*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid
vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. (Fenno- ugria, 2010) Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola
Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baškiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Ajalugu 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund
mari niidumari rahvaste algkodu, on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvis- udmurdi tilise paleontoloogia meetodit. SOOMEUGRI SOOMEPERMI permikomi Nimetatud meetod seisneb selles, et keeltest leitakse need tai- komi
milj Keel Kõnele Ohustatuse Asuala jaid aste (UNESCO) Komi Vabariik ja Komi, Permi 350 000 ohustatud Permi naaberalad, Permikomi komi AR (Venemaa) keeled Udmurdi Vabariik ja Udmurdi 500 000 ohustatud naaberalad (Venemaa) Mordva, Bas^kortostani, Ts^uvas^i ja Tatarstani Ersa(mordva) 500 000 ohustatud Vabariik, Niz^ni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast (Venemaa)
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7
keelkonda või hõimkonda. 4. Täida lüngad. (4p) Maailmas on 6000-7000 keelt. See arv on hinnanguline, sest (õpikulaused ei lähe arvesse) 1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri. 2. Kõiki keeli pole üle loetud võib olla avastamata keeli. 3. Osad keeled on väljasurnud. 5. Kirjuta keelte nimed tabeli õigesse lahtrisse. (5p) Prantsuse, heebrea, armeenia, aserbaidžaani, araabia, läti, iiri, kreeka, eesti, korea, ungari, udmurdi, mari, komi, hiina, jaapani, türgi, inglise, vene, gruusia Keelkond Keeled Keelkond Keeled Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, Hiina-Tiibeti hiina, jaapani iiri, kreeka, vene, inglise Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, Nigeri-Kongo mari, komi Afroaasia heebrea, araabia Austroneesia
Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti Rõhk tavaliselt esimesel silbil, murretes võib see olla mujal Eristatakse 16 käänet Elatusalad Maaharimine Loomakasvatus Küttimine Kalapüük Metsatööstus Usund Alates 14.15. sajandist levib valdavalt õigeusk 20. sajandil on levinud ateist, sajandi lõpul nn uususundid Kasutatud kirjandus http://www.erm.ee/et/Avasta/Soomeugrirahvakultuur/Komid http://et.wikipedia.org http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kkeel.htm Aitäh!
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
Jutt Eesti keelest Suurte keeltega võrreldes tuleb tõdeda, et eesti keel on tõesti väike keel, kuid kui võrrelda eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeeln...
10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja Eesti Liivi Volga keeled: Mordva Mari Permi keeled: Komi Udmurdi Ugri keeled: Ungari Mansi Handi (ERALDI) Samojeedi keeled: Neenetsi Eenetsi Ngansaani Selkupi
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
Tema luulele on iseloomulik vemmalvärss ja lorilaulud traditsioonidest. Need on lõbusad ja laululised ning väga leidlike riimidega. Palju kohtab paroodiaid. Contra kasutab oma loomingus sageli võru keelt ja räägib seda ka ise. Peaaegu kõik tema luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest sihilikult tagasihoidlikud. Tema esimene luulekogu ilmus 1995 aastal ja kandis nime ,,Ohoh". Contra luulet on tõlgitud läti-, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde. Ta on äärmiselt avatud ja särav inimene. Contra on saanud kokku 9 tunnustuse osaliseks. Viimane Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemia 2017 aastal. Contsa teosed koosnevad 27 luulekogust, 3 proosast, 10 antoloogiast, 7 laulutekstist, 3 näidendist ja 9 tõlkest. Contra raamatust Isa sokk on Ufonaut (2013a ) "Lõunamaaunistus" Muutuks Eesti lõunamaaks -- oleks ideaalne! Otse koduaiast saaks noppida banaane. Kui ei lahkuks meie mant
vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U Soomeugrilaste geneetiline ja keeleline sugulus • SOOMEUGRILASTE LIPP Lipu sümboolika ühendab Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipu värve ning Vepsa, Lüüdi-Karjala, Ingeri,
romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8. Isolaatkeel – keel, millel pole ühtegi sugulaskeelt. 9. Nim läänemeresoomekeeled ja 5 soome-ugri keelt. Läänemeresoomekeeled – liivi, eesti, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome Soome-ugri keeled – mari, eesti, komi, ungari, udmurdi 10.Uurali keelte eripära – suur käänete hulk, kasutavad palju muutelõppe ja tunnuseid. 11.Iseloomusta ühte läänemeresoomekeelt pikemalt. Karjala keel – ohustatud, jaguneb 3 – päriskasjala, livviko, lüüdi. Kasutab ladina tähestikku. Räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis. Umbes 65000 kõnelejat, 5000 nendest Soomes. 12.Mis on olnud soome-ugri keelte arengu takistavateks ja soodustavateks teguriteks?
algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas
3 Contra Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde. Kuna Margus Konnulal on palju hüüdnimesid: Konnula, Connors ja Contra, siis valis ta Contra endale kirjanikunimeks. Contrale endale meeldib kõige rohkem enda luuletustest ,,Suusamütsi tutt". Suusamütsi tutt Contra Seal istub poeg mu silmarõõm peast maha pudenemas kõõm
Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid. Olen kuulnud siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine nendega. Mingi tõetera selles kindlasti leidub. Väikerahvastele luuakse illusioone omariiklusest. Vene Föderatsiooni all eksisteerivad mitmed meie sugulasrahvaste niinimetatud vabariigid või autonoomsed piirkonnad: Mari, Komi, Karjala, Udmurdi jne. Iseseisvast riigihaldusest ei saa siiski juttugi olla, sest kohalik kuulub ikka enamasti venelastele, keda pigem ei huvita kohaliku vähemusrahvuse huvid oma kultuuri ja elu arendamiseks. Seetõttu on nendes piirkondades domineerivaimaks rahvuseks kujunenud venelased ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm. Globaliseeruv maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid sidemeid
Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari keel Eellased alustasid rännet Doonau jõe äärde. Seda keelt rääkiv rahvas on soome-ugri kõige laiem. Keelt räägib 14 000 000 inimest. Permi keeled Eellased jäid paigale, hõimud nihkusid. Komi keel Keelt räägib veidi alla poole miljoni inimese. Eellased liikusid Uurali lähistel veidi põhja poole. Udmurdi keel Keelt kõneleb üle poole miljoni inimese. Volga keeled Volga jõe kallastel asuvad keeled, udmurtidest edela suunas. Eellased olid karjakasvatajad ja kultuuriliselt arengult permi keelte kõnelejatest ees. Mari keel Volga idakaldale jäänud inimesed. Seda keelt räägib umbes 600 000 inimest. Mordva keel Volga läänekaldale jäänud inimesed. Keel jaguneb kaheks: ersa ja moksa. Mordva keele kõnelejaid on umbes 775 000. Saami murded
Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder *Somaatilised sõnad- kõrv, kõri *süttima, ehtima, hind, pädev 16. Volga sõnavara Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi;
Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades. 5. KEELED KEELKOND KEELED Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, iiri, kreeka Hiina-Tiibeti birma, hiina Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, mari, komi Nigeri-Kongo suahiili Afroaasia heebrea, araabia, berberi Austroneesia indoneesia, jaava Altai aserbaidžaani, türgi, usbeki Isolaatkeeled baski, korea, jaapani
Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole
Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000),
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
5 • Eesti keel kasutab enamiku Uurali keeltega põhjasaami 7 võrreldes rohkem iseseisvad grammatilisi sõnu. mokša 1 1 • Alumine pilt näitab, et eesti keeles on palju ersa 1 iseseisvaid grammatilisi sõnu aga soome 1 keeles on pikemad sõnad, sest nendes mari 9 väljendatakse muutetunnust. Ning komi keel udmurdi 1 on nende keelte vahepealne. 7 komi 1 6 ungari 2 5 mansi 6 handi 3
Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus. (Ariste 1973:29-30) Wiedemanni esimene suurem uurimus oli sürja grammatikast, mis sai tunnustust ning see omakorda inspireeris Wiedemanni soome-ugri keeltega edasi tegelema. Järgmisena võttis ta käsile mari keele grammatika. Selle uurimuse kohta on ta pidanud loenguid ka Eestimaa Kirjanduse Seltsis ning Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti seltsis. (Ariste 1973:35) Seejärel asus Wiedemann uurima udmurdi keelt. 1856 ilmus Ahlqvisti vadja keele grammatika, mille põhjal Wiedemann uurimuse kirjutas. 1856 sai Wiedemann käsitlemiseks ka akadeemik Sjögreni liivi keele alase ainestiku ning esines seda materjali kasutades ettekannetega Kirjanduse Seltsis, avaldas need hiljem ka trükis. 1861 ilmus Peterburis kaheköiteline liivi keele, liivlaste ajaloo ning etnograafia alane uurimus. See Sjögreni- Wiedemanni töö on senini parim, mis liivlaste kohta kirjutatud.
1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer (hiir). 2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama.
1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) sõnad hala (kala), sijer (hiir). 2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 16 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama
Oblastivõimude toel on välja antud jasvakomikeelne aabits ning jasvakomisid on hakatud, võib-olla rahvuspoliitilistel kaalutlustel, esitama eraldi etnilise rühmana. Jasvakomid arvukust hinnatakse 5000-le, neist umbes 2000 elavad oma põlisel asualal Jasva jõel. (Jasvakomisid kui iseseisvat etnilist rühma esitleti IV soome-ugri maailmakongressil Tallinnas 2004. aasta augustis.) Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähim sugulaskeel on samasse rühma kuuluv udmurdi keel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks (põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi), mida Vene (nõukogude) traditsioonis käsitletakse kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Sürjakomi- ja permikomi keel on üksteisele üsna lähedased ning mõningase harjumise järel on vastastikune arusaamine täiesti võimalik. Ka ühine kirjakeel on täiesti võimalik, kui selleks jätkub poliitilist tahet.
- Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad) - Tuul, pähkel, kusla (loodus) - Kotkas, peni (loomad) - Amb, kaas, kätki, mõla, rehi, õng, tera (riistad) - Äi, tee, ilmakaar, lõuna (ühiskondlik) - Vana, külm (omadussõna) - Jagama, jaksama, keelduma, käskima, saama, sündima (tegusõnad)
pustu (afgaani) SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umea saami Uurali keeled Pitea saami Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi turjasaami sürjakomi LÄÄNEMERESOOME KEELED UGRI KEELED liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi)
Kama, teeninud Vene pliit; kindlaks tegurid, mis aitavad säilitada, muuta või kaotus traditsioonilise toidu retsepte. Meetodid: töö vastanutest, analüüs Internet võrgu ressursse, kirjanduse analüüs, võrdlemine, kirjeldus, kasutamine, viidates materjali. Praktiline tähtsus: kasutatavate materjalide auditoorse kohaliku ajaloo, samuti üle District arhiiv ja muuseum Ajaloo ja kultuuri Votkinsk. Allikad töö: Kesk Riigiarhiiv Udmurdi Vabariik, materjalide küsimustiku vanausuliste elanikkonnast (IAIS). Külas vanausuliste Kama seal pikka aega. Aastal 1896 elas siin 55 vanausuliste [1]. Praegu küla on koduks kuus perekonda Kama vanausulised, kokku 15 inimest. Minevikus, vanausulised iseloomustas range reguleerimine igapäevaelu, mille eesmärk on isoleerida ja piirata kokkupuudet vanausulised ei ole inimesed ja säilitada muistseid kombeid ja rituaale
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikomi sürjakomi UGRI KEELED ungari mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED nganassaani
karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) 13 KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikom i sürjakomi UGRI KEELED ungari
Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi, kamassi, matori. 12
(H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist Tänaseni säilinud suuline teave Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete kataloog ja küsitluskava Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20. Sajandi alguses oli igal külal kuni neli püha salu, mille kasutamist määrasid palvuse tähtsus, tähistatav püha või lepitatav jumal. Praeguseks on suur osa
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
· permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Kõnelejate arvult on suuremad keeled ungari (14 milj), soome (5 milj) ja eesti (1 milj), need on ka iseseisvate riikide riigikeeled. Kõnelejate arvult keskmise rühma moodustavad ersa, moksa, mari, udmurdi ja komi, mille kõnelejaid on sadu tuhandeid. Kõikide muude keelte kõnelejaid on tunduvalt vähem. On tähelepanuväärne, et saami keeli on kümmekond erinevat, seda ei ole paljudes allikates märgitud. 107. Teised tähtsamad keelkonnad põhijaotus on geograafiline: Euraasia, Aafrika, Ameerika ning Austraalia-Okeaania. EURAASIA: Turgi keeled: türgi keel üle 50 000 000, Türgi ja selle lähiümbrus; usbeki 15 000 000 Usbekistan; kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa
Mehe jaoks ei ole midagi imelikku oma mõtete kirjapanekul ja nende otsesel väljendamisel. Lugesin 24 ka Konnula blogi, milles kirjeldab oma igapäeva tegemisi. Tal on tavaks oma luuletusi ette laulda. Vahetevahel teeb ta seda suurima rõõmuga, järgmisel hetkel aga ülima tülgastusega. Contra luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde. Antud näidete puhul saab välja tuua postmodernismile omasteks joonteks olevad fantaasia ja suuremate teeside puudumise, samas ka lõbususe ja mängulisuse. Contra on kirjutanud 18 raamatut, millest 15 on omal käel välja andnud. Eesti Kirjanike Leksikonis kirjutatakse tema kohta nõnda: Contra juhuluulele lähedane, vemmalvärsilik ja taotluslikult robustne looming on mõjustusi saanud rahvalikest ja lorilauludest, rap ja grunge muusikast. Paljud Contra
gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused.
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
