tänavatele toodud aktsioonidesse või nagu oli Joseph Beuysi ja tema radikaalidest õpilaste poolt Düsseldorfi Kunstiakadeemia hõivamine. Jürgen Habermasi ühe tuntuma artikli pealkiri on ,,Modernism lõpetamata projekt". Tundub, et paremini kui Lääne kohta kehtib see meie olukorra iseloomustamiseks. 1960. aastatel jäi meil modernistliku kunsti kogemus välja elamata ja meil on veel võimalus ,,uueks sokiks", avangardistlikuks õhinaks meid ümbritsevas väsinud postmodernistlikus maailmas. Esmalt peame lõpetama ,,modernismi projekti" ja alles siis vaatama, milliseks kujuneb modernismijärgne kunst. Läänes on 1960. aastate vihased noored mehed juba ammu klassiku 5 staatuses, meil tuleb aga alles võidelda vanade sotsialistlike retsidiividega. Esmalt on meil aga tarvis ühineda rahvusvahelise kunstieluga, mida me oleme seni vaadanud eemalt nagu teatrietendust
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... POSTMODERNISM............................................................................................ POSTMODERNISM TUNNUSED...................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad
Evolutsiooni geneetilised alused* Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus* On põhjustatud mutatsioonidest. Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused. Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket. Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid. Kombinatiivne muutlikkus* ...
Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal
kaunistustest kardinaseinadristtahukakujulised mahud,kõrged ehitised Orgaaniline funktsionalismis ei ole vorm enam nii karmja on voolujooneline.põhirõhk mugavusel.kõrged ehitised Postmodernistlikus arhitektuuris kindlad vormid,vanade stiilide ühendamine.dekoreeriti pindu,Paneelmajade taolised ehitised.
tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlusteema). Tihtipeale on tänapäeval nii, et väikeses eas laps puutub surmaga esmakordselt kokku just televisiooni vahendusel, kus seda sündmust võetakse kui midagi igapäevast (täiskasvanu eristab juba reaalsust tavaelust, kuid väike laps ei oska veel dokumentaal- ning mängufilmidel vahet teha ning tema tajub oma esimest kohtumist surmaga just nende narratiivide kaudu). Postmodernistlikus ühiskonnas, kus kanalite klõpsimine annab inimesele sadu eri kanaleid, mille kaudu infot talletada, on oluline iga infokillu esitlus, kuna nendest kogetud lõikudest moodustub nt kanaleid sirviva lapse maailma mõistmise mosaiik. Muidugi mõjutab teda kindlasti ka sotsiaalne taust, kodused tavad, kombed ja tõekspidamised ning palju muu, kuid televisiooni roll tänapäeval on kindlasti paljude inimeste maailmavaate kujunemisel oluline.
Valgustusaja kirjandus on mitmekesine, sest kuigi osad kirjanikud kasutasid vana ja tuttavat poeetikat siis paljud kirjanikud hakkasid üha enam leiutama uusi vorme. 19. ja 20. sajandil toimus kirjanduses pidev areng ning ühtsust ei olnud. Üha enam tekkis arusaamu kirjanduse olemusest ja vormidest ning moodustati rühmitusi. Siiski ei tõrjunud kõik uus vana välja vaid 20. sajandi esimese poole modernism tõi küll kaasa palju uusi ideid, kuid sajandi teise poole postmodernistlikus kirjanduses olid põimitud varasemad kombed uutega.
kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma
minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde, kõik on kahtlemiseks ning kogu elu on suuresti mõjutatud turusuhetest, majandusest. Minule isiklikult tundub, et kogu tänane
Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega ,,Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale. Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil 1976. aastal Leipzigis, Saksamaal. Helilooming Klassikalise heliloojana kirjutab ta valdavalt heakõlalises postmodernistlikus stiilis. Ta on kirjutanud palju teoseid klaverile ja neid ise ette kandnud näiteks tsüklid: · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Sixpack piano" (1997) Lisaks on ta kirjutanud ka orkestriteoseid: · ,,Concerto Grosso in una movimento" (1981/1988, CD Eesti Raadio Kammerorkester) · ,,Sümfoonia" (1986) · ,,Umbrellas" (1991) · ,,Eleegia" (1995) · ,,Papagoid" (1998)
Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit Hüperreaalsus- reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus.
kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1. Ruja: Rein Rannap, Jaan Karp, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Urmas Alender. Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4
Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule
Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse üldisemalt vähem väärtuslikeks. · Stiil hõlmab väljendusvahendeid, vormi jpm valdkondi. Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid: kõrgstiil, madal stiil, tarbestiil, ametlik stiil jne. Ühe teksti (teose) piires säilub tavaliselt sama stiil. Stiili kõikumist või stiilitasemete segamist on peetud halva kirjanduse tunnuseks, ehkki kaasaegses, eriti postmodernistlikus kirjanduses, on see üsna sagedane. · Kirjanduse funktsioonid on sageli otseselt seotud kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Modernismi ja postmodernismi ajal on kirjanduse taseme ja väärtusehinnangud suuresti muutunud.
osalevatele väga oluline. Hiljem kandus räpi ideoloogia üle noortekultuuri, mis tähendab seda, et räpi kontrakultuurne agressiivsus müüdi hiljem noortekultuurile maha kui noortepärane. Mõnikord juhtub ka, et subkultuuri piirid hakkavad ähmastuma ja ta kaasatakse või sulatatakse sujuvalt domineerivasse popkultuuri. Nii on juhtunud ka räpiga ja seda just 1990ndatel aastatel. 6 Räpikultuur Postmodernistlikus kultuuris on populaarsust võitnud imitatsioon ja integratsioon. Räpikultuuri puhul tähendab see seda, et eitatakse domineeriva kultuuri poolt väljapakutud moodi seda parodeerides. Räpparite hulgas on tavaks kanda mitmeid numbreid suuremaid riideid ning vürtsitada oma pool-sportlikku stiili suure hulga võltskulla ja võlts-juveelidega. Seega on näha, et räpikultuuri puhul on väljanägemine üks viis protesteerida üldise mõtteviisi
Arhitektuuris oli neoratsionalistlik joon: väga selge struktuur ja lagedad fassaadid. Tähtsal kohal olid aknad ja postid, hakati tegema musta-valge-ruudulisi põrandaid. Väga palju ehitati dekoratiivseid sambaid ja poste ning tehti seintele vitraaze ja seinamaalinguid. Hakati panema rohkem rõhku ka ajaloolisele arhitektuurile, näiteks hakati kopeerima ajaloolist mööblit. Kujundati ajaloolisi interjööre, arhitektuur oli nö ,,moodne vanas". Postmodernistlikus stiilis on näiteks Eesti Panga hoone, mis on ehitatud 1998.aastal. 4 Kasutatud kirjandus 1) http://wiki.zzz.ee/index.php/Postmodernism 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Postmodernism 3) http://www.scribd.com/doc/13892477/Postmodernism 4) http://www.scribd.com/doc/13892573/Maailma-arhitektuur-20-sajandi-lopul 5) http://www.arileht.ee/artikkel/298382?lk_id=1111&sisu=27 6) http://www.epl.ee/artikkel/475713 7) http://www
Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited:
varjama. Läbi pika varjamise sai Geoffrey siiski teada ning nagu arvata võib, ei olnud mees teada saadu üle õnnelik. Lõpuks siirdub loo fookus Hanale ja demineeriale Kipile, kelle armastuslugu kahjuks ei lõppe samuti väga hästi. Kip sõidab minema ning aastaid hiljem on ta rajanud pere ning töötab arstina Indias. Kuigi ta on oma eluga rahulik, rändavad tema mõtted vahel tagasi Hanale. 3. Teose analüüs postmodernistlikus ja postkolonialistlikus võtmes Teosest õhkus inspireerivat eklektilisust. Omavahel olid kokku põimitud nelja erineva maailmavaatega inimeste lood. Esiplaanile tõusid õde Hana ja patsient, ning tagaplaanil kumasid Kip ja Caravaggio. Samuti peebeldub selles ka subkultuursus. Postmodernistliku poole pealt vaadatuna on need kõige iseäralikumaks tunnuseks. Kuid silma jääb ka intertekstuaalsus, mille näiteks on eeskätt nimetu patsient. Ei puudu ka vähene
saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel. Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider
saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel. Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider
Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja mitmeid levilaule.
Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed INGLISE popkunsti algus NEODADA 1960 uus realism- utiilikunst- tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud kunstiteosed, enamasti assamblaažid assamblaaž- mitmest materjalist ja esemest loodud kolmemõõtmeline kunstiteos POSTMODERNISM 1970 postmodernism- pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. Postmodernistlikus maailmavaates on iga nähtuse või teksti võimalike tõlgenduste hulk pea lõpmatu (või niipalju kui on tõlgendajaid) ja ükski neist tõlgendustest pole teistest parem. KITS(sh)- Kitš on teatud liiki esteetiline väljenduslaad, millele on omane pealiskaudselt ja lihtsustatult mõistetud ilu ja tundekülluse taotlus ning rafineerimata laiatarbemaitsele ja müügiedule orienteeritus ABSTRAKTSIONISM 1960NDATEL. MINIMALISM. OP-KUNST. KINEETILINE KUNST
rüütliromaanidest loetud elutegevusi unustades nii oma majapidamise eest hoolt kanda. Hakkas ise rändrüütliks. „Väike maailm“ peategelase nõrkus on armastusromaanide lugemine vabadel hetkedel ning töö ajal üritab ta mängida nn suhteeksperti ja temale sümpaatseid üksikuid reisijaid üksteisele lähestikku istuma panna tekitades seeläbi loodetavasti nii mõnegi kuuma armusuhte. Tegemist on postmodernistliku paroodiaga. Milline roll on paroodial ja pastišil postmodernistlikus kirjanduses? Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püüagi olla originaalsed. Jamesoni jaoks oli postmodernismile iseloomulik ajalootunde kadumine, kus kaasaegne sotsiaalne süsteem ei suuda „alal hoida omaenese minevikku ja on hakanud elama kestvas olevikus“. Jameson: pastišš kui „tühi paroodia“, mis on iseloomulik postmodernismile. Paroodia, kus seosed ei vii kuhugi, puudub koomiline sisu
Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest. Oluline on teadvustada väärtusi. Teravkonflikt võib tekkida individuaalsete väärtuste, ametialaste väärtuste ning töökollektiivis valitsevate arusaamade vahel Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole kõikelubaval ükskõiksusel aga midagi ühist empaatia või halastava arusaamisega kaasinimese loomust ja eluteed kujundavatest teguritest.
Lyotardi järgi moodsalt narratiivsuseks. Kontekst ongi postmodernistliku kunsti võtmesõnu. Paljud tööd mängivad kontekstidega, „kunsti universaalsuse“ kontsepti. Nii on mõni kunstnik spetsialiseerunud üksnes koopiate loomisele teiste kunstnike töödest, eksponeerides neid oma nime all (Mike Bidlo). Kohaspetsiifiline kunst aga kitsendab väga teadlikult oma huvivaldkonda üheainsa koha või paigaga ja suhestubki üksnes sellega. Postmodernistlikus kunstis on siirus enamasti silmakirjalik, selle tagant tuleb otsida pigem esitamise poliitikaid ja konstruktsioone. Louise Bourgeois. Veneetsia biennaali elutööpreemia 1999. 2 Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. -mida Bourdieu nimetab “puhtaks vaatamiseks”, “puhtaks esteetikaks” -kus oluline oli püüdlemine eriala autonoomia poole
J. Kõre tõdes, et hoolekande arengu võrdlemine on keerukas ning selle mõõdupuuks võiks võtta ülemineku vaste hoolekandelt kõigile võimaldatavale sotsiaalabile. Kurbusega tuleb nentida, et igasuguse võrdlemise ajalises dimensioonis muudab raskeks Eesti sotsiaalhoolekande ajalugu puudutavate uurimuste nappus, samuti puudub teemat üldistav kokkuvõte. Sotsiaalhoolekande ajalugu on uuritud, kui nii võib öelda, postmodernistlikus võtmes, keskendudes üksikutele gruppidele. (Roosileht, lk 264). Riigi ja abivajajate suhete arengulugu jagatakse Euroopas traditsiooniliselt kolme etappi. Esimest iseloomustab isiklik heategevus annetamise vormis, teises asub riik tõkestama kerjamist ning võitlema vaesuse vastu ning kolmandas saab märksõnaks ühiskonna kohustused oma liikmete ees (Roosileht, lk 265). Ühiskondlikel alustel hoolekanne on olemuselt heategevuse üks väljendusvorme. Selle
esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastiss. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge'i romaanist ,,Väike maailm" (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastissil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist) . Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust? Teadlik matkimine, eelnevate kirjandusteoste kordamine,
seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). 23 24 Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete 25
Mõju on paratamatu, pole võimalik originaali luua Ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Paroodia – eesmärk naeruvääristada teise autori teost, traditsiooni, voolu või žanrit Pastišš – mänguline jäljendamine, F. Jamesoni järgi kui tühi paroodia L.Hutcheon – postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui mõjuvõimust Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris
Wrighti loomingu näitel! (vt teksti lk 141-142 ja fotot lk 140) Wright kavandas hooned ''seest väljapoole'' ning hoonete mahtude suurus ja paigutus tuleneb ruumide ülesannetest. Hoonete põhiplaanid ja masside jaotus on ebasümmeetrilised. Postmodernism. § 28 (lk 190-191) 1) Mida pidas Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks postmodernismi alguseks arhitektuuris? Saint Louisi linnaosa õhkamist. 2) Mida tähendab arhitektuuris põhimõte less is bore? Milliseid võtteid rakendati postmodernistlikus arhitektuuris? ''Vähem on igav'' . Kasutati antiigipäraseid sambaid ka õuedes ja siseruumides. Moodne kunst. Kordamine 1) Impressionistlikule maalikunstile on omane: *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Kuulsaim impressionismi esindaja maalikunstis on Claude Monet.
Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5 Helilooming Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Six-pack piano" (1997) Orkestriteosed · "Sümfoonia" (1986) · "Umbrellas" (1991) · "Eleegia" (1995) · "Papagoid" (1998) · "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000) Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.7 Tunnustused
selle peamine ülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri-ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset riiklikku statistikat. Trükistena ilmuvad mitmed statistilised väljaanded.22 Inimestele eluliste numbrite (näiteks majanduskasv, inflatsioon, hinnatõus) eksponeerimine võib muuta nende käitumist. Seetõttu on statistika mõjuvõim suur isegi postmodernistlikus ja relativismi soosivas ühiskonnas.23 Allikate publitseerimine Eesti ajaloo kirjalikud allikad on kuni 16. sajandini valdavalt keskalamsaksa ja ladina keeles, sealt edasi saksakeelsed, 18. sajandist kasvab venekeelsete allikate hulk. 19. sajandi teisest poolest hakkab rohkem ilmuma eestikeelseid dokumente, mis saavad ametlikus asjaajamises valitsevaks alles omariikluse tekkimisega. Ajaloolasel on allikaid soovitatav lugeda algkeeles, sest parimgi tõlge ei asenda originaali,
Pastišš eesmärk mänguline jäljendamine, jäljendadakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“. Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Don Quijote parodeerib rüütliromaanide konventsioone; Väike maailm armastusromaane. Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. Postmodernismile. 18. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab
mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi 17 POSTMODERNISM KIRJANDUSES Kui modernism esitas ebakindlat, kuid enamasti siiski mingeid selgeid taotlusi ja eesmärke omavat maailmapilti, siis postmodernistlikus kirjanduses näib maailm olevat killustunud. Ei näi olevat suuri eesmärke, taotlusi ega väärtusi; lähendab üksteisele kõrgkultuuri ja massikultuuri, ülevalt ja madalalt; segab sageli omavahel tegelikkust ja väljamõeldist, algupärast teksti ning tsitaate ja parafraase; on sageli mänguline ja lõbus. Postmodernistlikest autoritest peaksid gümnaasiumiõpilased kindlasti teadma selliseid nimesid nagu
Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist). Intertekstuaalsus tähendab eelnenud teoste kordamist, problematiseerimist ja muutmist; teos on eksisteerib teise tekstide seas ja suhestub nendega; teose tähendus on seotud kirjandustraditsiooniga ja suhestub sellega. Kirjandus on kogum omavahel seotud tekste, mis suhestuvad üksteisega. Kirjandusteos omastab tähenduse kirjandustraditsiooni sees, osana kultuurist ja inimkonna olemusest.
postmodernismile Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest(Cervantes “Don Quijote” (1605, 1615), parodeerib rüütliromaanide konventsioone.) ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastiššist) . Linda Hutcheon“Postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust” Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses
Modernistlikule tekstile on tüpiline elitaarsus- autorit ei huvita, kas lugeja seda mõistab. POSTMODERNISTLIK ROMAAN Postmodernism arenes välja modernismi jätkuna, aga ka selle eitusena. Postmodernism tähendas eemaldumist ängist ja maailmavalust. Postmodernistlik teos arvestab tavaliselt taas lugejaga. Taandub romaani subjektikesksus, enam ei puurita inimhingede sügavusse, huvitutakse rohkem sündmustest. Imiteeritakse stiile - tõlgendatakse varasemat kirjandust postmodernistlikus võtmestikus. ! Romaani laadi otsustatakse dominandi järgi - selle järgi, missugusel laadil on romaanis rohkem kõlajõudu. TEISI PROOSAZANREID NOVELL- proosa lühivorm, mille pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub ainult peamisele. Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini.
vahel. Kodakondsus on ikka andnud ka teatud õigusi, mida teistel pole. 17.–19. sajandil olid need klassikalise riigivalitsemisega seotud õigused – näiteks õigus osaleda valimistel, teenida sõjaväes või julgeolekustruktuurides. 20. sajandil kerkis koos heaoluriigi laienemisega keskpunkti juurdepääs sotsiaalturvale. Kodakondne, kes maksis riigile makse, pälvis sellega õiguse tarbida ühishüvesid ning saada rahalist toetust. Nüüdisaegses postmodernistlikus maailmas on need klassikalised rahvusriikidele ja riikkondsusele tuginevad integratsioonimehhanismid nõrgenemas. Tänapäeval pole sugugi haruldane, et inimene elab, õpib ja töötab elu jooksul mitmetes riikides. Euroopa Liit on oma poliitikate (eeskätt nn nelja vabaduse põhimõttega) püüdnud juurutada riikideülest Euroopa kodakondsust. Näiteks saab Euroopa Liidu kodanik mis tahes riigis kogutud
laguneb, erinevad tegelased. Neil on midagi, mis ühendab linnakeskkond Mustamägi. Moodsa urbaniseerunud maailma, uut tüüpi linna romaan. 1970ndatel paistis see just silma Mustamäel. 1. Ruumile tuleb tähelepanu pöörata. 2. postmodernse jutustamise kergus (tekib küsimus, kes jutustab?) erinevad tekstid saavad kokku, pole enam kindel, kes räägib, mida ja kui tõsiselt. Maailma relativiseerub. Sügisballis võõraste tekstide sissetung sööb tähendust. 1980-1990ndatel jõuab postmodernistlikus äärmuslikkuseni. Uued tekstid ei saa enam piisavalt vastukaja. ,,Räägivad" (1984) uute lahenduste otsimine, raske öelda, kas see on proosa või draama. Erihäälsus on viidud äärmuseni. Näitekirjandus: ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) ,,Good-bye, baby" (1975) näidend, postmodernismi näide. ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) Aja märk, et tuli kultuurilooline puhang. Koidula teema Undil loomingus. Alates 1970ndate algusest ilmuvad Undi
Jaanus Adamson räägib postmodernismist ja modernismi hägusatest piiridest. Üheks näiteks eestist toob ta Mati Undi, kelle loomingus on mõlemad perioodid (toetudes Tiit Hennostele). Proovides defineerida postmodernismi, analüüsib Adamson esmalt modernismi. Modernismi piiritletakse ajaliselt aastatega 1880 - 1950, kõrgajaks 1910-1925. Maailmasõdadevaheline aeg. Klassikaliseks või kõrg-etapiks loetakse 1920. aastate modernromaane (Joyce, Woolf, Proust, Kafka, Faulkner, Th. Mann). Undi postmodernistlikus avaldus 1) selles, et ta hülgab valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S
vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad, praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid. Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks. Keskseks küs muutub privaatsfääri tugevnemine , privaatsfäär radikaliseerub. Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St
lõpliku hinnana. Segmentide hulk suureneb ning segmentide suurus väheneb. Võidukäiku teeb personaalne suhtlus kliendiga. Ideaalne toode on see, mis eristab tarbijat teistest tarbijatest – see, mida teistel pole. Massturundus asendub paindliku ja personaalse tootmisega. Liikudes massturunduselt paindlikule ja personaalsele tegevusele kaotab ettevõtja mastaabisäästu, kuid kulueelis ei ole postmodernistlikus äris “moes”. Kasumit maksimeeritakse kõrgema marginaali arvelt. Auto hind võib olla 69 000, kuid võib ka olla 69 000 000, olgugi, et erinevus kuludes on ehk 10-100 kordne. Tarbija meelest on tarbijakeskne hinnakujundus õiglane ning ta ei igatse tagasi kulukeskset hinnakujundust. 5) Hüperreaalsus Hüperreaalsus on simulatsioonil põhinev reaalsus – see on näitemäng (Serena, Disneyland, Lego, kino, internet jne).
Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel. Feministid - võrdõiguslikkuse teema, samas mehed ja naised on erinevad ja neil on ei rohkem ega vähem õigusi vaid erinevad õigused. Nt abort on võimalik tänapäeval vaid naistel. Inimõigus, kas see on suur narratiiv? Pigem on täna. Postmodernistlikus kontekstis võiksime tänaval käia ringi ja öelda, et minu arust on õigus elule jura ja lüüa kellegile kiviga pähe. Inimõigused on kultuurilised ja universaalsed. Euroopas indiviid, hiinas seotud gruppidega, islam panustab ühiskonda *Inimõigused on samuti suur narratiiv seega postmodernistid eitavad neid, sest need ei ole ühesesd ja ei toimi Derrida - Inimindiviidi ei saa kirjeldada teoreetilise konseptsiooniga. Locke?
postmodernistliku teooriaga: Anything goes: Kasutatakse kättesaadavaid meetodeid ja teooriaid - võib olla korraga ka vastandlike uurimussuundade pooldaja. Pole oluline ennast positsioneerida. Kõik sobib, kõike võib kasutada. Avardub uurimise allikate, lähenemisviiside baas. Kaob selgus, inimene ei pea ennast määratlema kui kindla suundumuse pooldaja; Järeldused jäetakse lugeja teha varem tehti selged järeldused ära. Postmodernistlikus antropoloogias võidakse lõpetada mitmemõtteliselt. Tekib siiski küsimus teaduslikus plaanis, kas uurija üldse väitis midagi, kui jätab otsad lahti. Zanriline piir hakkab kaduma, kas siis on ikka tegu teadusliku tööga. Loeme siis kui ilusti on kirjutatud, kui on haaravalt kirjutatud on hea uurimus ja kas järeldused on või mitte see polegi nagu tähtis. 13
Sügavus Pealispind Tõsidus Iroonia Semantika (tähendus) kunst Retoorika (esitus) kunst Sümbolism luule Dadaism luule Peidetud tähendus Tähendust pole Postmodernistlik teooria Jean Baudrilliard · Väärtuse liigid kasutus-, vahetus- ja tähendusväärtus · Tähendusväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit · Hüperreaalsus reaalguse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus Globaliseerumine · Maailma eri piirkondade vaheliste sidemete tugevnemine Eristatakse kolme liiki · Majanduslik glob. kaubavaheuts, investeerinugd · Sotsiaalne glob interneti kasut., telefonikõned välismaaga, turism
P. I. Filimonov (1975) ,,Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" (2011). Novellikogu ,,Nekroloogide kirjutamise oskus" (2013). Tegemist on ennekõike romaanikirjanikuga. ,,Thalassa! Thalassa! Romaan-imerohi" (2013) - väga mahukas (500lk) romaan. Rullub lahti väga kummaline lugu, kus palju tegelasi, kes kõik puutuvad kokku kummalise sektiga või religioosse liikumisega. Tegemist on omamoodi armastusromaaniga. Romantiline narratiiv ühe osana raamatust. Postmodernistlikus romaanis tavapäraseid võtteid. Ei tegele identiteediküsimustega. See pole tema jaoks kõige kesksem asi. Filimonov konstrueerib oma tegelase kaudu psühholoogilise kirjanduse kujusid. Nendes raamatutes on sündmustik olulisel kohal, aga ometi veelgi tähtsam on tegelaste psühholoogiline loodimine, klassikaline tegelase karakteri loomine, tegelaste tagamõtete aimamine ja väljatoomine. Mängulisem, pole nii traagiline kui Ivanov
Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid on sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge ja lahendus. Klassikalise narratiivskeemi rutiine kordumine on turvaline, aga igav. Siiski igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad konvetsionaalsest mudelist. Kõrvalekalded klassikalisest narratiivist. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sama skeemi. Nt postmodernistlikus romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Nt Franz Kafka ,,Protsess". Postmodernistlik romaan mängib sageli realistliku romaani normidega, nt J.Fowels ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 20.Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama kas heaks
käitumist) 3.Sotsioloogiline definitsioon (noorukiiga periodiseering kus lapseea sõltuvus vanematest saab läbi, saab iseseisvaks) *Kui sotsioloogilisest definitsioonist lähtuvalt defineeritakse täiskasvanu olemust eelkõige 3 rolli omamisele: 1)täiskasvanu on siis kui ta saab ise majandatud. 2)on omandanud töö alase rolli/kutsealase 3kui on omandanud püsiva kooselu/abikaasa rolli (millele tänapäeva postmodernistlikus ühiskonnas võime lisada täiendi püsisuhtele perekonnas. See tähendab perekonna erivorm.) *Noorukiiga algab lähtudes bioloogilisest definitsioonist ja lõppeb sotsioloogilise definitsioonist lähtuvalt. On asju mis on päris dedentsidena. Puberteet algab sekundaarsete sugutunnuste arenguga. Noorest on täiskasvanu saanud siis kui ta puudutab midagi ühiskondlikul tasandil. Definitsioon + seadusandlus: nooruk või täisealine? Seadusandluses kasutatakse erinevaid termineid
Kirjandusprotsessis on see üks tähislikumaid tekste. Mingis suhtes võiks väita, et see on esimene pikem tekst, kus kuidagi radikaalne modernism manifesteerub kodumaises Eesti proosas. Sarnased katsed olid toimunud väga jõuliselt juba varases pagulaskirjanduses. Pideva muutumise juures on märgatav see, et Unt satub koguaeg avangardi etteotsa. Undil on/oli omadus tabada õhust seda, mida veel pole, aga mis kohe tuleb. See, mis kohe tuleb, on siis kõige esimesena tema tekstides olemas. Postmodernistlikus proosas hakkavad Undi lemmiktegelased: Koidula, libahundid, vampiirid jm. Samal ajal jätkub mingi mäng reaalsuse pinnal ja teatavas mõttes üleminekutekstiks saab „Via regia“. Üht pidi võib öelda, et see on psühholoogilise painekirjanduse jätk ja lõpp-punkt, aga samas tuleb sinna ka mängulist kergust, mida saab näga „Sügisballis“. Paine on seal isiklikus plaanis sees, sest see kirjutab, autobiograafilist tausta vaadates, läbi teatriuuenduse lugu. Ta tegi seda
semantika (tähendus), sümbolism. Kunstis on mingi peidetud tähendus ja selle otsimine, sügavus. POSTMODERNISM: juhus, mängulisus, anarhia, hajumine, ääreala, loomine, protsess, pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Kunstil ei ole mingisugust tähendust. Postmodernistlik teooria: tuntuim esindaja Jean Baudrillard. Väärtuste liigid: kasvatus-, vahetus- ja tähendusväärtus. Tähendusväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit. Hüperreaalsus reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus. 46
annaabi.ee 
