iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid.......................................................................................................lk 2 Rassistliku alatooniga liikumised.............................................................lk 3 Ku Klux Klan............................................................................................lk 3 Skinheadid.................................................................................................lk 3 Orjandus Lõuna-Ameerikas......................................................................lk 4 Rassistliku alatooniga liikumised.............................................................lk 5 Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 Kasutatud materjalid...................................................................
Küsisime õpilastelt kas neil on olnud kokkupuuteid rassistlike organisatsioonidega või kas keegi kuulub ise mõnda. Ei ole kokkupuuteid/ei kuulu ühtegi rassistlikku organisatsiooni (42); on näinud meedias (2); on näinud mustanahalist (2); sõbralikud kokkupuuted (2) 5 Nagu näha, ei tegutse Eestis suuri rassistlike organisatsioone või lihtsalt ei teata neist nii palju. Kuigi on teada, et siin tegutsevad nn. ,,skinheadid" ja muud organisatsioonid, aga ükski noor ei kuulu sinna nagu testist võib järeldada. Mõned vastanud on küsimusest valesti aru saanud ja kirjutanud, et neil on kokkupuuteid mustanahalistega, mis pole õige vastus antud küsimusele. Kuna lähiajal käis meediast läbi uudis, kuidas Eesti ,,skinheadid" klobisid Eestis tegutseva Vene erakonna noori, siis on võimalik, et sealt ongi neist kuuldud. 1.4 Rassiline tolerantsus Uurisime õpilaste tolerantsust teiste rahvuste ning rasside vastu
See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht. Emod, hipid, goodid, punkarid, ossid, rullnokad, skinheadid on vaid mõned subkultuuridest, mis tänapäeval eksisteerivad. Kui nad kõik kogunevad kaubanduskeskustesse, saab sellest, kui erinevate kultuuride kogum. On hommik, uksed avatakse, juba tulevad sisse esimesed noored poisid, tüdrukud, kes teevad koolist poppi. Nendega koos on esimeste seas pensionärid, kellel kohustusi pole, kuid ärgates vara, on hea võimalus kaubanduskeskusest odavaid asju osta. Kuni tööpäeva lõpuni valitseb rahuik meeleolu, kuid siis hakkab
käekotte; mainstream-modid, kes kandsid cool’e ülikondi, kitsaid pükse ja teravaninalisi kingi ning hängisid koos lühikese soengu ja kivistunud ilmega tüdrukutega; scooter boy’d, kes kihutasid ringi motorolleritega ning kandsid laiu teksaseid ja puldanriidest kingi; ning lõpuks hard-modid kui „põhjakiht“, kelle eelistuseks olid teksased ja töösaapaid. Viimasena mainitud suunast arenes 1960. lõpus uus subkultuur – skinheedid. Skinheadid: tekkis 60ndatel Inglismaal. Stiili mõjutavad rude boys ja modid. Seotud reggae muusika ühe suuna Ska-ga. Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. Hiljem tekkis ka White power ning Hitleri imetlus (seotud tema väidetava hoolitsusega töölisklassi eest). Skinheedid olid agressiivsed töölisklassi esindajad, kes eksponeerisid oma jõulisust tanksaabaste ja teksadega. Stiililiselt kasvasid nad välja hard-modidest, tuntuks aga said
elus edasi minna. Raha raisati muusika , riiete või mootorrataste peale. Abielluti varakult , umbes 20 aastaselt. Noored mõjutasid pidevalt moodi uute ja erinevate mõtetega. Oli 4 erinevat stiilimõjutajat kogu 60ndate jooksul . Kõigepealt olid "Rockers" (rokkijad) koos oma nahk jakkide ja mootorratastega. Peale neid ärkasid superstiilsed "Mods" (kaasaegsed), kellele järgnesid hipid , kes põhinesid narkootikumide kultuuril ja kõige lõpuks tulid "Skinheadid", kelle tunnuseks olid paljaksaetud pea. Hipid olid tol ajal kõigest väike rühm inimesi, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele
See on omamoodi semiootiline partisanisõda - võitlus toimub märgitasandil. Eesmärk on vastanduda n-ö loomulikule maailmale. Erinevuse kaudu luuakse nn. keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia (vastandudes analoogiale)- kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Nt. homol annab edasi kuidas skinheadid elavad. Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga.
produktiivset, mis kujundab subjekti, teda, kes seda kasutab. Bricolage: kombineeritakse väga erinevaid, pealtnäha sobimatuid materiaalseid maailmafragmente. Nt tagi ja haakrist. Ebaloogilised seosed. Punk keeldus koonduma täpselt fikseeritud väärtuste ümber, vaid puuduolekute ahela ümber. Punkrock peegeldas reaalseid ühiskonna probleeme, aga eitas enda päritolu ja enda positsiooni selles ühiskonnas. On olemas kaks subkultuuri tüüpi: 1) staatiline tüüp, kuhu kuuluvad skinheadid (keskendutakse objektile endale, väljendatakse stiiliobjektide kaudu reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?).
Gehrard Schultze: kultuur, eluamusühiskond ja sotsiaalsed positsioonid. *elamusühiskonna sotsiaalse muutuse teooria: muutus on mitmetasandiline kogu ühiskonda läbiv muutumise protsess. 1960ndate põlvkond leidis, et see, mida nende vanemad lõid, pole nende jaoks. Vastasseis pop- ja rockmuusika. Kõik see kerkis esile konfrontatsioonidest. Tekkis palju gruppe, ei olnud homogeenne. Kõigepealt tulid hipid, kus kadusid maskuliinne ja feminiinne sellele vastandusid skinheadid. Siis punkarid jen iga muusikastiili järgi eluviis. Selle käigus tekkis tarbimisühiskond. Vaba aja ja töösuhetes mingid töövormid hakkasid kaduma. Kolmene mudel kahese asemel. Kõik see omavahel seotud. Eluviisi valikud laienesid. "elamusratsionaalsus", kogemusühiskond. Praeguse hetke paradigmaatiline eeskuju on "valikute langetaja", kes nõjatub "elamusratsionaalsusele". Neid eluviise on väga palju, võivad kattuda. Välised
kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas. 1949-1952 (kuni keelustati) tegutses Saksamaal isegi Hitleri ideede pooldajaid ühendav Sozialistische Reichspartei. Lisaks sellele on ideed olnud levinud USAs, Suurbritannias, Skandinaavias, Kreekas6 ja Venemaal (Limonovi ja Zirinovski näited). Ilmselt tuntuim neonats oli USA natsipartei asutaja (aastal 1959) George Lincoln Rockwell, kes mõrvati 1967 omaenda partei endise liikme poolt. Neonatsluse üks vorme on nn. skinheadid, kellest üksikud on ka Eestis esindatud. Poliitiline mõju on neonatsidel väike, enamasti on tegu noortega, kes on suunanud oma agressiivsuse teisest rassist (enamasti mustanahaliste) immigrantide vastu. Alliierter Kontrollrat Peale Hitleri enesetappu sai Saksamaa presidendi kohused endale admiral Karl Dönitz, kelle ülesandeks jäi sõja lõpetamine. 8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla
"Punk-kultuur ütleb seda mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb". Punk defineeris ennast juurteta kultuurina. H. viitas otse Barthes'ile(Tel Quel rühm) Bricolage(Brikolaaz) kombinatsioon pealtnäha sobimatutest materjalidest. Postmodernism. Ei pea otsima siirast ja tõest väljendust vaid just märkide kombinatsioon on see, mis on loov(muusikavideod brikolaaz). Kineetiline subkultuur punkrock, objektiive reaalsuse transformeerumine. Staatiline subkultuur - skinheadid, kes väljendavad seda. Mobiilne, oma staatuse piire ületav. Ei pea otsima subkultuuri sisu, vaid tuleb vaadata vormilisi aspekte, märgiliste tähenduste süsteeme. Postmodernism on pigem ületamine kui vastandamine. S. Sontag "Märkmeid Campist" (Camp nii halb, et muutub heaks). Lyotard "Postmoderne olukord" saab alguse postmodernismi mõiste Teadmise kriiis lääne ühiskonnas lääne ühiskonda sugenenud umbusk suurte metanarratiivide vastu
kinnitada, et nad on minevikust eraldatud. · Bricolage tõttu, elementide kopeerimise tõttu, mis pole seaotud reaalse maailmaga, selle tõttu H. Võrdleb punksubkultuuri käitumist realistidega. o Ta näeb punksubkultuuri käitumises teatavat topelteitust. o Niisiis punksubkultuuril on omalaadne esitus. o Võime veel lõpuks esitada kahte subkultuuri tüüpi: A: Staatiline subkultuur nt skinheadid keskendutakse reaalsuse kujundamisele. B: Kineetiline subkultuur nt punksubkluur reaalsust ei väljendata vaid reaalsust transformatsioonitakse reaalsuse transformatsioon. · Skinheadide ja punk vahel oli konflikte · Nt võtsid skinheadid natsimärki tõsiselt ning nad ei saanud aru miks punkarid nii kasutavad neid märke. Kui kasutad natsimärki valesti siis see vihastab neid, kellele
mõtestab seda, loob. Vastandumine realismile *sisu ja kujutatava objekti vahel ei ole absoluutset erinevust, neid ei ole võimalik täielikult eraldada, sisu piiras seda *keel on midagi produktiivset, midagi tootlikku aktiviseerib lugejat *protsessi uurimine, tähistusprotsess *Kristeva, prantsuse sümbolistliku luule uurimine *uus suhe kogemuse ja väljenduse vahel *bricolage kombinatsioon erinevatest/sobimatutest materjalidestpunk *skinheadid teatav nostaloga, maagiline nostalgia ehedate v äärt2uste juurde *punksubkultuur uhked selle üle, et minevikust ära lõigatud, punakrid oli outseiderid, ei edinanud kindlat väärtushoiakute stiili *Hebdigre võrdleb subkultuuri sürrealismiga kunstivaldkonna s ürrealistlik modernism 47 * n äeb punksubkultuuri käitumises topleteitust punkrock seadis k üsimuse alla, milline on tema enda positisoon, endale küsimuste esitamine *2 subkultuuri tüüpi:
Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil, lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15). Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm.
· Nende kuriteod pole tavaliselt vägivaldsed · Nende karistada saamise tõenäosus on väike - Sest nad ei jää vahele - Kui ka jäävad, siis neid ei karistata Deviantsed subkultuurid · Kriminaalne subkultuur suunatud kasumi saamisele, vahendid on ebaseaduslikud. Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg, vene maffioosod. · Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid, Inglise tüdrukute gängid · Ühiskonnast eemaldunute subkultuur alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele. Sildistamine (labelling) · Howard Becker · Esmane deviantsus pooljuhuslik · Sildistamine, stigmatiseerimine esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge · Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma Kuritegevuse paratamatus
Majanduslikke paremäärmuslasi iseloomustab tugev toetus üliliberaalsele turumajandusele. Sellist ideoloogiat kutsustakse uusliberaalseks või neoliberaalseks. Paremäärmuslus toetub nendele ühiskonnakihtidele, kes ei soovi kaasa minna tänapäevale iseloomulike sotsiaalsete muutustega. Seepärast pooldavad nad suuremat individualiseerimist ja ühiskonna kihistumist. Rahvuslik paremäärmus omakorda jaguneb järgmiselt. Skinheadid, kelle peamine tunnusjoon on valmisolek vägivalda kasutada, seda eelkõige poliitiliste vastaste ja vähemuste (ühiskonna äärealadesse kuuluvate isikute) ehk välismaalase välimusega inimeste, kodutute, invaliidide, narkomaanide ja homoseksuaalide vastu. Neonatsid on skinheadidest rohkem organiseeritud. Mõnes riigis on neil ka oma parteid, keda iseloomustavad immigrantidevastasus, ksenofoobia (üldine võõraviha) ja rahvuslus. Samuti toetavad
annaabi.ee 
