Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel tingimustel võib see toimuda ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus sotsioloogiasse

Tänapäeva sotsioloogia teooria


Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes).
Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigmafunktsionalism , konfliktiparadigma ja interaktsionism . Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest.

Funktsionalism


Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu – Briti sotsiaalantropoloogia , Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism . Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus.
Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist.

Briti sotsiaalantropoloogia

Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel.
Bronislav Malinowski (1884-1942)
Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal.
Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust:
Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon
Söömine Toidu varumine
Paljunemine Abielu, perekond

Kaitstus Sõjavägi

Kasvamine Haridus , kool

Alfred Reginald Radcliffe- Brown (1881-1955)
Sotsiaalne funktsionalism. Institutsioonide eesmärgiks ei ole mitte inimeste vajaduste, vaid pigem ühiskonna enda vajaduste rahuldamine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine (st. enesesäilitamine). Seega iga institutsioon (nagu perekond, kool, sõjavägi, valitsus, teadus jne.) aitab kuidagimoodi kaasa sotsiaalse stabiilsuse säilitamisele. Funktsionaalse analüüsi eesmärgiks on selgitada institutsiooni roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks.

Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia

Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist – 1970ndateni.

Talcott Parsons (1902-1979)

USA funktsionalismi juhtfiguur.
Suur teooria ( grand theory) – Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua.
Tegevusteooria – alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks.
Inimtegevuse tunnused on:
  • tegevus omab eesmärki
  • toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid ( tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu)
  • ja on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt.
Viimast pidas Parsons tegevuse juures kõige tähtsamaks elemendiks.
Sotsiaalse korra probleem (problem of order ) – miks eksisteerib ühiskonnas kord ja mitte kaos ? - Sellepärast, et erinevate tegutsejate teod on reguleeritud ühiste sotsiaalsete normide poolt.
Süsteemiteooria – hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e. ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on:
  • sotsiaalne süsteem;
  • kultuurisüsteem;
  • psühholoogiline süsteem e. isiksus.
    Robert K Merton ( 1910 -2003)
    Keskastme teooriad (theories of middle range) – kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid , mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne)
    Funktsionaalne analüüs – täpsustas selle põhimõtteid, selle eesmärgiks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #1 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #2 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #3 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #4 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #5 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #6 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #7 Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2 #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pliisi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    V loengu konspekt
    sotsioloogia , konspekt , lühikonspekt , ajalugu

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    frutinni profiilipilt
    frutinni: (Y)
    16:57 01-07-2009


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu
    4
    doc
    Lühikonspekt - sotsioloogia kui teadus
    72
    doc
    Sotsioloogia materjal eksamiks
    53
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    46
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    22
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    11
    docx
    Tähtsad nimed sotsioloogias
    56
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun