Küla on nii väike, et kõik teavad kõigist kõike ning ühtkit saladust sul kellegi ees ei ole. Uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi, Marcus ja Roomet. Neist ei tea keegi eriti mitte midagi. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse nii nagu teisedki tüdrukud. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ja poiss on ka julgem ning näitab seda kõigile. Raili ja Marcus hakkavad käima, kuid varsti tuleb Marcuse kohta välja palju saladusi. Neid saladusi ei kuule ta kahjuks Marcuse käest vaid hoopis küla pealt. Kõigepealt tuleb välja, et Marcusel ja Roometil on ühine minevik. Marcus ja Roomet käisid Marcuse juhtimisel vargil ja Marcus tappis ühe mehe, kes neid segama tuli. Aga tänu Marcuse isale, kes on advokaat, pääses Marcus puhtalt ja Roomet jäi kõiges süüdi, ka mehe tapmises. Kui Raili tahtis Marcust näha ja läks Marcuse juurde tuli talle ukse peale Marcuse kihlatu, kes oli rase. Raili teadis, et marcus elab oma tädi juures ja vanemad elavad linnas
enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone. Tema ja ka teised uusvasakpoolsed usuvad, et teadus on alati kas konservatiivne või siis kritiseeriv, kuid mitte neutraalne. Marcuse suutis võita vasakpoolsetes ringkondades populaarsust tänu oma mõtetele. Marcuse uskus, et kehtiv ühiskond on irratsionaalne ja represseeriv. Sotsiaalse revolutsiooni alustajateks pole mitte töölised, vaid hoopis radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja nii edasi.
toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole. Kõik muutub, kui uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi – Marcus ja Roomet. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse, kes on tõeline naistemees, kuid seda neiu ei tea. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ning ei möödu palju aega, kui nad juba käivad. Tänu poisile halvenevad tüdruku hinded koolis ning ka korvpalli trennis ei lähe tal enam kuigi hästi. Peagi saab neiu Marcuse kohta teada saladusi, mida poiss talle ise ei räägi, vaid ta kuuleb neid küla pealt. Kui Raili poisiga tülitseb, siis alati ilmub ei kuskilt välja Roomet, kes kuulab neiut ning lohutab teda. Tänu Roometile saab Raili teada, kes Marcus tegelikult on. Ta saab teada, et poisid on varem üksteist tundnud ning Roomet jäi seitsmendas klassis süüdi ühe mehe tapmises, kuigi seda tegi tegelikult Marcus. Marcus pääses puhtalt tänu oma isale, kes on advokaat, kuid Roometit karistati
Poolpaha Autor: Sally Green Nathan-16 aastane, poolpaha Marcus- kardetui must nõid, Nathani isa Celia- tema treenija Mercury- teadis Marcuse asukohta, käskis pojal tappa tema isa Gabriel- ühendaja Nathani ja Merculy vahel “Sa ei oska lugeda ega kirjutada, aga sa tervened kiiresti- isegi nõia kohta. Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi. Ja sa pead seda tegema enne oma
Peale korvpalli ootas Marcus Railit koos roosiga ja palus vabandust juhtunu üle. Oli selge, et Marcusel on plaan Raili enda tüdrukuks saada. Marcus saatis Raili koju ja lõpus suudles teda. Raili oli sellest ajast alates Marcusesse armunud. Nad käisid õhtuti ka edaspidi jalutamas. Kuna Marcus elas muidu Tallinnas, siis nädalavehetustel teda Oodveres polnud. Järgmisel nädalal neljapäeval kutsus Marcus Raili enda juurde, kuna Marcuse tädi oli Tallinna läinud. Marcus oli Raili tuleku, ette valmistanud ja täitnud elutoa küünaldega. Samal õhtul kaotas Raili ka oma süütuse. Järgmine nädal tuli Roomet Raili juurde ja hoiatas, et Raili oleks Marcusega ettevaatlik, kuid Raili ei saanud aru miks ta seda ütles. Kuna Raili oli nüüdsest palju aega Marcusega koos, hakkasid tema hinded langema, kuid Raili lubas end käsile võtta. Esimese veerandi lõpus toimus Oodvere kultuurimajas pidu. Raili läks sinna koos
lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“. Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et igasugune materiaalne elu on paratamatult võõrandunud, sellega ei nõustu ja leiab, et mitte alati ei pea materiaalne elu olema võõrandunud
· Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? · Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? · Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. · Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? · Tooge näiteid operatsionalismi kasutamisest ühiskondlike probleemide kirjeldamisel. · Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad. · Kuidas näeb nüüdiskultuuri Birminghami koolkond? Millega sellise teooria tekkimist seletada?
UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm
Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine Armumine Roometisse Armumine Marcusesse Roometi surm Õppeedukuse ja sporditulemuste langemine Huvitav ja üllatav • Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised • Ootamatu ning kurb lõpp Hinnang • Kiire teemakäsitlus • Tõsieluline ja õpetlik sisu • Lugema kutsuv • Mis ei meeldinud:
tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia-Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la-Grande (skulptuuridega fassaad); Kesk-Pr.: Auvergne koolkond empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal, Burgundia koolkond basiilika; Cluny klooster suurim romaani kirik (5lööviline) Inglismaa: levinuim Normandia ehituskunst; pikaksvenitatud põhiplaan, tugevalt eenduvad külglöövid; Durcham, Rochester, Southwell, Gloucester katedraalid
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
distsipliin vms), seega tantsimine on kõige ehtsam keha distsiplineerimise viis. 2.Emotsionaalne tüüp "See, kes nutab, ei hakka rohkem vastu, kui see, kes marsib". Halemeelne, jälg ka klassikalises muusikas. Inimesi huvitab suurel määral see, mis on reaalselt juhtunud. Raalsust (moonutatud reaalsust) hakkab kultuuritööstus järjest rohkem müüma. Adorno järeldus kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks). Herbert Marcuse Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt. 1929 "tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud" S. Freud Marcuse kommenteeris seda. Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt. Kaks peamist teost: 1955 "Erose tsivilisatsioon" 1964 "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse Freud'i käsitlus: Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti
121-180 m.a.j Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud
Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas
1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi. Uued revolutsioonilised jõud: 1) prükkarid ja asotsiaalid, 2) friigid, 3) üliõpilased ja intelligents, 4) kolmanda maailma riigid. Ainult need jõud on veel vabad moodsa maailma elutempost ja väärtustest --
Marcust ennast võib näha, kui selle filosoofia õpipoissi. Ja raamatu ,,Iseendale" on kirjutanud ta selle filosoofia lahtiseletamiseks. Raamatus on ta kannustanud end pühkida maha kujutlus, peatada püüdlus, kustutada soov (,,Iseendale 9.7). 2. Filosoofiline treening ,,Iseendale" kindlasti ei kujuta sarnaseid filosoofilisi teooriaid, mida võib leida Aristotelese teostest. Siiski on ,,Iseendale" peamiselt filosoofiline tekst. Nagu juba öeldud on see isiklik päevik, kirjutatud Marcuse enda poolt ja oma tarbeks. See ei ole teoreetiline uurimus, mille eesmärk on propageerida mõnda doktriini või järeldust, raamatu funktsioon on erinev. Et mõista selle ülesannet, on vaja mõista filosoofiliste harjutuste (askêsis) ideed. Raamatus ,,Iseendale" uurib Marcus mitmeid filosoofilisi harjutusi, mille eesmärk on seedida filosoofilisi teooriaid, et muuta oma iseloomu ehk "värvida oma hing", pidades silmas neid teooriad ja muuta nii oma käitumist ja kogu oma eluviisi
jagatakse ebaõiglaselt. Ühiskonnas hoitakse seda inimese puudujääki üleval, näiteks rõhutatakse seda puudujääki. Liiane repressioon- selle kaudu õpivad inimesed toimima, olukorras kus neil ei ole piisavalt vahendeid, et oma ihasid rahuldada või et nendega toime tulla. Inimesed osalevad sellistes tööprotsessides mis on naeruväärne. Inimesed õpivad seadma piire oma ihadele. Sotsialiseeruma- ühiskonna liikmeks saamine. Marcuse järgi on sotsialiseerumine oma ihade alla surumine ja aru saamine et maailm ei ole õiglane. Liiane repressioon tähendab nö ellujäämise printsiipi, sa suudad oma ihasid suunata. Põhiline vahe freudi ja marcuse vahel on oluline. Marcuse oli see figuur kes määratles meile tuttaval kujul sellise mõiste nagu tarbimisühiskond. Reaalselt inimese vajadusi rahuldada ei saa, aga tarbimisühiskonnas leidub toode mis leevendab vajadusi
mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Marcuse. Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. Marcuse "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse räägib meelelahutus- ja infotööstusest, mitte kultuuritööstusest: eesmärk on siduda tarbijad toodete külge, luues neile hea elu illusioon. Hoitakse ära inimese püüdlemine kõrgemale, igasugune vastuhakk süsteemile sisestatakse süsteemi sisse. Kõigel on oma koht, vastuhakk on juba eos ära lahendatud juba selle pärast, et tal on koht süsteemis. Kapitalismi totaalsus: igaüks, kes vastu hakkab, saab ellu
toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu.
vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide
I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP-
kapitalismi tõusu. Järelikult on kultuuritööstuse eesmärgiks lahti saada ehtsatest vajadustest. Luuakse ja täidetakse võltsvajadusi. · Kõiksugused kaubad on muutunud kättesaadavaks ja saavad seepärast inimese teadvuse üle pareminivalitseda. · Kultuuritööstuse toodetud kaupade üle valitseb vaaduse nende väärtust turul realiseerida- kultuurilise toomise ühtsustamine, mida individualiseerumine varjama peaks. Võltsvajadused lk 98 marcuse näitel Inimese loomulikud vajadused- olla loov, sõltumatu, iseseisev, määrata oma saatust ise. Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134.
20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline
inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. 8. Millisena näevad tarbijat ja tarbimisühiskonda Frankfurti koolkond? Mis probleeme tõstatab sellest tulenevalt Herbert Marcuse? The Frankfurt School gathered together dissident Marxists, severe critics of capitalism who believed that some of Marx's followers had come to parrot a narrow selection of Marx's ideas, usually in defense of orthodox Communist or Social-Democratic parties. Influenced especially by the failure of working-class revolutions in Western Europe after World War I and by the rise of Nazism in an economically and
püütud siduda kunstikultusega : ehk siis, kuidas tehnoloogilisi vahendeid kasutati tema kodumaal saksamaal : nii film kui raadio olid jõulised propagandakanalid. b ütleb, et filmi vaadates assotsiatiivne kontakt muutub, film on liiga kiire assotsiatsioonide jaoks, filmikunst dikteerib tempo (kuigi tänapäeva kogemuse järgi on väga keeruline neid filme kiireks pidada) selle kiiruse sees on aju võimalik väga edukalt manipuleerida sobiva infoga. herbert marcuse 18981879 kuulub tänapäeval frankfurti koolkonda jäi ameerikasse, sai seal 60ndatel hipiliikumise ajal isegi omamoodi staariks tema saatus oli kindlasti õnnelikum kui adornol või benjaminil aga alused kultuuri mõistmisel olid kõigil kolmel samad küsimus : miks kapitalismi vastuolud ei mõjuta seda lagunemise suunas, kuigi marx sellest rääkis praegu oleme me situatsioonis kus kõik ütlevad, et kapitalismil alternatiivil pole. sajandite pärast
teadusasutuses. 1926.aastal abiellus ta endast kümme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud psühhoanalüütiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise psühhoanalüüsi. Nelja aasta pärast nende kooselu siiski lõppes. Aastail 1929-1932 töötas Fromm Maini-äärse Frankfurdi ülikooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rühm (H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus
valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena
..........................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus.
kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna
Seepärast sidusidki uudsuse tõttu erakorralisi poolehoiuavaldusi vajavad keisrid end ennem sõdurite kui kodanikega; kummatigi osutus see konkreetsele valitsejale kasulikuks või mitte olenevalt tema oskusest säilitada reputatsiooni sõdurite hulgas. 15. Eelkirjeldatud asjaolud viisid selleni, et Marcus, Pertinax ja Alexander - kõik nad olid mõõduka eluviisiga, lahked ja sõbralikud, õigluse austajad ja julmuse vaenlased - lõpetasid süngelt, kõik peale Marcuse. Üksnes Marcus elas ja suri suures lugupidamises, sest tema tuli võimule iure hereditario ega võlgnenud selle eest tänu sõduritele ega kodanikele; saadetuna arvukatest väärtuslikest omadustest, mis muutsid ta austatuks ja lugupeetuks, hoidis ta hiljem surmatunnini ühtesid distsiplineerituna ja teisi nende piirides ning polnud eales vihatud ega põlatud. 16. Pertinax seevastu sai keisriks vastu sõdurite tahtmist, kes olid harjunud Commoduse all lodeva
valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku
Cream- bass, trumm ja kitarr Eric Clapton- eelmise sajandi üks parimaid kitarriste Jimi Hendrix- mõjutas väga paljusid muusikuid 1942-1970, Hey Joe Traffic Noorsoorevolutsioon 1968 Kui hipid olid passiivsed, siis ülejäänud noored olid väga revolutsiionilised. Põhjused sõda Vietnamis, rasssism, lõhe vaeste ja rikaste vahel, vabameelsuse allasurumine, tarbijalikkus. Kõik see innustas noori radikaale mõttega midagi tuleb muuta. Maailma muutmiseks oli neil 3M-i idée : Marx, Marcuse ja Mao Marx- töötas välja klassivõitluse idee kui ühiskonna progressi aluse. Marcuse- Am. Sotsioloog, industriaal ühiskonnas on prolertariaat kaotanud oma tähenduse, selle koha peaksid täitma üliõpilased ja intelligents. Mao- Hiina liider ja juht- kultuuri idee kodanluse vastu Esimesed väljaastumised algasid 1964 aastal Bertley ülikoolis 66. aastal oli Londoni ökonoomia koolis väljaastumised 68. aastal tipnes Pariisi väljaastumisega, kus tänavatele tehti barrikaadid
Seksuaalrevuolutsioon (M-i ideed said kasutust) seksuaalsuse kui enegria vabastamine ühiskonda ilma selle tootlikuse vabastamise. Eroos/Thanatos (elu- (loomuliku, algse energia vabaks laskmine) ja surmatungid (tehniline maailm)). S.rev tähendaski energia vabastamist. Seksuaalsus kui vabastus. Kui me vabastame oma seksuaalsed ihad, siis me vabastame iseennast. "Ainult animaalne seksuaalne iha on see mis purustab Partei" - Orwell Marcuse teos "Ühemõõtmeline inimene" Suur Keeldumine on Marcuse suur idee. Rääkis ka Bataillest, aga teda eksamis ei küsi. Suur osa Marcuse ideedest läks ka praktikasse. Benjamin (B) - ideed olid kummalised. Nt ta kirjutas ainult esseid ja kirjutas väga erinevatel teemadel, mida maailmas nägi. Meenutas rohkem nagu kirjanikku. Frankfurdi koolkonna autoritest viimasel aja kõige enam tõusuteel. 48 aastasena suri - sooritas enesetapu.
puhul ülimalt haruldane. Marcus Aureliuse ema oli Domitia Lucilla, tähtis pärijanna, uskumatult rikka Domitius Tulluse lapselaps. Tollal valitsev keiser Hadrianus oli lastetu ja plaanis oma pärijaks Pedanius Fuscust, kes oli Hadrianuse õe poeg. Kuid ilmslet suid tema vanemad noorelt ja jätsid poja vanavanemate kasvatada. Kuid 130nadte paiku köitis keisri tähelepanu noor Marcus Annius Verus, kellele ta andis hüüdnime Verissimus, mis tähendas tõeseimat. Marcuse isa suri noorelt ja tema vanaisa kasvatas poisi üles. Marcus ilmutas juba noorest peast kirglikku huvi filosoofia vastu ja alustas üheteistkümne aastaselt sellealaseid õpinguid. Marcusel oli palju õpetajaid. Enne kooliminekut kandis poisi kasvatuse eest hoolt ,,kasvataja", kelle nimi pole säilinud, kuid keda Marcus meenutab tänutundega kui meest, kes õpetas teda hoolega töötama, oma soove ohjes hoidma, oma asjadele keskenduma, kuulujutte eirama ja hoiduma
eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimee hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. 11) Jürgen Habermasi ees arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te
kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng iii. Kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga. iv. Koopia on originaalist väärtuslikum v. Vaatemäng ei olepiltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. c. Marcuse ja indusriaalne ühiskond i. Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv
Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer H. Marcuse J. Habermas marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle kultuur teatav vastuhakk KRIITILINE KULTUURI TEOORIA
Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu
mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine.
1860. Aastal tegi testsõidu Etienne Lenoir´i ühesilindrilise sissepõlemismootoriga sõiduk Pariisist Joinville-le-Pont´i, läbides umbes 9 kilomeetrit kolme tunniga. 1884. Aastal sai patendi ja tootmisloa Delamare-Deboutteville auto. 1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil. See tegi temast esimese inimese, kes kasutas bensiini jõul töötavat mootorit. Seda käru nimetatakse tänapäeval ,,esimeseks Marcuse autoks". Üldiselt peetakse esimese tõeliselt praktilise sissepõlemismootoriga auto leiutajateks kahte ühel ajal töötanud sakslast: Karl Benzi ja Gottlieb Daimlerit. Karl Benzi ehitas oma auto 1885 Mannheimis, patendi sai ta 1886 aasta jaanuaris ja autosid hakati tootma 1888. Aastal, peale Bertha Benzi õnnestunud pikka sõitu Mannheimist Pforzheimi ja tagasi. Alates 2008. Aastast tähistab seda sõitu Bertha Benzi Mälestusrada Saksamaal. 1889
Totalitaarsetele ühiskondadele on alati iseloomulikud olnud suured vaatemängud kümnete tuhandete osalejatega. See on Benjamini arvates esteetiline poliitika, mille paratamatu lõpptulemus on sõda. 2. Selle vastu asetab ta võimaluse kunstil. eneseväljenduse abil sekkuda poliitilistesse tegevustesse. Muuta kunstiline eneseväljendus poliitilise võitluse vormiks, mis on parim viis selleks, et fasistlikku korda seestpoolt muuta. 52. Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? Herbert Marcuse (1898- 1979). Põhitöö teinud USAs. Teos ,,Ühedimensiooniline inimene" (1964) . seal ta esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et : a. Ratsionaalsusele rajatud ühiskond on muutunud totalitaarseks nii, et tal ei ole ka illusioone tegelikusesse rakendatud marksismi suhtes. Ta kritiseerib ühtviisi
- Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik. - Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal. Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel). Notre Dame du Port, Le Puy. - Burgundia piirkond: hästi jõukas. Olid imposantsemad ehitised, domineeris basiilika. Cluny kloostri ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid
Tendentsid kaasaja eetikas: I. Suunatus tänasesse Eesmärgiks on isiklik heaolu. Heaoluühiskonda püüti luua Henry Fordi Ford Motor Company põhimõttel, pidades kitsast spetsialiseerumist ja "liikuva töölindi" ideed igati eetiliseks. Hierarhiline organisatsioon Fr. Winslow Taylori teadusliku juhtimise põhimõtted: ülevalt alla, kusjuures tööliselt ei oodatud vähimatki loovust. Filosoofiline üldistus: H. Marcuse "ühemõõtmeline inimene", kes pole vaba, kuid on oma eluga rahul ja peab end õnnelikuks. Isikliku heaolu tähtsustamine tähendas egoistliku eetika levikut: · äärmuseni arenenud individualismi; · üksindust; Inimese suhtlusring kaotab isikupära nn ,,ecstasy of communication". · ühiskondlike sidemete nõrgenemist
18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi
(1953- Elisabeth II) Kuni 70ndate aastateni olid Hispaania ja Portugal diktatuuririigid. Siis toimusid seal revolutsioonid ning algas sealgi demokratiseerumisprotsess. Euroopas loetakse murranguliseks aastaks 1968, kui teravnes põlvkondade vaheline konflikt ning Pariisis toimusid noorte rahutused. See konflikt sai vaikse alguse juba 50ndate a lõpus, kui USA-s tekkis bohheemlaslik liikumine, mille ideeliseks juhiks sai Ginsberg. Tekkisid nn “Kolm M-i” Marx, Mao ja Marcuse. Marcuse filosoofia räägib ühemõõtmelisest inimesest ning kutsub noori üles võitlema ühemõõtmelisuse vastu. Ühiskonna mässumeelsus avaldus hipiliikumises, rokifestivalides. Lisaks sellele levisid ka mitmed usuliikumised: budism, hinduism jne., aga hakkasid ka tekkima mitmed terroriorganisatsioonid. 70ndate aastate algul hakkas konflikt hääbuma, sest sellel ei olnud mingit tulemust. 70ndate aastate alguses oli selge et ei ole võimalik hävitada ei üht ega teist maailmasüsteemi
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
täiesti sümboolsete väärtuste peale, inimesed tarbivad sellest saadud üleolekutunnet) Guy Debord raamatus "Vaatemängu ühiskond" (1967) (kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks suur vaatemäng, kus kõik mis lläbi elati on asendunud represantatsiooniga (kõik on reklaam), koopia on originaalist väärtuslikum, vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida pildid vahendavad. Marcuse ja industriaalne ühiskond (Ühiskonnakriitika, kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
