kl 16.15-17.45 1. Lääne ja Ida õigussüsteemide võrdlemisest. 1.1. Sellise võrdlemise kriteeriumid (ajaloos ja nüüdisajal). 1.2. Kaks maailma: meie ja nemad. Maailmade võrdlus: tõelähedus, lihtsustused ja ennustused. (NB! vt Huntington!) 2. Kaasaegne traditsiooniline õigus. 2.1. Vastuolu ,,moodsa õiguse" ja tavaõiguse vahel. 2.2. Nimetatud vastuolu lahendamisest. 3. Universaalne tsivilisatsioon? Moderniseerumine ja läänestumine. (Vt Huntington!) 3.1. Universaalse tsivilisatsiooni tähendused. 3.2. Universaalse tsivilisatsiooni allikad. 3.3. Lääs ja moderniseerumine. 4. Religioonil baseeruvate õigussüsteemide ja traditsioonilise õigusega õigussüsteemide moderniseerimisest. 5. Vastused Läänele ja moderniseerimisele. KIRJANDUS: 1. Ainekavas esitatud allikad. 2. Comparative Studies in Society and History. Vol 36, lk 527-548. 3
rahvusvahelised korporatsioonid Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide saarestikud Maailmalinnade sümboliline kapital - ikooniliste majade projekteerimise kaudu saadakse meedialt erilist tähelepanu, kasutatakse kuulsuse staatusega staararhitektide teenuseid, hoonest saab linna üks tunnusmärke Ökoloogiline moderniseerumine jätkusuutlikkuse ning win-win tulemuste jaoks tuleb probleeme lahendada poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu [teooria pärineb 1980ndatest aastatest ning arenes välja tööstussaaste, õhusaaste, jäätmekasutuse ja intensiivpõllumajandusest tulenevate keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu, võtmeküsimuseks oli see, kuidas jätkata majanduse arendamist ning samaaegselt vältida selle negatiivseid mõjusid keskkonnale.
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati
Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria?
Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur,
2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus 4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu. Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid:
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla
) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. *
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________
rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Kaasaegne ühiskond Anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud traditsiooniliste normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviididele kui ka ühiskonnale tervikuna. • Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine (sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja
1 o Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu o Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; o Sotsiaalse muutuse olemus: moderniseerumine: ilmalikustumine, ratsionaliseerumine kõigis eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
15. Kuidas mõjutab poliitika ja valimiskampaaniate amerikaniseerumine Euroopa valimiskampaaniate sisu ja vormi? (loengumaterjal) poliitiliste reklaamid kasutamine, kandidaatide valimine vastavalt nende meeldivale teleimagole, kandidaatide valimisstrateegia väljatöötavate ekspertide kasutamine, valimiskampaaniaid palgatakse kujundaa meediaprofessionaalid, valmiskampaaniate eelarve tormiline tõus. politika ameerikastumine = ühiskonna moderniseerumine, kandidaati võib vaadelda kui toodet ja valijat kui tarbijat 16. Kes on spin-doctor? (loengumaterjal) Sageli üritavad poliitikud, eriti võimul olijad, mõjutada otsuseid, mille põhjal määratakse ametisse meediainstitutsioonide juhud ja võtmeisikud. Seega kujutatakse ajakirjanikke sageli ka professionaalse manipulatsiooni ning avalike suhete asjatundjate - nn spinnijate ohvritena.
• Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne, poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:
17.Milles seisneb araabia maailma tähtsus Euroopa ja läänemaailma jaoks? Araabia maades on naftat samuti on Araabia ühenduslüliks Euroopas. Selle maa alla kuulub tervel viiendik maailma naftavarust 18.Hinnake islami mõju riikide sisepoliitikas. Kuivõrd see riikide arengut toetab või pärsib? Põhjendage oma seisukohta. 19.Kuidas saaksid lääneriigid aidata kaasa araabia maailma arengule? Kas mõõdukas moderniseerumine on võimalik. Põhjendage oma seisukohta. 20.Miks võib 1970.aastate esimest poolt nimetada Läänes kriisiajastuks? Uuendused lammutasid senise parteiarhaalse elukorralduse maal, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele.Vägivald tekitas pahameelt. 1970 kasvas see aga rahulolematuks vastuhakuks. 21.Milliseid Lääne ühiskonna jaoks olulisi väärtusi rõhutas konservatism?
Napoleoni-järgne maailm · 1815 Viini kongress kohtumine rahvusvaheliste suhete korrastamiseks. Võeti vastu põhimõtted, mis kehtisid rahvusvahelistes suhetes I maailmasõjani: · Legitiimsuse e seaduslikkuse pm taastati enne 1789 aastat valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi, Saksa-Rooma keisririik) · Julgeoleku pm ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon · Tasakaalu pm ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. Moderniseerumine Tehnilised edusammud 19. sajandil · Charles Darwin evolutsiooniõpetus. 19 saj lõpuks juurdunud arusaam, et kõik areneb ja peabki arenema.. · Transport: välja kujunenud raudteevõrk, jalgratta kuldajastu, 1880 aastatel ilmusid esimesed algelised bensinimootoriga autod ja mootorrattad. · Suhtlemisvahendid: telegraaf, telefon, raadio. · Valgustus: petrooleumlamp, elektrilamp (Thomas Alva Edison) · Fotograafia, fonograaf (grammofoni eellane), kinematograaf.
maailmasõda oli alles käimas. Tänu mitmete asjaolude kokkulangemisele oli võimalik teha julge samm ning astuda maailmaareenile väikese rahvusriigina. Suured jõud aga ei kiirustanud meie tunnustamisega, kuna arvati, et väikeriigid on mööduv nähtus ja vana kord Ida-Euroopas juurdub taas. Oma priiuseihalust tõestasime edukalt Vabadussõjas ning veidi iroonilisel kombel oli riigi esimeseks tunnustajaks Nõukogude Venemaa. Järgnes kiire areng ja moderniseerumine. Loodi diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning tasapisi tulid heakskiidud ka teistelt riikidelt. Siiski ei suudetud kaua demokraatlikku korda säilitada ning mindi kaasa sel perioodil Euroopas valitsenud trendidega. On raske öelda, kas Nõukogude Liidule mitte alla andes oleks Eesti iseseisvuse säilitanud, nagu seda Soome suutis, ent mis on olnud, seda ei saa muuta. Nõukogude Liiduga ühinemine hävitas Eesti kui eduka väikeriigi. Aga siingi paistsime silma oma arenguga
maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“. (lk. 17). Selle taustal polnud mingi ime, et Rootsi oli kogu aeg konstantse ohu all ja ilmselt said nad sellest ka ise aru. Näiteks oli Rootsi ajavahemikul 1521-1814 sõjas 154 aastat ja rahuolukorras vaid 139 aastat (lk. 19). 1 Taustateguritena toimus 17. sajandil veel mõningane keskaegse korra lagunemine ning ühiskonna moderniseerumine, mis tõi kaasa absolutistlikke rahvusriikide tekke. See omakorda tõi kaasa võitluse nii poliitilise kui majandusliku ülemvõimu pärast Euroopas ja meretagustes kolooniates.1 Rootsi peamised vaenlased 17. sajandi lõpus olid Venemaa, Taani ning Saksimaa, kes omavahel ka erinevaid liite sõlmisid. Kõigil neil olid omad eesmärgid, mille saavutamiseks sõlmisid nad omavahel ka kokkuleppeid. Lisaks tuli Rootsis 1667. aastal
Judaism. See ei viita jumalikele jõududele kuid sisaldab kõiki ususüsteemide elemente(käitumisjuhised, ajaloo seletus marksistlik ideoloogia ) Religioon on uskumus, et jumalik jõud juhib inimese saatust. Sakraalne- sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude. Profaanne- on maine, arusaadav ja mõistetav. Maagia- tähendab käitumist, mis on ette nähtud nähtamatute jõudude manipuleerimiseks. Moderniseerumine sugukonnapõhine tootmine on sularahal baseeruva põllumajanduse ja montaaziliinidega, traditsioonilisele võimule esitatakse väljakutseid igal tasandil. Sekulariseerumine- ilmalikustemine e. üleminek traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele ühiskonnale. 19. Moderniseerumine, tehnoloogia ja sotsiaalsed muutused Sotsiaalne muutus- on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid
Merton - tänapäevase teaduse aluseks ei olnud tehnika areng, vaid uus maailmavaade. 14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja
Nagu eelnevalt mainisin, siis naised pidid ennast uuesti katma hakkama ja seda ka filmides. Kuigi kodudes Iraani naised ennast katma ei pea, siis kinoekraanil ei tohtinud ka kodus olev naine olla ilma hijabita. Iraani tunnustatumad režissöörid ei saanud enam oma tööga jätkata ning riik toetas ainult neid filme, mis kiitsid ja toetasid revolutsiooni. Revolutsiooni tagajärjel läks nii-öelda allavett ka islami moderniseerumine. (Sadri 2006) Filmide kirjutamist ning oma ideede avaldamist hakkas takistama range tsensuur – oli teemasid, mille näitamine oli keelatud. Peal islamirevolutsiooni muutus isegi armusuhete näitamine filmides keerulisemaks. See polnud küll otseselt keelatud, kuid seda tuli teha äärmiselt ettevaatlikult ning kindlasti mitte väga avameelselt. (Recknagel 2014) Jamsheed Akrami on öelnud, et Iraani filmikunstnikke üheks suureks oskuseks ja tugevuseks
Weber: sotsiaalse muutuse olemus? sotsiaalse muutuse olemus? Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia,
7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt. Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud. Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess. Moderniseerumine ja üleilmastumine Kultuurisuhtluse muutunud kontekst. Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks, mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand. Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord. Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud.
17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi ühiskondlikku poliitikat ka provintsides. Moderniseerumine ja ratsionaliseerumine. Valitseja määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks. Ühiskondlik distsiplineerimine, et liikuda kodanikuühiskonna, kapitalismi, turumajanduse ja palgatöö poole. Rahvas saab endast TEADLIKUKS! Saadi teadlikuks, et ollakse eestlased. Iseenda olemuse tunnetus, oma koha tunnetus ühiskonnas, oma töö eesmärki, olemasolevaid võimalusi. Kes ollakse ise, kes on vaenlased, kes on sõbrad.
Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine, innovatsioon. Rõhk arengul, teised taustaks. Sotsiaalne muutus: -Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele -Ilma hinnangulise vektorita -Haarab kõiki sotsiaalelu valdkondi Kasv (growth) – kvantitatiivne muutus/suurenemine, mõõdetav suurus -Rahvastiku kasv, majanduskasv, lapse kasvamine, taimekasvatus, kasvuhoone, kasvuraskused ... -Kasv ja kasvatamine. Kasvatusteadused
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees
Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis. ENSVs: madal tootlikkus; ebaökonoomne majandustegevus; Eesti roll NSVL tööjaotuses; industrialiseerumine; moderniseerumine; kontsentreerumine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism; rahvastiku vähenemine; teenindussektori teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja
subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele. 2. Alastiilide järgijad (muusika alastiilid) 3. Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukohad) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias.
revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine. Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega.
Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide püsivus ja muutumatus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud 6. Rahvalaulu kujundisüsteem. Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides
Üleilmastumise kaasnähtusena toimub linnakeskkonna "macdonaldiseerumine", mis annihileerib kohtade ainulaadsuse. · Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. · Ökotarbimine Ökotarbimine on eelkõige elustiilivalik, mitte teiste ees poosetamine, ja kõige 'ökom' on võimalikult vähe tarbida. · Ökoloogiline moderniseerumine Ökoloogilise moderniseerumise teooria pärineb 1980ndatest aastatest ning arenes välja tööstussaaste, õhusaaste, jäätmekasutuse ja intensiivpõllumajandusest tulenevate keskkonnaprobleemide uurimise ja määratlemise kaudu. Võtmeküsimuseks selle teooria rajajatele (näiteks Joseph Huberile) oli see, kuidas jätkata majanduse arendamist ning samaaegselt vältida selle negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ehk kokkuvõtvalt: kuidas
SB navigatsiooniakti tühistamisele järgnes Norra kaubalaevastiku kasv (1849 =>). Varsti üks maailma juhtivatest kaubalaevastikest (odavad ja väikesed purjelaevad). Laiahaardeline transiitkaubandus (Vene teravilja eksport). 1860. aastatel Norra tähtsaim majandusharu prahivedu (40% eksporttuludest). Meresõidu tõusuajale (1840.-60.ndatel aastatel) järgnes langus 1870.-80.ndatel aastatel (väliskaubanduse taandareng) Norra majandusareng 19.sajandil Norra kaubalaevastiku moderniseerumine ja uus tõus 1890.ndatel aastatel (terasest aurulaevad) Hüdroelektrijaamad (1905) Periodiseerimine: I) 1814-1840 majandusprobleemid II) 1840-70 tõusuaeg 26 III) 1870-90 langusperiood (SKP langes) IV)1890-1914 moderniseerumine ja uus tõus Teravilja import Norrasse. Norra jäi truuks vabakaubandusele (koos SB, Taani, Soome ja Hollandiga). 20.sajandi alguses pealinnas Kristianias elas 250 000 inimest
-suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad -kadus ca 28 KAT on inimese koopajoonis, kus sapiens kütib pikaninalisi inimesi (neandertaalid) -inimsöömine oli levinud on konte, millelt on liha noaga maha lõigatud INIMENE -käitumuslik moderniseerumine ca 300 KAT Aafrikas -üritatakse leida sümboolse mõtlemise (ja sellega ka kõne) algust otsitakse värvide kasutamise jälgi -matmiskommete teke -ehete leidmine ca 100 KAT -kaubavahetus või toorainetransport pika maa taha ca 100 KA vana nähtus merekarbid sisemaal -rändas Aafrikast välja hiljuti 100-60 KAT -praegugi on Aafrikas geneetiline rikkus suurem kui mujal -ainult osa rändas välja (2 mitokondrivarianti 40'st)
Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse
annaabi.ee 
