Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb
varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes. JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET Surmakuulutus tol õhtul juhtus õudseid vaheseiku kitarr läks katki ja üks linnupuur mu sõbrad surusid mind vahekäiku
Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80
veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. 3 Looming Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu omaette zanri), kui ta esimest korda pärisnime all luuletusi avaldas, võime näha maailmapildi tasakaalustatust, lihtsustunud väljendusviisi ja traagilise hoiaku süvenemist. Tundub, nagu oleks looming talle elu lõpu ette kirjutanud või nagu oleks ta läinud oma loomingu rada, nagu
Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab
Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. 5 meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi nüüd on ta siin ja võtab kindad käest mees ütleb vähe mees ei ütle palju ta ütleb vaid: ma tulen mereväest toas hakkab hämar lähen lampi võtma ta peatab mind: kas sa veel luuletad ja kuna tahan öelda talle tõtt ma siis kaua sõnu meelde tuletan (,,Selges eesti keeles") Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70
Valgud ja süsivesikud, protokoll 1 Olivia-Stella Salm, 179471LAAB Valkude sissejuhatus Valgud koosnevad omavahel peptiidsidemega ühendatud aminohapetest. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valg...
Võrdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi süsinik-12 aatomit. Selle aatomi aatommassiks on definitsiooni järgi 12, nii et aatommassiühikuks (amü) on 1/12 süsinik-12 aatomi massist. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Enamasti isotoopide looduslikud proportsioonid ei varieeru, kuid näiteks väävli puhul on see siiski eri leiukohtades erinev. Heelium esineb ainult isotoobina . Heeliumiaatomi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mille summaarne mass on 4,034 amü; heeliumi aatomi mass on aga kõigest 4,003 amü. See masside erinevus, mida nimetatakse massidefektist, läheb seoseenergia arvele. Termotuumareaktsioonis, milles vesinikuaatomi tuumade liitumisel moodustub heeliumiaatomi tuum, see energia vabaneb.
agiteerib ja kõiki nõusse meelitab. Ei meeldi endast meelde tuletada kuni ta pole vajalik. Püüab mitte välja paista nii eesrindlasena kui ka autsaiderina. Ei meeldi konkureerida. Algatusvõimeline vaid omaenda territooriumil. Kokkuvõte Isiklikult arvan, et loodud isiksuse tüpoloogiad ei ole midagi ainuõiget ja paikapanevat. Inimest ei saa nende abil täpselt lahti võtta ja öelda, et inimene ongi täpselt selline millisele tüübile ta vastab. Nii palju kui tüpoloogiad ka ei varieeru, on inimene ikkagi kompleksem. Jung on ise oma loodud tüpoloogia kohta öelnud järgmist ,,[e]smalt ja ennekõike .. oluline vahend uurija jaoks, kes vajab kindlaid seisukohti ja juhtnööre selleks, et luua induviduaalsete kogemuste kaosesse teatav kord. Selles mõttes võime me võrrelda tüpoloogiat trigonomeetrilise võrgustituga või, veel parem, kristallograafilise teljestikuga." (Totton, Jacobs 2007) Isiksuse tüpoloogiad aitavad luua süsteemi ja korda inimese iseloomustusse
Põllumajandus piirkondades on karude hulgas populaarseks toiduobjektiks ka teravili. Eestis on enim tarbitud marjadeks mustikas, pohl, jõhvikas, võimalusel söövad karud meelsasti ka õunu. Teraviljadest söövad karud Eestis kõige meelsamini kaera, mida nad võivad korraga ligi 10kg kinni pista. Eestis on karu toiduobjektidena kindlaks tehtud veidi alla 100 liig, samuti on siinsete karude toidust leitud üks seeneliik. Karude toidu koostis ei varieeru mitte ainult piirkonniti, vaid ka ühes piirkonnas olenevalt aastaajast. Nt. Eestis on kevadel olulisimad toiduobjektid imetajad ja rohttaimed, suvel lisanduvad neile sipelgad ning sügisel koosneb karu toit peamiselt teraviljast, marjadest ja õuntest. Sellise toidukoostise varieerumise põhjuseks on, lisaks erinevate toiduobjektide kättesaadavuse muutumisele aasta jooksul, erinevate toitainete vajaduse muutumine aasta jooksul.
Seda mudelit hinnata ei saa. Kui 2) vaatluste arv on väiksem kui parameetrite arv, n < k; 3) mõni seletav tunnus X ei varieeru (kõigil objektidel ühesugune väärtus); Tuleb hinnata näiteks mudelit T b1 b2TS b3 MTS u 4) mõne seletava tunnuse vahel on lineaarne seos või mudelit T b1 b2TS b3 KS u siis rank ( X ) k Siis mudelit OLS abil hinnata ei saa
Seejuures on brutopalga varieeruvus 467,1 eurot (minimaalne väärtus 381.384 eurot ja maksimaalne väärtus 848.48 eurot). Standardhälve ehk keskmine kõrvalekalle keskmisest brutopalgast on 103,68 eurot. See näitab, et Eestis on keskmiste brutopalkade vahe maakondade lõikes suhteliselt suur. Tabel 1. Kirjeldav statistika (brutopalk toodud eurodes, ülejäänud näitajad osakaaludena) Kesk- Miini- Maksi- Varieeru Standard Valim Mediaan väärtus mum mum -vus -hälve Brutopalk 60 541.915 538.981 381.384 848.484 467.1 103.68 (Y) Kõrgharitu 0.32438 60 0.168530 0.153426 0.080000 0.244 0.0607 d (X1) 5
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regres...
Maagia on usk sellesse, et inimese tegevus suudab mõjutada üleloomulikku jõudu. Maagia on universaalne kultuurinähtus. 5. Totemistlik hüpotees (Émile Durkheim) (leitav nt Austraalias) inimestel on vaja sotsiaalset kindlustunnet selle kohta, miks mingi grupp kuulub kokku. Religioon annab sellele põhjenduse, tänu religioonile on inimestel põhjust uskuda oma kokkukuuluvust. Religioossete kujutelmade varieerumine Religioonid maailmas on küllaltki sarnased ja ei varieeru lõputult. Selle põhjuseks on: · inimeste ettekujutusvõime on piiratud usk on kollektiivne, raske on luua religiooni, millega terve grupp oleks rahul · praktiliselt ja loogilised tingimused on erinevates piirkondades sarnased. Nt ökoloogilised ja demograafilised põhjendused toidutabudele (olud suunavad inimesi selle poole, et teatud toite või loomi ei sööda, nt Indias lehmad). See, mida keskkond sunnib inimesi tegema, saab omale
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
ärritajate kompleksi • neis osaleb harilikult suurem hulk neuroneid ja lihaseid • tihti vajavad koordineerimist kesknärvisüsteemi (peaaju) poolt. • Lendamine • Ujumine • Jooksmine • Hüppamine • Söömine K. Lorenz väitis 1930.-40. aastail, et loomade kogu käitumine, ka keerulisem, koosneb lihtsamatest nn fikseeritud tegevusmustritest (FAP – fixed action pattern, Erbkoordination), mis olevat • sünnipärased, pärilikud • invariantsed, stereotüüpsed (ei varieeru eri isendite vahel ega ühel isendil) • automaatsed (kutsutakse esile väliskeskkonna ärritajate poolt, kuid peale käivitumist toimuvad keskkonnast ja isendi tahtest sõltumatult, automaatselt). Täpsemalt eristas Lorenz hallhane munaveeretamiskäitumises kaht komponenti: • fikseeritud komponent: noka tõmbamine koos munaga enda poole. Toimub alati lõpuni, sõltumata sellest, kas muna alles on • muutuv komponent: noka liikumine külgede suunas, et muna nokal hoida
) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme (liikumine ärritaja suhtes nurga all, taksis) b)lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust
taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks. •Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline •Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Me ei tea, mis respondent teatud väljendite/skaalapunktide all tegelikult mõtleb. Reliaablus •Reliability - näitab uurimistöö tulemuste stabiilsust ja konsistentsust (ehk sisulist järjepidevust) •– Stabiilsus – tulemused ei varieeru ajas, kui kasutatakse sama uurimisinstrumenti ja ei sõltu ka uurija isikust •– Konsistentsus – vastused eri küsimustele, mis mõõdavad kontseptide eri aspekte, on üksteisega loogiliselt ühilduvad • Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: •– Taas-testimine – lasta sama küsimustik, samadel inimestel väikese ajavahe tagant uuesti täita •– Alternatiivsete küsimuste kasutamine – mõõdame nt
Kui on vaja probleemi konkreetsemalt esitada, siis võib kasutada: · Muutujad /variables) need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta. Nt vanus - Sõltumatu muutujua muutuja, mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja on mõjutatud millegi poolt. Konstandid nöhtused mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Hüpotees kuidas asjad maailmas uurija arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Pole alati ka kohustust hüpoteesi sõnastada. Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus.
Looteline areng kordab seda ajaloolist liikumist. Kui sellist ajaloolist pärandit poleks, oleks seemnejuha lühem ja see oleks võibolla isegi hea. Lõivusuhted trade-off kahte head asja korraga ei saa, kuna resurssid on piiratud. Polügaamia puhul peab isane valima, kas paljuneda siis kui on suur ja tugev (kulunud aeg) või siis kui on alles äbarik. Äbariku puhul on see hea, et siis äkki ei jõua enne ära surra, kui jätab endast maha järglasi. 14. Kui fenotüüp looduses ei varieeru, siis kuidas teha vahet, kas tegu on kohastumise või arengubioloogilise piiranguga? 1. adaptiivne ennustus vs embrüoloogiline teooria 2. mõõta tunnuse päritavust. Kui tunnus varieerub geneetilistel põhjustel, rakendub sellele LV ja ta pole täielik piirang. 3. võrrelda teiste liikidega allomeetrilised suhted on adaptiivsed. 1. Kas rühmavalik toimib? Analüüsi rühmavalikut looduslikuks valikuks vajaliku nelja tingimuse võtmes.
Järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Siit tuleneb pööratud geneetika. Tavaline geneetika otsib mutatsioone funktsiooni muutuse kaudu, siis pööratrud geneetika otsib funktsiooni muutust järjestuse muutmise tulemusel. Teiselt poolt otsib ta funktsioone olemasolevatele järjestustele. DNA järjestuste võrdlemine on aluseks molekulaarsele evoltusiooniteooriale. Näiteks tuleb tuua eksonid, mis ei varieeru kuigi suures ulatuses ja intronid, mis on suure järjestuse varieeruvusega. Oletatavasti hoiab eksonite järjestusi varieerumast looduslik valik. 5 I Bioloogiliste makromolekulide struktuur ja seda mõjutavad jõud Geneetiliselt kodeeritud makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) on polümeerid, mis koosnevad suhteliselt väikesest arvust monomeeridest. Monomeerid sisaldavad
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Pööratud geneetika – järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Otsib 4 funktsiooni muutust järjestuse muutmise tulemusel ja funktsioone olemasolevatele järjestustele Tavaline geneetika – otsib mutatsioone funktsiooni muutuste kaudu. DNA järjestuste võrdlemine on aluseks molekulaarsele evolutsiooniteooriale – eksonid ei varieeru (loodusliku valiku tõttu) ja intronid varieeruvad suuresti. Makromolekulide struktuur Geneetiliselt kodeeritud makromolekulid – nukleiinhapped ja valgud – on polümeerid, mis koosnevad väikesest arvust monomeeridest. Monomeerid sisaldavad identset osa, nad on omavahel ühendatud ja moodustavad polümeeri selgroo. Selgroo küljest hargnevad monomeeride külgahelad. Geneetiliselt on kodeeritud primaarstruktuur – biopolümeeride monomeeride järjestus. Molekulaarne mitmekesisus
kogemuste klassifitseerimise ning süstematiseerimise lõpptulemusi. Jung selgitab, et dogmad on moodustunud arhetüüpse kujutise põhjal, mis pärineb algselt teadvustamatusest. Juba definitsioon näitab, et me ei tea palju kujutise algallika olemusest. Me uurime vaid peegeldusi. Siiski ei ole need peegeldused ilma teatava korrapärata. ,,Pole kahtlust selles, et nende kujutiste taga on miski, mis teadvust ületab ning mis toimib sel viisil, et kujutised ei varieeru piiramatult ning kaootiliselt, vaid kõik nad on selgelt seotud väheste põhiliste printsiipide või arhetüüpidega." (JUNG 2002:xiii) Seega on alust arvata, et inimese subjektiivses alateadvuses peituval on mingi vaste ka objektiivses reaalsuses ehk välismaailmas. Kuivõrd dogma on algsete usuliste kogemuste kogumise ning pikaajalise üldistamise tulemus, siis peab nendel olema ka mingi eesmärk. Teoloogile võib tunduda piisav eesmärk see, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
