1. "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased A. Õige! 16. 17. sajandit B. ? 15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses) 2. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele A. Õige! selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. B. ? nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost 3. Renessansiaja teadust iseloomustas A. ? sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus B. Õige! pigem esoteerilisus ning salapärasus 4. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdad...
Aleksei Lotman Loodushoiust liigse halata 1. Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada? Too tekstist selle kohta 3 näidet. Jättes siinkohal käsitlemata Thoreau ja Leopoldi mured Põhja-Ameerika looduse hävingu üle, ning nende suurmeeste osa selle hävingu pidurdamisel, vaatleks Carsonile õigustatud muret teinud pestitsiidide, eriti DDT (DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses) kasutamise piiramist ning selle tulemust. 1962. Aastal ilmus ,,Hääletu kevad", mis oli tõeline sokk. Midagi, mida ka erialateadlased alles hakkasid tõsisemalt teadvustama, sai korraga üldsusele laialt tuntuks. Võttis kümme aastat, kuni üldsuse survel keelustati USAs DDT kasutamine, umbes samal ajal hakkasid keelud jõustuma ka mujal. Aastaks 2001 võ...
eesmärkidel. Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I
Aisopose keel oli laialt levinud, kuna selle puhul tekkis kummaline olukord saatja ja vastuvõtja vahel. Sõnum peab vastama tõele. Aisopose keel oli selline keel, millel on topelttähendus. Puskini kirju naisele loetakse; seejärel muudab ta hõivaja (Vene riigi) vastuvõtjateks, s.t. kirjutab naisele seda, mida Vene riigis teha tuleks. On olemas erinevaid kommunikatsioone, mis on seotud saatja ja vastuvõjaga. J. Lotman Mina Tema 21 Mina Mina Mina-Tema on sama mis Jakobsonil, ainult et mina on deitiline. Saatjakontekst vastuvõtjakontekst = Ø Saatjakogemus = vastuvõtjakogemus pole millestki rääkida Kogemused peavad olema erinevad. Kui vastuvõtja ja saatja on identsed, siis ei ole millestki rääkida. Ka iga inimese keel erineb teise inimese omast. On olemas ka teistsugune
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
docstxt/14603796532567.txt
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust
Kirjandusteaduse mõiste ja tunnused Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu; selgitab mingeid nähtusi omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; ehk saab midagi uut teada ; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. "Üldiselt näikse valitsevat mõtteviis, et välditakse ilukirjanduslike tekstide niisugust tõlgendamist, mida ei toeta viitamine uurimisobjektile (tekstile). Niisugune mõtteviis on võrdlemisi noor. Alles mõnikümmend aastat tagasi tõlgendati ja selgitati sõnakunsti sel viisi, et juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimu...
Pragmaatika (Kuidas funktsioneerib) suhe märgi ja selle kasutaja vahel Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla.Семиотическое пространство, по своей сущности равное культуре. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. SÜNTAGMAATIKA - Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead';
Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) ,,Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni kahjulik." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) "Kunst on üks kommunikatsioonivahendeid." (Juri Lotman:
Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised piirid, teiseks on aga üsna keeruline koondada kogu viimaste kümnendite kirev kunstitegevus ühe nimetuse alla. Viimase sajandi võimsam relv on meedia – nii nn peavooluväljaanded, raadio- ja telekanalid kui ka sotsiaalmeedia. Meediat tervikuna saaks ja tuleks palju paremini rakendada kaasagse kunsti mõistmise jaoks. Nagu on väitnud semiootikaguru Juri Lotman (Lotman, 2000 (1969) ): „Meid ei üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll oleme vägagi hämmastunud (ja isegi pahased), kui me ei saa aru kunstiteosest, mis on kas liiga uudne või liiga vana.“ Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga
maailmas”. Ehk inimesele ongi loomuomane mõtestada lahti kõik see, mida ta tajub ning võttes omaks alateadlikult kultuuris ringlevad koodid tema enda lähedasest elust ja ümbritsevast, siis ongi üsna tõenäoliseks koodide tõlgendamiste tulemuseks etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on teatrimaailma aineseks. Ta lisab, et see ei ole veel teatrimaailma aluseks, juures peab olema kunsti puudutus. Oma arutluse käigus olen jõudnud pigem arusaamale, et teatri ja ühiskonna suhe on üsna ühesuunaline, mitte otseselt toetav vastastiksuhe. Kultuurikeskonnas toimuvad ühiskondlikud protsessid siiski loovad teatrimaailma, aga teater tõlgib need
Eepos, Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [..
mittediskreetne diskreetne jada mittediskreetne jada mittediskreetne jada (kõne) (keel) (kõne) 2. positsiooni jada (kõne) suhtes, diskreetne jada (keel) 4. positsiooni suhtes Lotman ja semiootika: modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur · Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on
-tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman: Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti. -Tähistatava ja tähistaja seost nimetab ta külgnevuseks ning see baseerub välisel faktoril. -Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist.
märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt. feromoonid). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada.
Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega,
Uurimisi alustati 19. sajandi lõpul ning viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa Oli abielus Ivan IV-ga 1580-ndal aastal. 2015-dast aastast tegutseb Tartu Raekoja platsi nurgal vene restoraan Valissa Riigikohus
Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks. Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni. Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha
orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli alguses oma allkirjaga Kekkilä Niibi kaevanduse laiendamise keskkonnamõjude aruande. Nüüd peab Soome kontsern Kekkilä veel hankima vee erikasutusloa ja seejärel võib hakata kaevandama. Hüdrogeoloog Pille Sedman: ,,Turbarabade kuivendusvesi voolab kõik Salajõkke. Kuna Salajõgi neeldub täies ulatuses kurisus vesi mitte kuhugi kõrvale ei lähe , siis kõik, mis jõkke juhitakse, läheb otseselt põhjavette. Põhjavette tulebki täpselt
(Deely 2009: 3839). Thomas A. Sebeok on defineerinud semiootika mõistet Anti Randviirile antud intervjuus järgmiselt: ,,Kõige tavapärasema määratluse järgi on semiootika märkide ning teiste sarnaste vahendatavate asjade, nagu sümbolid ja muud, uurimine. Mõistuse ja reaalsuse vahelise seose uurimine. See on suhe sise-ja välismaailma vahel. Semiootika uurib reaalsuse suhet ettekujutusse, reaalsuse suhet ta enda modelleerimisse." (Randviir 2001: 1112). Juri Lotman ütleb oma raamatus ,,Kultuur ja plahvatus", et ,,semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Märk on juba iseenesest paradoksaalne objekt. Iga ,,tavalise" uuritava objekti põhiomaduseks on selle identsus iseendaga: A=A. Juhul kui see tingimus poleks täidetud, oleks igasugunue teadus ja võib-olla koguni igasugune teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10
Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika arenguga
kasutatakse kõigi teaduste poolt. Biosemiootikas loeti teda algajaks Peirce’i jäljendajaks. Tegelikult oli ta aga biosemiootikast huvitatud, tema arendused olid kasulikud. Ta proovis 1940datel luua biosemiootika teadust, kuid see oli liiga avarane ja ei sobinud selleaegse semiootikamaailmaga. Biosemiootikud ei pea võtma täielikult omaks Morrise kindlat raamistikku, selleks, et tema töödest inspiratsiooni koguda. 5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise,
Semioos märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada.
Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia:
Mahepõllumajand us Gerda Kuusemets K14 Rakvere Ametikool Mis on mahepõllumajandus? • Taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. • Loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. • Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahepõllumajandus Eestis • 1989. aastal, Eesti Biodünaamika Ühingu moodustamisega. • Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus. • Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduse seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus • 2000 Eesti Mahepõllumajanduse ...
ümber, on kohapeal) -soosib metafoorsust -soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses poeetika (värsid, lüürika), retoorika(kujundid.proosa), stilistika (sonett vs novell : eemalda 1 ja 3 lause - sonett jääb rohkemast ilma, kui novell) - mida rohkem piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman, st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda. poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on
sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19
5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel. MATEMAATILINE MUDEL
12. See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. ,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6
· annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta; · esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon
talks by winner Reform party and government program includes significant portion of greens programmatic goals, EG was left out from threeparty coalition Main issues addressed by EG are energy efficiency, new environmentally sound technologies and democratic decisionmaking process as well ensuring sustainability of the society. Green Party faction Chairman: Valdur Lahtvee Vicechairman: Marek Strandberg Members: Mart Jüssi, Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Toomas Trapido Officials: Sven Harjo, Koidu Kook, AnnePille Krigolson Green Party Members Name: Marek Strandberg Name: Committee:Economic Affairs Committee, Security Authorities Surveillance Select Comm Electoral district:Harju (v.a Tallinn) ja Raplamaa Date and place of birth: 25 September 1965, Tallinn Education: 1988 University of Tartu,
· Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised Aleksei Lotman vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks.
Jakob Westholmi Gümnaasium Gonorröa Referaat Nicolas Lotman 7a klass Juhendaja: õp. Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1) Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2) Mis on gonorröa?.......................................................
Nicolas Lotman Lühijutt Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks
Miks? Seda võib seostada ideoloogia muutumisega. 30ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma. Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud. Juri Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise kui välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USAs püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma.
kahjulikult mõjuda, on hinnatud minimaalseks. Patendeeritud on ka loomi. Näiteks on patendeeritud Harvardy ülikoolis loodud onkohiir, kellel on soodumus erinevate kasvajate tekkeks ning kellede peal arendatakse ja katsetatakse uusi vähiravimeid. Sellest võib inimkonnale suurt kasu tulla ning on minu meelest oluline ja vajalik teaduse ja meditsiini arenguks. Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise allikana ning võimalusena luua suuri monopole. Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees
Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce)
Liblika efekt- põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivaläägid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool Bifurkatsioon- hetk mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem valib sõltub juhusest Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Kaoseteooria Juri Lotman Kultuuri arengus kahte sorti perioode Stabiilne areng, etteennustav Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada Plahvatuse tagajörje otsustab juhus Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad
buroohoone-ja-parkimismaja-ehitusse-18- miljonit-eurot Küberruumi kaitse eri tasanditel: Edgar Savisaar: „Mina Logistikaprofessor: Rail Balticu puhul tuleks Aleksei Lotman: sinivetikas vohab, nõrkused ja reageerimine erakonnakaaslastega sõda ei pea.“ lähtuda mitte Buratinost vaid logistikast reostamine Riigi tase Sõda narkootikumidele – millised on
Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994 7 · "Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives
Sumera ja Ingermani komisjoniga paralleelselt (mitte)tegutsenud analoogilise komisjoni juht Andra Veidemann. Kasutatud allikad: 1. Eesti Riigiarhiiv, fond 957, nimistu 1 (Välisministeeriumi Info-osakond), fond R-17, nimistud 1-3 (Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) 2. Eesti Rahvusraamatukogu, fond 1, nimistu 2 (Riiklik Raamatukogu) Kirjandus: 1. Tsensor Eesti Raamatukogus.- Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 2. Tallinn, 1991. Koost. P. Lotman. 2. Uurimusi tsensuurist. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 4 Tallinn, 1995. Koost. P. Lotman. 3. K:-O. Veskimägi Nõukogude unelaadne elu. Tallinn, 1996. Piret Lotman Eesti 1940 - 1991 · Eesti 1940-1991 · Eesti lähiajaloo üldine periodiseerimisskeem · Haridus · Kunst · Majandus · Muusika · Põllumajandus · Rahandus · Sport · Trükitsensuur · Religioon · Välisministeerium
pole tuttav isegi mitte kõige elementaarsemate värsiõpetuse põhitõdedega. Seesuguseid avaldusi tegi ta korduvalt- küll eravestlustes, küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei jambi ega trohheust, ma pole nende vahel kunagi vahet teinud ega hakka ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust?
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti · luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed...
Kultuur ja sotsiaalne käitumine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mis on kultuur? · Juri Lotman: mittepärilikult edasi kantav informatsioon · Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga: liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha Nt koeraliha ei kõlba süüa, sealiha on kõlblik · Psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Bu%F0kin.html http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Pu%C5%A1kin Juri Lotman ''Aleksander Pushkin'' Juri Tõnjanov ''Pushkin''
Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks. Kõik mis öeldud või kirjutatud on tõene seni kui ei ole tõestatud vastupidist. Elulugude kirjutamist ajendavad erinevad põhjused. Menocchio puhul olid selleks tema drastilised vaated ning dramaatiline elu. Menocchiole sai saatuslikuks maailmapilt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
