Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav
Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus Sotsioloogia uurib tänapäeval toimunut. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine Sotsioloogia uurib ,,meie" kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui kirjeldamine Sotsioloogia = sotsiaalteadus Sotsioloogiline kujutlusvõime oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis
tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega. Külades alustati vaatluste kõrval elulugude kogumisega. Küladel ja programmil oli vähe kokkupuuteid, mis suurendast uurija soovi seda vähest põhjalikumalt mõista. Programmi korraldatud üritused toimusid külades. Osa külaelanikke viidi programmi koolitusele või osalesid nad mingil muul kombel programmis väljaspool küla. Välitöö on ühelt poolt üksildases, teisalt pealetükkivas ning mingil määral antropoloogi külaelu huviobjektiks muutvas olumuses kaunis kurnav Pani imestama, et ühes käidud külas, ei saadud suurt palju infot nii elulugudest, kui ka ankeeditest, sest see olevat seal rangelt keelatud, et ei avaldata mitte kellelegi.
põhjal. Postmodernse antropoloogiaga seostatakse nimesid Clifford, Marcus ja Fischer. Postmodernsest antropoloogiast lähtudes saab iga kultuuri seletada vaid ta enda tingimustel. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et informandi, kellelt välitöödel oma kultuuri kohta infot küsitakse, teadmised ei pruugi olla ausad ja vahetud. Samuti võib juhtuda, et informant jutustab antropoloogile oma kultuuri traditsioonidest, aga tema allikaks ei ole elatud kogemus, vaid teise antropoloogi raamat. Kultuuritõlgendust võib mõjutada ka antropoloogi vaatepunkt. Kõik seletavad diskursused, mis on loodud väljaspool kultuurilist kogukonda, on kehtetud konstruktsioonid. (Raud 2013: 270-271) See küllaltki kriitiline kultuuriteooria seab kahtluse alla, kas üldse on võimalik tõeselt teist kultuuri tõlgendada ilma sinna kultuuriruumi kuulumata. Tähelepanu juhitakse sellele, et võõrast kultuuri on
mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, Geertz, Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogiaesindaja; Geertzi arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada. Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J
vaimuhaiged, selle filmi tegid John Marshall ja Wiseman, film on üks tähtteoseid dokfilmide seas. Robert Gardneri ja Johni teed läksid muidu lahku. Gardner Harvardi filmikeskuse juhina plaanis teha seeria erinevatest kultuuritüüpidest (tehnoloogilisel tasemel nt), kütid olid aluseks ja järgmisena otsustas teha filmi aiaviljelejatest (alepõllundus). Toimus ekspeditsioon danide rahva juurde Papua Guineasse. See kestis kuus kuud 1961aastast alates, võtsid osa mitu antropoloogi ja siis Karl Heider (Am antropoloog, jäi 16 aastaks sinna välitöid tegema), veel oli meditsiinitudengeid, loodusuurijaid. Nad sattusid keset traditsioonilist sõjapidamist, ekspeditsiooni tulemusena valmis film The Dani of West Irian 1972, see on Gardneri isiklik tõlgendus, palju sümbolismi, inimese võimet teist inimest tappa, üks peategelane on sõdur ja teine on noor poiss (seakarjus) ja nende kaudu antakse pilt kogu danide olukorra kohta
tuuakse nii lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes). On suur vahe, kas saame infot mingi kirjanduse kaudu (visaalne sündmus on tõlgitud) või saame seda sündmust ise vaadata kasvõi läbi kellegi pildilise tõlgenduse. Pilt ja heli võimaldab kogeda kultuuri vahetumalt, annavad tugevama sugnaali sündmustest ja tihti võimaldavad paremini aru saada sündmuses osalejate kogemusest (ka antropoloogi omast). Pildil on ka sellist infot, mida antropoloog ise ei märka ja ka selliseid asju, mida inimesed üldse oma silmaga ei märka (nt kuidas õis puhkeb). Uurija ei taha mõndasi asju alateadlikult märgata või ei oska neid märgata kui on tegemist võõra kultuuriga. Oluline on kogemusliku poole esiletoomine. Filmi ja foto abil on võimalik inimesel pääseda ekraanil oleva inimese lähedale vb isegi tema sisse. Kui tekst on vahel, siis see võib olla raksem. Inimkäitumise
7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs:
7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad 7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: - Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga - Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus - Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, koguja, informant) 7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale: - Uurimisainese (fotod, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga 7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö: - Pärimusrühma osalemine uurimistöös - Ühiste ürituste korraldamine - Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks 7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs:
Montaigne ütles, et tõde ja vale on relatiivsed. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. Kõik kultuurid on erinevad, neid ei saa võrrelda üks-ühele. Renessanssiperioodil hakati mõistma erinevate kultuuride eripärasid. Enesepildi otsing, mida Montagne ühendab eelarvamuste hävitamisega, on vähendatud kultuuri sokikogemusele. Relativismi ülesanne, mida ta päriselt kunagi täies mahus ei saavuta, on antropoloogi eemaldada kindlate kultuuride ahelatest. "Tormis", mida võib tõlgendada Shakespeare'i viimase hinge mõistmisele pühendatud traktaadina, jagunes hing kolmeks, renessansi konspetsiooni järgi: vegetatiivseks, tundlikus ja ratsioonaalseks. Erinevaid hinge vorme esindasid teose karakterid - vegetiivset esindab koletis Caliban, tundlikut vaim Ariel ja ratsionaalset peategelane Prospero. Võlur Prospero, kes on 12 aastat olnud ühel saarel
o Nt uurija ja uuritava roolid Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine o Eesdmäk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi o Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maaima. Folkloori ahiveerimine, päriuse konserveerimine o Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga o Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus; o Arhiveeritud ainese õigused (kogukond, kojuha ja informant) Tagasiside uurijalt uuritavale o Uurimisainese (fond, salvestused, uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga. Uurija ja uuritava vaheline koostöö o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu
kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai igasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970.-1980. aastate üheks kaalukamaks kultuurimõtestajaks peetakse ameerika antropoloogi Clifford Geertzi, kes võrdleb kultuuri tekstiga, mis koosneb kultuurisõltelistest sümbolitest, mida antropoloog peak püüdma “lugeda” ja tõlgendada - neid “tihedalt kirlejdama”. Sellist kultuurikäsitlust võib nimetada semiootiliseks. Kultuur koosneb “sotsiaalselt väljakujunenud tähendusstruktuuridest”. Tartu-Moskva koolkonna semiootikud, eesotsas Juri Lotmaniga
- Horace Miner 1956. Body rituals among the Nacirema ehk (americaN). - Neil B. Thompson 1972. The Mysterious Fall of the Nacirema. Liminaalne olek – olek kahe normaalsuse vahel. Iseloomustab kõiki inimesi erinevate perioodide vahel. Initsiatsiooniriitused – nt ülikoolis rebaseks ristimine. 2. Refleksiivsus – oma kogemuse jälgimine ja mõtestamine. 3. Kontekst: - Koht – antropoloog ei uuri külasid, vaid külades. Antropoloogi eesmärk on uurida inimesi üldiselt. - Aeg - Tingimused - Sündmused - Suhted Antropoloog peab suutma siseneda ja eemalduda uuritavast. Antropoloog peab analüüsima kontekste eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt. Antropoloogi tegevused välitööl Küsib küsimusi – küsimine on pidev. Küsimustikke antropoloogid ei kasuta
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis
maailma. 2. Ühiskondane analüüsimine on inspireerinud uurijaid uurimaks sarnaselt ka oma ühiskonda. 3. Tänapäeval on mitmed uurimisfondid konkureerivad antropoloogidega. Antropoloogia on saanud globaalseks teaduseks. Internet mängib selles suurt rolli. Fundamentaalsed küsimused kultuuri ja ühiskonna kohta on ülemaailmselt peaaegu võrdsed. Kodune välivaatlus, nagu mujalgi maailmas, oleneb antropoloogi professionaalsusest. Koduses keskkonnas aitab keele ja kultuuri tundmine. Samas on oma riigis raske probleeme näha. INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS 1920ndate alguses valmistasid uurijad end ette kodus uuritava kultuuriga tutvumise kaudu. Nad teadsid veidi nendest kohtadest kuhu lähevad. Alatest tollest ajast on maailm dramaatiliselt muutunud. Suuremahulise eeltöö tegemine pole enam nii oluline. Samas oleks hea enne kodust lahkumist keelt õppida. ETNOGRAAFILINE OLEVIK JA TULEVIK
Ilmselt põgenesid islami eest (Eestis võib-olla metsade vanapaganad need, kes ristimise eest 18. sajandini end varjasid.). Arvatakse, et neil midagi pistmist egiptlastega, nende loomislood sarnased (püha numbrigeomeetria). Arvatavasti ongi sama lugu. Keskne jumal on Amma, kellest sünnib Nommo, kellest sünnivad kaheksa dogonite esivanemat (d. jagavad ennast kaheksasse erinevasse hõimu, millel on erinevad keeled ka). Kaheksa on üldse väga oluline arv. Kaks prantsuse antropoloogi käisid dogoneid uurimas: Marcel Griaule ja Dieterlen. Griaule oli seal kaua ja sai sõbraks nõiaga Ogotemmeli. O. sai teistelt vanematelt loa esoteerilist pärimust jagada. Seni peeti neid väga primitiivseteks. 1948 "Dieu D'eau" on tema välitööpäevik. Esoteerilised lood selles mõttes, et kuigi need puudutasid kogu dogonite jumalate süsteem ja need olid rahvale teada, oli seal ka mingeid salajasemaid lugusid, mida ei tohtinud lihtrahvale rääkida. Tegemist oli
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure meie seisukohalt. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib ,,meie" (st . lääne) kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) mõtiskles, millega sotsioloogia tegeleb. Ta leiab, et sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja
uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus
Binaarsed opositsioonid (ülal-all, söödav-mittesöödav, oma-võõras). · Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) ,,Metsik mõtlemine" - ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud. ,,Nukker troopika" - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus).
suhtes. 2 1997. a mõisteti 2 korea misjonäri süüdi, sest nad ajasid kurje vaime välja nii, et see viis inimese surmani (peksid jalgade ja kätega kõhtu, mis pidi deemonid välja viima). Kohtunik mõistis nad süüdi mitte mõrvas, vaid tapmises ettevaatamatusest. 1983. a mõisteti jamaikalane süüdi naise tapmises (naine olevat nõid ja plaaninud teda nõidusega tappa). Pärast antropoloogi arvamust vähendas kohtunik karistuse tapmiseni ettevaatamatusest. 1968 indiaanlane tema puhul analoogiline olukord ei õnnestunud, sest kohtunik ei lubanud eksperdil rääkida spirituaalsetest uskumustest indiaanlastel. Seoses vägisamisega ei läinud läbi kuubalase rõhumine 16a sõbralikkusele ja kanepisuitsetamisele, iraanlase rõhumine sellele, et keele tõttu ei saanud aru, et tüdruk oli vaimselt alaarenenud ja mustanahaline ei saanud rõhuda sellele, et neil ongi kombeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
