Kuigi Ku Klux Klanist on järele jäänud vaid vari sellest, mis ta kunagi oli, tegutsevad vastavad rühmitused edasi ka 21. sajandil. Lisaks rassismile on ta ka anti-katoliiklik, valgete ülemvõimu pooldaja, anti-semitistlik, homofoobne ja nativistlik. Ku Klux Klani ja nende ideoloogial põhinevate grupeeringute puhul on tegu äärmuslike rühmitustega, mis on oma tegevuse aluseks võtnud kitsarinnalise piiblitõlgenduse. Skinheadid Skinheadlus on subkultuur, mis sai alguse Inglismaal 1968-1969 , ning seejärel levis mujal maailmas. Algselt põhines see muusika-, moe- ja elustiilil, ilma poliitilise ja rassistliku elemendita. Esimese laine skinheadid olid Briti töölisrajoonide noored. Nad sallisid mustanahalisi, kuulasid Bob Marleyt ja ei pooldanud rassilist diskrimineerimist. Aga neile ei meeldinud pakistanlased, kes nende meelest tööd ei teinud ja petsid inimesi. Teise laine skinheadid tekkisid 1970-ndate lõpus
Uurimustöö Rassism tänapäeva noorte seas Sisukord I. Sissejuhatus..................................................................................................................................... 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta.......................................................................................... 1.2 Märgid ja nende tähendused..................................................................................................... 1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega............................................................................ 1.4 Rassiline tolerantsus................................................................................................................. II. Kokkuvõte...................................................................................................................................... III. Kasutatud kirjandus...............................
See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht. Emod, hipid, goodid, punkarid, ossid, rullnokad, skinheadid on vaid mõned subkultuuridest, mis tänapäeval eksisteerivad. Kui nad kõik kogunevad kaubanduskeskustesse, saab sellest, kui erinevate kultuuride kogum. On hommik, uksed avatakse, juba tulevad sisse esimesed noored poisid, tüdrukud, kes teevad koolist poppi. Nendega koos on esimeste seas pensionärid, kellel kohustusi pole, kuid ärgates vara, on hea võimalus kaubanduskeskusest odavaid asju osta. Kuni tööpäeva lõpuni valitseb rahuik meeleolu, kuid siis hakkab
väärtusi – füüsilise töö eetikat, mehelikkust, patriotismi ja oma territooriumi kaitsmist. Neist väärtustest lähtuvalt rünnati hipisid, seksuaalvähemusi ja immigrante/rahvusvähemusi, keda käsitleti ohuna traditsioonilisele kogukonnale. Jõukude moodustamise, kakluste ja rünnakute kaudu omandasid skinheedid kiiresti hirmuäratava kuulsuse ja muutusid laiema ühiskonna jaoks rassismi sünonüümiks. Teine skinheedide laine kerkis esile 1970ndate lõpus – 1980ndate alguses, mil skinheadid oma rassistliku suhtumise tõttu neonatside liikumisele lähenesid ja sellega osaliselt segunesid Rokkarid/mootorratturid olid modide kaasaegsed, kes vastandusid modide peenutsemisele ja rõhutasid oma brutaalsust ja vägivaldsust töölisklassile omase mehelikkuse tunnusena. Igapäevaelus töötasid nad peamiselt väljaõppeta sinikraedena ühiskonna kõige madalamal pulgal. Brake on märkinud, et nad olid kas tulihingelised baikerid, kelle jaoks mootorratas
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
See on omamoodi semiootiline partisanisõda - võitlus toimub märgitasandil. Eesmärk on vastanduda n-ö loomulikule maailmale. Erinevuse kaudu luuakse nn. keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia (vastandudes analoogiale)- kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Nt. homol annab edasi kuidas skinheadid elavad. Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga.
produktiivset, mis kujundab subjekti, teda, kes seda kasutab. Bricolage: kombineeritakse väga erinevaid, pealtnäha sobimatuid materiaalseid maailmafragmente. Nt tagi ja haakrist. Ebaloogilised seosed. Punk keeldus koonduma täpselt fikseeritud väärtuste ümber, vaid puuduolekute ahela ümber. Punkrock peegeldas reaalseid ühiskonna probleeme, aga eitas enda päritolu ja enda positsiooni selles ühiskonnas. On olemas kaks subkultuuri tüüpi: 1) staatiline tüüp, kuhu kuuluvad skinheadid (keskendutakse objektile endale, väljendatakse stiiliobjektide kaudu reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?).
Gehrard Schultze: kultuur, eluamusühiskond ja sotsiaalsed positsioonid. *elamusühiskonna sotsiaalse muutuse teooria: muutus on mitmetasandiline kogu ühiskonda läbiv muutumise protsess. 1960ndate põlvkond leidis, et see, mida nende vanemad lõid, pole nende jaoks. Vastasseis pop- ja rockmuusika. Kõik see kerkis esile konfrontatsioonidest. Tekkis palju gruppe, ei olnud homogeenne. Kõigepealt tulid hipid, kus kadusid maskuliinne ja feminiinne sellele vastandusid skinheadid. Siis punkarid jen iga muusikastiili järgi eluviis. Selle käigus tekkis tarbimisühiskond. Vaba aja ja töösuhetes mingid töövormid hakkasid kaduma. Kolmene mudel kahese asemel. Kõik see omavahel seotud. Eluviisi valikud laienesid. "elamusratsionaalsus", kogemusühiskond. Praeguse hetke paradigmaatiline eeskuju on "valikute langetaja", kes nõjatub "elamusratsionaalsusele". Neid eluviise on väga palju, võivad kattuda. Välised
kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas. 1949-1952 (kuni keelustati) tegutses Saksamaal isegi Hitleri ideede pooldajaid ühendav Sozialistische Reichspartei. Lisaks sellele on ideed olnud levinud USAs, Suurbritannias, Skandinaavias, Kreekas6 ja Venemaal (Limonovi ja Zirinovski näited). Ilmselt tuntuim neonats oli USA natsipartei asutaja (aastal 1959) George Lincoln Rockwell, kes mõrvati 1967 omaenda partei endise liikme poolt. Neonatsluse üks vorme on nn. skinheadid, kellest üksikud on ka Eestis esindatud. Poliitiline mõju on neonatsidel väike, enamasti on tegu noortega, kes on suunanud oma agressiivsuse teisest rassist (enamasti mustanahaliste) immigrantide vastu. Alliierter Kontrollrat Peale Hitleri enesetappu sai Saksamaa presidendi kohused endale admiral Karl Dönitz, kelle ülesandeks jäi sõja lõpetamine. 8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla
"Punk-kultuur ütleb seda mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb". Punk defineeris ennast juurteta kultuurina. H. viitas otse Barthes'ile(Tel Quel rühm) Bricolage(Brikolaaz) kombinatsioon pealtnäha sobimatutest materjalidest. Postmodernism. Ei pea otsima siirast ja tõest väljendust vaid just märkide kombinatsioon on see, mis on loov(muusikavideod brikolaaz). Kineetiline subkultuur punkrock, objektiive reaalsuse transformeerumine. Staatiline subkultuur - skinheadid, kes väljendavad seda. Mobiilne, oma staatuse piire ületav. Ei pea otsima subkultuuri sisu, vaid tuleb vaadata vormilisi aspekte, märgiliste tähenduste süsteeme. Postmodernism on pigem ületamine kui vastandamine. S. Sontag "Märkmeid Campist" (Camp nii halb, et muutub heaks). Lyotard "Postmoderne olukord" saab alguse postmodernismi mõiste Teadmise kriiis lääne ühiskonnas lääne ühiskonda sugenenud umbusk suurte metanarratiivide vastu
kinnitada, et nad on minevikust eraldatud. · Bricolage tõttu, elementide kopeerimise tõttu, mis pole seaotud reaalse maailmaga, selle tõttu H. Võrdleb punksubkultuuri käitumist realistidega. o Ta näeb punksubkultuuri käitumises teatavat topelteitust. o Niisiis punksubkultuuril on omalaadne esitus. o Võime veel lõpuks esitada kahte subkultuuri tüüpi: A: Staatiline subkultuur nt skinheadid keskendutakse reaalsuse kujundamisele. B: Kineetiline subkultuur nt punksubkluur reaalsust ei väljendata vaid reaalsust transformatsioonitakse reaalsuse transformatsioon. · Skinheadide ja punk vahel oli konflikte · Nt võtsid skinheadid natsimärki tõsiselt ning nad ei saanud aru miks punkarid nii kasutavad neid märke. Kui kasutad natsimärki valesti siis see vihastab neid, kellele
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil, lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15). Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm.
· Nende kuriteod pole tavaliselt vägivaldsed · Nende karistada saamise tõenäosus on väike - Sest nad ei jää vahele - Kui ka jäävad, siis neid ei karistata Deviantsed subkultuurid · Kriminaalne subkultuur suunatud kasumi saamisele, vahendid on ebaseaduslikud. Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg, vene maffioosod. · Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid, Inglise tüdrukute gängid · Ühiskonnast eemaldunute subkultuur alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele. Sildistamine (labelling) · Howard Becker · Esmane deviantsus pooljuhuslik · Sildistamine, stigmatiseerimine esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge · Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma Kuritegevuse paratamatus
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
