· Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool Tootmiseks masinad Tootmiseks teadmised Otsused: firmajuhid eksperdid Suurem toodang Teenindus sektori osakaalu suurenemine
2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES Daniel Bell´i "postindustriaalne ühiskond": kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. U...
Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud, ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega. 1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel.
Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnika...
EELTEST AINES KLIENDITEENINDUS 2012 Hea üliõpilane, Iga ühel meist on olemas teatud teadmised klienditeenindusest, sest kogeme seda igapäevaselt olles klient või teenindaja. Eeltesti eesmärgiks on selgitada välja Sinu teadmiste tase aines Klienditeenindus. Kui testi tulemuseks on 60 punkti ja üle selle, siis on Sinu teadmised vastavuses aine õpiväljunditega. Sellisel juhul on Sul võimalus testi tulemuste põhjal saada arvestus aines Klienditeenindus ja osalemine loengutes ning muude tööde esitamine ei ole enam vajalik. Samas, kui soovid loengutest osa võtta, oled alati oodatud! Kui testi tulemused on alla 60 punkti, siis tuleb Sul aine läbida vastavalt ainekavas toodud tingimustele. Maksimaalne punktide arv, mis on testi täites võimalik saada on 100 punkti. Iga vastuse eest on võimalik saada teatud hulk punkte. Maksimum punktide arv on toodud iga küsimuse juures. Maksimumpunkte on võimalik saada teoorial ja praktikal tuginevate argumen...
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine. Heaoluriik- riik kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Tunnused: Ressursside ülekandmine,...
http://www.abiks.pri.ee Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimeste vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettev...
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel
Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, informatsioon,
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid Levinud väikestes inimgruppides Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt Elatusmajanduslikud Maailmamajanduses ei osale Jagunevad: 1) Korilus – vanim tootmisviis, mis seisneb küttimises, kalapüügis ja söödava (viljad, juurikad jm.) korjamises. (Täiesti elatusmajanduslik, ülejääke ei teki, korilus võimalik ainult hõredasti asustatud aladel. Miks
Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud. Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung on suuresti vähendanud kirjanduse osatähtsust
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist
tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda kirjeldavad aga sellised nitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tjus. Kui tstushiskond vajas rohkesti konveieritlisi, siis POSTINDUSTRIAALNE HISKOND VAJAB HOOPIS TEISTSUGUST TJUDU haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analsis ka tstusjrgse HISKONNA JUHTIMIST, leides, et see peab olema TSENTRALISEERITUM JA PAREMINI KOOSKLASTATUD kui tstushiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja iguskorda, nd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et hiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka
halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid rakendust. Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE HISKOND 20. sajandi lpul muutus tstushiskond phjalikult ja tekkis tstusjrgne e. postindustriaalne hiskond. Krgelt arenenud tstushiskond, kus kantakse krgtehnoloogiat, mis koosneb vga erinevatest hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid vrtushinnanguid. Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tstushiskonnas oli eesmrgiks toota vimalikult palju kaupa, st. vajati rohkem tlisi. Postindustriaalses hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust
samasooliste suhe või mitte. 5. Millise ühiskonnamudeliga on tegemist ? Täida tabeli viimane lahter. Tabel. Hõive majandusektorites tööjõust %- des: RIIK Põllumajandus Tööstus Teenindus Ühiskond Hiina 39,5 27, 2 33,2 Info- ja Teadmusühikond Etioopia 85 5 10 Industriaalühiskond USA 0,7 20,3 79 Postindustriaalne ühiskond Eesti 2,8 22,7 74,5 Postindustriaalne ühikond India 52 14 34 Industriaalühiskond
Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil.
põhiväärtused asenduvad materialistlikega (raha, mõnus elu)- võib halvendada riigi olukorda tulevikus, sest puuduvad säästud ja investeeringud, langeb inimeste eetiline ja kultuuriline tase. KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS : KUIDAS SAAVUTADA TASAKAALUSTATUD ARENG. Postindustriaalne ühiskond. 20. saj. Lõpuks oli tööstusühiskonnal juba nii palju uusi jooni, et hakati otsima uut terminit uue kvaliteedi tähistamiseks. Daniel Bell: postindustriaalne ühiskond. TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND PÕHIRESSURSS Masinad Teadmised PÕHIINSTITUTSIOON Firma Ülikool PÕHIOTSUSTAJAD Ärimehed Eksperdid, professionaalsed
kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord. Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne-töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse
Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ? Saan iga kuu emalt taskuraha. Kulutan selle enda toidule. 5. Iseloomusta kohalikku tööjaotust oma kodulinnast- või vallast ? Tallinnas tegutsevad kaubanduse, transpordi, tootmise, meelelahutuse ja infoedastuse ettevõtted.
inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised
iseseisvunud riikides reformide ebaühtlane tempo Küsimusi mõtlemiseks 1. Milline ühiskond on Eesti? Põhjenda. Kuna eelnevalt toodud ühiskonnatüübid ei ole määratletut ühtedel ja kindlatel alustel, siis ei saa ka Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset, postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei ole vastus, vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited: postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris (2010. aastal 65% töötajatest) teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et
· Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud ratsionaalsemaks. Kirjalike normide tähtsus · Bürokraatia- ametnike võim tugevnes · Eraldi töösfäär ja puhkesfäär- loteriid, kabareed, kasiinod iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Hakkas kujunema 20.saj viimasel veerandil. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. · Kõrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond.
Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks. Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm
Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud
siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend) Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks.
Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid Keskklassi osa kasvab Masstootmine ja massikultuur Massimeedia Infoühiskond See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond Teabe edastamise uued võimalused: satelliittelevisioon, mobiil, internet Infotehnoloogia – ja kommunikatsioonivahendite arendamine Teadmusühiskond Olulised on teadus, uurimisasutused, avastuste ja leiutiste rakendamine Poliitilised ja majanduslikud otsused tuginevad uuringutele ja teaduslikele analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
4) Erinevad ühiskonnad ning tootmisvormid: agraarühiskond enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi; industriaalühiskond tööstusühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...
saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus)
jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont:
Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja prae...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
-OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon. Bürokraatia Ametnike võim rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimis korraldus Pluralism Mitmekesisus, paljusus mis võib iseloomustada ühiskonna seaduste poliitiliste traditsioonidega. Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond. Heaoluriik Riik mis sekkub turundus majandusse ning tulude jaotamisse. Demagoogia Tähelepanu kõrvale juhtimine olulisest. Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused. Jätkusuutlik valitsemine riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikuse kontrollimine. Rahvus Ühtse entilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste
Suhtudes nendesse hoolimatult, kasutades liiga palju ja ebaotstarbekalt, siis võivad need üks hetk lihtsalt otsa saada. Seega selleks, et ühiskond saaks edasi areneda nii, nagu see on toimunud praeguseni, tuleks hakata rohkem loodust hoidma. Praegust ühiskonda võib nimetada postindustriaalseks. Seda saab järeldada sellest, et toimub teabe teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratrsioon ja üleilmastumine. Juba nimest, postindustriaalne ühiskond- võib järeldada selle ühiskonnamudeli seotust industriaalühiskonnaga. Erinevelt tööstusühiskonnast, kus põhiressursiks olid masinad, on nüüdisühiskonnas selleks teadmised. Just seda võibki pidada selleks, mis tagab ühiskonna arengu lõpmatuse. Teaduse- ja tehnikaareng annab inimkonnale üha uusi võimalusi avardades maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva
rahvastikurühmad osa ainelist tootmist Töölistele oli antud haridus Tooraine ja energia kokkuhoid Kaasaegne rahandus Põhjariikide omavaheline kaubandus I maailmasõda 5. Erinevate perioodide tehnoloogilised uuendused: 19. sajandi lõpp 20.sajandi algus · Hakkas kujunema postindustriaalne tootmisviis · Energiaallikana võeti kasutusele nafta · Elektri tootmine · Autotransport (1910 konveiermeetod) sisepõlemismootor · Keemiatööstuse kiire areng (naftakeemia) 20. sajandi keskpaik - ... · Postindustriaalne tootmisviis · Tuumaenergia · Kosmosetehnoloogia · Infotehnoloogia kiire areng · Geenitehnoloogia · Teadusmahukate harude kiire areng · Teenuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng 6
3) postindustriaalne ühiskond kuulub eesti Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri 5) Kas oleksid nõus konservatiiv-korporatiivse heaoluühiskonna põhiteeside rakendamisega eestis? ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5. Eesti kuulub sotsiaal-demokraatliku heaoluühiskonna mudelisse ) 6) Kas eesti on heaolu rii...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning