Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka.
sajand.............................................................................6 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand.............................................................................6 1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand.............................................................................6 1.2.6 Eesti kirjakeel 20. sajand.............................................................................7 2. Eesti sugulasrahvad..................................................................................................7 2.1 Saamid......................................................................................................7;8 2.2 Karjalased.................................................................................................8;9 2.3 Vadjalased..................................................................................................
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920)
· Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
Kes on taanlased? Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna- Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-,
Linnades elavad inimesed on linnarahvas, ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas. Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet
Ugandi Sakala Rahvas ja ülikud Kaks versiooni Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikudseisundilt enam- vähem võrdsed Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti difentseeritud (kihistunud) Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Suhted naabritega Sugulasrahvad Liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head Lõunanaabrid Latgalid, leedulased aeg-ajalt tekkisid tülid Idaslaavased Oht ei olnud eriti suur, sest Vana- Vene riik oli osadeks lagunenud Rootsi ja Taani riik Rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta Muinasusund Hing inimese isikupära kandja Oli usk hauatagusesse ellu Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, relvad, toitu
nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast.
*nimeta ajavahemikus 1934-1959 a. toimunud kaks märgatavat muutust: - - *milliseid muutusi on täheldada ajavahemikus 1997- 2008 - - Põlisrahva osakaal Euroopa riikides: *üle 90% : Island, Norra, Taani, Austria,Poola *80-90% : Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Ungari, Itaalia, Holland *60-75%: Hispaania, Tśehhi, Ukraina, Śveits, *50-60%: Läti, Belgia, Bosnia-Hertsogoviina, 1.5. Keelkond ja sugulaskeeled *üle miljoni inimesega sugulasrahvad *hõimupäevad 2 Rahvastik Maret Vihman. 1.6. I IVE *loomulik e. looduslik IIVE *mehaaniline iive Koppel,L. Põhikooli lõpetajate geograafia eksamist, 2002 järgi
o 2 versiooni o Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
- Kuldne aeg, muinasaeg - Ajaloolised tähtsündmused · Oma rahvuskangelased - Müütilised kangelased näiteks Kalevipoeg - Mineviku kangelased näiteks Lembitu - Tänapäeva kangelased näiteks Ansip Eesti rahva päritolu Vana teooria loodud eelkõige keeleteadlaste poolt · Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis · Seal liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad Soome-Ugri keelkonna keeli (keeleline sarnasus =geneetiline sarnasus) Uus teooria loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna · Eeslaste esivanemad tulid Aafrikast otse Eesti aladele · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad · Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega · Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri
Oma rahvuskangelased Müütilised kangelased Mineviku kangelased Tänapäeva kangelased Eesti rahva päritolu 23 Klassikaline Eesti rahva päritolu (ka soome-ugri päritolu)ongi loodud keeleteadlaste poolt vana teooria. Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad soome- ugri keelkonna keeli (keeleline sarnasus = geneetiline sarnasus). Uus teooria. Loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna. Eestlaste esivanemad tulid siia ilmselt Musta mere kandist. Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes elavad meile kõige lähemal. Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega. Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid. Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri
Soome-ugrilaste algkodu Kultuuri komponendid: materiaalne kultuur oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole. Uus teooria on loodud keeleteadlaste ja geneetikute tarbeesemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. koostööna. Esivanemad tulid otse Aafrikast. Lähimad Vaimne kultuur sümbolid, märgid; sotsiaalsed normid, sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad. väärtused ja ideaalid. Keeleline sarnasus ei tähenda geneetilist sarnastust. Keel Peamised sümbolsüsteemid loomulik keel (sõnavara, võib levida ilma, et inimesed liiguksid. grammantika) ja diskursus (inimeste vaheline vestlus, Massikultuur ja selle kriitika kirjalikud tekstid). Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse
ennast tuumarelvadega hävitab, ega sedagi, et näiteks meie energiakandjatega tekib nii suur probleem. Siis tuleb energiatarbimist lihtsalt vähendada. Küllap see 50 aasta pärast tegutsev, minu lastelaste põlvkond tuleb nende probleemidega toime ja leiab võimalused ellu jääda. -- Kuidas muutus teile lähedaseks soomeugri asi? -- Sugulus on teadvuse kaudu toimiv asi. Kui me oleme ise väiksed ja mitte eriti tugevad, siis peame otsima liitlasi. Ja meie ühed loomulikumad liitlased on sugulasrahvad. Meid on maailmas 24 miljonit, vähem kui ainuüksi Poolas elanikke see panebki kokku hoidma. Idapoolsete soomeugrilaste puhul meeldib nende mõnevõrra konservatiivne kirjandus, mis on soe, inimlik ja milles ei ole seda destruktiivsust, mis on nüüd niivõrd moes paljudes lääne kirjandustes. Neile on maailma tähelepanu vaja, meie aga vajame neid. Kui me siin tegime udmurdi luule antoloogia, siis võis tajuda, kuidas see neile meeldis. Hehee, mind tehti isegi
ja õpitud põhireegleid; moodustab ja Õigekeelsus ja keelehoole kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid; Üldteemad rakendab omandatud Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeleteadmisi tekstiloomes. keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
