Mina kui suhtleja Analüüs Pärnu 2012 Sisukord Mina kui suhtleja...............................................................................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Mina kui info edastaja....................................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 2 Sissejuhatus
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus -usutavus öeldakse mõtet ja tagasiside Kes ta on? On see Kas kanal Kes? Kas Millised on võõras/tuttav? sobib Milliste tagasiside eesmärgid? On see sõnumile? huvide ja positiivne?
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal),
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha
· keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa . Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei
mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas
6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
1. Millal oli raadio kuldaeg? - Raadio kuldaeg oli 1930.aastatel, mil raadio oli operatiivsem info edastaja. 2. Mis on saade? - Saade on ajaliselt piiritletid teemakäsitlus, programm aga teadlikult järjestatud saadete kogum, mille on oma nimetus. 3. Mis on programm? - Kanal raadiojaamas. 4. Millal kuulatakse raadiot kõige rohkem? - Raadio kõige kuulatavam aeg on tööpäeviti 7:00 11:00 5. Miks on raadioreporteril info edastamine kergem kui pressi- või telereporteril? - Raadioreporter ei pea infot arvutisse trükkuma ega ootama kaameramehe ja
Aga kui kui samal ajal nõelaga ennast torgata, siis see valuinfo liigub samuti samal ajal ajju. Interaktsioon nende kahe valu vahel kehas toimib siis nii, et seljaajus on olemas teatud tüüpi neuronid, mis võtavad vastu valusignaali. Seda valusignaali seljaasjus vahendavad nn. värava kontrolli rakud.Juhul, kui survet nahale ei avaldata, siis edastatakse ajju puhtalt nõelatorkest tulenev valusignaal. Võetakse info vastu, väravakontrolli rakud saadavad info edasi valu edastaja rakkudele, saadetakse info edasi ajju ja toimub valu tajumine. Aga kui samal ajal samas piirkonnas, kus nõelaga torgati, tekitada survesignaale näppudega vajutades piisavalt kõvasti, siis saadetakse vajutusest tulenevad valusignaalid seljaajus olevate värava kontrolli rakkudeni samaaegselt, mis käivitavad pidurduskontrolli rakud, mis saadavad info edasi järgmistele valu edastaja rakkudele, mis saavad ülesande saada pidurdatud, kui see
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda
konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine
ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast.
Arvan, et pole oluline, kas kellegi tõekspidamine ühtib või ei ühti tegelikkusega, sest kuivõrd tegemist on tõekspidamisega, on tegemist ka kellegi veendumusega, et tegemist on tõega. Seega ei saa tõekspidamise omanik teada, et tema tõekspidamine on ühtiv tõega. Nii võib keegi väita, et kuna aknast välja vaadates on lumi maas, on õues õhutemperatuur alla null kraadi. Kui ta teeb seda teades, et termomeeter näitab alla null kraadi, siis on tegemist tõega ehk info edastaja teab, et temapoolne väide on vastavuses tegelikkusega. Samas, kui tal info temperatuuri kohta õues puudub, siis on tegemist tõekspidamisega ehk tema arvates on väidetu tõsi. Loomulikult eksisteerib seejuures võimalus, et tema öeldu vastab tegelikkusele kuid samas on olemas ka võimalus, et ta eksib. Isegi, kui tegemist on tõega ehk olukord on vastavuses reaalsusega, on tegemist puhtalt oletusega ja tema veendumus ei baseeru tõele.
2. Joonista ning kommenteeri Shannon & Weaver'i (1949) kommunikatsiooni põhiskeem. Kommunikatsioon - info edastatakse kujul, mis on arusaadav nii saatjale kui saajale. Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Mudel, mis pakkusid Shannon ja Weaver sisaldab viit järjestiku elementi: infoallikas, edastaja, sidekanal, vastuvõtja ja sihtkoht. See on lineaarne mudel. Teade ehk edastatav info liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Lisaks defineeris Shannon ka müra ning liiasuse mõiste. Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad.
Saksa vormist mindi punaarmee vormile. Vahetus toimus sujuvalt, kuid paraja üllatusmomendiga. Stseen tõi oskuslikult üles filmi põhiprobleemi, kuidas eestlased tahtes võidelda vaenlasega, võitlesid üksteisega. Tahtes isesisvust, aitasid kehtestada võõrvõimu. Peategelasena tõusis esile kiri. Kirja omaniku tapja toimetas patulunastusena selle ka kohale. Kuna punavormis kirja edastaja oli kena mees ning kirja saaja ilus naine, siis loomulikult tõusis esile armuleek. Klišee, mida pärjas veel juhuslik fakt, et naise venna tapja oli veel ka naise pere kogemata küüditanud. Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras
Posija: kasutab maagilisi vahendeid headel eesmärkidel, eriti ravimisel/tervendamisel. ta tunneb ravimtaimi Augur: preester ennustas lindude järgi Maaisand: selle maa ala, kus hõim elab, kaitsja. kohtuvõim(tüliküsimused lahendas), pealik veel ja ka preester(vahemees jumalate ja inimeste vahel).Tänapäeval aint preester, tal pole võimu ega pole pealik. Prohvet: tunneb, et peab mingi tähtsa sõnumi inimestele viima, tunneb sundi. Jumala sõnumi edastaja Preester: vahendaja inimeste ja jumala(te) vahel, ohverdused oli tihedad, ohver ei pruugi alati süüdi olla, ja ohver peab olema täiuslik ja parim, veatu, mittemingisitt. Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Karismaatik: isehakanud. Näeb erakordseid unenägusid. Üleminekuriitus: inimene liigub ühest sotsiaalsest seisundist teise Tootem: loom, kellest usutakse olevat põlvnenud
rebaste ristimisel ,,kooriti" noored (16-17aastased) pesu väele. Mõtlemata ise, et nende piltide tõttu ei pruugi üks või teine nooruk tulevikus tööd saada või juhtub midagi hullemat nagu juhtus Kanadas elava Amanda Toddiga, kelle pilte (mitte küll ajakirjanike poolt) veebis avaldati. Tundub, et tänapäeva ajakirjanikud on keskendunudki just negatiivsele, nagu oleks see meie (inimeste) loomuses. Kirjutatakse uudis, mis on küll tõene, aga pole olulise edastaja. Vaadatakse vaid, et oleks provokatiivne. Selle tõestuseks, et eelistatakse kõmulisi ja negatiivseid uudised, räägib fakt, et Eesti ajalehtedest töötas eelmisel aastal kõige suurema kasumiga, kollaseid uudiseid edastav, Õhtuleht. See muudab lugejad kritiseerivaks ja sallimatuks. Inimesed hakkavad mõtlema ja tundma, et ongi õige teise inimese eraelu pahemaid pooli avalikustada, kuulsusi ebasündsates olukordades pildistada ja üleüldse teineteist maha teha.
kaupmeeste ja preestrite vastasseis Naise surm 622 Muhhamed põgeneb Jathribi = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad tal kannul = > intsident vapra ämblikuga Medinas elab Muhhamed 622 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi
õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad. Kohalik ajaleht on kohaliku kultuuri edendaja ning päevakajaliste sündmuste edastaja, meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on need ülimalt tähtsad, nagu näiteks "Vooremaa" rubriik "nädal maakonnas" ei huvita tallinlasi, sest see ei ütle neile midagi või mine tea ...
Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad ● Teemade hulk
Meedia roll kriisiolukorras Eestis on igal inimesel juurdepääs mõnele meediakanalile. Olgu see raadio, ajaleht, televiisor, interneti ajakirjad või sotsiaalmeedia. Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olul...
muudatuslikuks sfääriks näiteks mõni poliitiline grupp. Sinna on võimalus kuuluda õpilastel, kellel on lisaks koolisisese tegevuse juhtimise tahtele, on tung arusaada üldisemast süsteemist või lootus pisutki suurtemateks muutusteks. Põhjus ühe lisa grupi moodustamiseks on see, et gümnasistil on reaalne võimalus ideede realiseerimiseks vaid kooli sisestesküsimustes, kui tal on tahe midagi suuremat läbi suruda, siis peaks tal olema toetajasgrupp või vähemalt mõni tema hääle edastaja. Meie riigis on nendeks poliitikud, kellel on suuremad volitused muudatusteks. Seega kui gümnasist tahab oma ideid esitleda, tuleks talle kasuks mõnda parteisse kuulumine, kus koosviibimistel oleks tal vähemalt võimalus ideede tutvustamiseks, toetajate ja parimal juhul ka hääleedastaja leidmises. Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole
seal on uudiste edastamine ja efektiivsus paberkandjast kordades kiirem ja tõhusam. Kuid probleemiks tekib uudiste üleküllus ja uudise edastamine erinevate poolte poolt. Kus üks võtab stamp uudise, teine lisab sinna vürtsi ja kolmas laseb käiku muud nipid, et meelitada võimalikult paljusid lugejaid, olenemata uudise algsest sisust. Ilmselgelt ei mängi enam rolli uudise õigsus, vaid klikkide ja kommide hulk, mille pealt uudise edastaja teenib kasumit. Konkurentsis püsimise nimel on muutumas ka meie juhtivad ajalehed üha kollasemaks, luues olukorra, kus tõsiselt võetavaid uudiseid võib leida vaid käputäie. Üha rohkem mängitakse inimeste tunnetele ja emotsioonidele. Mõeldes välja tabavaid pealkirju ja lööklauseid, mille abil kutsutakse rohkem inimesi lugema. Kollases meedias ei mängi esimest viiulit kvaliteet, vaid hoopis kvantiteet. Mida rohkem ja labasemaid uudiseid
Kas saab anda kui vastuvõtja keeldub sellest- siinkohal siis kasvatusest? Ei saa. Midagi kellelegi vastu tahtmist selgeks ei tee, kasvatuse ja suhete kvaliteeti ja tõhusust mõjutab kindlasti üksteise usaldus, koostöö ja mõistmine. Me tahame inimesi kasvatada ja õpetada nii, et neist saaksid täisväärtuslikud kodanikud ja omandaksid võime iseseisvaks eluks. Lapsele tuleb anda arenguvabadus kuid kasvatamine toimub ühenduses kasvatajaga, kes on lapsele tähtsaim väärtuste edastaja (Martin Buber, 1878-1965). Kasvatamise toime on minu arvates efektiivne vaid vastastikuliselt, kui ikka kasvandik kuulab ja saab aru on tegemist kasvatusega. Ei ole loogiline kui kasvandik ei kuula ega huvitu kasvataja juhistest ja tööst, siis pole asi täielik. Kasvataja võib arvata, et on oma töö teinud, aga kui pole tulemusi, pole ka õiget tööd tehtud. Kasvatus on kui inimeste vaheline interaktsioon. Vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid (Sissejuhatus kasvatusteadusesse, S
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole
Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
kasutama arvuti erinevaid võimalusi. Paljusid kodutöid oleks võimatu teha kui sul puudub võimalus kasutada arvutit ja sellega kaasnevalt ka internetti. Internetist saab tänapäeval väga palju informatiooni ja see on suureks abiks koolitööde ja referaatide tegemiseks. Internetist abi otsimine aitab väga palju ka silmaringi laienda, see on koht kust saab palju uut õppida. Õppimise võimalused internetis on peaaegu juba piiramatud. Õpetaja rolliks on olnud siiani teadmiste edastaja, diagnoosia, juhendaja jne.Infotehnoloogia kasutusele võtt muudab situatsiooni, nõudes uusi rolle nii õpetajatelt kui ka õpilastelt.Õpetaja- klassi suhe võib aja jooksul muutuda õpetaja-arvuti-klassi kolmnurgaks.Intelligentsete õppesüsteemide kavanamine ei pea üritama asendada õpetajat, pigem peab masinast saama vahelüli õpetaja ja õpilaste vahel. 5 Arvuti kahjulikus Kuna me ei taju enam seda kui tihti me arvutis oleme, ei taju me ka
Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla kuuluvad ka kõik raadiod. Igat raadioprogrammi kuulates on võimalik samal ajal teada saada uudiseid ja ka lõbusalt aega veeta. Kõik telekanalid omavad oma meelelahutussaateid alates realityshoudega lõpetades uudistega. Ka koomiksid ja raamatud on meedia. Kõige suurem meedia edastaja on ikkagi internet. Palju saidid pakuvad meelelahutus teenuseid. Internet omab suurt osa noorte elus meelelahutus- ja suhtlusportaalid nimega Rate.ee, Orkut ja ka Facebook on noorte seas väga levinud. Inimesed satuvad lihtsalt nende küüsi. Nad ei suuda enam nendest mitte sõltuda. Meedia võib olla nii sõber kui vaenlane, sest on paljusid artikleid ja arutelusid, mida lugedes saad sa targemaks ja hulgamisi kogemusi, Meedia võib paista igale inimesele nii sõbrana või
pointed chin terav(atipuline) lõug transmit edasi andma, saatma qualify for normi täitma trembler väriseja 2 tribe hõim, suguharu turn of the century sajandi pöördepunkt unanimity üksmeelne otsus unbearable talumatu vibration vibratsioon, võnkumine, võnge, värisemine voice transmitter hääle edastaja, wage nädalapalk waste of time aja raiskamine wave lehvitama white plague valge katk whiz (by) (mööda) vihisema winner´s certificate võitja diplom wire juhe, (traat) workshop õpikoda worldwide ülemaailmne worried murelik wrinkle korts 3
2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta? Nõustajal erialane haridus; Nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses; Iga esmaspäeva hommik; 5- aastane Mart; Mart tuleb teenusele; Kehal hematoomid; Ümmargused märgid jalgadel; Märkidel sarnasus sigareti kustutamise jälgedega; Informatsiooni küsides hakkab laps kogelema; Laps „kukub palju“ 3. Kes on huvitatud osapooled? Probleemi edastaja? 5- aastane Mart Patsient/ klient? 5- aastane Mart, Mardi ema Spetsialistid? Erialase haridusega nõustaja Vaatlejad? Nõustaja Kindlustajad? Sotsiaalkindlustusamet; ema Teised? Ema 4. Missugune on nende huvi loomus? Miks see on nende jaoks probleem? Professionaalne – lapse väärkohtlemine; kliendi probleemid; suurendada pakutava teenuse sagedust; teenuse pakkumine. Personaalne – lapse väärkohtlemine, isiklik moraalitunne. Ärihuvi – suurendada pakutava teenuse sagedust.
koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal. f. Sekundaarne edastaja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess. 2. Hormoonideks nimetatakse* bioaktiivseid endogeenseid aineid, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja
ennast arusaadavalt,tunnen enesekehestamise taktikat, arvestan teise inimesega ja püüan mitte konflikti sattuda ja leida kompromiss.Arvan, et hea kontakt algab teineteisele otsa vaatamisest ja tervitusest.Hea kontakti juurde kuulub naeratus ja sõbralik käitumine.Näiteks hommikul tuttavaid/võõraid inimesi kohates vaatame neile otsa, naeratame ja tervitame neid sõbralikult.Selleks, et olla hea suhtleja peab ka olema hea info edastaja. Info edastamisel on kõige tähtsam see, et oleks teada, millest rääkida. Peab olema piisavalt pädev antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada. Kui ma teistega suheldes räägin teemast, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab, siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnas natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest, milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese
4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7
Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen hakkas välja andma Postimeest (Perno 1857, eesti 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile 11) RL organisatsioonid ja sündmused Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) Estonia (1865) Endla (1865) Koit (Vilj-1869) Kennel (Võrus-1881) Eesti Põllumeeste Selts (1870) Eesti Kirjameeste Selts (1872) uue kirjaviisi juurutamine, kooliraamatute väljaandmine, eesti keele edendamine 1864. a palvekirjade aktsioon vene tsaarile Aleksander II-le. Eestvedajateks A. Peterson ja J. Köler.
(mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) ,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure) Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit...) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre vihje päritolule (võroke, saarlane)
Inimesed kasutavad tihtipeale üksteist ära. Suhtlemisel on alati mitu osapoolt, algselt inimene, kes teavet edastab, teisalt inimene, kes teavet vastu võtab. Tihtipeale esineb suhtlemise puhul ka segavaid tegureid, esineb müra, mis omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu
2) KenolKobil Ettevõte tegeleb naftasaaduste tarnimise, ladustamise, jaotamise ja jaemüügiga ning selle peakontor asub Nairobis. 3) Nakumatt Ettevõte on Keenia supermarketite kett. Ma olen seal ka ise ostlemas käinud ning valik on Keenia suurim ja parim. 4) East African Portland Cement Company Ettevõte on ehitusfirma, mis on spetsialiseerunud tsemendi ja tsemendiga seotud toodete tootmises ja müügis. 5) Nation Media Group Ettevõte on Keenia suurim privaatne meedia edastaja Ida- ja Kesk-Aafrikas. 8. Millised on riigi peamised ekspordiartiklid? Keenia peamised ekspordiartiklid on aiandussaadused, tee, kohv, nafta, kala, tsement ja sisal. 9. Millised on riigi peamised impordiartiklid? Keenia peamised impordiartiklid on masinad, transpordiseadmed, naftasaadused, mootorsõidukid, raud ja teras, vaik ja plast. 10. Leia andmed rahvaarvu muutuste kohta ja lisa rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis.
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri · esitab kontrollitud fakte · annab konfliktse olukorra puhul sõna mõlemale osapoolele · austab kirjakeele vormi 5. Tabloid ehk kollane ajakirjandus Ajakirjand...
Selleks, et müra negatiivset mõju kompenseerida ja teabevahetuse efektiivsust suurendada, kommunikatsiooni protsessides kasutatakse tagasisidet. Tagasiside see on retsipiendi reaktsioon vastuvõetud sõnumi suhtes. Tagasiside on vajalik, et mõista, kui hästi sõnum oli tajutud ja arusaadav. Selline tagasiside on rakendatud kommunikatsiooni protsessi kahe lõppjärguse etappi abil. (Соколов 2002: 20). Sõnumi tõlgendus ja vastuse moodustamine. Sellel etapil edastaja ja vastuvõtja muutuvad kohti: vastuvõtja saab edastajaks ja moodustab vastust, kus sisaldub saadud sõnumi tõlgendus ja sellele reaktsioon. Aga edastaja praegu saab vastuvõtjaks, kes ootab sõnumi - vastust. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 252). Vastuse edastus. Moodustatud vastus edastatakse saatjale valitud seose kanali kaudu, sulgedes seega kommunikatsiooni tsükli. Tuleb meeles pidada, et selleks, et vastastikust saavutada võib mitu sellist tsüklit ja
· Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine: Sündmuse uudisväärtus
uurimise lõpetamist Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist, esitades järgmised andmed: · Töötaja ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon; · Tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg; · Sündmuse lühikirjeldus; · Tööandja nimi ja aadress · Teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. Riskianalüüsi mõiste Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
