Sõjad Suur kuritegevus Naiste defitsiit- seda tekitavad Tüdrukute vastu suunatud infantitsiid Äärmuslikud elutingimused (metsik lääs) Elukoha valik Kus uus abielupaar elama hakkab: Patrilokaalne- mehe sugulaste juurde Matrilokaalne-naise sugulaste juurde Neolokaalne-uude kohta, omaette Ka loomade puhul võib eristada: Patrilokaalsed liigid(shimpans, inimene)- isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja Matrilokaalsed liigid(enamus imetajast)- isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi Patrilokaalne 64% Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine 1 1. Bilateraalne- lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi 2
vastas stereotüübile. 4 Keel Me hakkame suuresti isegi maailma tajuma oma emakeele struktuuri järgi. antropoloogiline lingvistika/lingvistiline antropoloogia - teadus keelest kui kultuurilisest ressursist ja rääkimisest kui kultuurilisest praktikast Tõenäoliselt ei olnud neandertalil võimalik soravalt rääkida, sest ta neel asus kõrgemal ja ka keel oli väiksem. (Väikelastel on samuti neel kõrgemal.) Kuulsad kõnelejad: * shimpans Viki(mama ja cup) * shimpans Washoe(viipekeel) * gorilla Koko(sünd 1971; 1000 viipekeele märki -rekordiomanik) Ntx tal: sõrmus - sõrme käevõru. * shimpans Loulis(väike ahv, kes adopteeriti Washoele, 5.a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud) Oskavad mõisteid laiendada teistele asjadele ja seoseid luua. Keele semantiline universaalsus: * produktiivsus: me võime igale sõnumine lisada järgmise, mille tähendust ei saa eelmisest välja lugeda
***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h.sapiens kujunemisel viimase 5-7 MA jooksul INIMENE EI LAHKNENUD AHVIST! VAID EELLANE LAHKNES (-inimahvi eellane lahknes pärdikute eellasest ~25 MAT) -inimese eellane lahknes simpansi eellasest ~4-6 MAT Väike puukene : 9-10 MAT Gorillinae(gorilla) 4-6MAT Homo (inimene) shimpans ~200000 aastat ~2MA Inimesel kitsam spekter kui simpansitel AJU ruumala Kulu puhkeolekus Tavaline imetaja 400 cm3 3-5% energiast H. Sapiens 1350 cm3 ~23% energiast
konstantsena, tunduvalt enam. Molekulaarse evolutsiooni neutralistlik teooria ei arvesta seda, et mõned mutatsioonid võivad olla organismile kasulikud. Neutralistliku teooria põhjal saab valik toimida ainult kahjulike variantide kõrvaldamise kaudu. Erinevalt sünteetilisest evolutsiooniteooriast on kõrvale jäetud darvinistlik positiivne valik. Inimese ja shimpansi vaheliste erinevuste analüüs. Inimese ja shimpansi kromosoomide struktuuri võrdlus näitab, et shimpans on inimesele evolutsiooniliselt kõige lähedasem liik. Sama kinnitab ka molekulaarne analüüs. Inimese ja shimpansi välised tunnused (anatoomia, füsioloogia, käitumine ja ökoloogia) erinevad märksa enam, kui seda võiks eeldada nende valkude sarnasuse põhjal, mis näitab, et valgud on 99% ulatuses identsed (7,2 muutust 1000 aminohappe kohta). DNA järjestuste võrdlusest (peamiselt on kasutatud DNA hübridisatsiooni katseid) selgus et 3000 DNA aluspaari kohta tuleb
- tüdrukute vastu suunatud infantitsiid - tüdrukute sündide piiramine. Tüdruklapsed tapetakse ära pärast sündi või tehakse aborti. - äärmuslikud elutingimused (metsik lääs) Elukoha valik Kui uus abielupaar elama hakkab: · Patrilokaalne mehe sugulaste juurde · Matrilokaalne naiste sugulaste juurde · Neolokaane uude kohta, omaette Ka loomade puhul võib eristada: · Patrilokaalsed liigid (shimpans, inimene) isassed jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja · Matrilokaalsed liigid (enamus imetajaist) isased rändavad grupist välja Kultuuride sageduse ideaalse elukoha valiku järgi: · Patrilokaalne 64% · Matrilokaalne 25% · Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine · Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi · Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa
naiste defitsiit seda tekitavad: tüdrukute vastu suunatud infantitsiid (naissoost looteid tapetakse sagedamini kui meessoost). äärmuslikud elutingimused (metsik lääs). Elukohavalik: kus uus abielupaar elama hakkab patrilokaalne mehe sugulaste juurde (inimene on pigem patrilokaalne) matrilokaalne naise sugulaste juurde neolokaalne uude kohta, omaette. Ka loomade puhul võib eristada: patrilokaalsed liigid (shimpans, inimene) isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja. Matrilokaalsed liigid (enamus imetajatest) isased rändavad grupist välja) Kultuuride sagedus elukoha valiku järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Patrilokaalne 64 % Matrilokaalne 25% Neolokaalne 11% Suguluse arvestamine: 1. Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi. 2
püsima konstantsena, tunduvalt enam. Molekulaarse evolutsiooni neutralistlik teooria ei arvesta seda, et mõned mutatsioonid võivad olla organismile kasulikud. Neutralistliku teooria põhjal saab valik toimida ainult kahjulike variantide kõrvaldamise kaudu. Erinevalt sünteetilisest evolutsiooniteooriast on kõrvale jäetud darvinistlik positiivne valik. Inimese ja shimpansi vaheliste erinevuste analüüs. Inimese ja shimpansi kromosoomide struktuuri võrdlus näitab, et shimpans on inimesele evolutsiooniliselt kõige lähedasem liik. Sama kinnitab ka molekulaarne analüüs. Inimese ja shimpansi välised tunnused (anatoomia, füsioloogia, käitumine ja ökoloogia) erinevad märksa enam, kui seda võiks eeldada nende valkude sarnasuse põhjal, mis näitab, et valgud on 99% ulatuses identsed (7,2 muutust 1000 aminohappe kohta). DNA järjestuste võrdlusest (peamiselt on kasutatud DNA hübridisatsiooni katseid) selgus et
Kromosoomid : kromosoom - isekordistuv nukleiinhapete ja valkude kompleks. Kromosoom koosneb : *DNA st *Valgust *RNAst Erilise tähendusega on histoonvalgud, mis pakivad DNA kokku ja kaitsevad teda väliste muutuste eest. Nad kontrollivad ka päriliku info avaldumist. Kromosoomide arv : -liigile omane tunnus, mida võib anda keha või sugurakkude kohta. *väikseim arv võib olla 2. * suurim arv võib olla kuni 1000(mõned sõnajalad) Äädikakärbes - 8 kromosoomi Inimene - 46 kromosoomi Shimpans - 48 kromosoomi Haploidsus(n) - kõik mkromosoomid rakus on ühes korduses (N: sugurakud) Diploidsus(2n) - kõik kromosoomid on rakus 2 kordselt(N: loomade keharakud) Polüploidsus(3n - 10n) - kõik kromosoomid on rakus rohkem kui 2 kordselt. Homoloogilised kromosoomid : - esinevad paarina. üks kromosoom on saadud ühelt, ja teine teiselt vanemalt. - Nad on sarnased ehituselt ja suuruselt. - nad erinevad geneetilise info poolest. Autosoomid :
annaabi.ee 
