keskkonnakaitsepoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tegevusi on palju, neist üks olulisemaid Kassinurme linnamägi ja Hiis ning selle arendamine. Ala analüüs: Kassinurme linnamäe kaitseala on eriline nii oma huvitava ja ainulaadse maastikuga kui ka etniliste väärtustega, nimelt pinnavormiks on vooremaastik ning legendide põhjal saab eeldada, et tegu on Kalevipoja silmade pesemise kohaga. Seega, ala kaitsmine on vajalik nii säilitamaks meie ainulaadset voore maastikut kui ka kultuuripärandit. Kassinurme linnamäe kaitse eesmärkideks on nii pärandkultuurmaastiku säilitamine (noorte ajaloohüviliste mängud, talgud ning sõdade taasesitamine ehk larp ja muud legendidega seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku metsa biomassi suurendamine (teostatakse harvendus-ja hooldusraiet, lisaks ka uute istikute istutamine),kui ka püsielupaikade ja vääriselupaikade jälgimine ja uurimine, lisaks ka
Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart, kardemoni, kautsukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur
Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved, millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi Peipsi laheks. 100 hektarist ja keskmiselt 2,4 meetri sügavust Lahepera järve ühendab tänapäeval Peipsi järvega 300 meetri pikkune Lahe oja. Olgugi, et kunagine Peipsi järve osa on kujunenud iseseisvaks veekoguks, omab järv Suurjärve elustikule olulist tähtsust kuna paljud kalad
pooljuht, mille takistus sõltub temperatuurist, mida mõjutab pealelangev infrapunakiirgus. Kui on vaja mõõta kiirgust lainepikkusega üle 15 mm, siis kasutatakse termopaari. Kujutamise saamiseks salvestatakse kahemõõtmelise maatriksi korral kogu kujutis eelistatult korraga. Kui aga elemendid ei reageeri küllalt kiiresti võrreldes seireplatvormi liikumiskiirusega, siis seadistatakse moonutuste vältimiseks detektor jälgima teatud ajal kindlat maastikut mille järel kaader vahetatakse. Ühemõõtmelise detektori korral peab liikuv süsteem skaneerima üle vaatevälja laiuse. Nullmõõtmelise detektori puhul aga üle nii laiuse kui pikkuse. Tavaliselt saavutatakse see võnkuva või pöörleva peegli abi, mis skaneerib hetkelist vaatevälja. VIR-piirkonnas on põhiliseks rakenduseks üleujutuste, lume ja jää, ning madalamate veekogude sügavuse kaardistamine. Meie fütoplanktoni hulka saab mõõta
tõusnud küll korraks esile, kuid ei ole avaldanud suurt mõju maastikele. Esiletõusva kultuurile on loomuomane pakkuda domineerivale kultuurile väljakutset. Tõrjutud kultuurid, on need samad esiletõusvad kultuurimaastikud, mis on ühiskonna poolt tõrjutuks saanud. 3. ,,Inimmõjuga maastikest" E.Kaur, H.Palang Inimene ja teda ümbritsev keskkond on tihedas vastastikmõjus. Maastik mõjutab inimese olemust ja vastupidi. Maastikut on võimalik tõlgendada mitut moodi ja seda teevad erinevad kultuurid erinevalt. Kultuurmaastiku defineerimine sõltub kasutatavast keelest, vaatleja positisoonist ning eesmärgist. Ameerika geograaf Sack seletab maastiku kahe telje abil, mis ühendavad subjektiivsust ja objektiivsust ning ruumi ja substantsi. Loodusteadus tegeleb ruumi objektiivse osaga, kunst tegeleb substantsi subjektiivse osaga. Sotsiaalteadus balanseerib nende kahe vahel.
· Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua · Kuni 16. Sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale · Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvutunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles · Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Kirjakeelte loomise kaudu lihtsustatakse keele maastikut Rahvuse konstrueerimine Iga rahvus pea enda jaoks leidma · Oma maa  maa, mis on nende oma. Maa, mis õigusega kuulub nendele · Oma ajaloo - Kuldne aeg, muinasaeg - Ajaloolised tähtsündmused · Oma rahvuskangelased - Müütilised kangelased  näiteks Kalevipoeg - Mineviku kangelased  näiteks Lembitu - Tänapäeva kangelased  näiteks Ansip Eesti rahva päritolu Vana teooria  loodud eelkõige keeleteadlaste poolt
annaabi.ee 
