Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emile Durkheim Religioon- pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised Religioon on ühiskonna enesepeegeldus Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele (kokkuliitmisele) Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid 2 Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust
Seda saab ainult tervitada nii tegijate, žanrite kui ka institutsioonide tasandil. Tähendab see ju paljude inimeste loovuse ja initsiatiivi alalhoidmist. Mis sellest, et kultuuriministeeriumi ametnikul oleks mugavam suhelda ühe superorganisatsiooni juhtfiguuridega. Koostöö ja ühisosa leidmine – see on paljude tegijate ja erihuvide korral vältimatu. Just loov koostöö peaks olema sellise katusorganisatsiooni nagu on Eesti Muusika Arenduskeskus mõte ja siht. Mõtestamine, enesepeegeldus on tähtis asi nii muusikas kui kogu kultuuris. Kirjutan seda lugu ajalehte Sirp, ühte vähestest väljaannetest, mis peaks mõtestama muusikakultuuri sellises vormis, et see oleks sillaks sügava (teadusliku) analüüsi ja meis kõigis peituva intuitiivse muusikataju ja hindamisvõime vahel. Loodan, et uuenev Sirp suudab sügavuti minna, aga ka inimesi kõnetada ja mõista. Soovin tegijatele selle keerulise ülesande täitmiseks jõudu! Sõna on mõtestamise tööriist
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria
Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi
pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja Marionilt korvi. Liedes end naeruväärsest seisukorrast, lahkub Ormusson hädavalega, nagu ootaks teda keegi "prantsuse daam". Päevikromaan laseb autoril panna hinnangute eest vastutama minategelase, kelleks on antud juhul nn autorilähedane tegelane. Felix Ormusson on mõneski mõttes Tuglase kui kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Tuglas tundis vajadust teha lõpparve oma kunstikäsitluse selle järguga, mil ta oli ilu jahtides vaadanud muudele väärtustele üleolevalt. Romaani lugedes märkame, et Ormussoni suhe loodusega, naistega, iseendaga ei ole vahetu. Ta vaatleb kõike peenutseva esteedipilguga. Alles lõpukrahh avab ta silmad sellise suhestamisviisi jõuetusele.
SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele.
faktide kaudu. Anoomia olukord, kus vanad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas esineb käitumist, mida peetakse kuritegelikult. Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse kuritegelikuks, et ühiskonnas oleks alati deviantsust. Religioon tekib ühiskonna baasil, see on ühiskonna enesepeegeldus. Religiooni on vaja ühiskonna säilimise jaoks. 9. Max Weber sotsiaalteadlane peab oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja siis välja tooma käitumise põhjused. Uurimisobjekti ideaaltüübid. Uurida tuleb inimeste tegevust. Sotsiaalne tegevus: sihiratsionaalne, väärtusratsionaalne, traditsionaalne, afektiivne tegevus. 3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis
Inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu: Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine.(cultura agri). Teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2
ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude austamine on põhjaks inimkonna vanimatele uskumustele ja rituaalidele. Kultuuri teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus. Sel puhul on kombeks rääkida tsivilisatsioonidest kui ühes või teises aegruumis elanud või elava inimkollektiivi tehnoloogia ja (enese)peegelduse, lihtsamalt väljendudes teo ja vaimu teatavast ühtsest esinemusest. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Inimkeele kui suhtlemisvahendi teke oli otsustavaks teguriks inimese eristumises looduskeskkonnast. Keel
); neid seletati üleloomulike jõududega Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada objektidele inimlikke omadusi, näiteks puuokste liikumist tajutakse kui motiveeritud käitumist. Selline kalduvus võib olla aluseks mõningatele religioossetele uskumustele. Emile Durkheim Religioon on pühadele nähtustele suunatud uskumuste ja käitumiste kogum Religioon on ühiskonna enesepeegeldus. Religioossete uskumuste olemus peaks kajastama ühiskonna olemust (näiteks: keeruline ühiskond = keeruline religioosne doktriin). Religioon on üks peamisi sotsiaalse solidaarsuse tagamise vahendeid. Religioon on seega vajalik ühiskonna säilimise jaoks. Karl Marx ja konfliktiparadigma Marx ei käsitlenud religiooni süstemaatiliselt, kuid arvas üldiselt, et religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule.
kaasasündinud omadus omistada maailmale kindlaks tehtav. inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik Sotsiaalne soodustamine inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat valede järeldusteni. tööd kui üksi olles. Emile Durkheim Avaliku arvamuse mõiste kaks külge: Religioon on ühiskonna enesepeegeldus. Jumaluste kaudu Avalikkuses esitatud arvamused vs enamuse arvamus austavad inmesed tegelikult ühiskonda. Religioosne Jürgen Habermas vs George Gallup doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes Arvamusliidrid, ajakirjanikud vs tavaline inimene ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes. Meedia analüüs vs ankeetküsitlus Häälekas vähemus vs vaikiv enamus
· Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emil Durkheim · Religioon - pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised · Religioon on ühiskonna enesepeegeldus · Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda · Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda - Näiteks: hierarhialistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes · Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele · Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid Karl Marx konfliktiparadigma · Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust · Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule
inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Sotsioloogiline seletus: Emile Durkheim: ütles, et religioon on tegelikult ühiskonna peegeldus, ühiskonna austamine, ühiskond on nagu jumal. Religioon pühade nähtustega seotud uskumused ja kätiumised Religioon on ühiskonna enesepeegeldus Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Näiteks: hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes. Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid. Karl Marx konfliktiparadigma: relgioon on olemas, sest see aitab kaasa valitseva klassi võimule
annaabi.ee 
